Galina Kollo hagi Viktor Ivanov vastu kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja: Galina Kollo (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX) Kostja: Viktor Ivanov (isikukood: XXX, elukoht: Jaani
XXX).
Kostja esindaja: advokaat Marina Kelpman
6. mai 2019
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja Galina Kollo osaline hagist loobumine akna kahjustamisega seonduvate kulude hüvitamise nõudest 351,80 eurot ületavas osas. Lõpetada selles osas menetlus.
2.Rahuldada osaliselt Galina Kollo hagi Viktor Ivanov vastu kahju hüvitamiseks.
Rahuldada hagi selle osalise õigeksvõtmise tõttu akna kahjustamisega seonduvate kulude hüvitise summas 351,80 eurot nõudes. Mõista Viktor Ivanovilt Galina Kollo kasuks välja akna kahjustamisega seonduvate kulude hüvitis summas 351,80 eurot (kolmsada viiskümmend üks eurot ja 80 senti).
5.Määrata kindlaks otsuse täitmise viis ja kord. Viktor Ivanovil tasuda Galina Kollole hüvitis summas 351,80 eurot kahe võrdse osamaksena. Esimene osamakse summas 175,90 eurot tasuda hiljemalt kümne päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest ning teine osamakse summas 175,90 eurot tasuda hiljemalt 30 päeva jooksul pärast esimese osamakse tasumist. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
2.Kuna kulud jäävad poolte endi kanda, kohus kulude rahalist suurust käesoleva otsusega kindlaks ei määra. Pooltele riigi õigusabi osutamisest tekkinud kulude hüvitamise korra ja tähtajad määrab kohus kindlaks eraldi määrustega.
Tsiviilasi nr 2-18-19294
Edasikaebamise kord Pool saab esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Galina Kollo (hageja) esitas kohtusse hagi Viktor Ivanovi (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hageja taotles, et kohus mõistaks kostjalt välja varalise kahju summas 600 eurot ning mittevaralise kahju summas 500 eurot. Hagi asjaolude kohaselt on hageja kahjustanud kostja akent, nii et aken tuleb välja vahetada. Kostjale on selle eest vormistatud ka väärteo protokoll ning määratud trahvi. Rahaline kahju koosneb kulutustest uuele aknale ning töömehe töötasust. Lisaks on kostja ja kostja sugulaste aastatepikkuse käitumise tõttu tekkinud hagejal tervisehäired ning hageja on kannatanud mittevaralist kahju. Hagejal on vaja raha arstide juures käimiseks ja rohtude ostmiseks, kahjuhüvitis 500 eurot aitaks parandada hingelist ja füüsilist valu organismis. Hageja täiendavate selgituste (tlk 110) kohaselt oli ta hirmunud ja kannatas hingelist valu, kui pimedas pommitati tema akent. Kostja süü on tõendatud väärteoprotokolliga ning kostja peaks hageja kannatused hüvitama. Kostja ja kostja perekond on eelnevalt loopinud hageja ema kividega, mille tõttu viimane sai insuldi.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
2.Kostja leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei ole hagejale kahju tekitanud, ei nähtu, et hageja aken oleks tegelikult kahjustatud. Hilisemas täienduses (tlk 98) kostja muutis oma seisukohta. Kostja selgitas, et ehkki ta ei tunnista hagejale kahju tekitamist, on ta nõus õigusrahu huvides hageja nõude osaliselt rahuldama. Akna esiklaasil ühes kohas esinevate kriimude tõttu ei ole põhjendatud aknalaudade ja aknaaluste veeplekkide väljavahetamine. Kahju hüvitamisel tuleb maksta hüvitis, mis vastab samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kostja esitatud Plasto Aknad.Uksed OÜ uue hinnapakkumise nr: 11904800/1 summas 351,80 eurot, mis sisaldab transpordi, akna paigaldust, vana akna eemaldamist koos ära vedamisega ja utiliseerimisega. Seetõttu peaks kostja akna eest maksma hüvitist maksimaalselt 351,80 eurot. Mittevaralise kahju esinemist ei ole hageja tõendanud, kuna väidetav aknaga seonduv kahju tekitati 2017, traumapunkti ja perearsti tõendid on aga aastatest 2000 ja 2010. samuti ei seondu need käesoleva kaasuse asjaoludega. Kuna akna klaasi kriimustamisega ei põhjustatud ka väärteoprotokolli kohaselt olulist kahju, ei saanud ka sellega kaasneda hagejale mittevaralise kahju tekkimist.
KOHTUISTUNGID
3.Käesolevas tsiviilasjas toimusid kohtuistungid 26.03.2019 ja 06.05.2019.
Tsiviilasi nr 2-18-19294
3.1.26.03.2019 kohtuistungi selgitas kohus pooltele menetluse käiku. Kohus selgitas pooltele menetluse käiku, vajadust oma väiteid tõendada ja võimalust taotleda riigi õigusabi.
3.2.06.05.2019 kohtuistungil jäi kostja oma pakkumise juurde hüvitada aknaga seonduvaid kulud summas 351,80 eurot. Hageja nõustus selle pakkumisega ning kostja kinnitas, et võtab õigusrahu nimel selles osas hagi õigeks (tlk 151 ja 151 pöördel). Kuna kostja on pakkunud ka sellises ulatuses kompromissi, peaks kohus hagi selles ulatuses rahuldamisel jätma menetluskulud hageja kanda. Hageja jäi oma mittevaralise kahju nõude juurde ja leidis, et talle kahju tekkimist tõendab arsti tõend. Ta on haige ja vajab oma tervise tõttu rahu, mida aga kostja ja teised naabrid talle ei võimalda. Olukord on seotud tema tervisega, kuna ta ei saa magada. Lisaks lõhutakse eterniiti ja toodi värava ette kondid. Kostja hinnangul ei ole hagejale mittevaralise kahju tekkimine piisavalt tõendatud. Kostja esitas ka taotluse, et ta võiks kohtulahendi alusel väljamõistetava summa maksta kahe osamaksena. Kui kostja peab kogu 351,80 eurot maksma ühe korraga, jääb ta selleks kuuks elatusvahenditeta. Hageja kostja pakkumisega ei nõustunud. Tema tahab raha kohe, kuna muidu kostja lahendit ei täidagi.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
4.Hageja kinnitas 06.05.2019 kohtuistungil, et on nõus akna kahjustamisega seonduvad kulud hüvitatakse summas 351,80 eurot. Hageja esialgne nõue oli materjalikulude ja tööraha peale kokku 600 eurot. Seega on hageja oma nõuet vähendanud. Kohus käsitleb sellist hageja nõude vähendamist osalise hagist loobumisena. Kohus võtab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 aluse hageja osalise hagist loobumise vastu. Kohus selgitab, et hagist osalise loobumise tõttu lõppeb TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel selles osas menetlus. TsMS § 432 alusel ei saa hageja tulla enam uue hagiga kohtusse vaidlusaluse akna kahjustamisega seonduvate kulude hüvitamiseks.
5.Kohus leiab, et Galina Kollo hagi Viktor Ivanovi vastu kahju hüvitamiseks tuleb rahuldada osaliselt. Kostja on 06.05.2019 kohtuistungil kinnitanud, et soovib võtta hagi õigeks aknale tekitatud kahju hüvitamise kulude summas 351,80 eurot osas. Kostja on esitanud ka omapoolsed tõendid, et nimetatud summa eest on võimalik akna kahjustatud osa ära vahetada (tlk 101-104). Hageja on 06.05.2019 kohtuistungil kinnitanud, et on selle summaga nõus. Kohus leiab, et sellega on kostja hagi osaliselt õigeks võtnud ning hageja on õigeksvõtnuga nõustunud. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega kuulub hageja nõue akna kahjustamisega seonduvate kulude hüvitamiseks rahuldamisele 351,80 euro ulatuses. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seega kohus akna kahjustamisega seonduvate kulude hüvitamise nõude rahuldamist summas 351,80 eurot täiendavalt ei põhjenda.
6.Järgnevalt võtab kohus seisukoha mittevaralise kahju summas 500 eurot hüvitamise osas. Võlaõigusseaduse § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kohus leiab, et praegusel juhul tuleb hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata. Hageja ei ole kohtule tõendanud, et tal on akna kahjustamisest tekkinud selline mittevaraline kahju, mis õigustaks hüvitise väljamõistmist. Üksnes see, et hageja suhted naabritega
Tsiviilasi nr 2-18-19294
on problemaatilised ning see on tekitanud temal mureliku meeleolu ja stressisituatsiooni (tlk 142), ei ole kahju hüvitise väljamõistmise aluseks. Ei ole tõendatud, et just akna kahjustamine oleks tekitanud hageja füüsilises või vaimses tervises niivõrd olulisi muutusi, et see õigustaks kahjuhüvitise väljamõistmist. Toimiku materjalidest ei nähtu, et hageja aken oleks purunenud ja hageja oleks pidanud katkise akna tõttu taluma madalamat toatemperatuuri, et hageja oleks vajanud haiglaravi või et hageja psüühiline tasakaal oleks olnud oluliselt ja püsivalt häiritud. Üksnes hetkeline hirmutunne akna pihta lumepalli viskamisest ei tekita sellist kahju, mis õigustaks rahalise hüvitise väljamõistmist. Tõendamata on ka põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejale tekkinud väidetava kahju vahel. Toimikus on 22.04.2019 perearsti tõend (tlk 142) selle kohta, et hageja on murelik ja stressisituatsioonis seoses naabritega ning tõend hüpertooniatõve ja kilpnäärmeprobleemide kohta (tlk 6). Kohtule ei ole tõendatud, et nimetatud haigused oleksid hagejal tekkinud just kostja poolt akna kahjustamise tulemusena.
7.Pooled on esitanud kohtule mitmeid väiteid, tõendeid ja seisukohti, mis ei oma asja lahendamisel tähtsust. Kohus jättis asja lahendamisel arvestamata käesoleva otsuse põhjendustes nimetamata tõendid, kuna nendel pole asja lahendamisel tähtsust. Need ei tõenda vaidlusaluseid asjaolusid, vaid on esitatud pooltevaheliste varasemate suhete iseloomustamiseks. Traumakaart (tlk 74) pärineb aastast 2010 ning arstitõend (tlk 75) aastast 2000. Seega kajastavad need mõlemad sündmusi, mis toimusid oluliselt varem praeguse vaidluse aluseks olevast akna kahjustamisest. Seetõttu ei ole nimetatud tõendid praeguse vaidluse lahendamisel asjakohased. Samuti ei ole hageja väited tema emale insuldi tekitamisest, värava ette kontide panemisest seotud käesoleva vaidluse asjaoludega (hageja akna kahjustamisega) ning kohus jätab need seetõttu tähelepanuta.
8.Kostja esitas 06.05.2019 istungil taotluse tasuda väljamõistetav summa kahe osamaksena, kuna vastasel juhul jääks ta elatusvahenditeta. Hageja kostja taotlusega ei nõustunud kartes, et muidu ta raha ei saagi. Kohus leiab, et kostja taotlus on põhjendatud ja kuulub TsMS § 445 lg 1 alusel rahuldamisele. Kostja on vanaduspensionär, kellel peale pensioni muid suuremaid sissetulekuid pole. Kostja on varasemalt saanud ka majandusliku seisundi tõttu riigi õigusabi. Hageja ei ole esitanud arusaadavaid põhjendusi, kuidas kahes osas tasumine tema huve kahjustaks. Arvestades vajadusega tagada kostjale elatusvahendid, peab kohus põhjendatuks määrata tasumine kahe osamaksena. Esimene osamakse tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest kümne päeva jooksul ning teine esimese osamakse tasumisest hiljemalt kolmekümne päeva möödumisel. Kohus selgitab, et otsus jõustub siis, kui selle peale ei saa enam edasi kaevata. Kohus selgitab hagejale, et kohtuotsus on kohtutäituri juures sundtäidetav täitedokument. Seetõttu on asjatud hageja kartused, et osade kaupa makstes ta raha ei saagi. Kui kostja hagejale vabatahtlikult kohtuotsuse resolutsioonist nähtuvate tähtaegade jooksul osamakseid ei tasu, on hagejal õigus pöörduda otsuse sundtäitmiseks kohtutäituri poole. Menetluskulud
9.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Lg 6 kohaselt kui kostja
Tsiviilasi nr 2-18-19294
võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja on osaliselt hagist loobunud (otsuse põhjenduste p 4), kohus on hagi osaliselt rahuldanud kostjapoolse hagi õigeksvõtmise tõttu (otsuse p 5) ning osaliselt on kohus jätnud hagi rahuldamata (otsuse p 6). Arvestades nimetatud asjaolusid ja TsMS § 162 lg 1, § 163 lg 1 ja § 168 lg 4-6 sätestatut, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta kulu kandnud poole enda kanda. See tähendab, et kumbki pool kannab tema menetluses osalemisest tingitud menetluskulud. Kohus ei rahulda kostja esindaja taotlust jätta kõik menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel hageja kanda. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohus leiab, et praegusel juhul pakkus kostja kompromissi suhteliselt hilises menetlusstaadiumis ning võttis hiljem hagi osaliselt õigeks, samuti hageja nõustus omalt poolt kostja välja pakutud hüvitise summaga. Seetõttu ei ole põhjendatud kõigi menetluskulude hageja kanda jätmine.
10.Nii hageja kui ka kostja on saanud 27.03.2019 määrusega riigi õigusabi kohustusega hüvitada 50% riigi õigusabi tasust ja kuludest osamaksetena kuue kuu jooksul. Kuna kohus jättis menetluskulud kummagi poole enda kanda, peab kumbki pool ise riigi vahenditesse hüvitama ka enda riigi õigusbai kulud. Kohus määrab kummagi poole hüvitamise kohustuse kindlaks eraldi määrustega.
11.Kohus selgitab Galina Kollole, et tal on õigus esitada taotlus riigilõivu summas 12,50 eurot tagastamiseks. Galina Kollo loobus 06.05.2019 kohtuistungil akna kahjustamisega seonduvate kulude hüvitamise nõudest 248,20 euro osas, algne nõue oli 600 eurot ning istungil hageja nõustus kostja pakutud summas 351,80 euroga. Seeläbi vähenes ka hagi hind. Enne oli selleks 1100 eurot, kuid pärast vähendamist 851,80 eurot. Hagilt hinnaga 1100 eurot kuulus tasumisele riigilõiv 200 eurot, kuid hagilt hinnaga 851,80 eurot tuleks tasuda riigilõiv 175 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel on hagejal õigus vastava taotluse esitamisel saada tagasi pool riigilõivude vahest ehk 12,50 eurot. Taotlus riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada asja lahendanud kohtule kahe aasta jooksul lõpplahendi jõustumisest. Taotluses märkida riigilõivu tasumise andmed (kuupäev, summa, maksja nimi ja isikukood), tagasi taotletav summa ning samuti andmed, kuhu riigilõiv tagastada (saaja nimi, isikukood, pangaarve number).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.