Kohtuotsus tehakse teatavaks 14.05.2019.a. avaliku etoimiku kaudu
Tsiviilasja number
2-18-11461
Kohtuasi
Korteriühistu Tartu mnt 50A hagi Osaühing Vana Villemi Kõrtsid vastu reaalservituudi sõlmimise lepingust tuleneva võla ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
9326,41 eurot
Menetlusosalised
Hageja: Tartu mnt 50A (registrikood 80359117, asukoht Tartu mnt 50a-94, Tallinn 10115) Hageja lepinguline esindaja advokaat Anna Liiv (e-post [email protected]) Kostja: Osaühing Vana Villemi Kõrtsid (registrikood 10966146, asukoht Tartu mnt 50, e-post [email protected]) Kostja seaduslik esindaja A H
3.Välja mõista Osaühingult Vana Villemi Kõrtsid Korteriühistu Tartu mnt 50A kasuks põhivõla katteks 9200,70 eurot ja viiviseid seisuga 25.03.2019.a. 125,71 eurot.
4.Välja mõista Osaühingult Vana Villemi Kõrtsid Korteriühistu Tartu mnt 50A kasuks viivised 0,02 % päevas põhivõlalt 9200,70 eurot alates 26.03.2019.a. kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
5.Välja mõista Osaühingult Vana Villemi Kõrtsid Korteriühistu Tartu mnt kasuks menetluskulude katteks 2389,50 eurot ilma käibemaksuta.
6.Määrata kindlaks menetluskulude tasumise viis ja kord, mille kohaselt on Osaühing Vana Villemi Kõrtsid kohustatud menetluskulud tasuma Advokaadibüroo Triniti OÜ
7.Tasumisega viivitamise korral tuleb Osaühingul Vana Villemi Kõrtsid tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud ja hageja nõue.
1.Pooled ei vaidle selle üle, et - KÜ Tartu mnt 50A on isikuks, kes haldab korteriomanike korteriomandeid, mis asuvad nimetatud aadressil asuvas majas; - OÜ Vana Villem Kõrtsid on Tartu mnt 50 kinnistu omanik; - OÜ Vana Villem Kõrtsid ei saa talle kuuluvale kinnistule muul viisil kui läbi Tartu mnt 50A all asuvate garaažide sõites; -Tartu mnt 50A korteriomandite omanikud ja Tartu mnt 50 kinnistu omanikud sõlmisid 05.11.2012 reaalservituudi seadmise lepingu, mille punktis 1.1 – 1.4 leppisid pooled kokku, et Tartu mnt 50A kinnistu koormatakse tähtajatu ja tasuta läbipääsuservituudiga Taru mnt 50 asuvate korteriomandite kasuks selliselt, et viimastel on juurde- ja väljapääs valitseval kinnisasjal paiknevasse hoonesse läbi teeniva kinnisasja hoone keldris paikneva maa-aluse parkla ning valitseva kinnisasja omanik ehk kostja peab tasuma hagejale hoone keldris paikneva ühiselt kasutatava maa-aluse parkla ekspluatatsioonikuludest (elekter parkla valgustamiseks, elekter parkla ventilatsioonisüsteemi tööks jms ) 21%.
2.Hageja väidetel ei täitnud kostja oma lepingust tulenevaid kohustusi lepingule vastavalt, vaid jättis tasumata arved perioodi aprill 2016.a. kuni aprill 2017.a. eest ja uuesti alates novembrist 2017.a. kuni hagi esitamiseni 28.07.2018.a. Esialgselt esitatud hagis palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla katteks 8309,09 eurot ja sissenõutavaks muutunud viiviste katteks 616,50 eurot ning välja mõista viivis ka alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni 0,02 % täitmata põhivõlast päevas.
3.Hageja selgitas kohtuistungil, et kuivõrd kostja tasus hagejale 2018.a. mais 972.- eurot ja 24.08.2018.a. 972.- eurot, arvestas hageja esimesena tasutud summa võla tasumise katteks ning teisena tasutud summat viiviste katteks summas 656,16 eurot.
4.Hageja suurendas menetluse käigus oma nõuet kostja vastu ja palus kostjalt välja mõista
täiendavalt põhivõla ka perioodi 30.07.2018.a. kuni 28.02.2019.a. eest. Kokku palus hageja haginõude täpsustuses välja mõista kostjalt põhivõla katteks 9200,70 eurot ja sissenõutavaks muutunud viiviste katteks 125,71 eurot ning tulevikus sissenõutavateks muutuvate viiviste katteks TsMS 367 alusel kuni põhivõla tasumiseni 0,02 % päevas võlgu olevast põhivõlast.
5.Hageja sõnul nõuab ta kostjalt tasu maa-aluse garaaži elektrienergia kasutamise eest garaaži valgustamiseks, garaažiukse sulgemiseks ja avamiseks ning lisaks ka elektrienergia eest, mis on vajalik parkla ventilatsioonisüsteemi tööks ja garaaži sissesõidutee kütmiseks. Kõik maaaluse parkla elektrienergia tarbimise allikad on parklas ja garaaži ekspluateerimiseks vältimatult vajalikud. Lisaks nimetatule küsib hageja veel kostjalt tasu 21% ulatuses ka küttekuludest, mis kulub maa-aluse parkla soojendamiseks. Hageja sõnul müüvad või on müünud talle soojusenergiat Utilitas Tallinn AS ja AS Tallinna Küte, elektrienergiat müüvad või on müünud vaidlusalusel perioodil aga Elektrilevi ja Elektrum, Nordic Power Management ja Eesti Energia AS. Garaažiuksehooldust on pakkunud Sigma Grupp OÜ.
6.Oma nõudeid kostja vastu soovis hageja tõendada järgmiste dokumentaalsete tõenditega: poolte vahel 05.11.2012 sõlmitud reaalservituudi seadmise lepingu ja asjaõiguslepinguga, kostja 13.03.2017 e-kirjaga, soojusarvesti paigaldamise aktiga, Utilitas AS arvega juuni 2018 eest, elektrienergia tarnijate arvetega juuni 2018 eest, maksekorraldusega nr 1944 nende tasumise kohta, arvetega nr 60102-99, 60202-99, 60302-99, 60402-99, tasutud arvetega ja maksekorraldustega perioodil mai 2017 – oktoober 2017, arvetega nr 60502-99, 60602-99, 60702-99, 60802-99, 60902-99, 61002-99, 61102-99, 61202-99, 70202-99, 70302-99, 7040299, 711239098, 712239098, 801239099, 802239023, 803239023, 804239023, 805239023, 806239023, teenusepakkujate arved hagejale ja garaaži plaani. Kostja vastuväited ja nende põhjendused. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
7.Kostja on seisukohal, et hageja nõuab temalt raha ka garaažiala eest, mis lepinguga ühiselt kasutatavasse alasse ei kuulu, sest esialgne leping sõlmiti 2008.a, kui garaaži veel ei olnudki. Lepingut uuendati 2010.a, kuid vaidlusaluine punkt jäi muutmata. Käesoleval ajal on kostja sõnul tema kasutada 13 parkimiskohta ja teistel 35 kohta, mis tähendab, et proportsioon 21 % ekspluatatsioonikuludest tasuda ei ole õige.
8.Kostja sõnul maksis ta tõe poolest 2017.a. maist kuni 2017.a. oktoobrini arveid nii nagu talle esitati, kuid ülejäänud aja, mis hagetavat perioodi puudutab, on ta maksnud kostjale 135.- eurot kuus + käibemaks ühe kuu kohta, mis teeb poolaastas 972.- eurot, nagu kostja väidetel sai hageja juhatuse liikmetega kokku lepitud 2015.a. novembris. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et hageja esitatud arved on põhjendamatult suured, mistõttu ta neid maksma ei pea.
9.Kostja leiab ka, et ta ei pea maksma parklasse sisenemise ja väljumise kaldtee all olevaid küttekulusid, sest see ei ole hädavajalik kulu maa-aluse parkla kasutamiseks.
10.Kostja esitas oma vastuväidete tõendamiseks järgmised dokumentaalsed tõendid: ühiselt kasutatava garaaži plaani, poolte vahel peetud kirjavahetused 2015.a. novembris-detsembris ja
2017.a. juunist kuni oktoobrini, lisakokkulepped 07.maist 2008 ja 01. oktoobrist 2010.a. ning maksekorraldused kostja poolt hagejale üle kantud summade tasumise kohta. Hageja vastuväited kostja väidetele.
11.Hageja vastuväidete kohaselt ei ole pooltel olnud kunagi sellist kokkulepet, et kostja maksab hagejale 135.- eurot kuus + käibemaks, mida kinnitab juba ainuüksi see, et kostja maksis vahepealsel perioodil talle esitatud arveid täies ulatuses. Maa-alusesse garaaži sissesõidutee soojendamine on hädavajalik kulu ning pooled ei ole kokku leppinud, et ekspluatatsioonikulud peavad jääma ainult parklast sissepoole, ümber ei ole garaaži kunagi ehitatud ning vastavalt poolte kokkuleppele on kostja osa ekspluatatsioonikuludest olnud alati 21 %. Kohtuotsuse põhjendused.
12.Kohus on seisukohal, et vaidluse lahendamisel poolte vahel kuuluvad kohaldamisele VÕS § 76 lg 1 ja lg 3 sätted, mis sätestavad, et kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning, et kohustus loetakse täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil, ning sama seaduse § 101 lg 1 p 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud ja § 108 lg 1, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda raa maksmise kohustuse täitmist, kui võlgnik seda kohustust rikub.
13.Kohus on seisukohal, et poolte vastastikused kohustused, s.o. hageja kohustus lubada kostjal sõita oma kinnistule läbi hageja hoone keldrisse ehitatud maa-aluse parkla ja kostja kohustus maksta maa-aluse parkla ekspluatatsioonikuludest 21 %, on kokku lepitud poolte vahel 05.11.2012 sõlmitud reaalservituudi seadmise lepingu punktides 1.1 – 1.4 (I kd t/l 11 pöördel kuni 12).
14.Kohtu hinnangul ei tõenda poolte vahel peetud kirjavahetused, et pooled oleks lepingut muutnud või täpsustanud selles mille eest ja kui palju peab kostja hagejale ekspluatatsioonikulusid vaidlusalusel perioodil maksma. Poolte vaheline elektrooniline kirjavahetus (I kd t/l 65-67) tõendab vaid seda, et kostja täpsustab hagejalt talle esitatud arvete sisu ja avaldab rahulolematust arvete suuruste osas ning hageja selgitab kostjale mis on arvete esitamise aluseks. Samuti teeb hageja kostjale ettepaneku leppida kokku enne 2016.a. novembrikuud tekkinud ekspluatatsioonikulude võla suuruses 4000.- eurot + käibemaks (I kd t/l 65), kuid nimetatu ei puuduta hagetavat perioodi. Seega kehtib poolte vahel sõlmitud leping 05.11.2012.a. kokku lepitud kujul.
15.Kohus leiab, et kostja väide nagu oleks garaaži ümber ehitatud või tema osa võrreldes lepingu sõlmimise ajaga muutunud, ei ole tõendatud. Lepingu lisaks olev garaaži joonis ja sellel märgistatud servituudi ala on identne kostja poolt esitatud ühiselt kasutatava garaaži plaaniga (I kd t/l 14 pöördel ja 64), mistõttu need kostja eeltoodud väidet ei kinnita.
16.Kohus asub seisukohale, et hageja poolt kostjale esitatud arved ja maksekorraldus, mis tõendab, et kostja on 11.01.2019.a. ehk pärast hagi esitamist tasunud veel hagejale 972.- eurot, tõendavad, et tasumata oli kostjal hagejale hagi täpsustuse esitamise ajaks seisuga 25.03.2019.a. järgmised arved järgmistes summades: - arve nr 60802-99
31.augustist 2016.a. summas 158.- eurot; - arve nr 60902-99
30.septembrist 2016.a. summas 319,85 eurot; - arve nr 61002-99
31.oktoobrist 2016.a. summas 284,94 eurot; - arve nr 61102-99
30.novembrist 2016.a. summas 507,04 eurot; - arve nr 61202-99
31.detsembrist 2016.a. summas 511,22 eurot; - arve nr 70202-99
28.veebruarist 2017.a. summas 541,60 eurot;
- arve nr 70302-99
31.märtsist 2017.a. summas 601,37 eurot; - arve nr 70402-99
30.aprillist 2017.a. summas 495,11 eurot; - arve nr 711239008 30. novembrist 2017.a. summas 458,63 eurot; - arve nr 712239008 31. detsembrist 2017.a.summas 716,40 eurot; - arve nr 801239099 31. jaanuarist 2018.a. summas 799,20 eurot; - arve nr 802239023 28. veebruarist 2018.a. summas 837,01 eurot; - arve nr 803239023 31. märtsist 2018.a. summas 693,28 eurot; - arve nr 804239023 30. aprillist 2018.a. summas 347,67 eurot; - arve nr 805239023 31. maist 2018.a. summas 61,09 eurot; - arve nr 806239023 30. juunist 2018.a. summas 46,57 eurot; - arve nr 807239023 30. juulist 2018.a. summas 63, 60 eurot; - arve nr 808239023 31. augustist 2018.a. summas 51,28 eurot; - arve nr 809239023 30. septembrist 2018.a. summas 49,31 eurot; - arve nr 810239023 31. oktoobrist 2018.a. summas 30,59 eurot; - arve nr 811239023 30. novembrist 2018.a. summas 698,80 eurot; - arve nr 812239023 31. detsembrist 2018.a. summas 170,06 eurot; - arve nr 901239025 31. jaanuarist 2019.a. summas 454,61 eurot; - arve nr 902239025
28.veebruarist 2019.a. summas 403,38 eurot. Kokku oli seega kostjal tasumata hagejale seisuga 25.03.2019.a. põhivõlga 9200,70 eurot.
17.Kohus kontrollis hageja poolt kostjale esitatud arveid hagejale elektrienergiat ja võrguteenust ning soojusenergiat müünud teenusepakkujate poolt esitatud arvetega ning asub seisukohale, et hageja on kostjale esitanud arved õigesti, s.o. liitnud kõik teenuste pakkujate poolt esitatud arved kuude lõikes kokku ja võtnud sealt 21 %, mis on poolte vahel kokku lepitud osa, mille kostja peab hagejale tasuma maa-aluse parkla ekspluatatsioonikulude katteks. Kohtu hinnangul ei saa vabastada kostjat oma lepingust tulenevate kohustuste täitmisest põhjusel, et ta leiab, et esitatud arved on liiga suured. Üldteada asjaoluks on see, et soojusenergia ja elektrienergia hinnad on aastate vältel tõusnud ning esitatud arvetelt on näha ka see, et nii elektrienergia kui ka soojusenergia eest teenuse pakkujate poolt esitatud arved sõltuvad sellest kas tegemist on suvekuudel või kütteperioodil esitatud arvetega, mis vastavalt sellele on kas väiksemad või suuremad sõltuvalt kulutatud energia hulgast.
18.Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda tasu kostjalt ka elektrienergia eest, mida ta kulutab seoses parklasse sisse- ja väljasõidutee soojendamisega talvekuudel, sest nimetatud kulu on otseselt seotud maa-aluse parkla kasutamisega ning pooled ei ole kokku leppinud, et kostja peab maksma ainult parkla sees kasutatavate ekspluatatsioonikulude osa. Kostja kasutab nimetatud kaldteed parklasse sisse- ja väljasõiduks, mistõttu on hagejal õigus nõuda ka kaldtee soojendamiseks kuluva elektrienergia eest tasu.
19.Arvestades asjaoluga, et hageja on osa kostja poolt hagetaval perioodil tasutud summadest (09.05.2018.a. tasutud 972.- eurot, 24.08.2018.a. tasutud 972.- eurot ja 10.01.2019.a. tasutud 972.- eurot, mida tõendavad maksekorraldused I kd t/l 166-168) arvestanud viiviste katteks ja osa põhivõla katteks, millest tulenevalt nõuab hageja täpsustatud hagis kostjalt tasumata makseid alates 31.08.2016.a. esitatud arvete eest, tuleb kostjalt välja mõista põhivõlga 9200,70 eurot ja viiviseid 125,71 eurot 25.03.2019.a. seisuga ja edasi viiviseid 0,02 % päevas kuni põhivõla täieliku tasumiseni nagu võimaldab TsMS § 367 märgitu. Hageja viivisenõude rahuldamisel juhindub kohus VÕS § 113 lg 1 sätestatust, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja ei ole viivise suurust ja selle välja arvestamise metoodikat vaidlustanud.
Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
20.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses jäävad hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda.
21.Juhindudes TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu 550.- eurot, äriregistri kulu 2.- eurot ja hageja õigusabikulud 1837,50 eurot ilma käibemaksuta hageja esindamise eest käesolevas kohtuasjas 12 tunni ja 15 minuti ulatuses tunnihinnaga 150.- eurot tund. Kostja palus jätta poolte menetluskulud vaid poolte endi kanda, kuid hageja menetluskulude suuruse osas kostja vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja kuuluvad kostjalt väljamõistmisele kokku summas 2389,50 eurot, sest hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 550.- eurot, maksnud äriregistrist tõendi saamise eest 2.- eurot ning kandnud õigusabikulusid kokku summas 1837,50 eurot ilma käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses hageja esindamine 12 tunni ja 15 minuti ulatuses on põhjendatud ajakulu ning vandeadvokaadi töötunni hinnaks 150.- eurot ilma käibemaksuta on kehtiva kohtupraktika kohaselt samuti põhjendatud ja mõistlik kulu.
22.Kuna hageja on taotlenud kooskõlas TsMS § 177 lg 4 sätestatuga menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, rahuldab kohus ka hageja sellekohase taotluse ning määrab vastavalt hageja taotlusele kindlaks menetluskulude hüvitamise korra. Tsiviilasja hinna määramine.
23.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ning TsMS §-st 133, mille lõike 1 järgi arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi ning lõike 2 kohaselt liidetakse käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Tulenevalt asjaolust, et hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlga 9200,70 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist 125,71 eurot ja viivise 0,02 % päevas põhinõudest kuni põhivõla täitmiseni, on käesoleva tsiviilasja hind 9326,41 eurot nagu hageja hagiavalduses on märkinud. Kostja taotluse lahendamine.
24.Kohus jätab rahuldamata kostja 15.04.2019.a. esitatud taotluse hagejalt täiendavate tõendite väljanõudmiseks, sest taotlus on esitatud hilinenult. Kostjale oli antud tähtaeg täiendavate tõendite esitamiseks kuni 11.03.2019 (I kd t/l 161), 15. aprilliks 2019.a. tuli pooltel esitada juba lõplikud seisukohad. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.