Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
15.mail 2019.a, Tallinnas
Hagihind
2-18-106759 Seve Ehituse Aktsiaselts hagi I H vastu võlgnevuse 2 823,78 euro, viivise 71,17 euro ja täiendava viivise nõudes 3 121,47 eurot
nende Hageja: Seve Ehituse Aktsiaselts (registrikood 10398417, asukoht Laki 34, 12915 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristiina Lee (Advokaadibüroo Küllike Namm, Lai 9, 10133 Tallinn; epost: [email protected]) Kostja: I H (isikukood xxx, elukoht xxx; e- post: xxx) Kostja lepinguline esindaja Alar Salu (e- post: [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg 12.03.2019.a Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristiina Lee Kostja I H Kostja lepinguline esindaja Alar Salu
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista I H’ilt Seve Ehituse Aktsiaseltsi kasuks võlgnevus 2 823,78 eurot ja viivis 71,17 eurot.
3.Välja mõista I H’ilt Seve Ehituse Aktsiaseltsi kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võlgnevuselt, s.o 2 823,78 eurolt alates 26.06.2018.a kuni võlgnevuse tasumiseni, kuid mitte üle võlgnevuse summa.
5.Välja mõista I H’ilt Seve Ehituse Aktsiaseltsi kasuks menetluskulu summas 1 368 eurot.
6.Välja mõista I H’ilt Seve Ehituse Aktsiaseltsi kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 368 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.. Hageja nõue ja põhjendused
1.Seve Ehituse Aktsiaselts esitas 27.03.2018.a maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning 25.06.2018.a hagi I H vastu võlgnevuse 2 823,78 euro, viivise 71,17 euro ja täiendava viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja (projektijuht M K isikus) ja kostja 11.10.2017.a lepingu, et hageja müüb kostjale katusematerjalid, korraldab nende veo, mahalaadimise, katuseletõstmise kostjale kuuluval kinnistul asukohaga x. Kokkuleppe kohaselt tellis hageja vastavad materjalid x OÜ-lt. 2017.a suvel pöördus kostja hageja poole sooviga osta hageja kaudu liimpuittala ning andis konkreetsed tala mõõtmed. Hageja küsis koostööpartnerilt x OÜ-lt hinnapakkumise. Hinnapakkumine kooskõlastati kostjaga ning seejärel tellis hageja kostja soovitud mõõtudega (140x300x5000 mm) liimpuittala (1tk) x OÜ-lt. 30.01.2018.a anti liimpuittala kostjale isiklikult hageja x asuvast tehases kätte, kuhu kostja tuli sellele oma auto ning järelkäruga järele. Enne saatelehe allkirjastamist sõitis kostja ära. 26.02.2018.a esitas hageja kostjale arve nr 201811 summas 2 823,78 eurot, sh käibemaks summas 470,63 eurot, tähtajaga 02.03.2018.a. Arve sisuks on „katusematerjalid; liimpuittala 140x300x5000mm; vahendus- ja laokulu 10 %“. Kostja ei ole arvet tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista seadusjärgses määras viivise perioodi 03.03.2018.a kuni 25.06.2018.a eest summas 71,17 eurot ja alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 300 eurot ja esindajakulu summas 1 068 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja sõlmis x OÜ ainuosanikuna ja juhatuse liikmena 11.08.2017.a hagejaga ehituse alltöövõtulepingu nr E-1607/1. Hageja jäi x OÜ-le lepingujärgsete teenuse osutamise eest võlgu 2 600 eurot. Hilisemalt leppisid kostja ja hageja seaduslik esindaja V E omavahel kokku alltöövõtulepingu edasise osalise rahastamise/ tasumise osas nii, et kostja saab läbi hageja endale ehitusmaterjale tema enda soovil/ valikul. Saades teada materjali maksumuse, kostja x OÜ isikus ja hageja tasaarveldasid omavahel alltöövõtulepingu nõudejäägist osa järgnevalt: 8 400 (lepingu maksumus) – 5 800 (rahaline tasumine) – 2 386,98 (materjali maksumus), mille tulemusena jäi hageja x OÜ-le võlgu 213,02 eurot. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt esindajakulu summas 708,33 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 16.11.2018.a kohtumääruses (t/l 59).
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
6.Kohtule esitatud e- kirjavahetusest nähtub, et kostja on 04.07.2017.a edastanud hagejale ekirja, millises soovib saada hinnapakkumist katusematerjalidele ning 11.10.2017.a on kostja oma tellimust muutnud (t/l 67, 68). Hageja esindajana on M K edastanud OÜ-le tellimuse katusematerjalile vastavalt kostjalt saadud juhistele. OÜ-lt saadud pakkumise nr. 35806 kohaselt läheb kostja poolt taotletud materjalid koos transpordi ja katusele tõstmisega maksma 2 386,98 eurot (t/l 70-71).
7.Kostja on hagiavalduse kohaselt pöördunud hageja poole 2017.a suvel sooviga osta liimpuittala. Hageja on liimpuittala andnud kostjale üle hageja tehases asukohaga x (t/l 24 punkt 7 ja 8). Nimetatule kostja vastu ei ole vaielnud.
8.Hageja on esitanud kostjale tasumiseks 26.02.2018.a arve nr. 201811 kogusummas 2 823,78 eurot, mis sisaldab katusematerjali, liimpuittala ning vahendus- ja laokulu (t/l 31). Tõendeid selle kohta, et kostja arvet kätte pole saanud, kohtule esitatud ei ole. Kostja ei vaidle, et on hagejalt saanud nii katusematerjali kui ka liimpuittala.
9.Kostja leiab, et tal ei ole kohustust hagejale hagiavalduses nõutavat summat tasuda, kuivõrd hageja ja x OÜ, kelle seaduslik esindaja on kostja, vahel oli sõlmitud alltöövõtuleping nr. E-1607/1 ning hagejal tekkis võlgnevus x OÜ ees. Sellest tulenevalt leppisid hageja ja x OÜ suuliselt kokku alltöövõtulepingu rahastamise selliselt, et kostja saab läbi hageja ehitusmaterjale tema enda soovil /valikul (t/l 42 pöördel).
10.Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kostja vastuväited hageja nõudele põhistatud. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et kostja poolt viidatud alltöövõtuleping nr. E1607/1 on sõlmitud kahe äriühingu vahel ning hageja nõue on esitatud füüsilise isiku vastu. Ka ei tulene kohtule esitatud poolte kirjavahetusest, et kostja tegutseb x OÜ esindajana.
11.Vaidlust ei ole, et hageja on tarninud kauba kinnisasjale x, mis kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulub kostjale (t/l 69). Samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid sellele, et ta pole saanud hageja poolt arvel nr. 201811 märgitud kaupu ja teenuseid. Kostja on avaldanud, et katusematerjal oli tema enda majale (t/l 74). Seega leiab kohus, et kostja poolt kuulub tasumisele esitatud arve nr. 201811 summas 2 823,78 eurot.
12.Kostja leiab, et viimane ei pea tasuma vahendus- ja laokulu 10 % ehk 214 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja vastava seisukohaga ei nõustu.
13.Kohus leiab, et hageja 10 % vahendus- ja laokulu on põhjendatud, kuivõrd hageja ise kostjale vahendatud tooteid ei tootnud ning samuti on hageja hoiustanud hagiavalduse kohaselt liimpuittala. Seega kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele ka eelpool viidatud arvel märgitud kulu summas 214 eurot, millele lisandub käibemaks.
14.Kohus selgitab, et juhul kui Home Ehitus OÜ-l on hageja vastu alltöövõtulepingust nr. E1607/1 tulenevaid nõudeid, tuleb need hagejale esitada iseseisva nõudena. Käesoleval juhul ei tulene kohtu ette toodud asjaoludest, et x OÜ on kasutanud hageja suhtes oma nõuete maksmapanekuks seadusega antud õiguskaitsevahendeid.
15.Kuivõrd kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta on hageja poolt esitatud arve tasunud või on põhistatud jätta arve tasumata, siis leiab kohus, et esitatud hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd kostja on saanud kätte hageja poolt tarnitud kauba, siis on tasunõue muutunud sissenõutavaks ning VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel tuleb kostja poolt hagejale tasuda 2 823,78 eurot.
16.Hageja palub kohtule esitatud viivisenõude arvutuskäigust tulenevalt mõista kostjalt välja viivise kogusummas 71,17 eurot ja alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja on arvestanud viivist seadusjärgses määras.
17.Kostja sisulisi vastuväiteid hageja viivisenõudele esitanud ei ole ning seega leiab kohus, et hageja viivise nõue summas 71,17 eurot on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
18.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
19.Kohus leiab, et hageja taotlus kostjalt viivise väljamõistmiseks TsMS § 367 alusel kuulub rahuldamisele.
20.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele viivis summas 71,17 eurot ja alates 26.06.2018.a viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.
21.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 2 823,78 eurot, viivis summas 71,17 eurot ja viivis alates 26.06.2018.a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 2 823,78 eurolt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.
22.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
23.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3 121,47 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
24.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
25.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 300 eurot ja esindajakulu summas 1 068 eurot (t/l 72, 74). Kostja hageja esindajakulu suurusele vastu ei ole vaielnud.
26.Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõivu summas 300 eurot (t/l 1 pöördel, 34, 39). Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kuluga ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kooskõlas TsMS § 138 lg 2 riigilõiv summas 300 eurot.
27.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 144 eurot koos käibemaksuga. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 144 eurot koos käibemaksuga on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
28.Hageja esindaja poolt kohtule esitatud spetsifikatsioonidest nähtub, et esindaja on tutvunud materjalidega, suhelnud kliendiga ja koostanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse 3 tundi, koostanud hagiavalduse ja suhelnud kliendiga 3,5 tundi, ettevalmistunud kohtuistungiks 1 tund, osalenud 12.03.2019.a kohtuistungil 1 tund 10 minutit. Kokku on hageja esindaja ajakulu 8 tundi 40 minutit.
29.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu ning menetlustoimingud vastavad tsiviilasja materjalidele ja seega on põhjendatud hageja esindajakulu summas 1 068 eurot.
30.Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 1 368 eurot, millest riigilõiv summas 300 eurot ja esindajakulu summas 1 068 eurot.
31.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.