Määruse tegemise aeg ja koht 6. juuni 2025, Tallinn Kohtuasja number
2-23-17264
Kohtuasi
R.H avaldus Tallinn, Gildi tn 8 korteriühistu vastu Tallinn, Gildi tn 8 korteriühistu 24.10.2023 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.04.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Tallinn, Gildi tn 8 korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: R.H (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Märt Mürk Puudutatud isik: Tallinn, Gildi tn 8 korteriühistu (registrikood 80160723), esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde R.H 02.05.2025 seisukohale lisatud tõend, s.o Tallinn, Gildi tn 8 korteriühistu 24.10.2023 üldkoosoleku helisalvestis.
2.Tühistada Harju Maakohtu 09.04.2024 määrus osas, milles maakohus tuvastas Tallinn, Gildi tn 8 korteriühistu 24.10.2023 üldkoosoleku otsuste p-de 1-6 ja 9 tühisuse, jättis menetluskulud Tallinn, Gildi tn 8 korteriühistu kanda, mõistis Tallinn, Gildi tn 8 korteriühistult R.H kasuks välja menetluskulude hüvitise 2742,6 eurot ja märkis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab avalduse üldkoosoleku otsuste p-de 1-6 ja 9 vaidlustamise osas rahuldamata ning maakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohtu määrus jääb muutmata osas, milles kohus tuvastas Tallinn, Gildi tn 8 korteriühistu 24.10.2023 üldkoosoleku otsuse p 7 tühisuse, kuid selles osas muudetakse maakohtu määruse põhjendusi.
4.Jätta määruskaebemenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda.
5.Kohtumääruse tervikresolutsioon on järgmine:
5.1.Rahuldada avaldus osaliselt.
2-23-17264
5.2.Tuvastada Tallinn, Gildi tn 8 korteriühistu 24.10.2023 üldkoosoleku otsuse p 7 tühisus.
5.3.Jätta avalduse üldkoosoleku otsuste p-de 1-6 ja 9 vaidlustamise osas rahuldamata.
5.4.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.R.H (avaldaja) esitas 06.12.2023 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Gildi tn 8 korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) 24.10.2023 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. Alternatiivselt nõudis avaldaja 24.10.2023 üldkoosoleku protokolli p-des 5 ja 7 (konditsioneeride paigaldamine ja kaasomandis olevate ruumide lukkude eemaldamine) kajastatud otsuste kehtetuks tunnistamist. Avaldaja palus menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
2.Avaldaja on puudutatud isiku liige. Puudutatud isik edastas 26.09.2023 kutse 12.10.2023 üldkoosolekule. Korteriühistu liikmete 12.10.2023 üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline, sest sellel osales vähem kui 50% korteriomanikest. Puudutatud isik edastas korduva koosoleku kutse 17.10.2023. Korduv koosolek toimus 24.10.2023. Sõltuvalt korteriühistu põhikirja tõlgendamisest tuli üldkoosolekust ette teatada 10 või 14 päeva. Tegelikult jäi kutse saatmise ja koosoleku toimumise vahele 6 päeva. Tegemist on koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisega, mille tagajärjel on otsused tühised. 24.10.2023 üldkoosoleku protokollis on toodud, et avaldaja oli p-des 2.3 kuni 2.7 toodud otsustele vastu. Alternatiivselt on vaidlustatud otsused seadusega vastuolus.
3.Vastuseks puudutatud isiku vastuväidetele märkis avaldaja, et avaldaja tuginemine koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Vaidlustatud otsustused on seaduse kohaselt tühised ning selle asjaolu tuvastamine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Täiendavalt ei ole võimalik kokkukutsumise korra rikkumisi kõrvaldatuks lugeda. Korduskoosolekul ei osalenud kõik korteriomanikud ning avaldaja ei ole korduskoosolekul vastu võetud otsuseid heaks kiitnud.
4.P-s 5 vastu võetud otsus (anda juhatusele volitus ise otsustada majja konditsioneeride paigaldamine) ja p-s 7 vastu võetud otsus (volitada juhatust jõuga avama lukustatud ruume) on seadusega vastuolus. P-s 5 vastuvõetud otsus eeldab kõigi korteriomanike nõusolekut ja seda ei ole võimalik juhatusele delegeerida. P-s 7 vastu võetud otsus tähendab valdaja tahte vastaselt ruumi tungimist, mis on süütegu.
2
2-23-17264 Puudutatud isikute seisukohad
5.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
6.Puudutatud isiku väitel ei rikutud põhikirjas sätestatud korduskoosoleku kokkukutsumise korda. Korduskoosolek kutsuti kokku sama teatega, millega kutsuti kokku 12.10.2023 koosolek, s.o 26.09.2023 kutsega. Lisaks 26.09.2023 teatele saadeti korteriomanikele teade korduskoosoleku kohta ka 17.10.2023. Avaldaja tuginemine koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna avaldaja osales 24.10.2023 korduskoosolekul ja teostas seal korteriühistu liikme õigusi, s.o hääletas ning ei vaielnud seal vastu koosoleku toimumisele.
7.Avaldaja alternatiivsete nõuete rahuldamiseks, s.o 24.10.2023 üldkoosolekul vastu võetud otsuste p-de 5 ja 7 kehtetuks tunnistamiseks aluseid ei esine. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Maakohus rahuldas avalduse ja tuvastas puudutatud isiku 24.10.2023 üldkoosoleku otsuste tühisuse. Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitise 2742,6 eurot ning sellelt viivise.
9.Puudutatud isiku teatel kutsuti korduskoosolek kokku sama teatega, millega kutsuti kokku esialgne koosolek. Samas tuli korduskoosoleku kokkukutsumise teade korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 23 lg 2 kohaselt saata välja pärast otsustusvõimetuks osutunud üldkoosoleku toimumist. Puudutatud isik tugines täiendavalt 17.10.2023 saadetud korduskoosoleku kokkukutsumise teatele. See teade saadeti ühistu liikmetele hilinenult. KrtS § 20 lg 1 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg 6 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumiseks saata korteriomanikele teade, milles on muuhulgas märgitud ära üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Teade peab olema saadetud vähemalt seitse päeva enne üldkoosolekut, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega (MTÜS § 20 lg 5). Ühistu põhikirja p 6.6.2 näeb ette, et korduskoosoleku saab kokku kutsuda mitte vähem kui 10 päeva pärast, andes sellest ühistu liikmetele teada koridorides olevatel ühistu teadetetahvlitel või edastades vastavasisulise kirja liikme postkasti või e-kirja aadressile või Korto keskkonnas mitte vähem kui 10 päeva ette. KrtS § 20 lg 1, MTÜS § 20 lg 5 ja ühistu põhikirja p 6.6.2 järgi pidanuks teade seega olema saadetud vähemalt 10 päeva ette. Teate saatmise ja koosoleku vahele jäi üksnes 6 päeva, mis oli ka lühem seaduses ettenähtud 7-päevasest etteteatamise tähtajast, mis põhikirja erinormist tulenevalt käesoleval juhul küll ei kohaldu.
10.Üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine tõi KrtS § 29 lg 1 kohaselt kaasa üldkoosoleku otsuste tühisuse. Kohtule ei esitatud asjaolusid, mis oleks kõrvaldanud otsuste tühisuse. Asjaolu, et avaldaja osales vaidlusalusel koosolekul, ei oma tähendust. Kohtupraktika järgi saab rikkumise lugeda kõrvaldatuks juhul, kui kõik korteriomanikud osalevad koosolekul ning on nõus selle pidamisega või siis, kui isikud, kelle suhtes koosoleku kokkukutsumise korda rikuti, kiidavad vastuvõetud otsused pärast koosoleku toimumist heaks (RKTKo 29.11.2017, 2-16-8010/36, p 12). Käesoleval juhul ei esinenud avaldaja väitel kumbagi nimetatud olukorda ja puudutatud isik ei tõendanud vastupidist.
11.Kuna vaidlusaluse üldkoosoleku otsused olid tühised, siis puudus vajadus käsitleda avaldaja alternatiivseid nõudeid.
3
2-23-17264 Määruskaebus
12.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
13.Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, kui leidis, et korteriomanike 24.10.2023 üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt seadust ning et rikkumist ei saa lugeda kõrvaldatuks. Vaidlust ei ole selles, et avaldaja osales (esindaja kaudu) 24.10.2023 üldkoosolekul ja teostas sellega oma korteriühistu liikme õigusi. Samuti ei ole vaidlust selles, et avaldaja ei ole koosolekul vastu vaielnud koosoleku toimumisele. Sellises olukorras avaldaja tuginemine üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega.
14.Samuti ei esine aluseid tunnistada 24.10.2023 toimunud üldkoosolekul vastu võetud otsuste p-te 5 ja 7 kehtetuks.
15.Maakohus ületas avaldaja menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire. Tegemist ei olnud õiguslikult keeruka vaidlusega, vaid hagita menetluses lahendatava lihtsa asjaga. Tegemist ei olnud ka mahuka asjaga. Asja tegi tavapärasest mahukamaks avaldajapoolne asjakohatute ja põhjendamatute taotluste/tõendite esitamine, millised taotlused jättis maakohus õigesti rahuldamata. Avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu on maksimaalselt 5 tundi ja 35 minutit ning mõistlik tunnitasu suurus 125 eurot ilma käibemaksuta. Menetlusosaliste seisukohad
16.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik
17.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus tuvastas korteriühistu 24.10.2023 üldkoosoleku otsuste p-de 1-6 ja 9 tühisuse, jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda, mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitise 2742,6 eurot ja märkis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist. Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega jätab avalduse üldkoosoleku otsuste p-de 1–6 ja 9 vaidlustamise osas rahuldamata ning maakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohtu määrus jääb muutmata osas, milles kohus tuvastas korteriühistu 24.10.2023 üldkoosoleku otsuse p-i 7 tühisuse, kuid selles osas muudab ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
19.Avaldaja esitas koos 02.05.2025 seisukohaga uue dokumentaalse tõendi, s.o korteriühistu 24.10.2023 üldkoosoleku helisalvestise. Kuna ringkonnakohus võimaldas menetlusosalistel esitada täiendavaid seisukohti ja tõendeid, võtab ringkonnakohus nimetatud tõendi TsMS § 662 lg 3 alusel tsiviilasja materjalide juurde. 4
2-23-17264
20.Vaidlus puudub, et Tallinn, Gildi tn 8 korteriühistu korduv üldkoosolek toimus 24.10.2023 ning avaldaja lepinguline esindaja osales sellel üldkoosolekul. Üldkoosoleku protokollist nähtub, et avaldaja osales (koosolekul osalenud lepingulise esindaja kaudu) hääletamistel ning hääletas otsustele punktides 3–7 vastu ja otsuste 1 ja 2 poolt ehk teostas sellega oma korteriühistu liikme õigusi (dtl-d 11–12). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et asjaolul, et avaldaja osales vaidlusalusel koosolekul isiklikult või esindaja kaudu, ei ole tähtsust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 ja KrtS § 29 lg 1 kohaselt toob üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine kaasa üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Riigikohtu seisukohtadest ÄS § 1721 ja § 296 kohta, mis on sõnastatud sisuliselt identselt KrtS § 29 lg-ga 1 (vt RKTKo 24.05.2017, 3-2-1-44-17, p 15; 29.11.2017, 2-16-8010, p 12 kolmas lõik), ja Tallinna Ringkonnakohtu varasemast seisukohast, et viidatud Riigikohtu lahendites avaldatu on kohaldatav ka KrtS § 29 lg 1 sisustamisel (vt TlnRnKm 24.05.2019, 2-18-3477, p 11; 22.11.2019, 2-18-12983, p 14.3, 02.11.2023, 2-21-2528, p 8.2) järeldub, et kui korteriühistu liige, kelle suhtes üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikuti, tuleb ise või oma esindaja kaudu koosolekule kohale, annab ta sellega korteriühistule teada, et kuigi ühistu võib olla tema suhtes koosoleku kokkukutsumise korda rikkunud, on ta valmis päevakorda pandud küsimusi hääletama. Kui rikkumine selgub alles koosolekul, piisab, kui ta vaidleb vastu otsuste tegemisele selles küsimuses. Üldkoosolekul otsuse tegemisele vastuvaidlemine peab nähtuma koosoleku protokollist. Kui korteriühistu liige osaleb koosolekul ja ei vaidle otsuste tegemisele vastu, ei oleks kooskõlas hea usu põhimõttega võimaldada tal hilisemas kohtuvaidluses tugineda väitele, et tema suhtes on koosoleku kokkukutsumise korda rikutud. Kuna 24.10.2023 üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et avaldajat koosolekul esindanud lepinguline esindaja oleks vaielnud koosolekul otsuste tegemisele vastu, siis nõustub kolleegium puudutatud isiku vastuväitega, et avaldaja tuginemine koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele on vastuolus hea usu põhimõttega.
21.Avaldaja nõudis alternatiivselt 24.10.2023 üldkoosoleku protokolli p-des 5 ja 7 kajastatud otsuste kehtetuks tunnistamist. Kuna maakohus järeldas, et vaidlusalusel üldkoosolekul vastu võetud otsused olid tühised koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu, siis maakohus vaidlustatud määruses ega varasemas menetluses avaldaja alternatiivseid nõudeid, s.o 24.10.2023 üldkoosoleku protokolli p-des 5 ja 7 kajastatud otsuste kehtetuks tunnistamist sisuliselt ei käsitlenud. Kuna avaldaja eesmärk on vabaneda üldkoosoleku protokolli p-des 5 ja 7 vastu võetud otsustest kui avaldaja hinnangul ebaseaduslikest otsustest, siis tuleb ringkonnakohtul järgmisena kontrollida vaidlusaluste otsuste seaduslikkust.
21.1.Kuivõrd kohus ei ole seotud menetlusosaliste õiguslike väidetega ning eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamise ja kehtetuks tunnistamise nõude õiguskaitse eesmärk on üks ja sama: vabaneda ebaseaduslikust otsusest (RKTKo 03.03.2021, 2-17-13391, p 27 ja selles viidatud varasem praktika), tuleb kohtul hinnata järgmisena, kas avaldaja esile toodud asjaolud võivad kaasa tuua üldkoosoleku protokolli p-des 5 ja 7 vastu võetud otsuste tühisuse või kehtetuse. Esmalt tuleb kontrollida, kas esile toodud ja tuvastatud asjaoludel on vaidlusalused otsused tühised. Alles tühisuse eitamise järel saab kontrollida, kas esinevad alused tunnistada otsused kehtetuks.
21.2.Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse alused on sätestatud TsÜS § 38 lg-s 2. Selle lõike järgi on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või 5
2-23-17264 kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda.
21.3.Avaldaja on esmalt vaidlustanud üldkoosoleku protokolli p-s 5 vastu võetud otsust, mille sõnastuse kohaselt anti korteriühistu juhatusele õigus otsustada Gildi 8 viienda korruse ühetoaliste korterite omanikele konditsioneeri paigaldamise võimalus. Avaldaja on väitnud, et konditsioneeride paigaldamise otsustamiseks (fassaadi muutmine) oli vajalik kõigi korteriomanike kokkulepe ning üldkoosolekul polnud õigust delegeerida selle otsustamise pädevust korteriühistu juhatusele.
21.3.1.Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui korteriomanike üldkoosolekul otsustatakse häälteenamusega küsimus, mille lahendamine oleks pidanud toimuma korteriomanike kokkuleppel, siis on üldkoosoleku otsus tühine (RKTKm 01.06.2022, 2-19-16450, p 15). Riigikohus on leidnud, et õhksoojuspumba paigaldamine kaasomandis olevale elamuseinale ja maapinnale ei ole käsitatav asja või selle majandusliku otstarbe olulise muutmisena asjaõigusseaduse (AÕS) § 74 lg 1 tähenduses ning on kaasomandis oleva elamuseina ja maa tavakasutus, mida korteriomanikud võivad otsustada häälteenamusega korteriomandiseaduse (KOS) § 12 lg 2 järgi (RKTKm 30.01.2019, 2-17-11887, p 14). Alates 01.01.2018 kehtiva KrtS alusel tuleb hinnata, kas KrtS § 38 kohaselt on õhksoojuspumba paigaldamise puhul tegemist olulise ümberkorraldusega või mitte. Riigikohus on selgitanud, et KrtS § 38 kohaldamisel tuleb arvestada ka KrtS §-ga 39, mille järgi kaasomandi eseme ajakohastamiseks, sealhulgas energiatõhususe suurendamiseks, selliste vajalike muudatuste tegemise, millega ei muudeta eriomandi eseme otstarvet ega kahjustata muul viisil ülemäära ühegi korteriomaniku õigustatud huve, võib otsustada KrtS § 9 lg-s 3 sätestatud häälteenamusega (RKTKo 24.10.2018, 2-17-7999, p 25.2; TlnRnKm 29.09.2023, 2-1916805).
21.3.2.Kolleegium nõustub puudutatud isikuga, et konditsioneeride paigaldamise otsustamine Gildi tn 8 viienda korruse ühetoaliste korterite omanikele ei ole eriomandi eseme otstarbe muutmine, mis oleks vajanud kõigi korteriomanike kokkulepet. Lisaks ei ole avaldaja kohtu ette toonud, et viienda korruse ühetoaliste korterite omanikele konditsioneeride paigaldamise lubamine kahjustaks ülemääraselt teiste korteriomanike huve. Seega oli tegemist häälteenamusega vastu võetava otsusega. Üldkoosoleku protokolli p-s 5 vastu võetud otsus ei riku ka avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet ega ole seetõttu tühine.
21.4.Avaldaja on vaidlustanud ka üldkoosoleku protokolli p-s 7 vastu võetud otsust, mille sõnastuse kohaselt volitas üldkoosolek juhatust avama korteriühistu ühisomandi osa ja jätma avatuks kinnine ala, mis kuulub korteriühistu ühisomandisse; samuti volitas üldkoosolek jõuga avama korteriühistu ühisomandis olevaid lukustatud ruume. Avaldaja hinnangul on p-s 7 vastu võetud otsustused liialt üldsõnalised ja ei ole määratud, milliseid ruume kavatsetakse jõuga avama hakata ning karistusseadustiku (KarS) § 266 lg 1 järgi on valdaja tahte vastaselt ruumi sisenemine ebaseaduslik. Puudutatud isik on esile toonud, et üldkoosoleku protokolli ps 7 vastu võetud otsus ei puuduta eriomandi eset, vaid ainult ühisomandis olevat osa (dtl 40). Kolleegium on seisukohal, et p-s 7 vastu võetud otsustused on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühised.
21.4.1.Otsuse vastuolu korral heade kommetega saab lähtuda samadest põhimõtetest nagu tehingu vastuolu puhul heade kommetega. Heade kommete vastane võib otsus olla eelkõige põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade kohaselt võib pidada ebamoraalseteks ja 6
2-23-17264 taunitavateks (RKTKo 30.10.2013, 3-2-1-106-13, p 20). Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et korteriühistu juhatusel ei ole ilma ruumi valdaja nõusolekuta õigust omavoliliselt ruumi tungida. KarS §-s 266 kirjeldatud valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine rikub eelduslikult alati ka AÕS § 40 lg-t 1. Valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine kui võõra valduse rikkumine on eelduslikult alati ebaseaduslik (RKKKo 12.10.2012, 3-1-1-40-12, p 11; RKKKo 13.12.2013, 3-1-1-106-13, p 9). Eelnevast tulenevalt on p-s 7 vastu võetud otsus vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine.
22.Kuna ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et üldkoosoleku protokolli p-s 5 vastu võetud otsus ei olnud tühine, tuleb järgmisena kontrollida selle otsuse kehtetust.
22.1.TsÜS § 38 lg 1 esimese lause kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Kolleegium selgitab, et juriidilise isiku organi otsuste kehtetuks tunnistamise nõudeõigust omavate isikute puhul eristatakse liikmeid, kes osalesid otsuse tegemisel, ja liikmeid, kes otsuse tegemisel ei osalenud. Organi otsuse vastuvõtmisel mitteosalenud, eelkõige koosolekule ilmumata jäänud organi liikmetel on õigus nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist ilma täiendavate piiranguteta. Otsuse tegemisel osalenud organi liige saab TsÜS § 38 lg 4 teise lause järgi otsust vaidlustada üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele (vt ka TsÜS komm (2023), § 38, p 3.3.2.2). KrtS § 20 lg 1 teise lause kohaselt kohaldatakse korteriomanike üldkoosolekule lisaks KrtS-s sätestatule MTÜS § 21 lg-s 6 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut. MTÜS § 21 lg 6 sätestab üldkoosoleku protokollimise nõuded. Viidatud sätte kohaselt üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, liikmete arv, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu.
22.2.Vaidlus puudub, et avaldaja esindaja osales vaidlusalusel üldkoosolekul. Siiski ei nähtu üldkoosoleku protokollist (dtl 11–12), et sinna oleks kantud avaldaja (koosolekul osalenud avaldaja esindaja) vastuväiteid otsustele ega avaldaja eriarvamuse sisu. Lisaks ei nähtu asja materjalidest, et avaldaja oleks väitnud, et tema esindaja lasi protokollida enda vastuväited vaidlustatud otsustele. Avaldaja 02.05.2025 selgitustest nähtub, et tema esindaja vaidles üldkoosolekul p-de 5 ja 7 osas otsustele vastu. Seejuures selgitab kolleegium, et vastuväitena ei ole käsitatav üksnes liikmete koosolekul otsuse vastu hääletamine (TsÜS komm (2023), § 38, p 3.3.2.2 viies lõige). Ainuüksi otsuse eelnõu vastu hääletamine või vastuväidete esitamine neid protokolli kandmata ei oleks andnud alust nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist, vaid avaldajal oleks olnud TsÜS § 38 lg 4 järgi õigus otsust vaidlustada üksnes juhul, kui teda koosolekul esindanud seaduslik esindaja oleks lasknud protokollida oma vastuväite otsusele (RKTKo 23.09.2015, 3-2-1-75-15, p 14). Järelikult on avaldajal üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõude esitamine TsÜS § 38 lg 4 teise lause järgi välistatud.
22.3.Kuna kehtetuks tunnistamise nõude esitamine on TsÜS § 38 lg 4 teise lause järgi välistatud, puudub ringkonnakohtul vajadus hinnata avaldaja väiteid, et vaidlusalusel üldkoosolekul p-s 5 vastu võetud otsused on vastuolus seadusega.
23.Eeltoodust tulenevalt jääb maakohtu määrus muutmata osas, milles kohus tuvastas korteriühistu 24.10.2023 üldkoosoleku otsuse p 7 tühisuse. Muus osas jääb avaldus rahuldamata.
7
2-23-17264 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
24.Maakohtu määruse osalise tühistamise tõttu muudab ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 173 lg-tes 1 ja 3 sätestatuga menetluskulude senist jaotust ja määrab kindlaks määruskaebemenetluse kulude jaotuse. Arvestades, et vaidlustatud korteriomanike üldkoosoleku otsus on tühine osaliselt ning samuti rahuldab ringkonnakohus puudutatud isiku määruskaebuse osaliselt, on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda.
25.TsMS § 696 lg 3 ja TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab määruse peale esitada määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.