viivis põhivõlgnevuselt (02.01.2019. a seisuga 4592,25 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) alates 11.10.2018. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus (s.h arvestades kohtotsuse resolutsiooni p.-s 2.2 väljamõistetud viivist).
3.Toimetada kostjale Erland Aas TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel käesolev kohtuotsus kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
4.Edastada otsus hagejale ja kostja teadaolevale e-posti aadressile. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
2.Välja mõista kostjalt Erland Aas hageja bnt attorneys-at-law Advokaadibüroo OÜ kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas 425 (nelisada kakskümmend viis) eurot, s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.
3.Menetluskuludelt tuleb kostjal Erland Aas tasuda hagejale bnt attorneys-at-law Advokaadibüroo OÜ menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
4.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Menetluse käik 10.10.2018. a esitas bnt attorneys-at-law Advokaadibüroo OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Erland Aas 4993,13 euro saamiseks. Kohus tegi 11.10.2018. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 13.12.2018. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus.
2.Hageja nõue 02.01.2019. a esitas hageja bnt attorneys-at-law Advokaadibüroo OÜ Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Erland Aas'a vastu osutatud õigusteenuste eest võlgnevuse väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled õigusteenuse osutamiseks suulise käsunduslepingu, mille alusel osutas hageja vandeadvokaat Margus Sorga kostjale õigusabi Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-17-536. Hageja väljastas kostjale õigusabi osutamise eest tasumiseks arved nr 2017-260, nr 2017-170, nr 2017-212 ja nr 2017-205, mille alusel võlgneb kostja hagejale kokku 4 592,25 eurot. Kostja pole õigusteenuse kvaliteedi suhtes esitanud hagejale ühtegi pretensiooni. Hageja on saatnud kostjale korduvalt e-kirju, milles on nõudnud kostjalt oma kohustuste täitmist. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 4592,25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 400,88 eurot ja viivis põhinõudelt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud, s.o riigilõivu summas 425 eurot,
palub hageja jätta kostja kanda ja kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt viivist lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras.
3.Kostja vastuväited Käesolevas tsiviilasjas ei ole kohtul õnnestunud kostjale E. Aas hagimaterjale isiklikult allkirja vastu üle andmisega või elektrooniliselt kätte toimetada, kuna kostja ei ela kohtule teadaolevates kostja elu- või viibimiskohtades ning kostja ei vasta kohtule teadaolevatelt sidevahenditelt. Eeltoodust tulenevalt toimetas kohus hagiavalduse koos menetlusse võtmisega määrusega kostjale kätte avalikult hagiavalduse ja kohtumääruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 09.01.2019. a. Menetlusdokumendid loeti kostjale kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5) ja kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 28 päeva. Seega kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 21.02.2019. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele. Kohtuotsuse põhjendused
4.Hageja on esitanud kohtule käsunduslepingust tuleneva põhivõlgnevuse ja viivise nõude kostja vastu. Hageja on nõuet esitades tuginenud järgmistele asjaoludele: Hageja ja kostja sõlmisid õigusteenuse osutamiseks suulise käsunduslepingu, mille alusel osutas hageja vandeadvokaat Margus Sorga kostjale õigusabi Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr 217-536. Hageja väljastas õigusabi osutamise eest tasumiseks arved nr 2017-260, nr 2017-170, nr 2017-212 ja nr 2017-205, mille alusel võlgneb kostja hagejale kokku 4 592,25 eurot. Hageja on saatnud kostjale korduvalt e-kirju, milles on nõudnud kostjalt oma kohustuste täitmist, kuid kostja ei ole oma kohustust nõuetekohaselt täitnud.
5.Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. Hageja esitatud faktilistele asjaoludele tulenedes on võimalik jõuda järeldusele, et poolte vahel on sõlmitud suuline käsundusleping ning ka hageja on nõude esitamisel tuginenud VÕS §-le 619.
6.VÕS § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
6.1.Hageja esitatud faktiliste väidete kohaselt on poolte vahel sõlmitud suuline käsundusleping tsiviilasjas nr 2-17-536 hageja (käsundisaaja) poolt õigusteenuse osutamiseks kostjale (käsundiandjale). Kuivõrd tegemist on suulise lepinguga, siis kohtule poolte vahel sõlmitud lepingut esitatud ei ole. VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Käsundusleping on üks teenuse osutamise lepingutest (VÕS 8. osa 35. ptk), millele ei ole seaduses ette nähtud lepingu kohustuslikku vormi. Seega seadusest tulenevalt võisid pooled käsunduslepingu sõlmida ka suuliselt.
6.2.Hageja on tõendanud õigusteenuse osutamist kostjale 2017. a järgmiste arvetega:
6.2.1.31.07.2017. a arve nr 2017-17, summas 2564,56 eurot (sh käibemaks). Makse saajaks on märgitud hageja ning maksjaks kostja (adresseeritud kostja
rahvastikuregistrijärgsele aadressile). Arve on esitatud seoses Pärnu Maakohtu tsiviilasjaga nr 2-17-536, juriidilise nõustamise tunnitasuga 100 eurot ja muude teenuste tunnitasuga 50 eurot (ilma käibemaksuta). Teenuseks on juriidiline nõustamine 16,4 tundi ja muud teenused 7,9 tundi, lisakuludena praamipiletid Rohuküla-Heltermaa-Rohuküla ja sõidukulud 266 km eest. Kohtule on esitatud ka arve lisa, millest nähtuvad üksikasjalikult hageja poolt tehtud toimingud teenuse osutamisel kostjale tsiviilasjas nr 2-17-536, sh muu teenusena on käsitletud sõiduaega kohtuistungile Tallinn-Kärdla-Tallinn. Hageja on kohtuistungil selgitanud, et kostja on kõnealuse arve osaliselt tasunud, mistõttu nõuab hageja arve tasumist vaid tasumata ulatuses, s.o summas 2262,56 eurot.
6.2.2.25.08.2017. a arve nr 2017-205, summas 764,56 eurot (sh käibemaks). Makse saajaks on märgitud hageja ning maksjaks kostja (adresseeritud kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile). Arve on esitatud seoses Pärnu Maakohtu tsiviilasjaga nr 2-17-536, juriidilise nõustamise tunnitasuga 100 eurot ja muude teenuste tunnitasuga 50 eurot (ilma käibemaksuta). Teenuseks on juriidiline nõustamine 1,4 tundi ja muud teenused 7,9 tundi, lisakuludena praamipiletid ja sõidukulud 266 km eest. Kohtule on esitatud ka arve lisa, millest nähtuvalt on juriidiliseks teenuseks kohtuistungiks valmistumine tsiviilasjas nr 2-17536, sh muu teenusena on käsitletud sõiduaega kohtuistungile Tallinn-Kärdla-Tallinn.
6.2.3.31.08.2017. a arve nr 2017-212, summas 346,72 eurot (sh käibemaks). Makse saajaks on märgitud hageja ning maksjaks kostja (adresseeritud kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile). Arve on esitatud seoses Pärnu Maakohtu tsiviilasjaga nr 2-17-536, juriidilise nõustamise tunnitasuga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Teenuseks on juriidiline nõustamine 2,8 tundi, lisakuludena praamipiletid. Kohtule on esitatud ka arve lisa, millest nähtuvalt on teenuseks kohtuistung 25.08.2017. a 2,8 h tsiviilasjas nr 2-17-536.
6.2.4.30.09.2017. a arve nr 2017-260, summas 1218,41 eurot (sh käibemaks). Makse saajaks on märgitud hageja ning maksjaks kostja (adresseeritud kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile). Arve on esitatud seoses Pärnu Maakohtu tsiviilasjaga nr 2-17-536, juriidilise nõustamise tunnitasuga 100 eurot ja muude teenuste tunnitasuga 50 eurot (ilma käibemaksuta). Teenuseks on juriidiline nõustamine 10,1 tundi, lisakuludena teenustasu praamipiletite tagastamise eest. Kohtule esitatud arve lisast nähtuvad üksikasjalikult hageja poolt tehtud toimingud teenuse osutamisel kostjale tsiviilasjas nr 2-17-536, sh dokumentide juriidiline analüüs, dokumentide koostamine, suhtlemine kliendiga.
7.Kohus leiab, et eeltoodud tõenditest nähtub, et hageja kui käsundisaaja on kostjale kui käsundiandjale osutanud õigusteenust Pärnu Maakohtus tsiviilasja nr 2-17-536 raames, sh nähtub arvete lisadest, et hageja on pidanud nõupidamisi kliendiga ja läbirääkimisi vastaspoole esindaja, tutvunud hageja (tsiviilasjas nr 2-17-536) taotluse ja tõenditega ning analüüsind neid (arve nr 2017-260 lisa ja 2017-170 lisa), valmistunud kohtuistungiks (arve nr 2017-205 lisa ja 2017-170 lisa), esindanud käsundiandjat kohtuistungitel (arve 2017-212 lisa ja 2017-170 lisa) ning suhelnud notari ja kohtuga (arve nr 2017-260 lisa ja 2017-170 lisa). Seega on tõendamist leidnud VÕS § 619 eeldus, s.o käsundisaaja on täitnud käsunduslepingust tuleneva kohustuse ja osutanud käsundiandjale teenuseid (täitnud käsundi).
8.Seega tuleb järgnevalt kontrollida, kas käsundiandja on täitnud omapoolse kohustuse, s.o maksnud käsundisaajale selle eest tasu (VÕS § 619).
8.1.Käsundusleping võib olla küll ka tasuta teenuse osutamise leping, kuid kohtu hinnangul saab mõistlikult eeldada, et advokaadibüroo täidab käsundit üldjuhul üksnes tasu eest, eelkõige kuna hageja kui käsundisaaja on täitnud käsundi oma majandus- või kutsetegevuse raames, sest hageja näol on tegemist advokaadibürooga. Sellises olukorras rakendub ka VÕS §-s 627 lõikes 1 sätestatu, s.o kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui
käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses.
8.2.Hagiavaldusest ei kajastu, kas ja millises tasus on pooled käsunduslepingu sõlmimisel kokku leppinud. Hagi lisana esitatud arvetest nähtuvalt on käsundisaaja juriidilise nõustamise tunnitasu suurus 100 eurot tund (ilma käibemaksuta) ja muud teenused (sõiduaeg kohtuistungile) 50 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Lisandunud on käsundisaaja kantud sõidukulud kohtuistungitele. Eeltoodu alusel leiab kohus, et pooled on kokku leppinud käsundi täitmise tasu suuruses. Samas kui ka tasu suurust ei olnud lepinguga algselt kindlaks määratud, siis vastavalt VÕS § 627 lõikele 2 tuleks maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Kohtu hinnangul on advokaadi tasu 100 eurot tunnis + käibemaks mõistliku suurusega tasu ning selle näol on tegemist tavapärases suurusjärgus tasuga õigusteenuse osutamise eest.
8.3.Hageja on kokku kostjale esitanud arveid kogusummas 4894,25 eurot (2564,56 + 764,56 + 346,72 + 1218,41). Hageja on kohtuistungil kohtule kinnitanud, et kostja on arve nr 2017-17 osaliselt tasunud, mistõttu nõuab hageja kõnealuse arve tasumist vaid tasumata ulatuses, s.o summas 2262,56 eurot. Eeltoodust nähtub, et kostja on lepingust tulenevalt kohustust täitnud osaliselt, s.o summas 302 eurot (2564,56 - 2262,56). Nimetatu nähtub ka hageja poolt kostjale 14.11.2017. a saadetud võlgnevuse ülevaatest (e-kiri), milles on märgitud, et arve nr 2017-170 on osaliselt tasutud ning koguvõlgnevuse jääk nimetatud ajahetkel (14.11.2017. a) oli 4592,25 eurot.
8.4.Seega on tõendatud, et kostja kui käsundiandja on täitnud omapoolse kohustuse osaliselt, s.o maksnud käsundisaajale käsundi täitmise eest tasu (VÕS § 619) summas 302 eurot. Hagejal kui käsundisaajal on käsunduslepingu alusel jäänud saamata tasu summas 4592,25 eurot, mistõttu on kostja jätnud valdavas osas täitmata oma kohustuse maksta tasu käsundi täitmise eest.
9.Käsunduslepingu rikkumise korral ei sätesta VÕS 35. peatükk eraldi õiguskaitsevahendeid, seega on hagejal õigus kasutada VÕS üldosast tulenevaid õiguskaitsevahendeid, sh õigust nõuda nii kohustuste täitmist kui ka viivist, mida hageja hagiavaldusega on taotlenud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuivõrd kohus on hinnanud kohtule esitatud faktilisi asjaolusid ja tõendeid ning selle põhjal on tõendamist leidnud, et kostja on rikkunud raha maksmise kohustust, siis on hagejal õigus kostjalt nõuda ka rahalise kohustuste täitmist summas 4592,25 eurot ning kohus rahuldab nimetatud osas hageja põhinõude kostja vastu.
10.Lisaks põhinõudele on hageja taotlenud kostjalt sissenõutavaks muutnud viivise väljamõistmist summas 400,88 eurot ja viivise väljamõistmist põhinõudelt (4592,25 eurot) VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni.
10.1.Nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 101 lg 1 p 6, mis sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eesti Panga kodulehel avaldatu kohaselt on VÕS § 94 lg 1 järgne intressimäär alates 01.07.2017 kuni käesoleva ajani 0,00%. Seega on VÕS § 113 lg 1 järgne viivisemäär kostja poolt rahalise kohustuste tasumisega viivituses oldud perioodil 8% aastas.
10.2.Hageja on esitanud kohtule 14.11.2017. a kostja teadaolevale e-posti aadressile saadetud e-kirja võlgnevuse ülevaate kohta, millega hageja teavitas kostjat tasumata arvetest kogusummas 4592,25 eurot. Lisaks on hageja saatnud kostja teadaolevale e-posti aadressile meeldetuletuse tasumata arvete kohta 24.01.2018. a. Hagiavalduse kohaselt kostja oma kohustust täitnud ei ole.
10.3.Kohus on seisukohal, et kuna võlgnik on raha tasumise kohustust rikkunud, siis on täidetud VÕS § 101 lg 1 p 6 eeldus ja hageja võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja on arvestanud: - arve nr 2017-170 osas tasumata summalt 2 262,56 eurot, mille maksetähtaeg oli 14.08.2017. a, viivist 422 päeva eest, s.o alates 15.08.2017-10.10.2018 eest summas 209,27 eurot (2262,56x8%:365x422=209,27); - arve nr 2017-205 osas tasumata summalt 764,56 eurot, mille maksetähtaeg oli 01.09.2017, viivist 404 päeva eest, s.o 02.09.2017-10.10.2018 eest summas 67,70 eurot (764,56x8%:365x404=67,70); - arve nr 2017-212 osas tasumata summalt 346,72 eurot, mille maksetähtaeg oli 22.09.2017, viivist 383 päeva eest, s.o 23.09.2017-10.10.2018 eest summas 29,11 eurot (346,72x8%:365x383=29,11); - arve nr 2017-260 osas tasumata summalt 1 218,41 eurot, mille maksetähtaeg oli 20.10.2017, viivist 355 päeva eest, s.o 21.10.2017-10.10.2018 summas 94,80 eurot (1 218,41x8%:365x355=94,80). Kohus on kontrollinud arvete tasumise tähtaegu ning viivise arvestust ning nõustub hageja esitatud arvestuskäiguga. Kehtiva õiguspraktika kohaselt on VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määr mõistlik viivisemäär. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja esitatud 10.10.2018. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõude kostja vastu summas 400,88 eurot.
10.4.Lisaks on hageja palunud viivise väljamõistmist kostjalt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhisummalt aastas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et nimetatud hageja nõue on põhjendatud tulenevalt VÕS § 101 lg 1 punktis 6, VÕS § 113 lõikes 1 sätestatust, kuna kostja on kohustust rikkunud. Samas selgitab kohus kostjale, et kui kostja põhinõude hagejale tasub, siis viivise arvestus tasumata põhinõudelt lõpeb. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on kohtule esitatud 10.10.2018. a. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja viivise nõude põhivõlgnevuselt (10.10.2018. a seisuga 4592,25 eurot) VÕS § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa
Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) alates 11.10.2018. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus.
10.5.Kohus piirab kostjalt viivise väljamõistmist suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus, s.o 4592,25 eurot, kuna üldise kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue (s.h arvestades väljamõistetud sissenõutavaks muutunud viivist summas 400,88 eurot).
11.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude kostja vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 4592,25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 400,88 ja viivise nõudes põhivõlgnevuselt (10.10.2018. a seisuga 4592,25 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige
teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) alates 03.01.2019. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus, sh arvestades juba väljamõistetud viivise summat 400,88 eurot.
12.Kuivõrd kohtul ei ole käesolevas tsiviilasjas õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohtule ei ole teatavaks saanud uusi kostja võimalikke aadresse või kontaktandmeid, siis tuleb käesolev kohtuotsust toimetada kostjale Erland Aas kätte TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
13.Hagihind TsMS 124 lg 1 järgi määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 133 järgi arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Eeltoodu alusel on käesoleva tsiviilasja hind 5360,51 eurot (4592,25 + 400,88 + 1 aasta seadusjärgne viivis summas 367,38).
14.Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja hagi esitamisel tasutud täiendav riigilõiv kokku summas 425 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lõikele 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse ja hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku summas 425 eurot, mis on põhjendatud ja vältimatu kulu, kuna riigilõivu tasumiseta ei ole hagejal võimalust kohtu kaudu nõuet esitada. Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale tema menetluskulud summas 425 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus, et menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga
põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
14.1.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.