Ahti Kuuseväli Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg 03.06.2025, Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn) ja koht Tsiviilasja number
2-24-7258
Tsiviilasi
H. L. hagi R. T. vastu alusetu rikastumisega ja õigusvastaselt kahju tekitamisega saadu tagasi nõudmiseks
Tsiviilasja hind
23 750 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja H. L. (isikukood XXX) Lepinguline esindaja N. L. Kostja R. T. (isikukood XXX) Lepingulised esindaja M. S.-K.
Viimase kohtuistungi toimumise aeg
14.05.2025
RESOLUTSIOON
Võtta vastu hagist loobumine ning lõpetada menetlus antiikkellade välja nõudmiseks kostjalt ja alternatiivselt kellade väärtuse 1000 euro hüvitamiseks.
Rahuldada hagi osaliselt. Mõista välja kostjalt R. T., hageja H. L. kasuks 1 000 eurot.
Jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda1.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
1 Kohus määrab hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest,
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.H. L. esitas 08.05.2024 Harju Maakohtusse hagi R. T. vastu alusetu rikastumisega ja õigusvastaselt kahju tekitamisega saadu tagasi nõudmiseks. Hageja nõudis ülekannete summas 12 500 eurot tagastamist, väljavõetud sularaha 10 150 euro tagastamist ja kellade tagastamist või alternatiivselt nende väärtuse summas 1000 eurot hüvitamist.
2.Enne menetlusse võtmise määruse tegemist loobus hageja 2023 aasta mais välja võetud sularaha tagastamise nõudest ehk summas 700 eurot, mis tegi sularaha välja võtmistega seonduva nõude suuruseks 9 450 eurot.
3.Hageja loobus 11.04.2025 oma 08.05.2024 esitatud hagiavalduses välja toodud kelladega seonduvatest nõuetest, millega kostja nõustus (dtl 67).
4.Hageja tugineb hagi alusena sellele, et kostja tegi hageja pangakontolt ilma hageja teadmiseta 07.03.2023 ja 08.03.2023 kaks ülekannet kokku summas 10 000 euro endale ja 10.03.2023 ülekande summas 2500 eurot oma emale M.S. (digitoimiku lehekülg (edaspidi dtl) 3). Lisaks oli kostja ajavahemikus 17.02.2023-22.05.2023 hageja pangakaardiga sularahaautomaadist välja võtnud sularaha summas 10 150 (dtl 3). Hageja täpsustas 14.05.2025 toimunud istungil, et sularaha välja võtmisi puudutav vaidlusalune periood on 10.03.2023-26.03.2023 ja summa, mida hageja kostjalt nõuab on 8650 eurot (dtl 109).
5.Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu ja leiab et see tuleks jätta rahuldamata. Kostja võttis 14.05.2025 toimunud istungil omaks, et võttis hageja pangakaardiga sularaha välja 1000 eurot ning väitis, et ta kasutas seda hageja tarbeks (dtl 109 ja 110). Ülekannete osas oli kostja seisukohal, et kõikide ülekannete juures viibis hageja ja ülekandeid ei tehtud ilma hageja nõusolekuta ning kostja aitas hagejal neid teha (dtl 111).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kellade nõue
6.Hageja loobus 11.04.2025 toimunud istungil oma 08.05.2024 esitatud hagiavalduses välja toodud kelladega seonduvatest nõuetest, millega kostja nõustus (dtl 67).
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 ja 2 sätestavad, et hageja võib hagist loobuda kuni asjas tehtud lahendi jõustumiseni ja kui ta teeb seda kohtuistungil, siis see protokollitakse.
8.Kohus lõpetab antiikkelladega seonduva nõude menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel kuivõrd hageja loobus nõudest.
Sularaha 8650 euro ulatuses välja võtmine
9.Arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid hindab kohus hageja nõuet nii kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel, kui ka lausetu rikastumise, täpsemalt rikkumiskondiktsiooni, sätete alusel. Kahju õigusvastase tekitamise sätete eeldustest Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 lg 1 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Eeldused: 1) objektiivne teokoosseis, mille alaelementideks on: a) tegu, b) kahjulik tagajärg (kahju) ning c) teo ja kahjuliku tagajärje vaheline põhjuslik seos 2) õigusvastasus; 3) süü; Eelduste analüüs: 1) Objektiivne teokoosseis a) Tegu
10.Kohus selgitas hagejale 11.04.2025 toimunud istungil (dtl 68), et hagejal tuleb tõendada, et tema kontolt on raha välja võetud ja et raha välja võtjaks oli kostja.
11.Kohus loeb hageja pangakonto väljavõtte (dtl 8) alusel tuvastatuks, et hageja pangakontolt võeti 10.03.2023-26.03.2023 välja 8650 eurot. Kohus ei anna hinnangut dtl 9 olevale tõendile (kontoväljavõte) kuna välja toodud tehingud ei oma käesolevas asjas tähendust, kuivõrd need ei seondu sularaha väljavõtmistega, millele hagi on rajatud.
12.Hageja väitel võttis kostja tema pangakaardiga sularahas välja 8650 eurot (dtl 109). Seda hageja väidet ei loe kohus tõendatuks, v.a 1000 euro ulatuses, mille kostja võttis omaks 14.05.2025 istungil. 12.1 Selle tõendamiseks, et hageja ei olnud füüsiliselt võimeline vaidlusalusel perioodil sularaha välja võtmiseks kodust lahkuma, esitas hageja oma terviseloo. 14.05.2025 toimunud istungil tõendeid uurides viitas hageja dtl 17 ja selgitas, et sellest võib järeldada, et hageja oli märtsi kuus haige ja abivajav isik ja ta ei saanud ise oma pangatoimigutega (ülekanded, sularaha väljavõtmised) hakkama. 12.2 Hageja on oma seisundi tõendamiseks esitanud ka väljavõtte X elamu valvežurnaalist, kuhu valvetöötajad kandsid olulise infona H. L.le tehtud kiirabi väljakutsed, mis on 21.07.2024 esitatud vastuse lisaks (dtl 55). 12.3 14.05.2025 istungil selgitas hageja vande all, et 2023 märtsis oli tal insult, mille tõttu ta ei suutnud rääkida ega ka väljas käia (dtl 110 ajamärge 00:33:28). Lisaks ütles hageja, et ta ei kasutanud R. T.t sularaha välja võtmisteks sularaha automaadist. Samuti arvas hageja, et märtsis 2023 ei käinud R. T. tema juures ega selleks ei esinenud ka vajadust (dtl 110 ajamärge 00:33:28). Toimikus puuduvad tõendid hagejal 2023 märtsis olnud insuldi kohta.
13.Kohtu hinnangul ei ole hageja veenvalt tõendanud, et ta ei suutnud märtsis liikuda. Hageja esitas enda tervisliku seisundi tõendamiseks väljavõtte enda digiloost, millest
nähtub, et 24.03.2023 käis hageja vastuvõtul X OÜ-s (dtl 17), millest järeldub, et hageja oli võimeline liikuma väljaspool kodu. Isegi kui hageja oleks olnud liikumisvõimetu, ei saa sellest järeldada, et hageja pangakaardiga võttis sularaha sularahaautomaatidest välja just kostja.
14.Kostja võttis 14.05.2025 toimunud istungil sularaha väljavõtmise 1000 euro ulatuses omaks ning väitis, et ta kasutas seda hageja tarbeks. Vaatamata kohtu selgitusele, et kostjal tuleb raha kasutamise asjaolusid tõendada, avaldas kostja, et tal puuduvad nende asjaolude kohta tõendid ning seetõttu tõendeid esitada ei saa (dtl 109 ja 110). Kostja omaksvõttu arvestades, loeb kohus tuvastatuks, et kostja võttis hageja pangakaardiga hageja arvelt 1000 eurot. Kuna kostja ei ole suutnud tõendada enda vastuväidet, et kasutas raha hageja huvides, tuleb asuda seisukohale, et kostja on hageja pangaarvelt 1000 eurot võtnud ega ole seda hageja huvides kasutanud.
15.Kostja selline tegevus on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p-i 5 tähenduses, kuna sellega pani kostja toime hageja omandi või sellega sarnase õiguse rikkumise. VÕS § 1050 lg 1 sätestab, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kuna kostja ei ole suutnud tõendada oma väiteid raha kasutamise osas hageja huvides, on kostja süüdi hagejale 1000 euro suuruse kahju tekkimises. Seega kuulub hageja nõue sularaha välja võtmiste osas rahuldamisele 1000 euro ulatuses. Alusetu rikastumise sätete eelduste täitmine VÕS § 1037 lg 1 eeldused: 1) üks isik on pannud toime teisele isikule kuuluva õiguse rikkumise vastava õiguse käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise, ümbertöötamisega või muul viisil nii, et see on toimunud ilma õigustatud isiku nõusolekuta; 2) rikkuja on selle tulemusena rikastunud, st ta on vastava toimingu tulemusena midagi omandanud ehk saanud (viimane eeldus tuleneb §-st 1038); Eelduste analüüs:
16.Kuna kohus leidis eespool, et hageja nõue kuulub 1000 euro ulatuses rahuldamisele kahju hüvitamise sätete alusel, siis ei analüüsi kohus hageja nõuet kostja vastu alusetu rikastumise sätete alusel 1000 euro ulatuses.
17.Nõude rahuldamiseks alusetu rikastumise sätete kohaselt tuleb hagejal tõendada, et tema õigust on rikkunud just kostja. Kohus on eespool analüüsinud tõendeid seose hageja väitega, et kostja on võtnud hageja pangakaardiga tema pangakontolt välja sularaha (punktis 11-12) ning asunud seisukohale, et hageja ei ole suutnud tõendada seda, et kostja oleks hageja pangakaardiga tema pangakontolt sularaha välja võtnud.
18.Kuna hageja ei ole suutnud tõendada alusetu rikastumise nõude vältimatuks eelduseks olevat kostja poolset hageja õiguste rikkumist, siis ei saa hageja nõue 1000-t eurot ületavas ulatuses kuuluda rahuldamisele ka alusetu rikastumise sätete alusel ning ülejäänud nõude eelduste analüüs oleks ebaotstarbekas ja vastuolus menetlusökonoomika põhimõttega (TsMS § 2).
19.Kokkuvõttes kuulub hageja nõue, mis põhineb sularaha välja võtmistel, rahuldamisele 1000 euro ulatuses ning hageja sellel alusel esitatud nõue tuleb ülejäänud osas ehk 7650 euro ulatuses, jätta rahuldamata. Ülekannete summas 12 500 eurot tegemine
Arvestades hageja väljatoodud asjaolusid, hindab kohus hageja nõuet alusetu rikastumise, täpsemalt rikkumiskondiktsiooni, sätete alusel. Alusetu rikastumise sätete eelduste täitmine VÕS § 1037 lg 1 sätestab, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Eeldused: 1) üks isik on rikkunud õigustatud isiku omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil; 2) rikkumiseks puudus õigustatud isiku nõusolek; Eelduste analüüs:
20.Kohus selgitanud hagejale 11.04.2025 toimunud istungil (dtl 68) ja 11.04.225 kirjas (dtl 79-80), et hagejal tuleb nõude rahuldamise eeldusena tõendada, et kostja tegi tema pangakontolt kolm vaidlusalust ülekannet, millel ei olnud alust ja need tehti hagejanõusolekuta.
21.Hageja väitel tegi kostja hageja teadmise ja nõusolekuta enda arvele kaks ülekannet summas 5 000 eurot, mis toimusid 07.03.2023 ja 08.03.2023 ning ühe ülekande oma ema M. S. arveldusarvele summas 2 500 eurot 10.03.2023 (dtl 3).
22.H. L. vande all antud ütlused. Ütluste kohaselt oli hagejal 2023 märtsis insult, mille tõttu ta ei suutnud liikuda ega rääkida (dtl 110). Samuti selgitas hageja vande all, et ta on enne insulti ka pangaülekandeid teinud (dtl 110). Lisaks kinnitas hageja, et märtsis 2023 ei käinud kostja tema juures kodus ning selleks ei esinenud ka vajadust (dtl 110).
23.Hageja ütluste analüüs. Kohtu hinnangul ei ole hageja vande all antud ütlused piisavad, et tõendada asjaolu, et kostja tegi vaidlusalused ülekanded. Hageja menetlusdokumentides ja vande all antud ütlused lähevad kohati vastuollu. Näiteks selgitas hageja, et 2023 märtsis oli tal insult, kuid tema haigusloost seda ei nähtu, mistõttu ei saa ka eeldada, et hageja ei suutnud märtsis 2023 rääkida ega liikuda. Lisaks tugines hageja oma 21.07.2024 (dtl 52 p 4) vastuses sellele, et tal puuduvad oskused kasutada arvutit pangaülekanneteks ning ta ei ole mitte ühtegi pangaülekannet internetipangas iseseisvalt teinud (dtl 52). Vande all kinnitas hageja hoopis vastupidist ehk, et enne insulti oli ta pangaülekandeid teinud küll. Lähtudes eeltoodust ei saa kohus pidada hageja vande all antud ütlusi piisavalt usaldusväärseks, et lugeda tõendatuks asjaolu, et vaidlusalused ülekanded tegi kostja.
24.Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja tegi hageja pangaarvelt 07.03..2023, 08.03.2023 ja 10.03.2023 ülekanded kokku summas 12 500 eurot, siis on VÕS § 1037 lg 1 esimene eeldus täitmata. Sellest lähtuvalt ei analüüsi kohus ülejäänud koosseisu eelduste täitmist ja tõendatust, kuivõrd sätet ei saa kohaldada, kui üks eeldustest ei ole täidetud ja tõendatud.
25.Kuivõrd hageja ei ole tõendanud oma nõude aluseks olevaid väiteid, ei anna kohus hinnangut kostja vastuväiteid tõendavatele tõenditele, sest kostja väidete tõendatus ei saa mõjutada vaidluse lahendamist.
26.Lähtuvalt eeltoodud põhjendustest jätab kohus hageja pangaülekannetega seonduva nõude täies ulatuses rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
27.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 2 sätestab, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohus selgitas pooltele 14.05.2025 istungil (dtl 110), et arvestab poolte kompromissettepanekutega menetluskulude jaotamisel, kui kohus peaks vaidluse lahendama selle sarnases ulatuses, nagu üks pooltest on pakkunud.
28.Arvestades, et kohus rahuldas hageja nõude 1000 euro ulatuses, mis oli kostja poolne kompromisspakkumine 14.05.2025 istungil (dtl 110), siis jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.
29.Kohus määrab hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).