Tsiviilasja number Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohus Kohtunik Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Asja lahendamise viis
2-23-102355 03.06.2025 Tallinn, kohtukantselei kaudu Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Maarja-Liis Lall B2 Impact OÜ hagi E. A. vastu tarbijakrediidilepingust tulenevas võla nõudes 5265,59 eurot Hageja: B2 Impact OÜ (endine ärinimi OK Incure OÜ, registrikood 11542046), lepinguline esindaja A. V. Kostja: E. A. (isikukood XXX), lepinguline esindaja O. V.-K. Istung 16.12.2024, edasi kirjalik menetlus (TsMS § 404 lg 1)
RESOLUTSIOON
Rahuldada hageja, B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) hagi kostja, E. A. (isikukood XXX) vastu osaliselt. Mõista kostjalt hageja kasuks välja 2294 eurot. Jätta maakohtu menetluskulud 44% ulatuses kostja kanda ja 56% ulatuses hageja kanda. Tagastada kriminaalasja nr 22230100733 arhiveeritud toimik Politsei- ja Piirivalveametile.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See
Tsiviilasi nr 2-23-102355 ei välista menetlustähtaja ennistamist.
NÕUDED, POOLTE SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hageja esitas 17.01.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgniku vastu võla nõudes. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku. Kostja esitas nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond lõpetas 13.03.2023. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 27.03.2023. a (täpsustades hagi 15.05.2023) hagi kostja vastu, paludes kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlana 4000 eurot, intressinõudena 498,48 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisena 712,73 eurot ja sissenõudmiskulude hüvitise 50 eurot.
Hageja tõi esile järgmised asjaolud:
3.1.Kostja ja ESTO AS (registrikood 14180709, edaspidi ka krediidiandja) sõlmisid 23.06.2022 tähtajatu krediidilepingu nr 15241111662 (edaspidi ka leping), krediidilimiidiga 4000 eurot, intressimääraga 39,9% aastas (0,11% päevas), krediidi kulukuse määraga 50,63% aastas.
3.2.Lepingu põhitingimustest tulenevalt, oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt kliendilepingule, st igakuiselt 1/60 kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot.
3.3.Kostja sai 23.06.2022 kokku krediiti summas 4000 eurot, mis sisaldas väljavõttetasusid 36 eurot (krediit välja makstud summas 3964 eurot). Tagasimaksed lepingu katteks puuduvad.
3.4.Krediidiandja tuvastas kostja sissetulekud, võttes arvesse kostja enda esitatut (1084 eurot) ning kontrolliti Swedbank arvelduskontolt saadud infot, milles analüüsi tulemusel saadi kostja keskmiseks nelja kuu sissetulekuks (1431,07 eurot). Arvesse võeti kostjalt saadud info tema finantskohustuste (331,07 eurot) kohta ja krediidiandja minimaalset majapidamiskulude määra (215,30 eurot). Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Andmete analüüsimise tulemusel jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel, kuna sissetulekute ja väljaminekute vahe oli laenu saamiseks piisav.
3.5.Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tasumata 15.07.2022, 15.08.2022 ja 15.09.2022 minimaalsed kuumaksed. Krediidiandajal oli lepingu teenustingimuste punkti VII alapunkti 4.4.2 alusel õigus leping üles öelda. Krediidiandaja edastas kostjale lepingu ülesütlemise teate 29.09.2022, milles andis kostjale võimaluse täiendava tähtaja s.o hiljemalt 13.10.2022 võlgnevuse tasumiseks, teatades täiendava tähtaja jooksul võla tasumata jätmise korral lepingu ülesütlemisest. 14.10.2022 on edastatud kostjale lepingu lõpetamise teade, milles teavitati lepingu lõppemisest 14.10.2022 seisuga. Lepingu ülesütlemise ja lepingu lõpetamise teatis on edastatud kostjale iseteeninduse kaudu e-posti aadressile XXX.
Hageja teatas kostjale 30.11.2022 teatega nõude loovutamisest hagejale.
Tsiviilasi nr 2-23-102355
4.Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista välja ka viivis tasumata osalt.
5.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja peamised vastuväited olid järgmised:
5.1.Kostja langes pettuse ohvriks ning kostja esitas politseisse avalduse. Kriminaalasjas 22230100733 alustati 30.06.2022 menetlus KarS § 209 lg 1 tunnustel. Aadressil XXX leidis aset järgmine sündmus: 23.06.2022 kostja reageeris Facebookis Swedbanki reklaamile, kus peale õnneratta keerutamist loodi talle ettekujutus, et ta on võitnud 500 eurot. Seejärel avanes panka sisenemise aken, kuhu avaldaja sisestas isikukoodi ja kasutajatunnuse. Peale andmete sisestamist helistas väidetav Swedbanki töötaja, kes andis teada, et avaldaja pangakontot on rünnatud ning selle peatamiseks peab sisestama talle saadetud kontrollkoodidele oma SmartID koodid, mida avaldaja ka tegi. Selle tulemusena laekus avaldaja kontole Esto laen kogusummas 3964,00 eurot ning kontolt tehti ülekandeid kogusummas 10 751,00 eurot saajatele I. S. (konto EEXXX) ning Flance 050000 Almaty.
5.2.22. juunil 2022, olles Selveri poes, maksis kostja iseteeninduskassas, kuid unustas oma pangakaardi. Koju jõudes avastas kostja, et tal ei ole pangakaarti. Järgmisel päeval, 23. juunil 2022, pöördus kostja koos abikaasaga tagasi Selveri poodi ja läks infotöötaja juurde, et teavitada pangakaardi unustamisest. Selveri töötaja andis kostjale kaardi tagasi. Kostja kartis väga kaardi kaotamist, kuna tal oli 2022. aasta mais võetud 6000-eurone laen. Kui kostja koju jõudis, helistati talle õhtul telefonile ja inimene tutvustas end kui J. S., Swedbanki tehnilise osakonna töötajana. Naine helistas mobiilinumbrilt 59170310 ja teatas kostjale, et petturid üritavad tema pangakontolt raha üle kanda. Kostjal ei tekkinud kahtlusi, kuna naine nimetas pangakaardi tagaküljel oleva kaardinumbri. Kostja, justkui hüpnoosi all, hakkas koode kinnitama, kui naine ütles: "Tehke kiiremini, sest raha teie kontolt kaob ja on vaja kiiresti peatada raha väljavõtmine“. Pärast vestluse lõppu oletatava panga töötajaga kanti kostja arvelduskontolt raha välja. Kostja võttis kohe ühendust Swedbankiga, teatades, et raha on kontolt kadunud. Swedbanki töötaja teatas, et raha on kantud I. S.i nimele.
5.3.Kostja leiab, et hageja ei olnud vastu austav kostja suhtes laenu väljastamisel, nimelt laenuandja ei veendunud, et laen antakse tõepoolest kostjale. Laenu väljastamisel peaks laenuandja veenduma, et kostja suudab täita laenukohustusi. Hageja ei palunud kostjalt dokumenti saata ning kostjaga ei sõlmitud kirjalikku lepingut. Kostja sai teada trahvi suurusest ja tagasimaksete summast alles hagiavaldusest.
5.4.Kostja on töötanud rohkem kui 17 aastat normtundide alusel ja tema keskmine sissetulek viimase poole aasta jooksul on olnud 898 eurot.
5.5.Vastustaja ei saatnud viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal ja seega lähtudes VÕS § 408 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine. Antud juhul VÕS 408 lg 3 kohaldamisele ei tule, kuna tarbijakrediidileping on tühine vorminõue järgimata tõttu (VÕS 404 lg 1). VÕS 408 lg 3 ei anna võimalust lugeda tarbijakrediidilepingu kehtivaks vaatamata vorminõue jälgimata jätmisele.
5.6.28.01.2025 PPA vastuses on kirjutatud, et „Kohtueelse menetluse käigus on tuvastatud, et olete langenud kuriteo ohvriks“. Kriminaalasja materjalid ja kuriteo ohvriks langemine. Kostja kinnitusel on kriminaalasjas nr 22230100733 kohtueelne uurimine lõpetatud ja olemas prokuratuuri määrus, mille alusel on tuvastatud, et: kostja identiteeti on
Tsiviilasi nr 2-23-102355 kasutatud ilma tema nõusolekuta; kostja Smart-ID koode kasutati ilma kostja tahteta; kostja on langenud KarS § 209 lg 1 tähenduses pettuse ohvriks.
5.7.Kostja ei saa esitada kõnede eristust, sest vanemaid kui 12 kuu vanuseid kõnede eristusi ei säilitata.
5.8.I. S. arveldusarvele EEXXX tehti esimene ülekanne summas 6830 eurot kell 11:10 ning teine ülekanne summas 1670 eur kell 11:58.
6.Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda ning mõista välja ka viivis tasumata osalt.
7.1.Kriminaalmenetlus on lõpetatud kuritegu toime pannud isikute tuvastamatuse tõttu, mistõttu ei ole tõendatud ka andmete võimalik ärakasutamine kolmandate isikute poolt.
7.2.Kostja ja krediidiandaja vahel sõlmitud lepingut saab pidada sidevahendite abil sõlmitud lepinguks, millest tulenevalt toimus kogu lepingu sõlmimise protsess veebilehe www.esto.ee kaudu. Krediidikonto avamiseks pidi klient end registreerima ESTO veebilehel www.esto.ee kliendialas, identifitseerides end kas ID kaardi, mobiili ID või Smart -ID abil, peale mida pidi esitama enda andmed, andma nõutavad kinnitused ja lepingu tingimustega nõustumise korral lepingu koos lepingu lahutamatuks osaks olevate teenustingimuste, hinnakirja ja kliendiandmete töötlemise põhimõtetega digitaalselt allkirjastama. Krediidivõimelisuse hindamise analüüsist nähtub, et kostja on esitanud enne lepingu sõlmimist enda elukoha aadressi, telefoni numbri, e-posti aadressi, mis kehtivad ja on kostja kontaktandmeteks kuni tänaseni. Ei ole usutav asjaolu, et kolmandatel isikutel oli info kõigi kostja eeltoodud andmete kohta, mis annab kinnitust, et kostja ise esitas tahteavalduse lepingu sõlmimiseks.
7.3.Kostja poolt on leping digitaalselt allkirjastatud arvelduskontole EEXXX on krediit summas 4000 eurot.
23.06.2022
ning
kostja
7.4.Kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud (Riigikohtu 16.12.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-124450).
7.5.Krediidiandaja veendus enne lepingu sõlmimist kostja suutlikkuses lepingust tulenevaid kohustusi täita. Selleks hindas krediidiandaja kostja maksevõimet, analüüsides kostja pangakonto väljavõtet. Kostja märkis laenutaotlusel enda sissetulekuks 1084 eurot, mida on krediidiotsuse tegemisel ka sissetulekuna arvestatud. Konto väljavõtet on analüüsitud, midagi ebatavalist ei tuvastatud ning otsuse tegemisel on siiski arvestatud kliendi enda sisestatud väiksemast sissetulekust ehk 1084 eurost. Analüüsi tulemusel saadi kostja finantskohustusteks 331,07 eurot ning minimaalsed kulud 215,30 eurot. Igakuiste kulutuste kohta on kostja märkinud taotluses majapidamiskulud 100 eurot ning finantskulud 100 eurot. Lepingust tulenev igakuine minimaalne tagasimakse oli ligikaudu 103 eurot. Sise-eeskirjade kohaselt pidi DSCR olema suurem kui 1,3, analüüsi tulemusel saadi DSCR 75,29. Seda arvutati valemi järgi: sissetulek - olemasolevate finantskohustuste teenindamine – regulaarsed majapidamiskulud – kohustuste võimaliku suurenemise mõju / väljastatavakrediidi kuumakse. Eeltoodud analüüsi tulemusel oli krediidiandaja veendunud, et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel.
Tsiviilasi nr 2-23-102355
7.6.Eesti Statistikaamet on avaldanud Eesti inimese keskmise tarbimiskulu alusel kehtestatud majapidamiskulutuste üldkohaldatav määra. ESTO juhatus kehtestab iga aasta hiljemalt 31. detsembriks järgmise aasta majapidamiskulutuste üldkohaldatava määra (tuleneb krediidiandja sise-eeskirjast). See on miinimum, mida krediidiandja arvestab krediidiotsuse tegemisel olukorras, kus taotleja märgib taotlusesse väiksemas ulatuses kulutused. Kui klient märgib taotlusesse oma majapidamiskulud suuremas ulatuses (kui krediidiandja miinimummäär), siis arvestatakse suuremat märgitud summat. Antud kliendi puhul on arvestatud 2022.a kehtinud miinimummäära, mis oli 215,30 eurot.
7.7.Arvelduskonto väljavõte on koostatud OÜ Krediidiregister teenusepakkuja Accountscoring (edaspidi ka teenuse pakkuja) (https://accountscoring.com/) teenuse vahendusel, kasutades Kostja poolt võimaldatud andmeid oma arvelduskonto väljavõtte ajaloo kohta. Andmeanalüüs hõlmab Kliendi konto agregeerimist, saadud andmete kategoriseerimist ja saadud andmete põhjal Kliendi käitumise analüüsimist. Accountscoringu automatiseeritud protsessid kasutavad kohustuste kindlakstegemisel märksõnu (nt hasartmängud vms), et tuvastada asjaolusid, mille tõttu ei ole võimalik tarbijaga krediidilepingut sõlmida. Andmeanalüüsi tegemise eesmärk on hinnata Kliendi krediidivõimekust ja maksekäitumist. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et klient on krediidivõimeline ning suudab lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täita.
7.8.Vaba tagasimaksega krediitkaardileping on laenutoode, milles puuduvad igakuised kuumaksed, klient tasub intressi vastavalt kasutatud limiidile. Arvestades et minimaalne tagasimakse summa moodustub laenusummast. See tähendab, et krediidilimiidi 4000 euro puhul on maksimaalne intress on ca 132 eurot (4000 eurot * 0,11% x 30), millele lisandub krediidi tagasimakse ca 66,66 eurot (4000/60), seega kokku maksimaalne kuumakse ca 186,66 eurot. Seega moodustusid krediidi väljastamisel Kostja kohustused suurusjärgus 47,76((186,66+331,07)/1084*100)%, mis on äärmiselt mõistlik kohustuste osakaal. Kostjal puudusid mistahes maksehäired lepingu sõlmimise hetkel.
7.9.Kui kohus asub aga siiski hageja poolt esitatud tõenditele ja selgitustele vaatamata seisukohale, et leping sõlmiti vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes, siis on rikkumise tagajärg lepingus kokkulepitud intressimäära vähendamine seadusjärgse intressimäärani, mis lepingu sõlmimisel oli 0%, muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidilepingu puhul on tegemist laenutootega, millel puudub tagasimaksegraafik. Tagasimakse summa on muutub, sõltuvalt sellest kuidas klient oma krediidikontot kasutab. Seetõttu ei ole võimalik koostada uut tagasimaksegraafikut. Lepingu tingimuste kohaselt on leping tähtajatu, mis tuleneb sellest, et krediidiandajal ei ole võimalik ette näha kuidas klient oma krediikontot kasutama hakkab, see tähendab millises summas krediiti kasutusele võtab ja kui palju tagasi maksab. Lisaks on krediit korduvkasutav, see tähendab, et tagasimakstud põhiosade osas, saab klient krediiti uuesti kasutusele võtta. Tagasimaksete ümberarvestusel saab aluseks võtta aga krediidi kulukuse määra arvestuskäigu. Krediidi kulukuse määra arvestuse kohaselt tuli krediit tagasi maksta 12-ne võrdse tagasimaksena (VÕS § 4061 lg 4 p 2). Krediit summas 3964,00 eurot (krediit 4000 eurot – väljavõtutasu 36,00 eurot) maksti kostjale välja 23.06.2022. Krediidisumma jäägiks moodustus seega 23.06.2022 seisuga 3964,00 eurot. Krediidi kulukuse määra arvestusest tulenevalt oleks alanud tagasimakseperiood viimase krediidi väljamaksmisele järgneval kuul igakuiste võrdsete maksetena (330,33 eurot). Seega krediidi tagasimaksed alates 15.07.2022 –
Tsiviilasi nr 2-23-102355 15.06.2023. Kostja poolt lepingu katteks tagasimaksed puuduvad, mistõttu on kostja jäänud täielikult viivitusse kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, st. 15.07.2022, 15.08.2022 ja 15.09.2022 tagasimaksega, mistõttu on lepingu ülesütlemise eeldused täidetud. Seega kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud VÕS § 4034 tulenevat kohustust, palus hageja alternatiivselt kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust tulenev põhivõlgnevus 3964 eurot, võla sissenõudmiskulud 50,00 eurot, viivis põhivõlalt 3964,00 eurolt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni.
7.10.Kostjale edastati võlgnevuses olevate tagasimaksete kohta ka arved 01.07.2022, 01.08.2022, 01.09.2022 ja 01.10.2022.
7.11.Hageja esitas 17.02.2025. a menetlusdokumendis alternatiivselt alusetu rikastumise nõude, paludes, kui kohus tuvastab, et leping sõlmiti kolmanda isiku poolt, mistõttu oleks tehing TsÜS § 129 lg 1 alusel tühine, mõista kostjalt välja 3964 eurot ja jätta menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega kostja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
9.Kohus pidas asjas istungi 16.12.2024, kuid jätkas edasi kirjalikus menetluses (TsMS § 404 lg 1), andes pooltele täiendavaid tähtaegu kirjalikult.
10.TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7). Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kohus ei ole asja lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise. Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende faktiliste asjaoludega, millele pool on viidanud (RKTKo 3-2-1-62-08, p 11). Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki pool TsMS § 230 lg 1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud tõendite alusel (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).
11.Hageja nõuded tulenevad lepingust, mis vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele. VÕS § 402 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti. Riigikohus on selgitanud, et tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist juhul, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab tarbijale laenu või krediiti, ja vastupidist tuleb tõendada hagejal (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 12). Kuna hageja ei ole väitnud vastupidist, on viidatud laenusuhte puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Hageja on toonud välja ja kostja pole vaidlustanud, et krediidiandja loovutas enda nõuded hagejale, millest hagejat teavitati (dtl 74).
12.Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude lepingulisel alusel. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 402 lg-ga 1 ning krediidilepingu nr 15241111662 alusel. Selle eeldused on järgmised: 1) kehtiv leping; 2) raha
Tsiviilasi nr 2-23-102355 maksmise kohustus; 3) kohustuse sissenõutavaks muutumine; 4) kohustuse rikkumine; 5) ei ole vabandatav.
13.Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi (VÕS § 11 lg 1). Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1). Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 2). Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 3). ID-kaardi ja selle PIN-koodide abil on võimalik anda digitaalallkirja, millel on samasugune õiguslik tähendus nagu omakäelisel allkirjal (RKTKo 16.12.2019, 2-16124450, p 23). VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave.
14.Hageja on toonud välja, et krediidiandja ja kostja sõlmisid 23.06.2022 krediidilepingu. Kostja vaidles eeltoodule vastu. Kohtule on esitatud nimetatu tõendamiseks kostja poolt 23.06.2022. a digitaalselt allkirjastatud dokumendid (hagiavalduse lisa 1, dtl al 46). Kohus tuvastab eeltoodud tõendi alusel, et kostja kehtiv digitaalne allkiri on olemas dokumendil nimetusega teenusetingimused ja krediidikonto lepingul, kus sisaldub ka Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, kus on toodud VÕS § 404 ja 405 andmed.
15.Juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud IDkaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt (RKTKo 16.12.2019, 2-16-124450, p 22). Samu põhimõtteid saab kohaldada ka Smart-ID abil antud digitaalallkirja kohta.
16.Hageja on välja toonud ja kostja pole iseenesest sellele vastu vaielnud, et vaieldav leping sõlmiti sidevahendite abil, kusjuures kogu lepingu sõlmimise protsess toimus veebilehe www.esto.ee kaudu. Krediidikonto avamiseks pidi Klient end registreerima ESTO veebilehel www.esto.ee kliendialas, identifitseerides end kas ID kaardi, mobiili ID või Smart -ID abil, peale mida pidi esitama enda andmed, andma nõutavad kinnitused ja lepingu tingimustega nõustumise korral lepingu koos lepingu lahutamatuks osaks olevate Teenustingimuste, Hinnakirja ja Kliendiandmete Töötlemise Põhimõtetega digitaalselt allkirjastama. Asja lahendamiseks on oluline tuvastada, kas kostja on andnud lepingu tekkimise eelduseks vajaliku tahteavalduse kas ise või esindaja kaudu.
17.Vaidlust pole, et arvelduskonto nr EEXXX on kostja arvelduskonto ning et sellele kontole väljastas krediidiandja vaidlusaluse krediidi summas 3964 eurot, (16.12.2024. a kohtuistungi protokoll al 00:10:24).
Tsiviilasi nr 2-23-102355
18.Kostja on vastuväitena tuginenud sellele, et tema ei allkirjastanud eelnimetatud lepingut ega dokumente, vaid tema allkiri saadi nimetatud dokumendile pettuse tulemusel. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid esinedes teise isikuna ja kasutades tema identiteeti, saab analoogia alusel kohaldada esindusõiguseta esinduse sätteid. See tähendab, et teise isiku identiteeti kasutades tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel teine isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab (vt RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-135-16, p 16). Juhul, kui hagejalt peteti Smart-ID koodid välja, ei ole tegemist olukorraga, kus hageja oleks koodid andnud kolmandatele isikutele vabatahtlikult selleks, et nende abil tehtaks tehingud. Seetõttu ei saa rääkida ka sellest, et hagejal olnuks tahe koodide edastamisega anda tehingute tegemiseks volitus (vrd RKTKo 16.12.2019, 2-16-124450/77, p-d 23 ja 24).
19.Riigikohus on 12. juuni 2024 lahendis tsiviilasjas nr 2-23-11584 selgitanud, et kolleegiumi varasemast praktikast tuleneb üksnes see, et kui hageja edastas ise enda Smart-ID koodid kolmandatele isikutele, peab ta tõendama, et tema ise ei andnud lepingu sõlmimiseks tahteavaldust. Tsiviilasjas nr 2-16-124450 on kolleegium poolte tõendamiskoormise jaotust selgitades märkinud, et hageja peab tõendama oma väiteid, et temalt peteti koodid välja ja lepingud sõlmis keegi teine (RKTKm 12. juuni 2024, 2-23-11584, p 10; RKTKo 16. detsember 2019, 2-16-124450, p 22).
20.Kostja on selgitanud, et 22.06.2022 kaotas ta Selveris oma pangakaardi, mille sai 23.06.2022 tagasi (dtl 157). Kostja eeltoodu osas tõendeid esitanud pole, mistõttu pangakaardi kadumist kohus tuvastada ei saa. Kostja on selgitanud täiendavalt, et 23.06.2022 helistati talle telefonile ning tutvustati end kui Swedbanki tehnilise osakonna töötajana ning selgitati, et petturid üritavad tema pangakontolt raha üle kanda. Pärast vestluse lõppu oletatava panga töötajaga kanti kostja arvelduskontolt raha välja. Kostja võttis kohe ühendust Swedbankiga, teatades, et raha on kontolt kadunud. Swedbanki töötaja teatas, et raha on kantud I. S.i nimele. Kohus selgitas 16.12.2024. a toimunud istungil, et kostjal tuleb tuua detailselt toimunu asjaolud (sh ülekanded kolmandatele isikutele, toimunud telefonikõned) kohtu ette ning viidata võimalikele tõenditele. Kohus selgitas istungil kostjale: „Kostja peaks kõik need faktid konkreetselt välja tooma oma menetlusdokumendis. Kohus fakte tõenditest ise ei tuleta“. Kohus selgitas istungil, et kostjal tuleb välja tuua hästi konkreetselt faktid ajalises järjestuses seoses ülekannetega: nt see kell tuli raha krediidiandjalt, see kell kanti üle sellele pangakontole sellel nimel jne ning et: „Kõik faktid, mis kostja toob selle kohta, mis sellel päeval juhtus, peaksid olema ka tõendatud. Kui PPA on need faktid tuvastanud, siis iseenesest piisaks ka sellest. Seda infot ei saa kohus kriminaalmenetluse teatest välja lugeda. Oleks vaja teada, kas PPA tuvastas midagi. Siis kõned, millele on tuginetud: mis nr helistati, mis kellaajal ja mis kuupäeval. Samaoodi see, et kostja ise helistas panka. Kõik toimingud, mis tehti ja millest jääb jälg maha, on vaja ära tõendada. Kriminaalmenetluse lõpetamise teade liiga üldsõnaline kohtu jaoks, ei ole võimalik eristada, kas on ainult teie sõnade alusel või objektiivselt oligi nii“. Kostja taotlusel kogus kohus asja juurde kriminaalasja toimiku (al dtl 259). Kohus andis kostjale tähtaja (dtl 277-280) tuua välja ja viidata, mis faktide alusel saab kohus kriminaalasja toimiku pealt leida, et kostja ei andnud tahteavaldust lepingu sõlmimiseks, vaid seda tegid kolmandad isikud pettuse teel. Kostja on enda 19.05.2025. a vastuses kohtule märkinud järgmist: „Kriminaalasja toimiku materjalid: Kriminaalasja nr 22230100733 uurimisprotokoll, kus on kirjeldatud, kuidas kostja isikuandmeid kasutati
Tsiviilasi nr 2-23-102355 volituseta laenulepingu sõlmimiseks Esto AS-iga. Politsei uurija raport milles kinnitatakse, et kostja oli pettuse ohver ja ei andnud nõusolekut laenulepingu sõlmimiseks“.
21.Kohtu hinnangul on kostja tõendanud, et ta sisestas Smart-ID koodid, mida kasutati laenu taotlemiseks, lepingu sõlmimiseks, tema pangakontole sisenemiseks ja ülekannete tegemiseks, pettuse tulemusel. Kohtu hinnangul saab jõuda eeltoodud järelduseni järgmistest tõendatud asjaoludest koostoimes: 1) kostja kirjeldatud asjaoludel pöörduti PPA poole süüteoteatega (dtl 187), mille alusel algatas PPA kriminaalmenetluse nr 22230100733 KarS § 209 lg 1 (kelmuse) tunnustel ning mille kohta andis kostja ka täiendavaid ütlusi (dtl 223 jj); 2) PPA kriminaalasja lõpetamise määrus, kus on märgitud, et „Kriminaalasjas 22230100733 alustati 30.06.2022 menetlus KarS § 209 lg. 1 tunnustel, selles et aadressil XXX leidis aset järgmine sündmus: 23.06.2022 avaldaja JE. A. reageeris Facebookis Swedbanki reklaamile, kus peale õnneratta keerutamist loodi talle ettekujutus, et ta on võitnud 500 eurot. Seejärel avanes panka sisenemise aken, kuhu avaldaja sisestas isikukoodi ja kasutajatunnuse. Peale andmete sisestamist helistas väidetav Swedbanki töötaja, kes andis teada, et avaldaja pangakontot on rünnatud ning selle peatamiseks peab sisestama talle saadetud kontrollkoodidele oma Smart-ID koodid, mida avaldaja ka tegi. Selle tulemusena laekus avaldaja kontole Esto laen kogusummas 3964,00 eurot ning kontolt tehti ülekandeid kogusummas 10751,00 eurot saajatele I. S. (konto EEXXX) ning Flance 050000 Almaty. Tuginedes antud kriminaalasjas ja sarnastes menetlustes kogutud materjalidele, samuti Europoli ja Interpoli teabele, on tuvastatud, et antud skeemiga kelmus on ülemaailmselt laialt levinud ning sellise kuriteo toimepanemiseks kasutatakse internetti“ ning et „Menetlusega seotud ajamahukus võib kokkuvõttes osutuda lubamatult suureks ja rahvusvaheline koostöö sealjuures ebaefektiivseks. Lisaks ei pruugiks rahvusvaheline koostöö õigusabi näol anda mingeid märkimisväärseid tulemusi. Kindlasti ei ole aga otstarbekas ega põhjendatud kulutada riiklikku ressurssi menetlustoimingutele, mis eeldatavalt jääksid tagajärjetuks“. Kuigi PPA-l ei õnnestunud teo toimepanijat tabada ning kahtlustust kellelegi ei esitatud, sest kriminaalasi lõpetati kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu (dtl 124 jj); 3) PPA kinnitas, et kohtueelse menetluse käigus tuvastati, et isik langes kuriteo ohvriks kriminaalasjas 22230100733 (dtl 218); 4) kostja kontolt tehti ülekandeid kolmandatele isikutele, sh I. S. (dtl 161, 221-222); 5) kostja helistas 23.06.2022 (sündmuse toimumise päeval) pangale, et küsida infot toimunu osas (dtl 246 jj).
22.Kohus viitab, et ringkonnakohtud on mitmes asjas leidnud, et kriminaalasja lõpetamise määrus, kus menetlus lõpetatakse otstarbekuse tõttu (süüdlast pole võimalik tabada mõistlike ressurssidega) on piisav tõend, mille alusel saab tuvastada, et kostjalt saadi Smart-ID koodid pettuse teel, ei ole kostja andnud koode kolmandatele isikutele vabatahtlikult selleks, et nende abil tehtaks tehinguid (vt TrtRnKo 30.10.2024, 2-23-134151/29, p 9-10; TrtRnKo 28.02.2025, 2-23-125529/20, p 16). Nimetatud lahendites on ka sedastatud, et olukorras, kus politsei ja prokuratuur ei suuda kostjat petnud isikut kindlaks teha ja leida, ei saa seda nõuda eraisikust kostjalt. Kostja eesmärk oli Smart-ID koodide edastamisel takistada tema pangakontol väidetavalt toimuvaid ebaseaduslikke tehinguid, mitte sõlmida hagejaga krediidileping. Seetõttu ei saa leida, et hagejal olnuks tahe koodide edastamisega anda tehingute tegemiseks volitus (vrd RKTKo 16.12.2019, 2-16-124450, p-d 23 ja 24). Ka õiguskirjanduses on avaldatud seisukohta, et tõendamiskoormuse jaotamisel peaks eID omaja ja krediidiandja vahel lähtuma TsMS § 277 lg-s 3 sätestatud reeglist ning mitte jätma eID omajale kogu tõendamiskoormust näitamaks, et tema ei ole lepingut sõlminud (Kalamees, P. „Näita käppa“
Tsiviilasi nr 2-23-102355 ehk minu digiallkiri, järelikult minu tehtud tehing. Juridica 9-10/2024, lk 724). Ehkki eelviidatud kohtupraktikast tulenevalt saab eeldada, et tahteavalduse andis kostja, on kostja selle eelduse menetluses ümber lükanud. Kohtu hinnangul ei ole mitteusutav see, et pettuse toimepanijale oli teada kostja kontaktandmed, sest kui isik logis kostja Internetipanka sisse, on sealt tõenäoliselt ka isiku kontaktandmed nähtavad.
23.Seega leiab kohus, et kostja nimel kolmanda isiku poolt tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 alusel tühine.
24.Hageja on mh tuginenud sellele, et palub laenusumma välja mõista alusetu rikastumise sätete järgi. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg 1 alusel kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Käesoleval juhul ei ole vaidlust, et laenusumma kanti kostja kontole üle. Samuti on kohus tuvastanud, et leping on tühine. Seega on VÕS § 1028 lg 1 eeldused täidetud, st nõude esitaja on isikule, kelle suhtes nõue esitatakse, midagi üle andnud, sooritus tehti olemasoleva või tulevase kohustuse täitmise eesmärgil ning sooritus tehti ilma õigusliku aluseta.
25.Kostja on välja toonud, et ta pole rahalist kasu saanud ning et raha on tema kontolt edasi kantud. VÕS § 1033 saaja ei pea saadut tagastama ega selle väärtust hüvitama ulatuses, milles ta ei ole saadu hävimise, äratarvitamise või kahjustumise tõttu või muul põhjusel saadu või selle väärtuse võrra rikastunud. Juhul kui saaduks on rahasumma tuleb rikastumise äralangemine kõne alla üksnes juhul, kui konkreetne saajale üleantud rahasumma temalt varastatakse, kaob või läheb muul viisil tema tahte vastaselt tema valdusest välja (VÕS komm vlj, § 1033 p 3.1.2). Asjas esitatud konto väljavõttest nähtub, et kontolt, kuhu laekus vaidlusalune laenusumma, on kontolt üle kantud I. Sidorokile 6830 eurot ja 1670 eurot (dtl 161, 221-222). Samas nähtub kostja viidatud pangakonto väljavõttest, et summa 6830 eurot on üle kantud enne kui laekusid krediidiandjalt vaidlusalused laenusummad (1982 eurot ja 1982 eurot ehk kokku 3964 eurot). Seega ei kantud 6830 euro ülekandega ära mitte laenuna saadud vahendeid, vaid kostja enda rahalisi vahendeid. Seega on tõendatud, et summa 1670 euro osas kostja ei rikastunud, sest see kanti vahetult pärast laenu kontole laekumist ära pettuse toimepanija kontole. VÕS § 1035 kohaselt VÕS §-s 1033 sätestatut ei kohaldata ka juhul, kui saadu hävimine, äratarvitamine või kahjustumine või saadule kulutuste tegemine on toimunud pärast seda, kui saaja sai teada või pidi teada saama asjaoludest, mis annavad aluse üleantu tagasinõudmiseks. Kuivõrd kostja on selgitanud, et ta sai 23.06.2022 teada, et tema kontole on laekunud laen, mida tema võtnud pole, siis hilisemad ülekannete osas ei ole võimalik rikastumise äralangemisele tugineda. VÕS § 1034 ei kohaldu, sest laenu tagasi maksmise kohustus ei ole vastastikune kohustus (vt VÕS komm vlj, § 82 p 4.7).
26.Eeltoodust tulenevalt, kuivõrd kostja sai krediidiandjalt tühise lepingu alusel 3964 eurot, kuid tõendatud on, et kostja ei rikastunud 1670 euro ulatuses, on nõue põhjendatud summas 2294 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.
27.Kohus jätab TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata käsitlemata tõendid, kuna need seonduvad laenulepingu alusel esitatud täitmisnõude edasiste eeldustega (sh vastutustundliku laenamise põhimõtte, lepingu ülesütlemisega jne), kuivõrd kohus leidis, et leping on tühine. Kohus ei arvesta kriminaaltoimikus olevaid materjale, millele pooled ei tuginenud.
Tsiviilasi nr 2-23-102355
28.Kuivõrd kriminaaltoimiku digitaalne koopia on asja materjalidesse lisatud (al dtl 261), puudub vajadus pabertoimiku hoidmine asja materjalide juures. Seega tuleb toimik tagastada PPA-le.
29.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul oli esialgse hagi hind 5265,59 eurot. Kohus rahuldas hagi summas 2294 eurot. Seega on hagi rahuldatud 44% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jäävad menetluskulud 44% ulatuses kostja ja 56% ulatuses hageja kanda.
30.Juhindudes TsMS § 177 lg 1 punktist 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
Kohtu selgitused otsuse jõustumisest, jõustumise tagajärgedest ja täitmisest Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik. Otsuse jõustumist tõendava jõustumismärke väljastab menetlusosalise avalduse alusel ja kohtutoimiku põhjal asja lahendanud maakohtu kantselei. Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui: 1) apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud; 2) ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse või jätab kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata või kui lõpetatakse apellatsioonimenetlus ning ringkonnakohtu lahendi peale kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul kassatsioonkaebust ei esitata; 3) apellatsioonkaebus jäetakse ringkonnakohtus menetlusse võtmata, läbi vaatamata või rahuldamata või lõpetatakse apellatsioonimenetlus ja ringkonnakohtu lahendi peale esitatud kassatsioonkaebust ei võeta menetlusse, see jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või lõpetatakse kassatsioonimenetlus Kohtuotsuse seaduslik vaidlustamine peatab kohtuotsuse jõustumise. Kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas. Kui kohtuotsus vaidlustatakse muus osas kui menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine, ei jõustu kohtuotsus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. (allkirjastatud digitaalselt) Maarja-Liis Lall Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.