Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

EDASIKAEBAMISE KORD

1(5)

2-19-4319 Ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale võib pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

V S (edaspidi ka võlausaldaja) esitas Viru Maakohtule avalduse Osaühingu Megastep Pluss (edaspidi ka võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt mõisteti Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 11. detsembri 2017 otsusega (jõustunud 28. juunil 2018) töövaidlusasjas nr 4-1/2310/17 Megastep Pluss OÜ välja töötasu 1932,84 eurot, puhkusehüvitise summas 286,75 eurot ja viivise 140,98 eurot V S (võlausaldaja) kasuks. Viru Maakohtu 14. juuni 2018 määrusega (jõustunud 27. juunil 2018) tsiviilasjas nr 2-18-496 kinnitati Megastep Pluss OÜ ja V S kompromiss töövaidlusasjas, mille kohaselt Megastep Pluss OÜ kohustus tasuma V S töötasu summas 2101,38 eurot hiljemalt 15. detsembriks 2018. Narva kohtutäitur Andrei Krek algatas 08. augustil 2018 võlausaldaja avalduse alusel täitemenetluse töövaidluskomisjoni otsuse täitmiseks. 19. märtsil 2019 on kohtutäitur väljastanud õiendi, mille kohaselt ei ole võlgnik võlgnevust kustutanud ning nõuet ei ole suudetud täita sissenõude pööramisega vallas- ega kinnisvarale selle puudumise tõttu, samuti ei ole nõuet saanud rahuldada pangakontol rahaliste vahendite puudumise tõttu. Kohtutäituri andmetel ei asu võlgnik enam äriregistris registreeritud aadressil ning võlgniku juhatuse liige Dmitri Zaitsev ei ela enam oma Eestis registreeritud aadressil. Lisaks eeltoodule on Maksu- ja Tolliameti andmetel võlgnikul maksuvõlg 900 eurot ning alates septembrist 2018 on esitamata nii käibe- kui ka tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonid. Võlgnikule on tehtud kustutamishoiatus majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu, esitamata on nii 2016. kui 2017. aasta majandusaasta aruanded. 11. oktoobril 2018 on kustutamishoiatuse teade avaldatud Ametlikes Teadaannetes. Kohtutäitur on tuvastanud, et võlgniku pangakontodel puuduvad vahendid, tal puudub muu riiklikesse registritesse kantav vara ning majandustegevust tema registrisse kantud aadressil ei toimu. Seega võib eelnevast järeldada, et võlgnikul puudub vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Asjaolust, et võlgnik registrisse kantud aadressil ei tegutse, ta ei ole esitanud majandusaasta aruandeid 2016. ja 2017. aasta kohta ning alates 2018. aasta septembrist on esitamata ka maksudeklaratsioonid ning võlgniku juhatuse liige ei ela enam Eestis, on alust väita, et võlgniku võimetus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldaja palub välja kuulutada Megastep Pluss OÜ pankrot. Viru Maakohus võttis 10. mai 2019 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ja määras eelistungi ajutise pankrotihalduri nimetamise otsustamiseks ja kohustas võlausaldajat tasuma 1500 eurot 2(5)

2-19-4319 ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti. Võlausaldaja määratud tähtpäevaks rahasummat ei tasunud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et ajutine haldur tuleb jätta nimetamata ning menetlus tsiviilasjas lõpetada. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 15 lg 1 kohaselt, võtnud pankrotiavalduse menetlusse, otsustab kohus kümne päeva jooksul ajutise halduri nimetamise, tehes selle kohta määruse. Kui ajutise halduri nimetamine tuleb otsustada eelistungil, otsustab kohus kümne päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest istungi toimumise aja ja edastab kutsed. Sellisel juhul otsustab kohus ajutise halduri nimetamise 20 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest. PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 10 lg 2 p 2 kohaselt, võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt asjaolule, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kohustuste täitmiseks. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning töötaja on tõendanud nõude olemasolu. Töötaja on esitanud nõude tõendamiseks töövaidluskomisjoni 11. detsembri 2017 otsuse (jõustunud 28. juunil 2018) töövaidlusasjas nr 4-1/2310/17, mille järgi on mõistetud võlgnikult välja töötasu 1294,36 eurot, puhkusehüvitis 286,75 eurot ja viivis 140,98 eurot võlausaldaja kasuks (täitetoimiku nr 06672018/1274 järgi on töövaidluse nõue kokku 1722,09 eurot) ning Viru Maakohtu 14. juuni 2018 kohtumääruse (jõustunud 27. juunil 2018) tsiviilasjas nr 2-18-496, mille kohaselt kinnitati võlgniku ja võlausaldaja kompromiss töövaidlusasjas, mille kohaselt võlgnik kohustus tasuma võlausaldajale töötasu summas 2010,38 eurot hiljemalt 15. detsembriks 2018. Seega on võlgniku kohustus töötaja ees kokku 3732,47 eurot (1722,09+2010,38), mis on suurem kui PankrS § 15 lg 3 p 3 sätestatud nõude alampiir. Pankrotiavalduse kohaselt algatas kohtutäitur 08. augustil 2018 võlausaldaja avalduse alusel täitemenetluse töövaidluskomisjoni otsuse täitmiseks. Kohtutäitur väljastas 19. märtsil 2019 õiendi, mille kohaselt ei ole võlgnik võlgnevust kustutanud ning nõuet ei ole suudetud täita sissenõude pööramisega vallas- ega kinnisvarale selle puudumise tõttu, samuti ei ole nõuet saanud rahuldada pangakontol rahaliste vahendite puudumise tõttu. Seega võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada ja ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kohustuste täitmiseks. Kohtul puudub mõistlik alus kahelda täitemenetluse käigus tuvastatud vara puudumise asjaoludes. Kohus leiab, et seega on pankrotiavalduses olemas PankrS § 10 lg 2 p 2 sätestatud pankrotiavalduse aluseks olev asjaolu. Kohtu hinnangul on maksejõuetus tõendatud ja puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. Kohus tuvastas lisaks, et päringute tulemuste põhjal on võlgnik varatu. Kinnistusregistri andmetel ei kuulu võlgnikule käesoleval ajal ühtegi kinnisasja. Liiklusregistri andmetel ei kuulu võlgnikule käesoleval ajal ühtegi sõidukit. Võlgnik omab arvelduskonto AS-s SWEDBANK, mille jääk 09. mai 2019 seisuga on – 1,09 eurot ning ajavahemikul alates 01. jaanuarist 2018 kuni 09. maini 2019 arvelduskontol toimingud puudusid. Äriregistri andmetel on võlgniku poolt esitamata 2016. ja 2017. aasta majandusaasta aruanded. Registripidaja on 11. oktoobril 2018 teinud hoiatusmääruse äriühingu registrist kustutamiseks. Äriregistri väljavõttest nähtuvalt on võlgnikul maksuvõlg seisuga 28. mai 2019 summas 1200 eurot (sunniraha). Alates oktoobrist 2018 on esitamata nii käibe- kui ka tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonid. 3(5)

2-19-4319 Kohus kogus andmeid võlgniku vara kohta avalikest registritest, kuid võlgnikul vara puudub. Kuna ka täitemenetlus on toimunud edutult pikema aja jooksul, leiab kohus, et võlgnikul puudub eeldatavalt igasugune vara, mille arvelt saaks tasuda võlgu või läbi viia pankrotimenetlust. PankrS § 15 lg 3 p 5 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata PankrS §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist. Sama paragrahvi lg 4-1 kohaselt kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt PankrS §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas § 15 lg 3 p 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldaja (töötaja) on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja (võlgniku) vastu pankrotiavalduse ning on kohtu hinnangul pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud. Kohus on tuvastanud võlgnikul vara puudumise pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna kohus on nõudnud pankrotiavalduse esitanud võlausaldajalt 10. mai 2019 määrusega PankrS §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja võlausaldaja on jätnud rahasumma tasumata, tuleb PankrS § 15 lg 3 p 5 alusel jätta ajutine haldur nimetamata. PankrS § 15 lg 7 kohaselt, kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel. Seega tuleb võlausaldaja pankrotiavalduse menetlus lõpetada. PankrS § 15 lg 5 kohaselt võib ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse. Eelistungi aja tühistamine Lähtuvalt PankrS § 16 lg 1, kui pankrotiavalduse esitas võlausaldaja, peab kohus ajutise halduri nimetamise otsustamiseks eelistungi, kuhu kutsutakse pankrotiavalduse esitaja ja võlgnik. Kohus võib asja lahendada eelistungit pidamata, kui on ilmne, et käesoleva seaduse § 15 lõikes 3 nimetatud asjaolud on täidetud. Kohus määras ajutise halduri nimetamise otsustamiseks eelistungi 29. maile 2019 algusega kell

2-19-4319 Võlausaldaja esitas kohtule taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks, kuna võlausaldaja esindaja on samal päeval kutsutud Tallinna töövaidluskomisjoni istungile töötaja esindajana. Kohus tühistas eelistungi ja lõpetas tsiviilasja menetluse ning seetõttu jätab kohus võlausaldaja taotluse eelistungi aja edasilükkamiseks rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. PankrS § 15 lg 6 kohaselt, kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodust tulenevalt jäävad menetluskulud pankrotiavalduse esitaja, s.o võlausaldaja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohtuasja materjalidest ei nähtu antud asjas võlgniku menetluskulude olemasolu. Võlgnik ei ole menetluses osalenud. Kohus jätab seetõttu menetlusosaliste menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.