Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks kuna võlgnik ei täida oma kohustusi. 21.11.2014 esitas võlgnik taotluse usaldusisiku vahetamiseks. 18.03.2015 kohtumäärusega jäi võlgniku taotlus usaldusisiku vahetamiseks läbi vaatamata. 12.05.2015 jättis kohus Maksu- ja Tolliameti ning usaldusisiku taotlused võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks rahuldamata. 20.09.2018 esitas võlgnik taotluse võlgniku kohustustest vabastamiseks ja menetluse lõpetamiseks ning 22.11.2018 esitas võlgnik täiendavad selgitused. Võlgnik on menetluse ajal olnud lastega kodune, kuna võlgniku elukaaslane viibib enamus aega välismaal. Seetõttu ei ole võlgnik saanud ka tööle minna. 17.09.2013-30.04.2014 töötas võlgnik osalise tööajaga OÜ S XXX ning 05.09.2014-30.04.2016 E OÜ-s XXX. 01.09.2013-15.06.2016 õppis võlgnik T V T G, et saada keskharidus ja läbi selle ka parem töökoht. 2017.a septembrist asus võlgnik õppima T M kinnisvara konsultandi erialale, õpingud kestavad kuni 2019. Võlgniku sissetulekud ei ole olnud suuremad kui miinimummääras, võlgnik on elukaaslase ülalpidamisel. Võlgnik on seisukohal, et olukorras, kus võlgnik kasvatab lapsi, käib osaliselt tööl ja omandab haridust, ei saa ette heita mõistlikult tulu mitteteenimist. Usaldusisiku nimetatud kinnisvara kuulutustest ei ole võlgnik tulu saanud. Kui kohus ei rahulda avaldust võlgadest vabastamiseks, palub võlgnik vabastada usaldusisik oma ülesannete täitmisest. 31.10.2018 esitas usaldusisik seisukoha võlgniku taotluse osas. Võlgnik ei ole usaldusisikule makseid teinud ja seega pole tehtud väljamakseid ka võlausaldajatele. Võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega sellist tegevust otsinud, seda asjaolu ei vabanda võlgniku perekonnasisene elukorraldus, mille kohaselt tegeleb sissetuleku hankimisega peamiselt võlgniku elukaaslane. Võlgnik on jätnud teavitama tegevuskoha vahetumisest, s.o et ta on kodune alates 30.04.2016. Võlgnik varjab tulu – võlgniku väitel ei tööta ta juba alates 2016 aprillist, kuid seisuga 14.09.2018 on kinnisvaraportaalis kv.ee avaldatud 8 erinevat kuulutust kinnisvara objektide kohta, mida müüs maaklerina võlgnik. Eluliselt usutav ei ole sellise tegevuse jätkamine selle eest tasu saamata. Usaldusisiku hinnangul tuleb menetlus lõpetada ilma võlgnikku kohustustest vabastamata. Võlgniku kohustustest vabastamisega ei nõustunud D B A/S Eesti filiaal 16.11.2018 seisukohas, J T 19.11.2018 seisukohas, M- ja T 28.11.2018 seisukohas. Võlausaldaja C K nõustus 06.12.2018 seisukohas kohustustest vabastamisega. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 2 p 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 2 p 2 ja lg 5 kohaldamise eeldusteks on: 1) võlgnik on rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi; 2) võlgnik on eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt; 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Lõige 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgniku kohustus on tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja,

kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Esitatud seisukohtadest ja tõenditest nähtuvalt on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal (s.o alates 15.07.2013) töötanud OÜ-s S 17.09.2013-30.04.2014 (III kd, t lk 20-21) ja E OÜ-s 05.09.2014-30.04.2016 (III kd, t lk 16-19, 164-165). Võlgniku sissetulek menetluse ajal ei olnud piisavalt suur, et teha väljamakseid võlausaldajatele, seega on võlgnik rikkunud tulutoova(ma) tegevuse otsimise kohustust. Võlgnik põhjendab seda sellega, et ta kasvatab alaealisi lapsi, on käinud koolis (III kd, t lk 15, 205) ning elukaaslane peab võlgnikku ülal. Kohtu hinnangul võiks eluliselt pidada selliseid prioriteete ja elukorraldust mõistlikuks, kuid kohustustest vabastamise menetluse kontekstis on tulu mitteteenimise näol tegu kohustuste rikkumisega. Võlgnikul oli menetluse algatamise seisuga kohustusi 719 144,89 eurot, mis on füüsilise isiku kohta pigem suur summa. Võlgnik ei ole menetluse ajal võlausaldajatele midagi tasunud, vaid on enda prioriteediks seadnud näiteks keskkoolis ja hiljem T M käimise. Kohtu hinnangul ei ole tegu mitte mõistliku vabandusega, mis õigustab tulu mitteteenimist, vaid tegu on pigem põhjendusega, et mitte tasuvat tööd leida ja oma võlgu tasuda. Võlgnik on oma elu korraldanud võlausaldajate huvide arvelt, mis menetluse iseloomu arvestades ei ole lubatav. Menetluse vältel on kerkinud üles küsimus, kas võlgnik tegutseb kinnisvaramaaklerina ja saab varjatud tulu, võlgnik on väitnud, et selleks tuleb midagi müüa. Olukorras, kus mitme aasta vältel ei õnnestu võlgnikul teenida erilist tulu ühes valdkonnas, tuleb oma kohustuste täitmiseks leida tasuvam töökoht teises valdkonnas. PankrS § 173 lg 1 mõtte kohaselt peab võlgnik olema aktiivne ning otsima tööd, mille eest saadav sissetulek võimaldaks lisaks enda igapäevavajaduste katmisele tasuda ka võlausaldajate nõudeid. Lisaks ei saa jätta märkimata, et kohtu hinnangul on võlgniku elustandard keskmisest kõrgem. Võlgniku pangakonto väljavõtetest (III kd, t lk 72-100, 121-132, 177-203) nähtuvalt on võlgnik käinud menetluse ajal korduvalt välisreisidel (näiteks Türgis 2015.a mais, Itaalias 2017.a augustis ja 2018.a juunis), võlgnik käib pidevalt restoranides ja kohvikutes. Kui võlgnikul on sellised rahalised võimalused, siis olnuks võlgnikul võimalik ka mingil määral tasuda võlausaldajate võlgnevusi vaatamata sellele, et vähemalt ametlikult on võlgniku sissetulek selline, mille arvelt võlgnik väljamakseid tegema ei peaks. Eelnevale tuginedes ei saa kohtu arvates pidada aktsepteeritavaks seda, et võlgnik ei ole otsinud tasuvamat tööd, on seadnud oma isiklikud prioriteedid olulisemaks võlausaldajate huvidest, vaatamata keskmisest paremale elustandardile ei ole tasunud võlausaldajatele midagi ja tugineb seejuures väiksele sissetulekule. Seega on võlgnik rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsida. PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohtu hinnangul on võlgnik tegutsenud kohustusi rikkudes tahtlusega. Võlgnikule on 15.07.2013 menetluse algatamise määruses selgitatud, et tal on kohustus tegeleda tulutoova tegevusega või seda otsida. 12.05.2015 kohtumääruses, millega kohus jättis rahuldamata taotlused võlgniku kohustustest vabastamiseks, märkis kohus: „kohtu arvates võib hetkel uskuda, et võlgnik ei ole 1 aasta ja ligi 10 kuu jooksul leidnud, sellist tööd, et võlausaldajate nõuded rahuldada, kuid 5 aasta jooksul võib see olla juba kaheldav“. Seega oli võlgnik kohustusest teadlik, kuid otsustas selle asemel asuda õppima ja seadis sellega ise endale piirangud tasuvama töökoha leidmisele – sellist käitumist võib lugeda tahtlikuks. Kuivõrd võlausaldajatele ei ole menetluse ajal mitte midagi tasutud, siis on võlgnik oma kohustuste rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve.

Kuivõrd võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse. Võlgnik on palunud vabastada usaldusisik oma ülesannete täitmisest, kui kohus ei rahulda avaldust võlgadest vabastamiseks. Vastavalt PankrS § 172 lg-le 4 vabastab kohus menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Seega tuleb A M vabastada K K usaldusisiku kohustustest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.