O G avaldus Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu 04.01.2018 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
3 500 eurot Avaldaja: O G (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx); Avaldaja lepinguline esindaja: Aleksei Smelov (isikukood 37805122221, abiõ[email protected]);
Menetlusosalised ja nende esindajad
Puudutatud isik: Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu (registrikood 80162053, asukoht Randla tn 15, Tallinn 10315, e-post [email protected], [email protected]), seaduslik esindaja juhatuse liige M F (isikukood xxxx). Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus hagita asjas
RESOLUTSIOON
Jätta avaldus rahuldamata. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.
1.O G (avaldaja) esitas 05.03.2018 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu (edaspidi KÜ) 04.01.2018 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks.
2.Harju Maakohus võttis avalduse 06.03.2018 määrusega menetlusse, kaasas KÜ menetlusse ja küsis avalduse osas seisukohta.
3.KÜ esitas avalduse osas seisukoha 21.03.2018, mille osas avaldaja esitas arvamuse 11.04.2018. KÜ esitas oma täiendava seisukoha 23.04.2018.
4.Kohtu 16.01.2019 küsimustele vastasid menetlusosalised 25.01.2019. Samaga teatas KÜ, et temal menetluskulud puuduvad ning avaldaja esitas menetluskulude nimekirja 1 504,4 euro suuruse kulu kandmise kohta (s.o 50 eurot riigilõiv ja esindajakulud koos käibemaksuga). Oma 31.01.2019 vastuses vaidles KÜ avaldaja menetluskulu suurusele vastu. Avaldaja nõue ja avalduse aluseks olevad asjaolud
5.Avaldaja palub kohtul tuvastada, et KÜ 04.01.2018 üldkoosoleku otsus juhatuse valimise kohta on tühine.
6.Avaldaja toob esile järgmised asjaolud: Elamus Randla 15 Tallinnas on asutatud KÜ. Avaldaja on korteriomandi Randla 15 – xxxx kaasomanik ja KÜ liige. KÜ juhatus rikub pidevalt seadust, põhikirja, raiskab KÜ raha üldkoosoleku otsusteta ja tekitab seeläbi KÜ-le olulist kahju. KÜ liikmed S.a, I.B, O.Š, I.A, L.R, M.F, J.S, G.N, K.R, L.K, A.K, A.O, N.K, T.A, V.D, R.P (edaspidi initsiatiivgrupp) panid 20.12.2017 elamu esimese korruse trepikojas asuvale infotahvlile kutse KÜ erakorralisele üldkoosoleku toimumise kohta. KÜ põhikirja p 6.4 nõuab, et teated üldkoosoleku toimumise kohta tuleb pannakse välja elamu trepikodades. Elamu on endine ühiselamu, kus on 9 korrust ja igal korrusel on oma suur trepikoda (fuajee). Fuajeedes kutseid ei olnud. Vastavalt 20.12.2017 kutsele pidi erakorraline üldkoosolek toimuma 27.12.2017 kell 19.00 elamu 8 korrusel. KÜ põhikirja p 6.5 kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osaleb 51% KÜ liikmetest. KÜ-s on 159 liiget. Seega üldkoosoleku kvoorum on 80 liiget. 27.12.2017 üldkoosolekul ei olnud kvoorumit ja seega üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline. Initsiatiivgrupp pani 28.12.2017 elamu esimese korruse trepikojas asuvale infotahvlile uue kutse korduva erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Elamu korruste trepikodades kutseid ei olnud. Vastavalt 28.12.2017 kutsele pidi korduv erakorraline üldkoosolek toimuma 04.01.2018 kell 19.00 Elamu 8 korrusel. 04.01.2018 kell 19.00 toimus KÜ korduv erakorraline üldkoosolek, millel osales 41 KÜ liiget. KÜ põhikirja p 6.5 kohaselt on korduv üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osaleb 1/3 KÜ liikmetest, s.o. 54 liiget. Üldkoosolek tegi muuhulgas järgmise otsuse: „Valida juhatus koosseisus M.F, L.R, I.A pooleks aastaks, kuni 2017 majandusaasta aruande kinnitamiseni ja uue juhatuse valimiseni. Avaldaja leiab, et üldkoosoleku otsus juhatuse valimise kohta on õigusvastane ja tühine.
2-18-3477 Vastavalt KÜ põhikirja p 6.4 tuleb teade üldkoosoleku toimumisest panna välja trepikodades, s.o iga korruse trepikojas. Kutse üldkoosolekule pandi välja ainult elamu esimese korruse trepikojas. Seega kutse üldkoosolekule ei olnud välja pandud kõikides elamu trepikodades ja sellega rikuti oluliselt üldkoosolekust teatamise korda. Kuna üldkoosolekul osales ainult 41 liiget, mis on vähem kui 1/3 (54 liiget) KÜ liikmetest, siis ei olnud üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma ja seega üldkoosoleku otsused on tühised. Initsiatiivgrupp pani teated välja esimesele üldkoosolekule infotahvlile 20.12.2017 ja üldkoosolek toimus 27.12.2017. Initsiatiivgrupp pani teated välja korduvale üldkoosolekule infotahvlile 28.12.2017 ja üldkoosolek toimus 04.01.2018. Seega initsiatiivgrupp teatas üldkoosoleku toimumisest ette vaid 6 päeva, mitte 7 päeva, nagu nõuab seadus. Avaldaja leiab, et kuna initsiatiivgrupp teatas üldkoosoleku kokkukutsumisest ette vähem kui 7 päeva, on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Initsiatiivgrupp ei ole esitanud KÜ juhatusele nõuet üldkoosoleku kokku kutsumiseks. Seega initsiatiivgrupil puudus õigus omaalgatuslikult üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Kuna üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud põhikirja ja seaduse nõudeid, siis üldkoosolek ei olnud õigustatud otsuseid vastu võtma ja seega üldkoosoleku otsused on tühised.
7.11.04.2018 seisukohas märgib avaldaja, et seaduses ei näe ette võimalust, et initsiatiivgrupp on õigustatud kutsuma kokku erakorralise üldkoosoleku, kuna initsiatiivgrupis on endised juhatus liikmed. Samuti märgib avaldaja, et osales 04.01.2018 erakorralisel üldkoosolekul, kuid ei hääletanud mitte otsuste vastu (nagu on protokollis ebaõigesti märgitud), vaid ei osalenud hääletamises.
8.25.01.2019 seisukohas märgib avaldaja täiendavalt, et 04.01.2018 korduval erakorralisel üldkoosolekul osales KÜ poolt märgitud 41 liiget ning kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on elamus 159 korteriomandit.
11.KÜ leiab, et avaldus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata ning seda järgmistel põhjustel: Majas on kaks sissepääsu. Eespoolt esiuks, kus on teabetahvel ja sokli korruse fuajees postkastid, ja tagauks - hoovist. Tagauksest sokli korrusel teine fuajee ehk liftitsoon, kus on kaks lifti ja kahel pool trepid. Korruste fuajeed ei ole trepikojad ega liftitsoonid. Majas on 9 korrust, mitte 9 trepikoda. Seaduses ei ole sätestatud, et teated üldkoosoleku toimumisest pannakse igale korrusele. Kutse üldkoosolekule saadetakse elanike epostile, pannakse igasse postkasti ja teabetahvlile. E-postile saadetakse neile liikmetele, kelle e-posti aadress on juhatusele teada. KÜ leiab, et üldkoosoleku toimumise korda ei ole rikutud. Seadus ei sätesta, et etteteatamise 7 päeva hulka ei arvata teate välja panemise päeva. Erakorralise üldkoosoleku ja korduva erakorralise üldkoosoleku kutsed olid välja pandud teabetahvlil vara hommikul.
2-18-3477 Juhatuse kokku kutsutud korraline üldkoosolek 27.11.2017 ja korduv üldkoosolek 05.12.2017 jäid kvoorumi puudumise tõttu toimumata. Juhatuse volitused lõppesid 15.12.2017. Initsiatiivgrupi moodustasid vanad juhatuse liikmed I.A, L.R ja M.F. Nad tegutsesid maja huvides. Seadusest tuleneb, et kui korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimetu, kutsub juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Kutses on viidatud sellele ning ka korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-le 23 lg1. KÜ põhikiri on seadusega vastuolus ja seega tuleb kohaldada seadust. KÜ leiab, et 04.01.2018 korduva erakorralise üldkoosoleku läbi viimine on seaduslik ja põhjendatud ning sellel vastu võetud otsused on seaduslikud.
12.25.01.2019 seisukohas märgib KÜ täiendavalt järgmist: -
04.01.2018 seisuga oli KÜ-l 161 liiget ja koosolekul osales koos volitustega kokku 41 liiget.
-
Initsiatiivgrupp pani 28.12.2017 kutsed korduvale erakorralisele üldkoosolekule hommikul enne kl 06.00 trepikoja infotahvlile ja igasse postkasti. E-kirjaga avaldajale kutset ei saadetud.
13.KÜ leiab, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda, et KÜ ei kannaks taas menetluskulusid, mis on üldkoosolekuga kooskõlastamata.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus märgib lahendis kirjeldava osa TsMS § 444 lg 1 kohaselt lihtsustatud kujul ning ei märgi menetlusosaliste väiteid, mis ei seondu 04.01.2018 üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks olevate asjaoludega.
15.Avaldaja taotleb KÜ 04.01.2018 korduva erakorralise üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist juhatuse valimise kohta. Seda otsust peab avaldaja tema õigusi oluliselt mõjutavaks ja seetõttu on rikkumised koosoleku kokkukutsumisel olulised.
16.Kohus lahendab avalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 2 ja KrtS § 29 lg 2 järgi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 477 lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TsMS § 614 lg 2 kohaselt kuuluvad käesoleval juhul menetlusosaliste hulka avaldaja ja korteriühistu.
17.Avaldaja peamised etteheited ja põhjused, miks vaidlustataval üldkoosolekul vastuvõetud otsused on tühised, seisneb koosoleku kokkukutsumise korra rikkumises: -
Kutseid ei pandud ülesse põhikirjas ettenähtud kohtadesse,
-
Piisav ei olnud etteteatamise tähtaeg,
-
Initsiatiivgrupil puudus õigus koosolekut kokku kutsuda ja
-
Otsuste vastuvõtmiseks puudus kvoorum.
18.Menetlusosalised ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: -
toimiku lk 64 asuva Taru Maakohtu kinnistusraamatu väljavõtte alusel tuvastab kohus, et avaldajale kuulub 1/10 kaasomandist Tallinnas Randla tn 15-xxxx, suurusega 11,2 m2. 9/10 korteriomandist kuulub Vera Bogdanovale.
-
Elamus Tallinnas Randla 15-xxxx on asutatud korteriühistu (t lk 30-31).
2-18-3477 -
KÜ initsiatiivgrupp, kuhu kuulusid ka isikud, kes 15.12.2017 seisuga olid KÜ juhatuse liikmed (t lk 31 ja pöördel ning t lk 42), kutsusid 20.12.2017 kokku erakorralise üldkoosoleku toimumise ajaga 27.12.2017 (t lk 35) ja 28.12.2017 erakorralise kordusüldkoosoleku toimumise ajaga 04.01.2018 (t lk 40).
-
04.01.2018 toimunud korduval erakorralisel üldkoosolekul osales ka avaldaja, kuid otsuste vastuvõtmise üle hääletamisel ei osalenud (t lk 41 ja pöördel ning t lk 45. Samuti vt t lk 86 ja pöördel).
-
Kutsed olid üles pandud elamu trepikoja esimese korruse teadete tahvlil ja pandud iga korteri postkasti (menetlusosaliste väited).
-
Kutse KÜ erakorralise üldkoosoleku toimumise kohta 27.12.2017 oli üles pandud 20.12.2017 ja erakorralise üldkoosoleku korduva toimumise kohta 04.01.2018, oli üles pandud 28.12.2017.
-
Kohus tuvastas t lk 30 asuva väljavõtte kohaselt, et KÜ-l on 160 korteriomandit. KÜ väidab, et seisuga 04.01.2018 oli KÜ-l 161 liiget (KÜ 25.01.2019 seisukoht p 2). Avaldaja leiab, et ühistul on 159 korteriomandit (avaldaja 25.01.2019 seisukoht p 2). Ühel meelel ollakse selles, et 04.01.2018 erakorralisel kordusüldkoosolekul osales 41 KÜ liiget.
19.Kohus leiab võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-s 2 sätestatud põhimõtte ja KrtS § 67 alusel, et asjakohane on kohaldada KÜ üldkoosoleku kokkukutsumise nõudetele üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud seadust ja alates 01.01.2018 tehtud toimingutele samal kuupäeval jõustunud KrtS-i.
20.KrtS § 20 lg 1 sätestab, et KrtS või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse lisaks KrtS sätestatule mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 lõike 1 punktides 1–5, §-des 20 ja 201, § 21 lõigetes 6–9, § 22 lõigetes 1 ja 11, § 23 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut. Kuna viidatud paragrahv ei sisalda viidet MTÜS §-le 241, siis tuleb otsuse kehtetuse küsimust (nii otsuse kehtetuks tunnistamist kui ka tühisuse tuvastamist) lahendada üldnormi alusel, milleks on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2. TsÜS § 38 lg 2 näeb ette, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud.
21.Kohus lahendab esmalt avaldaja esitatud väite selle kohta, et kuna 04.01.2018 koosolekul ei osalenud piisaval arvul liikmeid, siis on sellisel koosolekul vastuvõetud otsused tühised. Kohtu arvates on esmalt vaja tuvastada, kas koosolekul osales piisaval arvul liikmeid, sest kui ei osalenud, siis on sellisel koosolekul vastuvõetud otsused tühised sõltumata selles, kuidas ja kelle poolt KÜ liikmeid erakorralisele kordusüldkoosolekule kutsuti.
22.Asja materjalidest nähtuvalt on KÜ põhikirja (t lk 36-39) p 6.5 kohaselt KÜ teistkordne üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 1/3 liikmete üldarvust. KÜ leiab, et kuna põhikirja p-s 6.5 sätestatud korduva üldkoosoleku kvooruminõue on vastuolus alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 23 lg-ga 1, tuleb korduva koosoleku otsustusvõimelisusele kohaldada seaduses sätestatut.
2-18-3477 Kohus nõustub ühistu arvamusega, kuna seda kinnitab Riigikohtu 16.01.2019 lahendis nr 2-1810407 väljendatud seisukoht, et KrtS § 23 lg 1 ei võimalda reguleerida põhikirjaga korduva koosoleku otsustusvõimelisust erinevalt seaduses sätestatust. See kehtib ka olukorras, kus korteriühistu põhikiri on vastu võetud enne 01.01.2018. Kuna KÜ põhikirja p-s 6.5 sätestatud korduva üldkoosoleku otsustusvõimelisuse kvoorumi nõue on vastuolus seadusega, tuleb lähtuda KrtS § 17 lg 2 teise lause alusel KrtS § 23 lg-st 1, mille kohaselt on sama päevakorraga kokku kutsutud uus üldkoosolek otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata.
23.Seega tuvastab kohus, et KÜ 04.01.2018 erakorraline kordusüldkoosolek oli otsusevõimeline osalejate arvust olenemata (erakorralise kordusüldkoosoleku päevakord on identne erakorralise koosoleku kokkukutsumise teates märgitud päevakorraga, t lk 34 ja 40). Seega pole ka oluline, kas KÜ-l on 159, 160 või 161 liiget.
24.Järgnevalt vaatleb kohus, kas 04.01.2018 erakorralise kordusüldkoosoleku kokkukutsumise korda on oluliselt rikutud, kuna MTÜS § 241 lg 1 ja ka KrtS § 29 lg 1 järgi on see samuti otsuste tühisuse aluseks (välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud).
25.Harju Maakohtu 17.05.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-16720 on lahendatud analoogiline vaidlus, mille üheks menetlusosaliseks on olnud KÜ ja teiseks KÜ liige ning vaidlus on samuti KÜ põhikirja p 6.4. kohaldamise üle. Maakohus tuvastas, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud : KÜ põhikirja p 6.4 järgi tuli üldkoosoleku toimumise teade panna välja trepikodades. Elamuplaani kohaselt on ehitisel üks keskne koridor (trepikoda), millest hargnevad uksed liftidesse, treppidele, koridoridesse ja majast välja. Üldkoosoleku toimumise teated olid paigutatud maja esimese korruse stendile ja mõlemasse lifti. Seega oli teate trepikodadesse paigutamise nõue täidetud. Osundatud vaidluses on Riigikohtu tsiviilkolleegium teinud 27.03.2013 lahendi nr 3-2-1-1613)3-2-1-16-13 ning maakohtu otsust ei muutnud. Käesoleval juhul on avaldaja tuginenud taas sellele, et esimese korruse tahvlile koosoleku toimumise kohta teate ülespanemine on KÜ põhikirja p 6.4 teise lause nõuete rikkumine ja seega pole koosoleku kokkukutsumise korda järgitud. Kohus ei nõustu sellega. Avaldaja on kutset teadete tahvlil näinud ja ise ka koosolekul osalenud. Juhul, kui ka kutse tuleks üles panna igale korrusele (milleks põhikirja p 6.4 ei kohusta), siis ei ole see rikkumine olnud oluline, samuti pole see takistanud avaldajal oma õiguste teostamist.
26.Samal põhjusel ei pea kohus oluliseks rikkumiseks ka seda, kui koosolekust teatati ette kutse edastamise päeva mitte arvestades, vähem kui 7 päeva. (TsÜS § 135 lg-d 1 ja 2 alusel algab 7-päevane etteteatamise tähtaeg kulgema järgmisest päevast ja lõppeb tähtpäeva saabumisel. Seega vajalik ajavahemik vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumisest etteteatamiseks oli 29.12.2018-04.01.2018. Vaidlustamata asjaolu kohaselt pandi teade koosoleku kohta üles 28.12.2017 ja koosolek võis MTÜ § 20 lg 5 ja põhikirja p 6.4. kohaselt toimuda kõige varem 05.01.2018. Rikkumine ei ole aga praegusel juhul üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks. KÜ liikmetel oli võimalus saada üldkoosoleku kokkukutsumise teatest selgelt ja üheselt aru, millal ja kus koosolek toimub, milline oli koosoleku päevakord ning avaldaja osales koosolekul).
2-18-3477
27.Veel väidab avaldaja, et initsiatiivgrupp ei ole esitanud KÜ juhatusele nõuet üldkoosoleku kokku kutsumiseks. Seega initsiatiivgrupil puudus õigus omaalgatuslikult KÜ üldkoosoleku kokkukutsumiseks.
28.KÜ erakorralise kordusüldkoosoleku kokkukutsumise ajal kehtinud MTÜS § 20 lg-d 1-4 näevad ette, et üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
29.Menetlusosalised ei ole vaielnud selle üle, et juhatuse liikmete volituste tähtaeg (KÜ põhikirja p 6.1 viimase lause kohaselt 3 aastat) möödus 15.12.2017. Seega polnud initsiatiivgrupil enam võimalik kehtiva juhatuse koosseisu poole pöörduda. Avaldaja esitatust ilmneb, et initsiatiivgrupp koosnes 27 korteriomandi omanikust (t lk 42), kelle hulgas olid ka endised juhatuse liikmed. 1/10 liikmete nõue on täidetud, kui initsiatiivgruppi kuuluks vähemalt 16 liiget. Seadus ei reguleeri otseselt olukorda, mil juhatuse volitused on lõppenud, kuid üldkoosoleku kokkukutsumine on vajalik, et kuidas sellisel juhul üldkoosolekut üldse kokku kutsuda. Kohus leiab, et kuna 1/10-l ühingu liikmetest on õigus ka omal algatusel üldkoosolek kokku kutsuda, kui juhatuse seda ei tee, siis tuleb olukorda, kus juhatusel puuduvad kehtivate volitustega liikmed, käsitleda sarnasena sellele olukorrale, kui juhatus keeldub üldkoosoleku kokkukutsumisest. Järelikult oli 21-l KÜ liikmel, kes esindasid 27 korteriomandit, õigus omal initsiatiivil 28.12.2017 kutsuda kokku KÜ erakorraline kordusüldkoosolek.
30.KrtS § 21 lg 3 sätestab, et otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole korteriomanike häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. KÜ põhikirja p 6.7 näeb ette, et üldkoosoleku otsuses võetakse vastu kohal olevate liikmete poolthäälteenamusega. Küsimustes, millest üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole teatatud, ei või üldkoosoleku otsust vastu võtta, välja arvatud juhul kui osalevad või on esindatud kõik ühistu liikmed (t lk 38).
31.Kutsel on märgitud koosoleku päevakorraks juhatuse valimised (t lk 40). Seega piisab häälteenamusest. Häälteenamusega on uued juhatuse liikmed valitud ning juhatuse valimisega mitteseotud otsuseid KÜ 04.01.2018 erakorralisel kordusüldkoosolekul vastu ei võetud. Seetõttu ei käsitle kohus avaldaja muid etteheiteid KÜ tegevusele.
32.Eeltoodu alusel jätab kohus avalduse rahuldamata ja ei tuvasta, et KÜ 04.01.2018 erakorralisel kordusüldkoosolekul vastu võetud otsused juhatuse valimise kohta oleksid tühised. Menetluskulud
33.Asja menetlenud kohtul tuleb menetlust lõpetavas määruses märkida ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).
34.TsMS § 172 lg 1 näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
2-18-3477 Kohus jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude sellise jaotuse korral puudub vajadus määrata menetluskulud kindlaks rahaliselt. Kohtu täiendavad selgitused
35.TsMS § 479 lg 2 kohaselt hagita menetluses tehtava määruse, mille peale saab esitada määruskaebuse, toimetab kohus kätte menetlusosalisele, kelle õigusi määrusega kitsendatakse. Kui asja võis lahendada avalduse alusel ja avaldus jäetakse rahuldamata, toimetatakse avalduse rahuldamata jätmise määrus avaldajale kätte. Seega toimetab kohus määruse kätte avaldajale ja TsMS § 479 lg 3 alusel ka KÜ-le.
36.TsMS § 660 lg 3 kohaselt võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Osundatud normi alusel leiab kohus, et avaldajal on määruskaebuse esitamise õigus.
37.TsMS § 478 lg 4 näeb ette, et hagita menetluses tehtav määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast asjast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Tehingu tegemiseks nõusoleku või heakskiidu andnud või isiku tahteavalduse asendanud määrus kuulub täitmisele alates jõustumisest. Kohus määrab, et käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.
Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kohtu aadress: Lubja 4, 10115 Tallinn; telefon 6200100 menetlusdokumentide esitamine: [email protected] või www.e-toimik.ee
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.