Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

renoveerimistöid ja selle käigus vahetati korteri siseseid torusid. 30.12.17 toimus uputus seetõttu, et korteri siseses äravoolutorus tekkis ummistus ja mille tõttu pesumasinast äravoolutorusse voolanud vesi surus köögi kraanikausist üles, küll aga polnud ühistu tehtud remonttööd seotud ummistusega ja seega ei vastuta ühist tekkinud kahju eest. Kahjustada saanud korteri taastusremondi tegi R V OÜ 1836 eurot, mis on tasutud. Hageja esitas tagasinõude kostja vastu, mida kostja ei ole nõustunud hüvitama. Hageja palub kostjalt 1872 eurot välja mõista. Menetluskulud (lõiv 225 eurot) palub jätta kostja kanda. Hageja ei ole vastuväiteid kostja vastusele esitanud. Kostja vastuväited Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Õige ei ole hageja väide, et ühistu tellitud remonditööde käigus vahetati välja vaid üldkasutatavad trassid. Tegelikult planeeriti kaotada korteritest boilerid ja asendada need soojaveetorudega. Kostja sattus sellel ajal, kui tema korteris tuli teha töid, haiglasse. Ühistu esinaine, kes oli kannatada saanud korteri omanik, tuli haiglasse ja küsis kostja korteri võtmeid, et korteris saaks ära teha remonttööd. Kostja sai haiglast koju 07.12.17. Kui ta sai esinaiselt oma korteri võtmed tagasi, seletas esinaine, et töömehed olid teinud ümber pesumasina ühenduse, sest see oli olnud vajalik. Kostja korteris oli tehtud kapitaalremont 5 aastat tagasi ja mingeid lisatöid ei olnud vaja teha, pesumasin töötas laitmatult. Pesumasina äravoolutorule oli lisatud valget värvi vertikaalne toru. Järgmisel päeval tulid töömehed omal initsiatiivil tagasi, panid masina tööle, toimetasid ühenduse juures ning ühenduskohast hakkas järsku vett pritsima (enne „hädavajalikke“ töid oli pesumasin töökorras). Ülejärgmisel päeval tulid töömehed tagasi ja vahetasid välja ühendusklambri, varem oli pehmemast metallist ühendus. Seega rikkusid kostjale tundmatud remondimehed kostja pesumasina, mille tagajärjel veeõnnetus suue tõenäosusega juhtus. Samuti võis sellise „remondi“ tulemusel sattuda pesumasina äravoolu torusse sodi. Kostja andis korterivõtmed heas usus juhatuse esinaisele, teades, et likvideeritakse soojaveeboilerid, asendatakse soojaveetoruga, mitte rikkuda ära pesumasinat, mille tagajärjel veeõnnetus toimus ja tekkis asjatundmatu remondi käigus pesumasina äravoolutorusse sodi, mis põhjustas õnnetuse. Kostja ei soovinud seda, et tema haiglas oleku ajal jääksid seisma planeeritud tööd ja ta usaldas ühistu esinaisele oma korteri võtmed. Kostja tervis nõudis pikemaajalist taastumist ja seetõttu kasutas ta pesumasinat alles mõne aja möödudes (30.12.17) ja siis ilmes ka kohe see veeõnnetus. Korteri xxxx omanik ei lasknud kedagi õnnetuse päeval enda korterisse vaatama, et selgitada välja mis tegelikult juhtus. Kostja helistas tuttavale, kes tuli olukorda kontrollima ja selgus, et veetorus oli ummistus. Ebaõige on hageja seisukoht, et sellel päeval, st 30.12.17 kui õnnetus kostja korteris aset leidis, oleks ühistu juhatus käinud kostja korteri olukorraga tutvumas. Juhatuse liikmetest ei avaldanud mitte keegi soovi tulla kostja korterisse tutvuma sündmuse/olukorraga et õnnetuse põhjused välja selgitada. Kostja korteris ei ole tehtud mingit ekspertiisi, seda pole teinud ka hageja. Hageja ei ole tõendanud tegelikke kahju juhtumi asjaolusid, sj veeõnnetuse põhjustajat. Hageja on tuginenud ebaõigetele ühistu seisukohtadele. Kahju eest vastutavad ühistu poolt palgatud remonttööde tegijad. Kolmas isik (kostja poolel) Xxxx korteriühistu ei ole esitanud arvamust.

Kohtu põhjendused Vaidlus puudus järgmiste asjaolude üle:  30.12.2017 toimus Xxxx asuvas korterelamus juhtum, mille käigus sai kahjustada korteri nr xxxx siseviimistlus,  vesi voolas korterisse nr xxxx korterist nr xxxx seetõttu, et pesumasinast ei saanud vesi välja voolata, sest äravoolu torus oli ummistus ja vesi surus end köögi kraanikausist üles ja voolas korterisse xxxx,  korteriomand nr xxxx (Tartu Maakohtu kinnistusosakond, endise nimetusega Harju Maakohtu kinnistusosakond), mille reaalosaks on korter nr xxxx, Tallinn, kuulub kostjale (tõendatud ka kinnistusraamatu väljavõttega, lk 4),  kahjustud korteriomand nr xxxx (Tartu Maakohtu kinnistusosakond, endise nimetusega Harju Maakohtu kinnistusosakond, vt kinnistusraamatu väljavõtet elektrooniliselt), mille reaalosaks on korter nr xxxx, oli kindlustatud seisuga 30.12.2017 hageja juures (poliis xxxx, lk 4p, 5),  hageja on hüvitanud kannatanule korteri taastamiskulude maksumuse ehk selle ulatus on 1836 eurot,  korteriühistu teostas 2017.a. detsembris kortermajas Xxxx alevik torustike töid,  kostja ei ole nõus kahju hüvitama. Kuna selle üle vaidlus puudus, et hageja poolt kindlustatud korter sai veekahju, mis sai alguse kostja korterist, samuti selles, et kahju ulatus on 1836 eurot ja see on hüvitatud kannatanule, siis ei ole vaja kohtul anda täiendavat hinnangut hageja esitatud poliisile, hinnapakkumistele, maksekorraldusele kahju hüvitamiseks, kostjale saadetud tagasinõudeavaldusele, kahjustatud korteri fotodele, joonisele (lk 4p-5, 7-10p, 11,11p,12-26). Kuna hageja ja kannatanu vahel oli sõlmitud kindlustusleping korteriomandi nr xxxx, mille reaalosaks oli korter nr 15, kahju kindlustamiseks, siis oli hagejal kohustus kannatanule kahju hüvitada VÕS § 76 lg 1, § 442 lg 1, § 476 lg 1 järgi. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on kahju kannatanule hageja poolt hüvitatud, seega on hagejale VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud kannatanu nõue kahju põhjustanud isiku vastu. Kahju juhtumi ajal 30.12.2017 kehtis Korteriomandiseadus (kehtiv kuni 31.12.2017). Korteriomand on KOS § 1 lg 1 esimese lause järgi omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Korteriomandiseaduses reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile KOS § 1 lg 2 järgi asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid, korteriomandi eripärast tulenevalt seega ka kaasomandi sätteid. KOS § 12 lg 3 sätestab, et korteriomanik võib nõuda, et korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt. Kui korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest. Korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata sellest, kas on loodud korteriühistu korteriomandite haldamiseks või ei) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes ja sellele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta

sätestatu. Sarnane seadusjärgne võlasuhe on ka kinnisasja kaasomanike vahel. KOS § 12 lg 3 järeldub, et reaalosa eset tuleb kasutada seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt, nende puudumisel aga korteriomanike huvidest lähtudes ning et hoiduda tuleb omanikel tegevusest, mis kahjustavad teiste kaasomanike õiguse. Korteriomanik on KOS § 11 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning reaalosa kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on kaasomanikel põhimõtteliselt kohustus kasutada oma korteriomandi reaalosa selliselt, et üksteise huvid ja õigused ei saaks kahjustada. Hageja on tuginenud sellele, et ühistu teostas xxxx korterelamu üldkasutatavate trasside renoveerimistöid, korteri siseseid torusid ei vahetatud aga kahju põhjus leidis aset kostja korterisisese äravoolutoru ummistuse tõttu, mille tõttu pesumasinast äravoolutorusse voolanud vesi surus köögi kraanikausist üles (jooksis korterisse nr xxxx). Sisuliselt on hageja leidnud, et tegemist on kostja reaalosast lähtunud ohuga, mis põhjustas kahju. Kuna korteris nr xxxx tekkis kahju, tuleb kontrollida, kas kahju on põhjustanud kostja tegevus/tegevusetus ehk kas kostja on rikkunud KOS § 11 lg 1 p 1, § 12 lg 3 tulenevat reaalosa korrashoiu kohustust. Hageja poolt kohtule esitatud ühistu seletuskirja-akti 23.02.18 (lisa 5, lk 6) kohaselt pole kostja korteris mingeid torustike töid tehtud ja äravoolutorustikus olev ummistus saab olla tingitud vaid kostjast. Ühistu arvamuse kohaselt on korterisisene torustik kostja kui omaniku vastutusala. Kirjastaktist nähtub, et kostja korteris pole ühistu mingeid torustikke töid tehtud ja et oleks justkui kontrollinud kostja korteris kohapeal olukorda, kuid samas on aktis tuginetud just kostja selgitustele. Kostja ja L. J seletuskirjadest kindlustusandjale (kindlustusjuhtumi käigus) nähtub, et tegelikult ei ole kahjujuhtumiga seonduvalt mitte keegi käinud kostja korteris kahju põhjusi tuvastamas. Kuivõrd ühistu akt kajastab vaid kostja selgitusi ning sellest ei nähtu, mida konkreetselt oleks ühistu kostja korteris kontrollinud pärast aset leidnud kahjujuhtumit, siis puudub kohtul alus kahelda kostja ja L. J seletustes kindlustusandjale, et tegelikult pole kostja korteris keegi käinud pärast uputust faktilisi asjaolusid kontrollimas ja tuvastamas, millises kohas oli ummistus ja kas see sai lähtuda kostja tegevusest/tegevusetust. Ühistu kui kolmas isik ei ole esitanud kohtule arvamust juhtunu kohta. Kostja seletuskirjast (lk 39) kindlustusandjale (kahju käsitlemise käigus) nähtub, et kunagi varem ei ole olnud mingeid probleeme pesumasina töötamisel ja et see uputus oli esmakordne (30.12.17), kui ta pani masina tööle. Seletuskirjast nähtub, et ühistu korraldusel ja ühistu juhatuse kontrolli all ei vahetatud elamus välja mitte üksnes torustik, vaid ümber ehitati ka kostja korteris oleva pesumasina ühendus. Seletuskirja kohaselt oli lisatud täiendav toru ja tehtud ühendus. Seletuskirja kohaselt käisid tööde tegemise ajal ühistu tellitud töömehed mitu korda toruühendust parandamas, sest esimesel korral hakkas vett välja ajama, kui masin tööle pandi. Siis tegid parandasid töömehed ühendust. Seletuskirja kohaselt tehti töid ühistu (antud juhul kolmas isik menetluses) kontrolli all. Sama nähtub ka L. J seletuskirjast hagejale (lk 43). Kostja seletuskirja kohaselt pidi tööde käigus sattuma torustikku mingi praht, mis põhjustas ummistuse, sest varem polnud mingeid probleeme masina töötamise ajal olnud. Kohus leiab, et nende tõenditega on kostja tõendanud, et tema pesumasin oli töötanud korralikul enne torude vahetamist ja masinale lisatoru paigaldamist, et lisaks elamus torustiku vahetamisele ehitati tema korteris ümber ühistu kontrolli all pesumasina ühendus ja lisati täiendav toru ja et töömehed pidid korduvalt tööde käigus toruühendust parandama, sest muidu oleks töötamise

ajal vesi välja voolanud. Hageja ei ole esitanud vastuseks kostja väidetele mingeid vastuväiteid ega omapoolsed tõendeid. Kohus leiab, et nende kostja esitatud kirjalike tõenditega on kohtu arvates tõendatud kostja väide, et ummistus äravoolutorustikku sai tekkida vaid seetõttu, et torustike tööde käigus tehti ümber kostja korteris ka pesumasina ühendus, kus lisati veel torujupp ning isegi torumeeste juuresolekul hakkas vesi pritsima. Seega ei tõenda kohtu hinnangul hageja esitatud ühistu akt juhtunu asjaolusid ja seda, et kostja oleks vastutav torustikus esineva ummistuse eest. Kuna kostja on tõendanud, et ummistus äravoolutorustikku sai tekkida vaid seetõttu, et torustike tööde käigus tehti ümber ühistu kontrolli all kostja korteris ka pesumasina ühendus, leiab kohus, et siis ei saa rääkida kostja poolt KOS § 11 lg 1 p 1, § 12 lg 3 tuleneva reaalosast lähtuva negatiivse mõju ja teistele isikutele kahju vältimise kohustuse rikkumisest. Kuna tõendamata on, et kostja on kohustust rikkunud, ei saa tõusetuda küsimust ka VÕS § 127 lg 4 järgi põhjuslikust seosest kannatanul tekkinud kahju ja kostja kohustuse rikkumise vahel ning kahju hüvitamise kohustusest VÕS §127 lg 1, 2, 4, § 128 lg 2, § 132 lg 2 § 115 lg 1 alusel kannatanu ees ning nõude omandanud kindlustusandja ees VÕS § 76 lg 1, § 442 lg 1, § 476 lg 1 järgi. Eeltoodu alusel jääb hageja nõue kostja vastu kahju hüvitamiseks 1872 eurot rahuldamata. Seetõttu ei anna kohus hinnangut sellele, kas VÕS 139, 140 oleks asjas kohaldatav, kuna see on tähtis vaid siis kui kostja oleks vastutav tekkinud kahju eest. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 162 lg 1, 2, § 167 lg 1 jäävad poolte ja kolmanda isiku menetluskulud hageja kanda. Hageja lõiv jääb summas 225 eurot tema enda kanda, muude kulude hüvitamist pole ta nõudnud ja kohus muid kulusid kindlaks ei määra. Kostja ja kolmas isik menetluskulude taotlust ei esitanud ning kohus kulusid kindlaks ei määra nende puudumise tõttu. /digitaalne allkiri/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.