Menetlusosalised ja nende Võlgnik: esindajad Usaldusisik: MM (isikukood XXXXXXXXXXX), määruskaebemenetluses lepinguline esindaja Kaspar Kamsakann Võlausaldaja I: Danske Bank A/S Eesti filiaal Võlausaldaja II: YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Võlausaldaja III: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) Võlausaldaja IV: CC (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 15. veebruari 2019 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta XX kanda.
4.Mõista XX-lt MM kasuks määruskaebemenetluses kantud menetluskulude (õigusabikulud) hüvitamiseks välja 384 eurot (käibemaksuga).
Jätta Danske Bank A/S eesti filiaali, YY, Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) ja CC menetluskulud nende puudumise tõttu kindlaks määramata. Edasikaebamise kord:
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul käesoleva määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.Harju Maakohus kuulutas 01.07.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-15722 välja XX pankroti. Võlgnik esitas 26.07.2011 kohustustest vabastamise avalduse. Kohus lõpetas 15.07.2013 pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas võlgnikule usaldusisiku.
2.Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitas 21.08.2014 ja usaldusisik 23.01.2015 taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks, kuna võlgnik ei täitnud oma kohustusi. Maakohus jättis taotlused 12.05.2015 määrusega rahuldamata.
3.Võlgnik esitas 20.09.2018 taotluse ja 22.11.2018 selle täpsustuse, milles palus enda kohustustest vabastamist ja menetluse lõpetamist. Taotluse kohaselt on võlgnik olnud lastega (sündinud XX.XX.XXXX ja XX.XX.XXXX) kodune ega ole saanud tööle minna, kuna tema elukaaslane viibib enamus aega seoses tööga välismaal. Võlgnik töötas perioodil 17.09.2013-30.04.2014 osalise tööajaga OÜ-s S kinnisvarakonsultandina ning 05.09.201430.04.2016 E OÜ-s kinnisvaramaaklerina. 01.09.2013-15.06.2016 õppis võlgnik Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumis, et saada keskharidus ja läbi selle ka parem töökoht. Septembrist 2017 asus võlgnik õppima XXX kinnisvara konsultandi erialale, õpingud kestavad kuni 2019. Viimased pool aastat on võlgnik olnud isapuhkusel. Võlgniku sissetulekud ei ole olnud miinimummäärast suuremad. Ta on elukaaslase ülalpidamisel. Kuna võlgnik kasvatab lapsi, käib osaliselt tööl ja omandab haridust, ei saa talle ette heita tulu mitteteenimist. Kui kohus ei rahulda avaldust võlgadest vabastamiseks, palub võlgnik vabastada usaldusisiku oma ülesannete täitmisest.
4.Usaldusisik palus menetluse lõpetada võlgnikku kohustusest vabastamata. Võlgnik ei ole usaldusisikule makseid teinud. Ta ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega sellist tegevust otsinud. Võlgniku perekonnasisene elukorraldus seda olukorda ei vabanda. Võlgnik jättis teavitama tegevuskoha vahetumisest, s.o, et ta on alates 30.04.2016 kodune. Võlgnik varjab tulu. Võlgniku väitel ta ei tööta juba alates aprillist 2016, kuid seisuga 14.09.2018 on kinnisvaraportaalis kv.ee avaldatud kaheksa erinevat kuulutust kinnisvara objektide müümise kohta võlgniku vahendusel. Sellise tegevuse jätkamine tasu saamata ei ole eluliselt usutav.
5.Võlausaldajad I, III ja IV ei nõustunud võlgniku kohustustest vabastamisega. Võlausaldaja II toetas avaldust ja palus selle rahuldada. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
6.Maakohus keeldus võlgnikku kohustustest vabastamast, lõpetas kohustustest vabastamise menetluse ja vabastas usaldusisiku tema kohustustest.
7.Kohus leidis, et võlgnik ei ole teinud kohustustest vabastamise menetluse jooksul endast olenevat, et võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgnik töötas kohustustest vabastamise menetluse ajal 17.09.2013-30.04.2014 OÜ-s S ja 05.09.201430.04.2016 E OÜ-s. Tema sissetulek menetluse ajal ei olnud piisavalt suur, et teha väljamakseid võlausaldajatele. Seega rikkus võlgnik tulutoova(ma) tegevuse otsimise kohustust.
8.Kuigi seda, et võlgnik kasvatab alaealisi lapsi, käis koolis ja elukaaslane peab teda ülal, võib pidada mõistlikuks elukorralduseks, on tulu mitteteenimine siiski võlgniku kohustuste rikkumine. Võlgnik ei ole menetluse ajal oma võlga vähendanud. Ta seadis enda prioriteediks koolis käimise. Tegemist ei ole tulu mitteteenimist õigustava mõistliku vabandusega, vaid põhjendusega, et tasuvat tööd mitte leida ja oma võlgu tasuda. Võlgnik on oma elu korraldanud võlausaldajate huvide arvelt, mis ei ole kohustustest vabastamise menetluse iseloomu arvestades lubatav.
9.Võlgnik väitis kinnisvara maaklerina tegutsemise ja varjatud tulu saamise kohta, et tal ei ole õnnestunud midagi müüa. Pankrotiseaduse (PankrS) § 173 lg 1 mõtte kohaselt peab võlgnik olema aktiivne ja otsima tööd, mille eest saadav sissetulek võimaldaks tasuda ka võlausaldajate nõudeid. Kui see ei õnnestu mitme aasta vältel ühes valdkonnas, tuleb leida tasuvam töökoht teises valdkonnas.
10.Võlgniku pangakonto väljavõtete kohaselt on võlgniku elustandard keskmisest kõrgem. Ta on käinud menetluse ajal korduvalt välisreisidel (näiteks mais 2015 Türgis, augustis 2017 ja juunis 2018 Itaalias), käib pidevalt restoranides ja kohvikutes. Selle arvel oleks vaatamata väikesele ametlikule sissetulekule olnud võimalik ka kohustusi täita.
11.Võlgniku kohustuse rikkumine on süüline. Ta tegutses kohustusi rikkudes tahtlusega. Kohustust tegeleda tulutoova tegevusega või seda otsida selgitati võlgnikule 15.07.2013 ja 12.05.2015 kohtumäärustes. Määruskaebus
12.Võlgnik palub mitte lõpetada kohustustest vabastamise menetlust ja vabastada ta kohustustest.
13.Võlgnikul ei ole olnud võimalusi oma kohustusi võlausaldajate ees täita. Kõige suurem võlausaldaja OÜ Maxsun on äriregistrist kustutatud ega oma vastuväiteid. Võlgnik ei ole PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi rikkunud. Võlgnik on teinud kõik selleks, et leida parim võimalik töökoht ja teenida piisavalt nii kohustuste täitmiseks võlausaldajatele kui perele. Võlgnikul oli ainult 9 klassi haridust ja seetõttu väga raske leida tasuvat töökohta. Kuna võlgniku elukaaslasel oli võimalus saada hea sissetulekuga töökoht, otsustas pere jätta laste kasvatamise mehe kanda. Vastupidisel juhul oleks võlgnik seadnud ohtu nii enda kui ka laste ja elukaaslase toimetuleku. Võlgnik otsustas minna kooli, kui sai selgeks, et sellise haridusega ei ole võimalik lastele paremat elu pakkuda ega võlgu tasuda. Laste kõrvalt ei olnud võimalik täiskohaga tööd otsida. XXX pidi võlgnik pooleli jätma, kuna töökoht ei võimaldanud õppetööd. Võlgnik sai laste, majapidamise ja kooli kõrvalt töötada osalise ajaga.
14.Võlgnik ei teadnud, et ta peab teatama viivitamatult kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest. Võlgnik ei saanud 5 aasta jooksul usaldusisikult ühtegi meeldetuletust või soovitust teha paremaid otsuseid.
15.Võlgnik ei varja tulu. Ta andis kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kinnisvaramaakleri ja varjatud tulu teenimise küsimuse tekitas usaldusisiku alusetu kiuslikkus. Kõik objektid, mille kohta avaldas võlgnik kuulutused, on tänaseni müümata. Kui mõni neist oleks müüdud, oleks saanud kohustusi täita.
16.Kui 2016.a sündis perre teine laps, ei olnud elukaaslane nõus oma tööst loobuma ja võlgnik pidi tegelema lapse kasvatamisega. Samal ajal jätkas ta õppimist ja tegeles ebareaalsete objektide müükide kuulutamisega. Seetõttu ei olnud võimalik aktiivsemalt tööd otsida.
17.Võlgniku elustandard ei ole kõrgem kui tavapärasel Eesti perekonnal. Ta käis 2015.a perega Türgis puhkamas elukaaslase soovil ja kulul. Itaalias käis võlgnik külas emal, kes kandis kulud. Restoranides ja kohvikutes käib võlgnik harva, oletatavasti erilistel perekondlikel sündmustel.
18.Võlgnik ei rikkunud kohustusi tahtlikult, vaid mõtles sellele, mis tagab tema perele elukõlbliku keskkonna ja lastele turvalisema tuleviku, mille hulka kuulub kaudselt ka võlgadest vabanemine. Võlgnikul on kahju, et ta ei ole võlausaldajate nõudeid suutnud rahuldada, kuid ta on järjepidevalt oma võimalusi parema töö leidmiseks parandanud. Tänaseks on laps lasteaias, elukaaslane jätkab oma tööd välismaal ja võlgnik on leidnud töökoha, mis võimaldab võlausaldajate nõudeid tasuda. Võlgnik soovib kohustuste täitmist jätkata vastavalt võimalustele, sest tal on nüüd võimalus seda teha või vabastada ta kohustuste täitmisest, kuna menetlus on kestnud juba aastast 2011. Vastused määruskaebusele
19.Usaldusisik ja võlausaldajad I, III ja IV vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Võlausaldaja II ei esitanud määruskaebuse osas oma seisukohta. Menetluse edasine käik
20.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
21.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib kohus järgmist.
22.PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus. Kohustustest vabastamise menetluse üheks eesmärgiks on võimaldada uus majanduslik algus eriti raskes majanduslikus seisus võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast muuhulgas siis, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (PankrS § 175 lg 2 p 2) (vt Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-49-16 ja nr 3-2-1-90-16).
23.Käesolevas asjas tugines võlgnik maakohtus üksnes sellele, et ta on oma elu korraldanud selliselt, et tal ei ole olnud võimalik tulutoovamat tööd otsida ega tulu saada. Võlgnik tugineb samadele väidetele ka määruskaebuses.
24.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võlgnik muutnud usutavaks, et tal ei ole objektiivsete põhjuste tõttu olnud võimalik oma elu korraldada nii, et saaks täita kohustustest vabastamise
menetluses ette nähtud kohustusi. Asjaolud, et võlgnikul on lapsed ja ta otsustas minna kooli, ei anna alust teha järeldust, et tal on aastaid olnud mõjuvad põhjused võlausaldajate nõuete mittetäitmiseks. Võlgnik ei ole esitanud ühtegi tõendit ega sisulist selgitust, millest saaks järeldada, et ta on tulutoovama tegevuse otsimisega üldse tegelenud.
25.Ringkonnakohus nõustub seetõttu maakohtu seisukohaga, et võlgnik ei ole teinud sisulisi jõupingutusi võlausaldajate nõuete täitmiseks. Võlgniku esitatud põhjendused kohustuste mittetäitmist ei vabanda. Võlgnikule selgitati tema kohustusi nii menetluse algatamisel 15.07.2013 kui ka võlausaldaja ja usaldusisiku esitatud menetluse lõpetamise taotluste rahuldamata jätmisel 12.05.2015. Võlgniku etteheited, et usaldusisik ei tuletanud talle neid kohustusi meelde ega esitanud soovitusi paremate otsuste tegemiseks, on asjakohatud. Pankrotiseadus ei pane usaldusisikule selliseid kohustusi. Oma kohustuste täitmise eest vastutab võlgnik ise. Määruskaebuses esitatud paljasõnaline väide, et võlgnikul on tänaseks tulutoovam tegevus ning ta suudab ja soovib oma kohustusi edaspidi täita, ei anna alust võlgniku avalduse rahuldamiseks ja tema kohustustest vabastamiseks.
26.Asjaolu, et võlgadest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud viis aastat, ei anna samuti alust võlgniku kohustustest vabastamiseks. Tähtsust ei oma ka see, et kõige suurem võlausaldaja on tänaseks äriregistrist kustutatud. Võlgnikul on veel neli võlausaldajat, kellest kolm tema kohustustest vabastamisega ei nõustu.
27.Kuna asja materjalide kohaselt ei ole võlgnik andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, õigemini ei ole ta selleks üldse midagi teinud, on ta minetanud kohustustest vabastamise menetluse võimaluse. Menetluskulud
28.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
29.Usaldusisiku 24.04.2019 taotluse kohaselt olid tema õigusabikulud määruskaebemenetluses 384 eurot (käibemaksuga). Esindajal kulus maakohtu määruse ja määruskaebuse analüüsile ning vastuse koostamisele 2 tundi ja 40 minutit. Usaldusisikule osutati õigusabi tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks.
30.Ringkonnakohtu hinnangul on usaldusisiku esindaja menetluses tehtud toimingud, arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning samuti vaidluse iseloomu, põhjendatud ja menetluse seisukohast vajalikud täies ulatuses. Samuti on mõistliku suurusega esindaja tunnihind 120 eurot (lisandub käibemaks). Õigusabikulude hüvitamiseks tuleb võlgnikult usaldusisiku kasuks seega välja mõista 384 eurot (käibemaksuga).
31.Võlausaldajate menetluskulud jäävad nendel kulude puudumise tõttu kindlaks määramata. Gaida Kivinurm