4.jaanuari 2018 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 11. veebruari 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (määruskaebuse esitaja): XX, lepinguline esindaja Aleksei Smelov Puudutatud isik: Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu, seaduslik esindaja juhatuse liige MF
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata puudutatud isiku 11. märtsi 2019 taotlus täiendavate dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks.
2.Harju Maakohtu 11. veebruari 2019 määrus jätta muutmata, aga asendada selle põhjendava osa punkt 26 käesoleva määruse põhjendustega punktis 11.
Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta XX kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.XX (avaldaja) esitas 5. märtsil 2018 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu (puudutatud isik, edaspidi ka „korteriühistu“) 4. jaanuari 2018 üldkoosoleku (edaspidi „vaidlusalune koosolek“) otsuse tühisuse tuvastamiseks. Avaldaja väitel -
-
-
-
-
elamus asukohaga Randla 15, Tallinn (edaspidi „elamu“) on asutatud korteriühistu. Avaldaja on korteriomandi Randla 15 – 622 (edaspidi „korter“) kaasomanik ja korteriühistu liige; initsiatiivgrupp (16 puudutatud isiku liiget) kutsus 20. detsembril 2017 kokku erakorralise üldkoosoleku, mis pidi toimuma 27. detsembril 2017 kell 19.00 elamu
8.korrusel, aga koosolekule ei kogunenud kvoorumit; initsiatiivgrupp pani 28. detsembril 2017 elamu esimese korruse trepikoja infotahvlile uue kutse korduva erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Vastavalt kutsele pidi korduv koosolek toimuma 4. jaanuaril 2018 kell 19.00 elamu 8. korrusel; vaidlusalusel koosolekul osales 41 liiget. Üldkoosolek võttis mh vastu otsuse, et kuni 2017. aasta majandusaasta aruande kinnitamiseni ja uue juhatuse valimiseni on juhatuse liikmed MF, LR, IA (edaspidi „juhatuse valimise otsus“); juhatuse valimise otsus on tühine, sest: o korteriühistu põhikirja (edaspidi „põhikiri“) p 6.4 rikkudes pandi kutse vaidlusalusele koosolekule välja ainult elamu esimese korruse trepikojas, mitte kõikides trepikodades, millega rikuti oluliselt üldkoosolekust teatamise korda; o koosolekul osales ainult 41 liiget, mis on vähem kui 1⁄3 (54 liiget) ühistu liikmetest; o initsiatiivgrupp pani infotahvlile teated välja 28. detsembril 2017 ja vaidlusalune koosolek toimus 4. jaanuaril 2018. Seega teatati toimumisest ette vaid kuus, mitte aga seitse päeva. Nii rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda; o initsiatiivgrupp ei esitanud puudutatud isiku juhatusele nõuet üldkoosoleku kokkukutsumiseks ja tal puudus õigus omaalgatuslikult koosolek kokku kutsuda.
Täiendavalt märkis avaldaja, et osales vaidlusalusel koosolekul, aga ei osalenud hääletamises.
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised: -
-
-
üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud. Kutse pandi välja infotahvlile. Seadus ei näe ette, et teated üldkoosoleku toimumisest pannakse igale korrusele; seadus ei sätesta, et etteteatamise seitsme päeva hulka ei arvata teate välja panemise päeva. Erakorralise üldkoosoleku ja korduva erakorralise üldkoosoleku kutsed olid välja pandud infotahvlil vara hommikul; juhatuse kokku kutsutud korraline üldkoosolek 27. novembril 2017 ja korduv koosolek
5.detsembril 2017 jäid kvoorumi puudumise tõttu toimumata. Juhatuse volitused lõppesid 15. detsembril 2017. Initsiatiivgrupi moodustasid senised juhatuse liikmed IA, LR ja MF. Kui korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimetu, kutsub juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Kutses on viidatud sellele ning ka korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 23 lg-le 1; vaidlusaluse koosoleku läbiviimine oli seaduslik ja põhjendatud ning sellel vastu võetud otsused on seaduslikud.
2 (7)
MAAKOHTU MÄÄRUS
3.Maakohus jättis 11. veebruari 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.
avalduse
3.1.Esmalt tuvastas maakohus, et vaidlusalune koosolek oli otsusevõimeline osalejate arvust olenemata. Kuna koosolek toimus 4. jaanuaril 2018, kuulub kohaldamisele 1. jaanuarist 2018 kehtima hakanud KrtS. Puudutatud isiku põhikirja p-s 6.5 märgitud korduva üldkoosoleku otsustusvõimelisuse kvoorumi nõue on vastuolus seadusega ja lähtuda tuleb KrtS § 17 lg 2 teise lause alusel KrtS § 23 lg-st 1.
3.2.Teiseks tuvastas maakohus, et vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumise korda oluliselt ei rikutud. Puudutatud isiku põhikirja p 6.4 järgi tuli üldkoosoleku toimumise teade panna välja trepikodades. Kutse koosoleku toimumise kohta pandi välja teadetetahvlile ja iga korteri postkasti 28. detsembril 2017. Põhikirja p 6.4 ei kohusta kutset panema igale korrusele. Avaldaja nägi üldkoosoleku kutset teadetetahvlil ja osales vaidlusalusel koosolekul. Avaldajal oli võimalus saada üldkoosoleku kokkukutsumise teatest selgelt ja üheselt aru, millal ja kus koosolek toimub ning milline on päevakord. Avaldaja osales koosolekul. Sellises olukorras ei saa pidada oluliseks rikkumiseks, kui koosolekust teatati ette kutse edastamise päeva mitte arvestades, vähem kui seitse päeva.
3.3.Kolmandaks tuvastas maakohus, et initsiatiivgrupil oli õigus 28. detsembril 2017 kokku kutsuda erakorraline kordusüldkoosolek. Puudutatud isiku juhatuse liikmete volituste tähtaeg möödus 15. detsembril 2017 (põhikirja p 6.1 viimane lause). Seega polnud initsiatiivgrupil enam võimalik kehtiva juhatuse koosseisu poole pöörduda. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg 4 näeb ette, et kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Kuna 1/10-l ühingu liikmetest on õigus ka omal algatusel üldkoosolek kokku kutsuda, kui juhatuse seda ei tee, siis tuleb olukorda, kus juhatusel puuduvad kehtivate volitustega liikmed, käsitleda sarnasena sellele olukorrale, kui juhatus keeldub üldkoosoleku kokkukutsumisest. Seega oli 21-l puudutatud isiku liikmel, kes esindasid 27 korteriomandit, õigus omal initsiatiivil 28. detsembril 2017 kutsuda kokku erakorraline kordusüldkoosolek.
3.4.Neljandaks tuvastas maakohus, et juhatuse liikmed valiti vastavalt KrtS § 21 lg-le 3. Vaidlusaluse koosoleku kutsel on märgitud päevakorras juhatuse valimised. Seega piisas põhikirja p 6.7 järgi häälteenamusest uute juhatuse liikmete valimiseks.
MÄÄRUSKAEBUS
4.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega avaldus rahuldada. Ühtlasi palub avaldaja jätta kohaldamata KrtS § 23 lg 1 osas, mille kohaselt korduv üldkoosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata, ning tunnistada see põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks. Menetluskulud palub avaldaja panna puudutatud isiku kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: -
-
üldkoosolekust teatamise tähtaja rikkumine on oluline rikkumine. Kokkukutsumise korra rikkumise tõttu on koosoleku otsused tühised ja see ei sõltu avaldaja osalemisest koosolekul; maakohus tugines vääralt teises tsiviilasjas tuvastatud asjaoludele ja maakohtu seisukohtadele. Kohus peab iga asja läbi vaadates tuvastama konkreetselt selles asjas olulised asjaolud ja nendest lähtudes tegema lahendi;
3 (7)
-
-
-
-
MTÜS §-s 30 on sätestatud kord, kuidas kutsuda kokku üldkoosolek olukorras, kus juhatuse volitused lõppesid/juhatust ei ole. Sellises olukorras peavad korteriühistu liikmed pöörduma avaldusega kohtusse ja kohus määrab uued juhatuse liikmeid, kes saavad üldkoosoleku kokku kutsuda. Kuna üldkoosoleku kutsusid kokku isikud, kellel seaduse kohaselt puudus selleks pädevus, siis rikuti oluliselt seaduse ja põhikirja nõudeid ja üldkoosolek ei olnud õigustatud otsuseid vastu võtma; KrtS § 13 lg 1 võimaldab korteriomanike kokkuleppel korraldada korteriühistust tulenevaid õigussuhteid seaduses sätestatust erinevalt. Seega võivad korteriomanikud põhikirjas näha ette üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel kõrgemad kvooruminõuded; maakohus ei põhjendanud, miks kuulub kohaldamisele KrtS, kui üldkoosoleku läbiviimine algatati 20. detsembril 2017 ja esimene üldkoosolek toimus
27.detsembril 2017 ning korduv üldkoosolek kutsuti kokku 28. detsembril 2017. Õigusvastane on olukord, kus üldkoosolek kutsutakse kokku ja viiakse läbi lähtudes ühest seadusest ja korduval üldkoosolekul tuleb lähtuda teisest seadusest ja seal sätestatud kvoorumi nõuetest; KrtS § 17 lg 2 piirab põhjendamatult korteriomanike õigust määrata tingimused, millal korduv üldkoosolek on otsustusvõimeline. Selline piirang on vastuolus PS-ga. Seega tuleb jätta kohaldamata KrtS § 23 lg 1 osas, mille järgi korduv koosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata, ning tunnistada see PS-ga vastuolus olevaks.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikule tähtaja sellele vastamiseks. Puudutatud isik vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 19. märtsil 2019.
6.Ringkonnakohus andis 29. märtsil 2019 nii avaldajale, puudutatud isikule kui ka VB-le (edaspidi „kaasomanik“), kes on Randla 15 – 622 korteri kaasomanik 9/10 mõttelises osas, võimaluse esitada selgitused ja tõendid kaasomaniku osalemise või avaldajal esindusõiguse olemasolu kohta 4. jaanuari 2018 üldkoosolekul. Samuti oli nii avaldajal kui ka kaasomanikul võimalus esitada selgitus ja tõendid, millest nähtub, et avaldaja pöördus kohtusse mh kaasomaniku huvides ja/või heakskiidul. Nii avaldaja kui ka kaasomanik kinnitasid, et avaldajal on volitus kaasomaniku esindamiseks puudutatud isiku üldkoosolekutel. Samuti teatas kaasomanik, et ta kiidab heaks avaldaja kohtusse pöördumise ja määruskaebuse esitamise käesolevas asjas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, aga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muudab ringkonnakohus maakohtu põhjendusi seoses koosolekust ette teatamise ajaga. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ja neid ei korda. Määruskaebus jääb rahuldamata ja avaldaja kannab sellega seonduvad menetluskulud.
8.Puudutatud isik esitas koos määruskaebuse vastusega taotluse tõendite vastuvõtmiseks. Neist vaidlusaluse koosoleku protokolli ning teavet nii selle kui ka 27. detsembri 2017 üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra kohta ei ole vaja võtta toimikusse, sest need on juba varasemalt olemas (tl 15, 16, 40, 41, 77-79). Teave 27. novembri 2017 ja 14. detsembri 2017 üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra kohta on koostatud vastavalt 11. novembril 2017 ja 28. novembril 2017. Puudutatud isik ei põhjendanud, miks ta ei esitanud dokumente maakohtule ja neist ei olene käesoleva asja lahendamine. 4 (7)
Neil kaalutlustel jääb puudutatud isiku taotlus TsMS § 238 lg 1 esimese lause ja teise lause p 2, § 652 lg 4 ning § 659 alusel rahuldamata. Dokumente ei ole nende elektroonilise esitamise tõttu vaja tagastada, kuid kohus ei võta neid ka toimikusse.
9.Vastuseks määruskaebusele ja maakohtu määruse täpsustuseks märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Ekslik on avaldaja seisukoht, et kohaldada tuleb varem kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) või korteriühistuseaduse (KÜS) sätteid, sest üldkoosoleku läbiviimine algatati
20.detsembril 2017 ja esimene üldkoosolek toimus 27. detsembril 2017 ning korduv üldkoosolek kutsuti kokku 28. detsembril 2017. Õiguse üldpõhimõtte järgi kohaldatakse toimingu suhtes selle tegemise ajal kehtinud materiaalõigust. Sisuliselt näeb põhimõtte positiivses õiguses ette võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 2, mis pidades silmas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 1 sätestatud eesmärki hõlmab kõiki tsiviilõiguslikke suhteid. Põhimõtte rakendatavust ühinguõiguslikes suhetes on Riigikohus jaatanud nt 22. septembri 2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-79-05 (p 11 teine lõik). KrtS jõustus
1.jaanuaril 2018, mistõttu pole võimalik 4. jaanuari 2018 üldkoosolekul vastuvõetud otsuse tühisuse tuvastamisel kohaldada varem kehtinud KOS või KÜS sätteid.
11.Avaldaja ei väida avalduses ega määruskaebuses, et enne koosolekul osalemist puudus tal teave päevakorra kohta. Sellest saab järeldada, et koosoleku kokkukutsumisel oli korteriomanikke piisavalt teavitatud kavandatava otsuse sisust. Samuti osales avaldaja
4.jaanuari 2018 üldkoosolekul, seega oli tal võimalik oma liikmeõigusi teostada ja mh avaldada arvamust päevakorras olevate küsimuste kohta. Eeltoodust järeldas maakohus kokkuvõtvalt õigesti, et koosoleku kokkukutsumise korda oluliselt ei rikutud ning tulenevalt TsÜS § 38 lg-st 2 ja KrtS § 29 lg-st 1 puudub alus koosolekul vastuvõetud otsuse tühisuse tuvastamiseks. Siiski ei nõustu ringkonnakohus vaidlustatud määruse põhjenduste p-s 26 väljendatud maakohtu arusaamaga, et ühepäevane eksimus koosolekust ette teatamisel ei saa üldse olla oluline rikkumine. Selles osas tuleb maakohtu põhjendusi järgnevalt muuta. KrtS § 29 lg 1 on sõnastatud sisuliselt identselt äriseadustiku (ÄS) §-dega 1721 ja 296. Riigikohus leidis viidatud sätete tõlgendamisel, et need näevad ette kaks võimalust lugeda koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine kõrvaldatuks: -
-
esimese lause kohaselt kõrvaldab koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise see, kui kõik osanikud või aktsionärid on vaatamata rikkumisele koosolekul kohal ja ka nõus koosolekut pidama; teise lause järgi kõrvaldab tühisuse ka nende osanike, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, heakskiit koosolekul vastu võetud otsustele.
Esimesel juhul on rikkumine kõrvaldatud sellega, et vaatamata rikkumisele nõustutakse koosolekut pidama, teisel juhul aga otsuseid tagantjärele (st peale koosoleku toimumist) sisuliselt heaks kiites. Selline tõlgendus on kooskõlas mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega: kui osanik tuleb koosolekule kohale, annab ta sellega ühingule teada, et kuigi ühing võib olla tema suhtes koosoleku kokkukutsumise korda rikkunud, on ta valmis päevakorda pandud küsimusi hääletama. Kui rikkumine selgub alles koosolekul, ei ole hea usu põhimõttest tulenevalt nõutav, et osanik või aktsionär koosolekult lahkuks, piisab, kui ta vaidleb vastu otsuse tegemisele selles küsimuses (vt 4. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-17, p 15; 29. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-8010, p 12 kolmas lõik). Ringkonnakohus asub seisukohale, et sama põhimõte ja tõlgendus on asjakohane ka KrtS § 29 lg 1 kohaldamisel.
5 (7)
Käesoleval juhul on tegemist eelmises lõigus teise võimalusena käsitletud juhtumiga. Avaldaja osales vaidlusalusel koosolekul ega vaielnud vastu juhatuse valimise otsuse tegemisele. Avaldaja märkis koosolekul üksnes, et vastuvõetavate otsuste kehtivust võib mõjutada varasemate majandusaasta aruannete esitamata jätmine. Samuti hääletas ta otsuste vastu, st osales hääletamises. Sellises olukorras ei oleks kooskõlas hea usu põhimõttega võimaldada tal hilisemas kohtuvaidluses tugineda väitele, et tema suhtes on koosoleku kokkukutsumise korda rikutud.
12.Arusaamatu on avaldaja etteheide, et maakohus ei tuvastanud asja lahendamiseks olulisi asjaolusid. Maakohus tuvastas, et teave vaidlusaluse üldkoosoleku toimumise kohta pandi esimese korruse infotahvlile, kus avaldaja seda ka nägi. Seega tuvastas maakohus, et avaldaja oli informeeritud koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast. Tähtsust ei oma, kas teave oli välja pandud igale korrusele. Maakohus märkis selle kohta asjakohaselt, et põhikirja p 6.4 ei näe ette, et teate väljapanemist igal korrusel. Selles osas on põhikiri jätkuvalt kehtiv, sest see pole seadusega vastuolus. Maakohus ei lähtunud teises tsiviilasjas tuvastatud asjaoludest, vaid üksnes viitas vaidlustatud määruse p-s 25, et asub käesolevas asjas samale seisukohale.
13.Põhjendamatu on avaldaja seisukoht, et üldkoosoleku kokkukutsumiseks on vaja määrata asendusliikmed, kui juhatuse volitused on lõppenud. Maakohus tugines õigesti MTÜS § 20 lg-tele 1-4, mis on KrtS § 20 lg 1 kaudu kohaldatavad ka korteriomanike üldkoosoleku puhul. Kui senise juhatuse liikmete volitused olid lõppenud, võisid korteriühistu 21 liiget (rohkem kui
/10 liikmetest) üldkoosoleku ise kokku kutsuda. Sellisel juhul ei ole vajalik ega otstarbekas pöörduda KrtS § 25 lg 1 alusel kohtusse asendusliikmete nimetamiseks, sest asendusliikmete volitused oleks kestnud ainult üldkoosolekul uute juhatuse liikmete määramiseni (KrtS § 25 lg 4). Seega oleks kohtusse pöördumine vaid asjatult aega kulutanud ega muudaks midagi sisulises tulemuses puudutatud isiku juhatuse koosseisu osas.
14.Maakohus leidis õigesti, et kuna põhikirja p-s 6.5 sätestatud korduva üldkoosoleku otsustusvõimelisuse kvoorumi nõue on vastuolus seadusega, tuleb lähtuda KrtS § 17 lg 2 teise lause alusel KrtS § 23 lg-st 1, mille kohaselt on sama päevakorraga kokku kutsutud uus üldkoosolek otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Korteriomanike üldkoosolekut reguleeriva KrtS § 20 lg 1 kohaselt võetakse sama seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused vastu korteriomanike üldkoosolekul, millele kohaldatakse lisaks KrtS-s sätestatule MTÜS § 19 lg 1 p-des 1–5, §-des 20 ja 201, § 21 lg-tes 6–9, § 22 lg-tes 1 ja 11, § 23 lg-tes 1 ja 2 ning §-s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut. KrtS § 20 lg 1 ei näe ette, et üldkoosolekule kohaldub MTÜS § 21 lg 1. Teistes korteriomanike üldkoosolekut reguleerivates KrtS sätetes, sh uue üldkoosoleku kokkukutsumist reguleerivas KrtS §-s 23 ei ole MTÜS kohaldamisele viidatud (erinevalt vrd KrtS § 24 lg 1, § 49, § 51 lg 1, § 63 lg 1 ja § 68 lg 3). Seega ei saa eeltoodud sätetest nende koostoimes järeldada, et põhikirjaga võib reguleerida seaduses sätestatust erineva korduva üldkoosoleku otsustuvõimelisuse. Samuti ei tulene kõnealune võimalus KrtS § 20 lg 1 koostoimest selles viidatud MTÜS sätetega. Ükski KrtS § 20 lg-s 1 viidatud MTÜS säte ei reguleeri korduva üldkoosoleku kokkukutsumist ega selle otsustusvõimelisust. Seega KrtS § 23 lg 1 ei võimalda reguleerida põhikirjaga korduva koosoleku otsustusvõimelisust erinevalt seaduses sätestatust. See kehtib ka olukorras, kus korteriühistu põhikiri on vastu võetud enne 1. jaanuari 2018 (vt Riigikohtu 16. jaanuari 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-18-10407, p-d 7–12).
15.Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et KrtS § 23 lg 1 koostoimes KrtS § 17 lg-ga 2 piirab põhjendamatult korteriomanike õigust määrata tingimused, millal korduv üldkoosolek on otsustusvõimeline. Viidatud normid ei ole PS-ga vastuolus.
6 (7)
Korteriomanikel on õigus valida, kas nad soovivad koosolekust osa võtta ja seeläbi ühingu tegevust juhtida. Kui esimesel koosolekul osaleb korteriomanikke nii vähe, et neile ei kuulu üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest (kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti), tekib vajadus korraldada korduskoosolek ja seeläbi anda (eeldatavalt) vähemusele õigus ühistu tegevust juhtida. Korduvkoosolekute kokkukutsumine ei saa aga muutuda rutiiniks, sest see pärsib korteriühistu tegevust ja selle kaudu korteriomanike õiguste teostamist. Seega on korteriühistu normaalseks tegutsemiseks põhjendatud piirata korduvkoosolekute kokkukutsumist ja sellele aitab kaasa KrtS § 23 lg-s 1 sätestatu, et sama päevakorraga kokku kutsutud uus üldkoosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Kui korteriomanikud ei soovi teostada korteriomanditega seotud õigusi, ei ole alust rääkida nende omandiõiguse (PS § 32) ega ühinemisvabaduse (PS § 48) piiramisest.
16.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Nähtuvalt asja materjalidest hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
17.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 617 lg 2 alusel. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.