Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele, kas: SEB Pank – a/a EE571010220229377229 Swedbank – a/a EE062200221059223099 Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 Maksekorralduse selgituse reale märkida: Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja, tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest kautsjoni tasuti. Maksedokument kautsjoni tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kostja ei ilmunud 15.05.2019 toimunud kohtuistungile ning hageja taotles kohtuistungil tagaseljaotsuse tegemist. Seega on kohtul õigus teha TsMS § 410 alusel käesolevas asjas tagaseljaotsus. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust käesoleva seadustiku § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks tasutud riigilõiv summas 200 eurot, tõlkekulu 138 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 1195,20 eurot, millele lisandub kohtuistungil osaletud aeg. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 200 eurot ja tõlkekulu 138 eurot on menetluskulu, mis tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Et hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama hagejale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Hageja esindaja on enda menetluskulude nimekirjas välja toonud, et ta on osutanud õigusabi kokku 8,1 tundi, s.o 8 tundi ja 6 minutit, kuid tegelikkuses on õigusabi osutatud 7 tundi ja 18 minutit, neist 4 tundi ja 30 minutit on osutatud õigusabi tunnihinnaga 131,20 eurot käibemaksuga ning 2 tundi ja 48 minutit tunnihinnaga 168 eurot käibemaksuga. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-4-15 leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Seejuures on Riigikohus pidanud mõistlikuks tunnihinnaks 193,20 eurot (RKHKo 03.03.2015 3-3-1-82-14, p 28). Riigikohus on rõhutanud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku, ei pea kohus põhjendatuks tunnihinnaks 131,20 eurot ja 168 eurot koos käibemaksuga. Kohtu hinnangul saab käesolevas tsiviilasjas mõistlikuks tunnihinnaks olla 120 eurot käibemaksuga. Käibemaksu hüvitamiseks tuleb menetlusosalisel kinnitada, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13 p 16). Hageja kinnitas, et ta ei saa käibemaksu tagasi. Seega mõistab kohus kostjalt hageja menetluskulud välja koos käibemaksuga. Hageja on seega kandnud kulusid õigusabile summas 876 eurot järgnevalt: 1) 15.11.2018, 19.11.2018, 21.11.2018 ja 23.11.2018 hagiavalduse koostamine 4 tundi 6 minutit; 2) 23.11.2018 hagiavalduse esitamise eelne ülevaatamine ja täiendamine, hagiavalduse allkirjastamine, riigilõivu tasumise korraldamine, hagiavalduse kohtule esitamine 24 minutit; 3) 27.02.2019 J. Gi esindaja kompromissettepaneku analüüsimine, kliendile kommentaaride edastamine, vastus koos pr S-L tingimustega 30 minutit; 4) 10.04.2019 kostja vastuse analüüsimine 30 minutit; 5) 10.04.2019 kostja 07.04.2019 e-kirja ja sellele lisatud tõendite analüüsimine 12 minutit; 6) 10.04.2019 kostja väidete ja kompromissettepaneku konsulteerimine kliendiga, arvamuse andmine kostja väidete ja kompromissiettepaneku osas 18 minutit; 7) 10.04.2019 e-kiri J Gile kompromissettepanekuga 6 minutit; 8) 12.04.2019 kostja 04.02.2019 vastuse suhtes seisukoha esitamine 6 minutit; 9) 13.05.2019 kostja kompromissiettepaneku analüüsimine 12 minutit; 10)

15.05.2019 valmistumine kohtuistungiks 48 minutit; 11) 15.05.2019 kohtuistungil osalemine 6 minutit. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja menetluskulud esindajakulule on osaliselt ülemäärased. Hagiavalduse koostamine ja sellega seonduvate menetlustoimingute tegemine on menetluses eelduslikult kõige mahukam toiming, sest eeldab asjaolude ja tõenditega tutvumist, õigusliku positsiooni väljatöötamist, seisukohtade formuleerimist, kuid sellele 4 tunni ja 30 minuti kulumine pole kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus leiab, et mõistlik aeg selleks võiks olla 3 tundi, vähendades antud ajakulu 1 tunni ja 30 minuti võrra. Kohtu hinnangul ei pidanud toimingutele ajavahemikul 27.02.2019-12.04.2019 mõistlikult võttes kuluma rohkem kui 1 tund, vähendades antud ajakulu 42 minuti võrra. Kuna kohus vähendas hageja esindaja ajakulu 2 tunni ja 12 minuti võrra, on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 5 tunni ja 6 minuti ulatuses. Kokku on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 612 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja menetluskulud kokku on 950 eurot (riigilõiv, tõlkekulu ja esindajakulu). Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.