Mõista M. U.-lt Primero Finance OÜ kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse sissenõutavaks muutumise kuupäevale (s.o resolutsiooni punktis 2 märgitud kuupäev) järgnevast kuupäevast kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kokku mitte suuremas ulatuses kui põhivõlgnevus (s.o 6491,94 eurot).
6.Ülejäänud osas (s.o põhivõlg 2686,80 eurot, intress 880,49 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 850,78 eurot ning lepingujärgne viivis 27,96% aastas) jätta hagi rahuldamata.
7.Jätta menetluskulud 53,89% ulatuses M. U.-d M. U. kanda ja 46,11% Primero Finance OÜ kanda.
8.Primero Finance OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada. M. U.-l kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
9.Välja mõista M. U.-lt Primero Finance OÜ kasuks menetluskulud 560,46 eurot ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
10.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
EDASIKAEBAMISE KORD
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige 2
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Primero Finance OÜ esitas 09.11.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse M. U.-lt võlgnevuse (s.o põhivõlgnevus 9178,74 eurot, intress 880,49 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 850,78 eurot) väljamõistmiseks. Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista viivised alates 10.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 27,96% aastas. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 840 eurot ja õigusabikulud 200 eurot ning menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Primero Finance OÜ (endise nimega Mogo OÜ) ja M. U. 23.11.2022 laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 10 000 eurot (dtl 3). Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule ja maksegraafikule. Kostjal tekkis võlgnevus alates 12. osamaksest, s.o 15.03.2023, kuna kostjal jäi osaliselt tasumata intressi osamakse summas 56,63 eurot. Järgmised osamaksed jäid kostja poolt täies ulatuses tasumata, s.o 15.04.2023 (osamakse nr 13), 15.05.2023 (osamakse nr 14) ja 15.06.2023 (osamakse nr 15). Kuivõrd kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ja oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, saatis Primero Finance OÜ 15.06.2023 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse ning palus likvideerida võlgnevus hiljemalt 29.06.2023. Kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles Primero Finance OÜ 10.07.2023 lepingu üles. Lepingu ülesütlemisavaldus edastati laenuandjale teadaoleva kostja e-posti aadressile XXX.
2.Pärnu Maakohus jättis 04.04.2024 määrusega hagiavalduse käiguta.
3.Hageja esitas 19.04.2024 hagiavalduse täienduse.
4.Pärnu Maakohus võttis 17.06.2024 määrusega hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjale toimetati hagiavaldus ja 17.06.2024 hagi menetlusse võtmise kohtumäärus kätte 23.10.2024 kohturuumides. Kostja kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 06.11.2024. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (06.11.2024) hagile vastanud.
5.Kohus arutas tsiviilasja XXX kohtuistungil. Kohus määras hagejale tähtaja ümberarvestuste esitamiseks ja menetlusosalistele tähtajad seisukohtade ning arvamuste esitamiseks. 30.04.2025 esitas hageja nõude ümberarvutuse ja 20.05.2025 lõpliku seisukoha ning menetluskulude nimekirja. Kostja kohtu määratud tähtajaks seisukohti ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus, hinnanud esitatud asjaolusid ja tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
7.Kohtule esitatud andmete kohaselt sõlmisid Primero Finance OÜ ja kostja 10.03.2022 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 10 000 eurot. Tsiviilasjas ei ole vaidlust laenusumma üle. Ka kostja kinnitas kohtuistungil, et sai laenu sõiduki ostmiseks ja 3
tasus igakuiselt laenusumma katteks ca 300 eurot kuus (dtl 87, 89). Esitatud andmetest järelduvalt on krediidiandja täitnud lepingujärgse põhikohustuse ja andnud kostjale laenu summas 10 000 eurot. Lepingu järgi tuli kostjal laen tagastada 72 kuu jooksul osamaksetena (vastavalt maksegraafikule) hiljemalt 15.03.2028 (dtl 13-18). Kuna Primero Finance OÜ, kes tegutseb oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti eelkirjeldatud tingimustel, on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes.
8.Kuna käeolevas tsiviilasjas on tegemist tarbijakrediidilepinguga, tuleb kohtul omal algatusel kontrollida lepingu tühisuse aluseid. Seda on kohus hagejale selgitanud 28.04.2024 toimunud kohtuistungil (dtl 88).
8.1.Kohus leiab, et krediidi kulukuse määr ei ületa VÕS § 406 2 lg-s 1 sätestatud määra, s.o ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimelt oli Eesti Panga veebilehe andmetel 10.03.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,95% aastas, mis tähendab, et kolmekordseks määraks on 50,85%. Poolte vahel sõlmitud lepingu nr XXX kohaselt oli intressimäär 27,96% aastas ja krediidi kulukuse määr 32,05% aastas. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et krediidi kulukuse määr sõltub võetud krediidisummast 10 000 eurot, intressimäärast 27,96%, lepingu kestusest 72 kuud ja laenulepingu sõlmimise tasust 0 eurot (dtl 3). Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti.
8.2.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Selleks tuleb krediidiandjal järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034). Kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud ega tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1, 2-4, 6) krediidilepingu sõlmimise eelselt. Kohtu hinnangul kinnitavad esitatud tõendid ja asjaolud, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll enne tarbijakrediidilepingu nr XXX sõlmimist oli ebapiisav. Samuti ei kogunud hageja kontrollimise läbiviimiseks vajalikke andmeid.
8.3.Hageja on vastutustundliku põhimõtte tõendamiseks esitanud kohtule kostja pangakonto väljavõtte perioodi 01.12.2021-07.03.2022 kohta (dtl 37-43). Hagiavalduses selgitas hageja, et kostjal puudusid laenu väljastamise hetkel ametlikud teadanded ning kehtivad maksehäired. Lisaks kontrollis laenuandja kostja tausta avalikest ja riiklikest registritest (pensioniregister, creditinfo, rahvastikuregister) ja pidas kostjaga andmete täpsustamiseks ka vestlust. Laenuandja arvestas kostja keskmiseks sissetulekuks 866 eurot. Krediidivõimekuse hindamiseks arvestas laenuandja majapidamiskuludeks 300 eurot. Primero Finance OÜ osamakse on 287,81 eurot ning peale majapidamiskulude ja laenu kuumakse maha arvestamist jäi kostjale kätte 278,19 eurot, mistõttu sissetulekute ja kohustuste vahel mahtus sisse võetava krediidi osa. Kohus peab esmalt oluliseks välja tuua, et hageja ei ole kohtule esitanud kostja poolt täidetud laenutaotlust, millest nähtuks, milliseid andmeid kostjalt küsiti ja mida kostja neile vastas. Krediidiandja on küsinud kostjalt pangakonto väljavõtte, mille kostja esitas perioodi 01.12.2021 – 07.03.2022 kohta (lisa 10 – dtl 37-43). Laenuandjaga sõlmiti laenuleping 4
10.03.2022 (dtl 13), millest järelduvalt oli laenuandjal analüüsimiseks kostja 3 kuu pangakonto väljavõtte andmed. Kohtu hinnangul on põhjendatud, et laenuandja hindab avaldatud andmeid ja krediidivõimelisust pangakonto väljavõttelt nähtuvate andmete järgi, aga eelnimetatud 3-kuulist perioodi ei saa pidada piisavaks, et teha järeldusi püsivate sissetulekute ja kohustuste kohta. Seda kinnitab ka asjaolu, et kostja selgituste kohaselt tekkisid tal tegelikult raskused 3-4 kuud pärast laenu võtmist (dtl 90). Laenuandja on arvestanud kostja keskmiseks sissetulekuks 866 eurot, mis on kooskõlas pangakontost nähtuvaga (2021 nov 800 eurot, 2021 dets 900 eurot ja 2022 jaan 900 eurot). Samas nähtuvad pangakonto väljavõttest sularaha sissemaksed ja ülekanded lähedastelt või kolmandatelt isikutelt. Puudub teave, kas ja millisel viisil on laenuandja eelnimetatud informatsiooni krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtnud. Laenuandja on kostja majapidamiskuludeks arvestanud 300 eurot kuus (kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et tugineti kostja poolt esitatud andmetele, mille järgi tasub ta elukaaslasele üüri ja kommunaalkulude katteks mitte rohkem kui 300 eurot, seda kinnitas ka kostja – dtl 8889). Samas järeldub kostja pangakonto väljavõttest, et ainuüksi kulutused toidupoodides on kostjal olnud suuremad kui 300 eurot. Lisaks veel muud kulud, sh üüri ja kommunaalkulude katteks, mis kostja sõnul oli 300 eurot (dtl 89). Kohus peab oluliseks sedagi, et XXX kohtuistungil selgitas hageja, et majapidamiskulude kohta küsiti kostjalt täiendavat infot telefoni teel (dtl 88). Seda kinnitas ka kostja ja selgitas, et laenuandjale rääkis ta, et 300 eurot annab elukaaslasele, pluss söögid ja asjad (dtl 89). Sellest tulenevalt pidanuks laenuandja järeldama, et kostja igakuised majapidamiskulud on igal juhul suuremad kui 300 eurot, mis nähtub muuhulgas ka kostja pangakonto väljavõttest. Lisaks selgitas kostja kohtuistungil, et soovis laenu võtta 3 aastaks kuumaksega 300 eurot, kuid hageja võimaldas laenu üksnes 5 aastaks, kusjuures laenuleping sõlmiti 72 kuuks (10.03.2022 – 15.03.2028) ehk 6 aastaks ning kuumakse jäi samaks (dtl 90). Eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul krediidiandja analüüs olnud pealiskaudne ja krediidiandja ei ole arvesse võtnud kõiki asjaolusid, mis esitatud ja tuvastatud andmetest nähtub. Pelgalt sissetuleku tuvastamine ei näita, et võlgnik on krediidivõimeline. Kohtule esitatud andmetest ei nähtu, et laenuandja oleks kogunud täiendavaid andmeid. Kuigi hageja väitel on kogutud andmeid pensioniregistrist ja maksehäire registrist, ei ole kohtu arvates see tõendatud. Hageja poolt hagiavaldusse kopeeritud pildid seda ei kinnita (dtl 59-60). Selles puudub informatsioon kelle kohta ja millistest allikatest informatsiooni on andmeid küsitud. Krediidiandja ei ole välja selgitanud võlgniku tegelikke igakuiseid kulusid ega ka tuvastanud seda pangakonto väljavõttest. Eeltoodust tulenevalt ei ole krediidiandja täitnud nõuet koguda andmeid tarbija krediidivõimelisuse kohta. Krediidiandja on jätnud vajalikud andmed kogumata, mistõttu ei ole olnud adekvaatne ka krediidivõimelisuse kontroll. Seega on kohus seisukohal, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega.
9.Kohus andis XXX kohtuistungil hagejale tähtaja ümberarvutuste esitamiseks hiljemalt 06.05.2025 (juhul, kui kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on lepingut sõlmides järgitud). Kostjal tuli esitada seisukoht ümberarvutuste kohta hiljemalt 13.05.2025 (dtl 92). Hageja esitas 30.04.2025 VÕS § 4034 lg 7 järgi vastavad ümberarvestused juhul, kui kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on lepingut sõlmides järgitud (dtl 93-98). Kostjale on e-toimiku kaudu nimetatud dokument nähtavaks tehtud, kuid oma seisukohta kostja esitanud ei ole. 5
9.1.Eelnevalt on kohus leidnud, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, on selle tulemusena sõlmitud tarbijakrediidilepingud osaliselt tühised, s.o kokkuleppelise intressi osas. VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Hagiavaldusest ja poolte vahel sõlmitud lepingust nr XXX ei ole kostja tasunud muid tasusid. Kuna kohus on leidnud, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet (vt otsuse p 8 jj), alaneb lepingujärgne intress seaduses sätestatud määrani ning krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist ning need teatavaks tegema (VÕS § 4034 lg 7). Hageja esitas 30.04.2025 ümberarvestused ja palub kostjalt välja mõista tulevikus alates 15.07.2025 kuni 15.03.2028 sissenõutavaks muutunud põhiosamaksed kogusummas 6491,94 eurot ning määras maksegraafikus tagasimaksed uuesti (nõude ümberarvestuse p 1.4 – dtl 9698).
9.2.Hageja selgitas, et kostja sai laenu summas 10 000 eurot ning on teinud tagasimakseid kogusummas 3508,06 eurot (dtl 95-96). Arvestades kostja poolt tasutud summade suurust, tuleb lugeda kostja poolt tasutuks osamaksed kuni 15.06.2025 täielikult (s.o 39 osamakset) ning 15.07.2025 osamakse tasutuks osaliselt, s.o summas 84,21 eurot (40. osamakse). Eeltoodust tulenevalt ei ole krediidilepingutest tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg kõigi osamaksete osas veel möödunud, mistõttu ei ole laenu põhiosa muutunud kogu ulatuses sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7).
9.3.Kuna kostja ei olnud kolme üksteisele järgneva tagasimaksega viivituses (nagu hageja poolt hagi p 3 välja toodud – dtl 3), ei olnud krediidiandjal VÕS § 416 lg 1 kohaselt õigust lepingut üles öelda. Sellest tulenevalt ei ole leping kehtivalt üles öeldud.
10.Hageja esitas alternatiivse nõude, juhuks kui kohus leiab, et hageja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis palub hageja kostjalt välja mõista tulevikus alates 15.07.2025 kuni 15.03.2028 sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed kogusummas 6491,94 eurot (dtl 98). Hagejal on õigus esitada kostja vastu täitmisnõue VÕS § 108 järgi tulenevalt TsMS §-le 369. Kohtuistungil selgitas kostja, et on huvitatud võlgnevuse tasumisest ja soovib võetud laenu tagasi maksta (dtl 91). Sellest tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavad osamaksed vastavalt käesoleva otsuse resolutsioonile.
11.Kuivõrd kohus on tuvastanud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise ja hageja on kõik kostja osamaksed arvestanud põhiosamakse katteks ning seeläbi kostja ei ole viivituses, jätab kohus hagis esitatud sissenõutavaks muutunud viivise nõude (s.o summas 850,78 eurot) rahuldamata.
12.Hageja on esitanud viivise nõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 9 178,74 eurolt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna kostja võib jääda viivitusse tulevikus omapoolse kohustuse täitmisega (st tegemist on kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõttes, mille järgselt on võimalik rakendada õiguskaitsevahendeid) on võimalik viivis välja mõista seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 alusel vastavalt iga tähtaegselt tasumata makselt kuni põhinõude täitmiseni (TsMS § 367). 6
Seega on hageja viivisenõue on põhjendatud osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse sissenõutavaks muutumise kuupäevale järgnevast kuupäevast kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kokku mitte suuremas ulatuses kui põhivõlgnevus (s.o 6491,94 eurot) (TsMS § 367).
13.Hageja on esitanud sissenõudmiskulude nõude VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel. Hagiavalduse kohaselt on hageja edastanud lepingu nr XXX seoses 12.09.2023 nõudekirja (25 eurot), 29.09.2023 pretensioon (5 eurot) ja 12.10.2023 hagihoiatus (5 eurot) (dtl 6, 29-35). Kohus on eelnevalt leidnud, et laenuleping ei ole kehtivalt üles öeldud. Seega ei saa hageja nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel. Küll aga saaks hageja nõuda kulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 1 alusel. Viidatud sätte kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hageja ei ole praegusel juhul tuginenud sellele, et ta on enne nimetatud kirjade saatmist saatnud kostjale tasuta meeldetuletusi. Hageja ei ole ka vastavaid tasuta meeldetuletusi kohtule esitanud. Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 1 alusel.
14.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada osaliselt. Menetluskulud
15.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
16.TsMS § 163 lg 1 alusel kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Tsiviilasja hind on 12 046,47 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt (6491,94 eurot ehk 53,89%). Kohus leiab, et hageja menetluskuludest tuleb jätta 53,89% kostja kanda ja 46,11% hageja enda kanda.
17.Menetluskulude nimekirjade (09.11.2023 ja 20.05.2025) kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 840 eurot ja õigusabikulud 200 eurot (2h x 100 eurot). Kohus leiab, et riigilõiv 840 eurot on hageja kuludest on vajalik ja põhjendatud (TsMS § 147 lg 1). Hageja on esitanud taotluse õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks (TsMS § 144 p 1, 2). Hageja on hagiavaldusega palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulu summas 200 eurot. Taotluse kohaselt on lepingulisel esindajal kulunud e-kirjavahetus kliendiga, materjalidega tutvumisele ja hagiavalduse koostamisele 2 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot (dtl 10-11, 105). 7
20.05.2025 menetluskulude nimekirjas selgitas hageja esindaja, et hageja lepingulise esindaja kulud on 200 eurot. Hagi koostas OK Incure OÜ jurist Dmitri Santašev ja hagi koostamise tasu oli 200 eurot (sh e-kirjavahetus kliendiga, materjalidega tutvumine ja hagiavalduse koostamine). Edaspidi esindas hagejat hageja töötaja jurist Cärolin Markus. Kuna hagejal hagi koostamise hetkel ei olnud ettevõtte sisest juristi, kasutati õigusteenust (dtl 105). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot/tunnis ja hagi koostamisele ajakulu 2 tundi on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus põhjendatud, s.o hageja vajalikud menetluskulud summas 1040 eurot (840+200).
18.Arvestades menetluskulude jaotust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 560,46 eurot (53,89% 1040-st).
19.Kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad, mistõttu kohus nimetatud menetluskulusid kindlaks ei määra.
20.Hageja taotlusel tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel määrata, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.