XX hagi Raasiku valla (Raasiku Vallavalitsuse kaudu) vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 7. septembri 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Raasiku valla (Raasiku apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
23 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaili Siilak
Vallavalitsuse
kaudu)
Kostja Raasiku vald (Raasiku Vallavalitsuse kaudu), lepinguline esindaja advokaat Hannes Olli Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 7. septembri 2018. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta Raasiku valla (Raasiku Vallavalitsuse kaudu) kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. 1(8)
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas Harju Maakohtusse 18. juulil 2016 hagi Raasiku valla (Raasiku Vallavalitsuse kaudu, kostja) vastu kahju hüvitamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt toimus 22. augustil 2013 kella 17.50 ajal kortermajas aadressil Peningi tee 1, Kalesi küla, Raasiku vald, tulekahju. Kohtueelse kriminaalmenetluse käigus tuvastas Põhja Päästekeskuse menetlusbüroo läbiviidud ekspertiisi alusel, et tulekahju sai alguse Raasiku vallale kuuluvast korterist nr 6. Tulekahju tõttu hävis korteri nr 3 kogu sisustus (kahju kannataja korteri valdaja YY). Ülejäänud korterid - nr 1 ja 4 (omanik LL) ja korter nr 7 (omanik SS) - põlesid tulekahjus täielikult. Kahju kannatanud on loovutanud 14. juuli 2016 lepinguga tulekahjust tekkinud hüvitisnõuded hagejale. Tulenevalt asjaolust, et tulekahjus hävisid kõnealused korterid täielikult ning samas piirkonnas, samadele tingimustele pakutavaid kortereid ei leidu, kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele põlenud korterite väärtus. Korteri nr 3 osas, mille suhtes kandis kannatanu kahju tulekahjus hävinenud sisustuse osas, kohaldub VÕS § 132 lg 1 ning hageja on selles osas õigustatud hüvitisele, mis vastab uute samaväärsete asjade soetamisest tehtavatele mõistlikele kulutustele.
3.Eeltoodu alusel taotleb hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis, mille täpne summa kujuneb kohtumenetluses kogutavate tõendite alusel. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile täies ulatuses vastu.
5.Kostja leiab, et hagejal puuduvad õiguslikud alused kostja vastu nõuete esitamiseks. Raasiku vald korteriomanikuna ei ole korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustusi rikkunud. Hagis viidatud tulekahju uurimiseks alustati kriminaalmenetlus. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kohaselt kohtueelse menetluse käigus on üle kuulatud tunnistajad ja kannatanud, kes võiksid teada midagi tulekahju kohta. Asjatundjana on üle kuulatud Põhja Päästekeskuse menetlusbüroo peainspektor, kes tulenevalt töökohustustest käis sündmuskohta kontrollimas, selgitamaks, kus paiknes tulekahju kolle ning milline oli tulekahju tekkimise tehniline põhjus. Tulenevalt tema poolt antud ütlustest ei ole võimalik hinnata tulekolde täpsemat asukohta ega tulekahju tehnilist tekkepõhjust, välistada ei saa riket elektripaigaldises, elektriseadmes ega hooletust lahtise tule allikaga, millega seoses ei ole võimalik teha järeldusi kellegi tahtlikust tegevusest ega hooletusest tulekahju põhjustamisel. Seega kui Päästeameti järelduste kohaselt ei olnud tulekahju tekkepõhjus kellegi tahtlik tegu või hooletus, jääb tulekahju tekkepõhjusena üle vaid tulekahju põhjustumine rikkest elektripaigaldises või elektriseadmes. Elektripaigaldised ja seadmed ei ole aga KOS § 2 lg 2 tähenduses korteriomandi reaalosaks, vaid on kõigi korteriomanike kaasomandi osa nagu on kõigi korteriomanike kaasomandi osaks ehitise katus, vee- ja kanalisatsioonitorustik, korstnad jne. Kuivõrd elamu elektrisüsteem väljub ka korteriomandi eseme korrashoiust, siis vastutavad kõik korteriomandite omanikud ka elektripaigaldisest tulenevatest riketest ja nendest riketest põhjustunud kahjude eest. Seega puudub hagejal nõue kostja vastu.
6.Kostja leiab ka, et hagi on tõendamata. Hageja ei ole sisuliselt tõendanud mitte midagi peale selle, et hageja on omandanud YY-lt, LL-lt ja SS-lt mingid nõuded.
Maakohtu otsus
2(8)
7.Harju Maakohus rahuldas 7. septembri 2018. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 23 000 eurot. Menetluskulud jättis maakohus 75 % kostja kanda ja 25 % hageja kanda.
8.Otsuse põhjenduste kohaselt ei olnud maakohtus poolte vahel vaidlust nõuete loovutamise üle. Pooled vaidlesid kostja vastutuse ja kahju suuruse üle.
9.Maakohus nõustus kostjaga, et korterelamu elektrisüsteem (käesoleval juhul elektripaigaldisena määratletud elektrijuhtmestik) on üldjuhul korteriomanike kaasomandis, kuid kohus ei nõustunud kostjaga selles, et praegusel juhul määratletud elektriseade, s.o arvuti/teler oleks kaasomandi osaks ning selles, et kostja ei vastuta elektripaigaldise rikkest põhjustunud kahju eest, kui see oleks tuvastatud, et rike elektripaigaldises oli tulekahju tekkepõhjuseks, mitte aga muud võimalikud versioonid, s.o rike elektriseadmes ja/või hooletus suitsetamisel.
10.Kohtu hinnangul ei tuvastanud prokuratuur tulekahju põhjuslikku seost, kuid ei välistanud midagi. Asjaolu, et kriminaalmenetlus lõpetati, ei välista kostja tsiviilõiguslikku vastutust. Asjatundjana ülekuulatud IT kinnitas, et ühest tulekahju tekkepõhjust välja selgitada ei õnnestunud, välistatud sai süütamine, võimalikud versioonid tulekahju tekkepõhjuste osas olid rike elektripaigaldises (juhtmestik), elektriseadmes (arvuti, teler) ja hooletus suitsetamisel. Kõik kolm võimalikku tekkepõhjust said alguse korteri 6 reaalosast. Kohtu hinnangul järeldub tõenditest, et kuigi tulekahju tekkepõhjust ei ole võimalik kindlaks teha, sai põleng alguse kostjale kuuluva korteri nr 6 elutoast. Seega leidis kohus, et praeguses asjas muudab see kahju tekitanud asjaolude osas tõendamiskoormist.
11.Kohus asus seisukohale, et kuna hageja on tõendanud, et kahjustav asjaolu (tulekahju) lähtus kostja korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et kostja rikkus oma korrashoiukohustust KOS § 11 lg 1 p-i 1 mõttes. Kohtu hinnangul ei ole kostja vastutusest osaliseks vabanemiseks tõendanud, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav. Kohtule jääb kostja põhjendus tõendite esitamise võimatuse kohta arusaamatuks arvestades, et hageja on oma tõendamiskoormise täitnud ka ilma ekspertiisita, s.o isikulise tõendi kaudu. Kuivõrd vaidlust KOS § 11 alusel lahendades ei ole oluline kahju tekitaja süü ning kostja rikkumine ei ole vabandatav, vastutab kostja hagejale tekkinud kahju eest. Kohus märkis ka seda, et korteriomaniku vastutust ei välista asjaolu, et korteriomanik on andnud korteri üürniku kasutusse. Kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4), s.o kui kostja ei oleks korrashoiukohustust rikkunud, ei oleks kahju tekitanud sündmust, s.o tulekahju toimunud ning teiste korteriomanike vara kahjustunud ja/või hävinenud.
12.Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et korteriomanike vara hävis. Sama nähtub ka eksperthinnangust korterite 1, 4 ja 7 osas, kus ekspert kinnitab oma hindamisaruande koondandmetes, et korterid on tulekahjus sisuliselt hävinenud. Eksperthinnangust nähtub, et korteri nr 1 turuväärtus enne kahju põhjustanud tulekahju oli 5400 eurot, korteri nr 4 turuväärtus 10 500 eurot ning korteri 3 turuväärtus 7100 eurot. Korterid olid enne hävimist rahuldavas või heas/väga heas seisukorras. Maakohus ei nõustunud kostjaga selles, et ekspertiisiakt ei ole kõlbulik tõend, samuti selles, et kuna nõue on mõista välja kahjuhüvitis, mille täpne suurus kujuneb kohtumenetluses kogutavate tõendite alusel, siis kuna vastavaid tõendeid asjas olemas ei ole, puuduvad kohtul lähteandmed kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramiseks. Kohtu hinnangul on ekspertiisiakt asjakohane tõend VÕS § 132 kontekstis. Kostja avaldatud seisukoht ei lükka ümber ekspertiisiga kindlaks tehtud väärtusi. Asjaolud, millest tulenesid hageja ja kahjustatud korterite omanike nõude loovutuse lepingu tingimused, ei muuda samuti
3(8)
kohtuliku ekspertiisiga tuvastatut. Ekspert on leidnud, et kostja korterist lähtunud tulekahju tõttu on korterid sisuliselt hävinud. Erinevad eksperdid kinnitasid menetluses tehtud järelpäringutes, et kortereid ei ole võimalik isegi reaalselt üle vaadata. Vaidlust ei ole, et korteriomanike vara on eluruumidena sihtotstarbeliselt kasutamise funktsiooni oma hävimise tõttu täielikult kaotanud. Asjaolu, et korteriomandid on registriandmete näol säilinud, ei anna siiski hagejale mingit hüve, mis võimaldaks tekkinud kahju hinnata erinevalt ekspertiisiga tuvastatust. Ekspert on kinnitanud, et korterid olid enne hävimist rahuldavas või heas/väga heas seisukorras, mis tähendab, et kostja paljasõnalised väited maja ekspluatatsioonivõimekuse määrale on kahju hüvitise mõttes asjakohatud. Hageja on piiranud nõude samaväärsete korterite puudumise tõttu korterite väärtusega vahetult enne põlengut. Kohus leidis, et ekspertarvamuses esitatud väärtused on võrdsustatavad kahjuhüvitise summaga, mida kahju kannatajad on kandnud, s.o kokku summas 23 000 eurot (korterid nr 1, 4 ja 7).
13.Korteri nr 3 kahjusumma osas, kus kahju kannatajaks oli korteri valdaja YY, rajab hageja enda kahjunõude tulekahjus hävinenud kodusisustuse maksumusele. Kuigi praeguses asjas on tuvastatud kostja poolt kahju tekitamine ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel, leidis kohus, et hageja taotletud VÕS § 127 lg-t 6 kohaldada ei saa, kuna tekkinud kahju koosseis ja ulatus ei ole tõendatud. Seetõttu jättis kohus hageja nõude korteri nr 3 osas kahju hüvitamiseks rahuldamata. Apellatsioonkaebus
14.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.
15.Maakohus rikkus kohtuotsuse põhjendamise nõudeid. Maakohus ignoreeris kostja väljatoodud fakti, et tellitud eksperthinnangus püstitati ebaõige lähteülesanne ning valminud kujul eksperthinnanguga ei saa tuvastada tulekahju tõttu tekkinud kahju rahalist suurust. Maakohus rahuldas hagi, mille nõude suurus on tõendamata.
16.Hageja ei ole tõendanud muud kui seda, et ta on nõude omandanud, tulekahju toimus ning see sai alguse kostja korterist. Hageja tellitud ekspertiisiga saaks tõendada kahju suurust, kui nõude loovutajad oleksid 2013. a kaotanud kinnisasja omandi. Nõude loovutajad on aga jätkuvalt kinnisasja omanikud ja neil on võimalik need korteriomandid võõrandada. Ekspertiisiaktis välja toodud rahalised tulemused on korteriomandite turuhinna kohta.
17.Oluline on asja lahendamisel asjaolu, et hageja ise ei ole kahju saaja. Korteriomandite omanikest kahjusaajad on oma kahjunõuetest loobunud hageja kasuks ilma võimaliku kahju suurust tuvastamata. Hageja kahju ei saa olla sama või suurem, mis tulekahjust kannatanud korteriomanike oma. Hagile lisatud nõuete loovutamise lepingust nähtuvalt loovutasid korteriomanikud hagejale oma nõude tasuta. Nimetatud asjaolu tõendab seda, millist väärtust korteriomanikud tulekahjus kannatada saanud varale ise omistasid.
18.Oluline on märkida, et maja oli ehitatud ca 1950, mis tähendab, et oma ekspluatatsiooni võimekusest oli säilinud ca 10 %. Eeltoodu tähendab seda, et hinnatava kinnisvara väärtuse moodustas selle asukoht ning see on kinnisomandina säilinud.
19.Hagi taotlus oli mõista välja kahjuhüvitis, mille täpne suurus kujuneb kohtumenetluses kogutavate tõendite alusel. Selliseid tõendeid ei ole tsiviilasjas esitatud. Enamus eksperte kelle poole kohus pöördus, keeldusid ekspertiisi tegemisest, kuna selleks ei ole võimalik tuvastada piisavalt andmeid. Samal põhjusel ei olnud kostjal võimalik koguda tõendeid selle kohta, et tulekahju tekkimise eest vastutasid kõik korteriomanikud solidaarselt.
4(8)
20.Ei ole tuvastatud, et kostja kui korteriomandi omaniku mõnel tegevusel oleks olnud selline toime, mis kahju põhjustas (VÕS § 127 lg 4). Kui kahju tekkis elektrijuhtmestikust, siis see on kaasomandiosa ja kostja ei vastuta üksi. Kui kahju põhjustas üürnik, siis peaks olema kostjaks tema kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel.
21.Tulekahjuga tekkinud kahju suurus ei saa olla sama suur või suurem kui korteriomandite, mille reaalosaks on eluruumid nr 1, 4 ja 7, turuväärtus seisuga augusti algus 2013 ehk vahetult enne 22. augustil 2013 toimunud tulekahjus hävimist.
22.Maakohus hindas tõendeid ebaõigesti. Maakohus tugines eksperdi kinnitusele, et korterid olid enne hävimist rahuldavas või heas/väga heas seisukorras. Tegelikkuses ei saanud ekspert midagi sellist kinnitada, kuna esiteks oli ehitis niivõrd hävinud, et selle vaatlemine oli varisemisohtlikkuse tõttu välistatud ja teiseks, ekspert seda ka ei kinnitanud. Ekspertiisiakti p-st 1.1 tuleneb, et ekspertiisiakt ise rajaneb asja hageja kasuks lahendamisest huvitatud isikute paljasõnalistel ütlustel. Kostja tehtud viited ehitise vanusele on täiesti objektiivsed.
23.Ebaõige tähenduse on maakohus andnud ka tunnistajana ülekuulatud asjatundja IT ütlustele, kes selgitas, et tulekahju tekkepõhjust välja selgitada ei õnnestunud. Sellest tõendist tegi maakohus järelduse, et asjas esitatud tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada tulekahju tekkepõhjust. Vaatamata sellele otsustas kohus, et hageja on oma tõendamiskoormuse täitnud isikulise tõendi kaudu. Kostja leiab, et tulekahju tekkepõhjus on jätkuvalt tõendamata.
24.Maakohus kohaldas ebaõigesti KOS § 11 lg 1 p 1. Päästeameti järelduste kohaselt ei olnud tulekahju tekkepõhjus kellegi tahtlik tegu või hooletus. Seega jääb tulekahju tekkepõhjusena üle vaid tulekahju põhjustumine rikkest elektripaigaldises või elektriseadmes. Elektripaigaldised ja seadmed ei ole aga KOS § 2 lg 2 tähenduses korteriomandi reaalosaks, vaid on kõigi korteriomanike kaasomandi osa. Kahju tekkimise põhjus ei ole vaidlusaluses asjas tuvastatud ega omistatav kostjale.
25.Maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata VÕS § 127. Maakohus oleks pidanud leidma, et kahju hüvitise määramisel ei saa kahju suuruse hulka arvata kinnisasjal oleva ehitise alust maad ja korteriomandeid. Seda põhjusel, et kahjustatud isikutel on korteriomandite juurde kuuluva kinnistu omandiõigus säilinud ning see on vabalt võõrandatav vara, millel on rahaline väärtus. Omandikaotust ei ole toimunud. Kostja on nimetatud asjaolule maakohtu menetluse vältel korduvalt kohtu tähelepanu pööranud, kuid maakohus ei ole otsuses põhistanud, miks hageja rikastub alusetult ehitise aluse maa väärtuse ulatuses. Vastustaja seisukoht
26.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. I
28.Hageja on esitanud kostja vastu korteriomanikelt omandatud kahjuhüvitamise nõude, mis tuleneb kahju juhtumist, mille tulemusel hävis tulekahjus kolm korteriomandit. Hageja on esitanud nõude kostja vastu tulenevalt sellest, et tulekahju sai alguse kostjale kuulunud korteriomandist, mille kostja oli välja üürinud. Maakohus on õigesti lähtunud
5(8)
otsuse tegemisel sellest, et pooled ei vaidle nõuete loovutamise üle. Vaidluse sisuks on erimeelsus kostja vastutuse ja kahju suuruse üle.
29.Maakohus on käsitlenud hageja nõude maksmapandavuse eeldusi ning selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks tuleb hagi vaatamata kostja vastuväidetele rahuldada. Maakohtu järeldused peavad paika kostja vastutuse aluse määratlemise, nõude rahuldamise eelduste tuvastamise ning ka hüvitatava kahju kindlaksmääramise osas. Samuti on maakohus jaotanud õigesti tõendamiskoormise ning maakohtu arutluskäik on kooskõlas kohtu poolt otsuses viidatud Riigikohtu lahenditega.
30.Apellatsioonkaebuses on kostja korranud esimese astme kohtus esitatud seisukohti. Kostja leiab jätkuvalt, et puudub alus kostja vastutuseks, kuna tulekahju põhjuseks oli rike elektrisüsteemis, mis ei kuulu ainult kostjale, vaid on kõigi korteriomanike kaasomandis, samuti leiab kostja, et maakohus on määranud ebaõigesti kindlaks hüvitatava kahju suuruse. II
31.Kolleegium on kostja vastutuse küsimuses maakohtuga ühte meelt. Maakohus on õigesti lähtunud sellest, et üldise tõendamiskoormuse jaotuse reegli kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja väited. Seega peab üldreegli järgi põhjusliku seose kahju tekitaja käitumise ja kahjuliku tagajärje vahel tõendama kannatanu. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata (vt Riigikohtu
8.jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 18). Põhjusliku seose peab tõendama üldreegli kohaselt kannatanu. Kui aga väidetav kahju tekitaja on kahju põhjuse osas kannatanuga eri meelt ja leiab, et kahjul oli teine põhjus, peab alternatiivse põhjuse esinemise tõendama kahju tekitaja. Maakohus on õigesti viidanud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-129-13 p-le 25, milles on samuti märgitud, et kahjustatud ja kahju tekitanud korteriomaniku tõendamiskoormust tuleb jagada juhul, kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud teise korteriomandi reaalosa piirest, sest kahjustatud korteriomandieseme omanikul ei pruugi olla võimalik kahju täpset põhjust kindlaks teha. Kui hageja on asjaolu esinemise tõenäosuse põhistanud, peab kostja tõendama asjaolu esinemise puudumist.
32.Kostja tugineb apellatsioonkaebuses jätkuvalt väitele, et kahju põhjuseks oli rike elektrisüsteemis, mis on kõigi korteriomanike kaasomandis ja seepärast ei pea kostja vastutama. Maakohus on kostja sellele väitele vastanud ja selgitanud, et esitatud tõendite põhjal ei ole tulekahju ühest põhjust võimalik kindlaks teha. Tuvastatud ja vaidlustamata asjaolu kohaselt toimus 22. augustil 2013 kella 17.50 ajal kortermajas, aadressil Peningi tee 1, Kalesi küla, Raasiku vald, tulekahju. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on kostja Peningi tee 1 korter 6 omanik, korterit kasutas üürnik PP. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest (tl 6-7) ning asjatundja Päästekeskuse inspektor IT ülekuulamise protokollist (tl 95-98, kohtuistungil tl 111) selgub, et tulekahju tekkepõhjusena ei saa välistada riket elektripaigaldises, st juhtmestikus, elektriseadmes nt arvutis, teleris vms ega hooletusest suitsetamisel. Kõik kolm võimalikku tekkepõhjust said alguse korteri 6 reaalosast (tl 110-111). Seega ei ole käesolevas asjas esitatud tõendite alusel võimalik tuvastada tulekahju tekkepõhjust, st seda, kas tulekahju sai alguse rikkest juhtmestikus, mis on eelduslikult kaasomandi osaks, või mõnest tubasest elektriseadmest, mis ei ole kaasomandi osaks, või hoopis hooletusest suitsetamisel. Sellises olukorras on maakohus õigesti leidnud, et kuna tõendamist on leidnud hageja väide, et tulekahju lähtekohaks oli kostja korter, lasus
6(8)
kostjal seejärel kohustus tõendada, et täpsem tekkepõhjus oli seotud kaasomandi esemega. Seda kostja paraku teinud ei ole ning seepärast on maakohus teinud paikapidava järelduse ja lugenud õigesti kostja kui korteri, millest tulekahju alguse sai, omaniku tekitatud kahju eest vastutavaks. III
33.Kostjalt välja mõistmisele kuuluva kahju hüvitise suuruse osas on kolleegium maakohtuga samuti ühte meelt. Maakohus on õigesti juhindunud VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud kogu kahju hüvitamise põhimõttest, mille kohaselt tingib hüvitamisele kuuluva kahju ulatuse eesmärk asetada kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Samuti on maakohus õigesti viidanud VÕS § 132 lg-le 1, mille järgi tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Sama sätte teise lõike kohaselt kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus, kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis lõike 3 kohaselt eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt lõikele 1.
34.Maakohus on kriminaalmenetluse lõpetamise määruse (tl 6-7) põhjal tuvastanud, et korteriomanike vara hävis. Sama nähtub ka eksperthinnangust korterite 1, 4 ja 7 osas (tl 136-153), mis tähendab, et korteriomanike vara on eluruumidena sihtotstarbeliselt kasutamise funktsiooni täielikult kaotanud.
35.Eksperthinnangust nähtub, et korteri nr 1 turuväärtus enne kahju põhjustanud tulekahju oli 5400 eurot, korteri nr 4 turuväärtus 10 500 eurot ning korteri 3 turuväärtus 7100 eurot (tl 136-153). Omapoolseid tõendeid korteriomandite teistsuguse väärtuse kohta ei ole kostja esitanud. Ekspert on kinnitanud, et korterid olid enne hävimist rahuldavas või heas/väga heas seisukorras, mis tähendab, et kostja paljasõnalised viited maja ekspluatatsioonivõimekuse madalale määrale on ümber lükatud. Kostja viide sellele, et korteriomandid on registriandmete näol säilinud, ei ole kahju hüvitise kindlaksmääramise seisukohalt samuti põhjendatud, kuna registrikanne üksi ei anna korteriomanikele mingit hüve, mis võiks vähendada korterite taastamise hinda või uute samaväärsete korterite soetamise maksumust. Eeltoodu põhjal on maakohus õigesti hagi kokku 23 000 euro ulatuses rahuldanud. IV
36.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
37.Kuivõrd maakohus vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei ole määranud, ei tee seda apellatsioonkaebuse lahendamisel TsMS § 174 lg-st 4 juhindudes ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
38.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
7(8)
(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.