Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ning hageja nõue

et Е M on omandanud P Rilt, P Llt ja U Selt mingid nõuded. Kohtu põhjendused

-

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Loetletud asjaolusid peab tõendama hageja. Kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav, st et ta rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata (KOS § 11 lg 3, VÕS § 103 lg 2) (vt ka RKL nr 3-2-1-129-13, p 22). VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kehtinud KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KOS § 11 lg 3 kohaselt korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. Kostja leiab, et kostja korteriomanikuna ei ole KOS § 11 lõike 1 punktis 1 sätestatud kohustusi rikkunud. Kostja on avaldanud, et asjas olemasolevast tõendist, so kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest (tl 6-7) on võimalik järeldada, et kui Päästeameti järelduste kohaselt ei olnud tulekahju tekkepõhjus kellegi tahtlik tegu või hooletus, jääb tulekahju tekkepõhjusena üle tulekahju põhjustumine rikkest elektripaigaldises või elektriseadmes. Elektripaigaldised ja seadmed ei ole aga KOS § 2 lg 2 tähenduses korteriomandi reaalosaks, vaid on kõigi korteriomanike kaasomandi osa. Kehtinud KOS § 2 lg 2 kohaselt korteriomandi eseme reaalosa ei ole ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Kuivõrd elamu elektrisüsteem väljub ka korteriomandi eseme korrashoiust, siis vastutavad kõik korteriomandite omanikud ka elektripaigaldisest tulenevatest riketest ja nendest riketest põhjustunud kahjude eest. Seega puudub hagejal nõue kostja vastu. Kohus põhimõtteliselt nõustub kostjaga, et korterelamu elektrisüsteem (käesoleval juhul elektripaigaldisena määratletud elektrijuhtmestik) on üldjuhul korteriomanike kaasomandis, mida on kinnitanud ka Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-107-15 p-s 13 ning millele on kostja menetluses viidanud. Kuid kohus ei nõustu kostjaga selles, et käesoleval juhul määratletud elektriseade, so arvuti/teler oleks kaasomandi osaks ning selles, et kostja ei vastuta elektripaigaldise rikkest põhjustunud kahju eest, kui see oleks tuvastatud, et rike elektripaigaldises oli tulekahju tekkepõhjuseks, me aga muud võimalikud versioonid, so rike elektriseadmes ja/või hooletus suitsetamisel. Riigikohus on eelviidatud lahendi p-s 14 ja 15 selgitanud, et kostja võib vastutada hagejale tekkinud kahju eest ka juhul, kui elamu elektrisüsteem on käsitatav korteriomanike kaasomandina KOS § 1 lg 2 tähenduses. Kui kohustust on rikkunud mitu korteriomanikku või kõik korteriomanikud (mh tegevusetusega, jättes elektrisüsteemi kontrollimata ja selle korrasoleku tagamata), vastutavad kahjustatud korteriomandieseme omanikule tekitatud kahju hüvitamise eest VÕS § 137 lg 1 järgi solidaarselt kõik korteriomanikud, kelle rikkumine ei ole vabandatav. Kui tekkinud kahju eest vastutab kaasomanikuna ka kahjustatud korteri omanik, kuna ka tema rikkus kaasomandi korrashoiu kohustust, kohaldub korteriomanike solidaarse vastutuse asemel VÕS § 137 lg 2.

Tuvastatud ja vaidlustama asjaolu kohaselt toimus 22.08.2013 kella 17.50 ajal kortermajas aadressiga x tulekahju. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on kostja S tee 1 korter 6 omanik, korterit kasutas üürnik V.P (kohtuistungil, tl 111, tl 6-7, 95-98). Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest (tl 6-7) ja asjatundja ülekuulamise protokollist (tl 95-98) selgub, et Päästekeskuse inspektor I. Teras on öelnud, et tulekahju koldekoht on korteris 6, tulekahju tekkepõhjusena ei saa välistada riket elektripaigaldises (juhtmestik), elektriseadmes (arvuti, teler) ega hooletust suitsetamisel. Välistada saab süütamise. Prokuratuur määruse järeldustes asub seisukohale, et võimalik ei ole tuvastada tahtlikku tegevust ega hooletust tulekahju põhjustamisel. Kohtu hinnangul, prokuratuur ei tuvastanud põhjuslikku seost, kuid ei välistanud midagi. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest selgub, et tulekahju tekkepõhjused ei ole selged. Õige on hageja seisukoht, et see, et kriminaalmenetlus lõpetati, ei välista kostja tsiviilõiguslikku vastutust. Asjatundjana ülekuulatud I. Teras on kohtus antud ütlustega kinnitanud eelolevates tõendites esitatud seisukohti ning selgitanud, et põlengujärgselt oli tema ülesanne välja selgitada tulekahju tekkepõhjused, tulekolle asus korteri nr 6 elutoas, mille selgitas välja tunnistajate ütluse ja füüsilise sündmuskoha vaatluse põhjal. Ühest tulekahju tekkepõhjust välja selgitada ei õnnestunud, välistatud sai süütamine, võimalikud versioonid tulekahju tekkepõhjuste osas olid rike elektripaigaldises (juhtmestik), elektriseadmes (arvuti, teler) ja hooletus suitsetamisel. Kõik kolm võimalikku tekkepõhjust said alguse korteri 6 reaalosast (tl 110-111). Kohtu hinnangul hageja poolt asjas esitatud fotod (tl 51-57) täiendavat tõenduslikku teavet tulekolde asukoha ja/või tulekahju tekkepõhjuste kohta ei anna. Seega, järeldub kohtu hinnangul eelolevatest tõenditest, et kuigi tulekahju tekkepõhjust ei ole võimalik kindlaks teha, sai põleng alguse kostjale kuuluva korteri nr 6 elutoast. Seega, ei ole käesolevas asjas esitatud tõendite alusel võimalik tuvastada tulekahju tekkepõhjust, st seda kas tulekahju sai alguse rikkest elektripaigaldises (juhtmestik), mis eelduslikult on kaasomandi osaks või elektriseadmes (arvuti, teler), mis ei ole kaasomandi osaks või hoopis hooletusest suitsetamisel. Seega leiab kohus, et käesolevas asjas muudab see kahju tekitanud asjaolude osas tõendamiskoormist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-129-13 p-s 25 märkinud, et tuleb jagada kahjustatud ja kahju tekitanud korteriomaniku tõendamiskoormust juhul, kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud teise korteriomandi reaalosa piirest, sest kahjustatud korteriomandieseme omanikul ei pruugi olla võimalik kahju täpset põhjust kindlaks teha. Kui hageja on asjaolu esinemise tõenäosuse põhistanud, peab kostja tõendama asjaolu esinemise puudumist. Seega, käesolevas asjas oli hageja tõendada, et kahjustava asjaolu lähtekohaks oli kostja korter (mis on hageja poolt tõendatud), misjärel oli kostja kohustus tõendada, et täpsem tekkepõhjus oli seotud kaasomandi esemega, mida kostja tõendanud ei ole. Kohus asub seisukohale, et kuna hageja on tõendanud, et kahjustav asjaolu (tulekahju) lähtus kostja korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et kostja rikkus oma korrashoiukohustust KOS § 11 lõike 1 punkt 1 mõttes. Kohtu hinnangul ei ole kostja vastutusest osaliseks vabanemiseks tõendanud, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav. Kostja on avaldanud, et enamus eksperte kelle poole kohus pöördus, keeldusid ekspertiisi tegemisest, kuna selleks ei ole võimalik tuvastada piisavalt andmeid. Samal põhjusel ei olnud kostjal võimalik koguda tõendeid selle kohta, et tulekahju tekkimise eest vastutasid kõik korteriomanikud solidaarselt. Kohtule jääb kostja põhjendus tõendite esitamise võimatuse kohta arusaamatuks arvestades, et hageja on oma tõendamiskoormise täitnud ka ilma ekspertiisita, so isikulise tõendi kaudu. Samasugune võimalus oli ka kostjal. Kuivõrd vaidlust KOS § 11 alusel lahendades ei ole oluline kahju tekitaja süü ning kostja rikkumine ei ole vabandatav, vastutab kostja hagejale tekkinud kahju eest. Kohus märgib ka seda, et korteriomaniku vastutust ei välista asjaolu, et korteriomanik on andnud korteri üürniku kasutusse (vt RKL 3-2-1-129-13 p 33). Kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitseeesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4),

so kui kostja ei oleks korrashoiukohustust rikkunud, ei oleks kahju tekitanud sündmust, so tulekahju toimunud ning teiste korteriomanike vara kahjustunud ja/või hävinenud.

hinnata erinevalt ekspertiisiga tuvastatust. Ekspert on kinnitanud, et korterid olid enne hävimist rahuldavas või heas/väga heas seisukorras, mis tähendab, et kostja paljasõnalised väited maja ekspluatatsioonivõimekuse määrale on kahju hüvitise mõttes asjakohatud. Hageja on piiranud nõude samaväärsete korterite puudumise tõttu korterite väärtusega vahetult enne põlengut. Kohus leiab, et ekspertarvamuses esitatud väärtused on võrdsustatavad kahjuhüvitise summaga, mida kahju kannatajad on kandnud, so kokku summas 23 000 eurot (korterid nr 1, 4 ja 7). Nimetatud summas tuleb kostjal hagejale kahju hüvitada. Korteri nr 3 kahjusumma osas, kus kahju kannatajaks oli korteri valdaja P R, rajab hageja enda kahjunõude tulekahjus hävinenud kodusisustuse maksumusele. Hageja on seisukohal, et käesolevas asjas tuvastatud asjaolude alusel, saab teha ka õigustatult järelduse, et korteri 3 valdajale P Rile kuulunud tavapärased mööbli- ja majapidamisesemed, tööriistad, spordivahendid jm tarbeesemed, mis on loetletud vallasasjade nimekirjas (tl 10-11), hävinesid. VÕS § 127 lg 6 kohaselt võib kohus määrata hüvitise suuruse, kui kahju tekitamine on tuvastatud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha. Sama põhimõtte kehtestab ka TsMS § 233 lg 1, mille kohaselt juhul, kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Nimetatud sätete alusel saab kohus määrata kahju suuruse diskretsiooni alusel, kui kahju tekitamine, st olemasolu on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha. Sätte eesmärk on kannatanu olukorra lihtsustamine ja selle kohaldamine eeldab, et tekkinud kahju täpset suurust on võimatu tõendada või see on seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega (RKL nr 3-2-1-159-09 p 10, 3-2-1-127-08 p 13, 3-2-1-2-08 p 18). Kuigi käesolevas asjas on tuvastatud kostja poolt kahju tekitamine ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel, leiab kohus, et hageja poolt taotletud VÕS § 127 lg 6 kohaldada ei saa kuna tekkinud kahju koosseis ja ulatus ei ole tõendatud. Kohus on soovitanud hagejale korteri 3 kahjusumma tõendamiseks esitada täiendavaid tõendeid. Hageja täiendavaid tõendeid esitanud ei ole. Kohus asub käesolevaga seisukohale, et tulekahju tagajärjel, ei pruugi esemete tõendamiseks vajalikud tõendid (kuludokumendid) olla säilinud, kuid muude TsMS-s nimetatud tõenditega oleks siiski hagejal olnud võimalik vähemalt esemete olemasolu tõendada. Kui kohus ka asuks seiskohale, et tõenäoliselt korteris, kus elati ka elamiseks vajalikud esemed olid, on siiski VÕS § 127 lg 6 kohaldamiseks vajalik tuvastada korteris nr 3 hävinenud esemed. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mille alusel nimetatut tuvastada. Tõendamine ei olnud käesoleval juhul võimatu ega seotud eriliste raskuste või ebamõistlikult suurte kuludega. Seega jätab kohus hageja nõude korteri nr 3 osas kahju hüvitamiseks, rahuldamata.

kahjunõude korteri 3 osas, seega on kohus hagi rahuldanud osaliselt. Kohus jaotab menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ning jätab hageja menetluskuludest 75% kostja kanda ning kostja menetluskuludest 25 % hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul kohtotsuse jõustumisest. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.