Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

14.07.2016 esitas Tantal-SP OÜ (hageja) Pärnu Maakohtule hagi (mida täpsustas 12.09.2016 ja 21.11.2017 ning 26.07.2018 esitas tervikhagina) Servisauto OÜ (kostja) vastu nõusoleku saamiseks kaasomandisse kuuluva kinnisasja muutmiseks (I kd tl 2-7 ja 89-94, II kd tl 60-63, III kd tl 1-4). Lõpliku nõudena palus hageja tuvastada Servisauto OÜ (11701196) kohustus anda Tantal-SP OÜ-le tahteavaldus (nõusolek) kaasomandisse kuuluva kinnisasja registriosa numbriga xxxxx, asukohaga xxxxx xxxxxxxxx x xxxx oluliseks muutmiseks selliselt, et Tantal-SP OÜ-l on õigus laiendada kinnisasjal registriosa numbriga xxxxxx asuvat ehitist ehitusregistri koodiga xxxxxxxxx (katlamaja-töökoda) Paide Lin-navalitsuse poolt 29.05.2017 korraldusega nr 228 antud projekteerimistingimustes nr 4/2017 (osaliselt muudetud Paide Linnavalitsuse 21.08.2017 korraldusega nr 345) ning A P OÜ (registrikood xxxxxxxxx) poolt 10.11.2017 koostatud eelprojektis nr P34-2017 („xxxxxx xx x katlamaja-töökoja juurdeehitus“) kirjeldatud viisil ja ulatuses. Ühtlasi palus hageja asendada Servisauto OÜ tahteavaldus kohtuotsusega (III kd, tl 4).

HAGI ASJAOLUD

Hagi asjaolude kohaselt kuulub Tantal-SP OÜ-le kaasomandiosa kinnisasjast registriosa nr xxxxxx, asukohaga xxxxx x xxxxxx (Tantal-SP OÜ-le 10805/35449 kaasomandist, Servisauto OÜ-le 9738/35449 kaasomandist ja T OÜ-le 14906/35449 kaasomandist. Hageja on omandanud endale kuuluva mõt-telise osa A AS-ilt kahes osas: 12.11.2010 sõlmitud lepinguga nr 3520 4373/35449 suuruse mõttelise osa kinnisasjast koos selle oluliste osadega ja päraldistega ning 09.11.2012 sõlmitud lepin-guga nr 4554 ja 16.01.2013 sõlmitud kinnistu mõttelise osa müügilepingu lõpetamise kokkuleppe ja os-tueesõiguse teostamise avalduse alusel sõlmitava lepingu alusel 6432/35449 suuruse mõttelise osa kin –

Tsiviilasi nr 2-16-10803 nisasjast koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Mõlema eelmärgitud lepingu kohaselt on kinnisasi vastavalt kasutuskordade kokkulepetele jagatud kaasomanike ainukasutuses olevateks osadeks ning märked kasutamise korra kokkulepete kohta on kantud kinnistusraamatusse. Hageja soovib kinnisasja ja selle hoonestust arendada, parendada ja väärtust tõsta, mis eeldab kinnisasja muutmist ning milleks AÕS § 74 kohaselt on vajalik kaasomanike kokkulepe. Hageja soovib teha juurdeehituse tema ainukasutuses oleval kinnisasja osal paiknevale ehitisele (katlamaja-töökoda). Laiendus asub kaasomanike (hageja ja kostja) mõtteliste osade piiril, kuid kinnistusraamatusse kantud kasutuskorra kohaselt hageja ainukasutuses oleval mõttelisel osal. Kostja keeldub hageja arvates põhjendamatult kaasomandis oleva kinnisasja muutmist kooskõlastamast. Selline käitumine on hageja õiguste kahjustamine AÕS § 72 lg 5 kohaselt. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole käitunud hageja suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest ning on enda tegevusetusega asunud hageja õigusi kahjustama. Kostja on hagejale esmalt (2015 juunis) nõusoleku andnud ja siis sellest 2015 augustis taganenud. Hagejal puudub võimalus kaasomandi muutmiseks, mis omakorda viib selleni, et kannatada saab hageja majandustegevus läbi kaasomandiosa rahavoo. Hageja on seisukohal, et asja muutmine hageja poolt soovitud viisil ei riku kostja õigusi ega huve. Kuivõrd kaasomanik on nõusoleku andmisest keeldunud, taotleb hageja kaasomaniku nõusoleku asendamist kohtuotsusega (I kd, tl 2-7 ja 89-94). 21.11.2017 hagi täpsustuses lisas hageja, et P L on menetluse kestel (29.05.2017) vastu võtnud korralduse nr 228, mida osaliselt muutis 21.08.2017 korraldusega nr 345 ning andnud hageja taotluse alusel välja projekteerimistingimused nr 4/2017, millega lubas hagejal suurendada kinnistu re-gistriosa nr xxxxxxxx hoonestusala. P L leidis, et projekteerimistingimuste väljastamine on põhjendatud ja kinnisasja hoonestuse laiendamine hageja poolt näidatud viisil on võimalik, kuivõrd hageja ainukasutuses oleval mõttelisel osal asuva hoone laienduse näol ei ole tegemist kostja õiguste sellise riivega, mis annaks aluse keelduda laienduse lubamisest. P L korraldused on jõustunud. Nende korralduste alusel sai hageja võimaluse tellida juurdeehituse eelprojekt, mille ta kost-jale tutvumiseks esitas. Vaatamata sellele keeldus kostja 17.11.2017 kinnisasja muutmiseks nõusolekut andmast (II kd, tl 61-62). 31.01.2017 kohtuistungil rõhutas hageja esindaja, et hageja poolt ostetud viimase osa kasutuskorra kokkulepe on sõlmitud koordinaatide täpsusega, sellist plaani, kus oleks terve kinnistu ja kõigi kaasomanike osad koordinaatidega ei ole. Hageja kutsus austama kasutuskorrakokkulepet ja seda, mis on kirjas kinnistusraamatus. Hageja märkis, et ehitis ei kahjustaks kuidagi kostja õigusi, parkimine toimub, liiklemine samuti, ehitis ei takistaks parkimiskorraldust (II kd, tl 3-5). 26.07.2018 (pärast peatatud menetluse taastamist) esitatud tervikhagis märkis hageja jätkuvalt, et planeeritud juurdeehitus asub hageja ainukasutuses oleval mõttelisel osal. See asjaolu on kinnitatud nii kutselise geodeedi A P poolt kasutamise korra kokkulepete alusel koostatud plaaniga, kui ka maamõõtja A N’i poolt kinnisasjal kohapeal teostanud mõõdistuste alusel koostatud joonistega, mida hageja on esitanud. Vastupidist ei ole kostja tõendanud (III kd, tl 4). 24.04.2019 kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude ja varem esitatud põhjenduste juurde leides jätkuvalt, et ehitis ei riku kaasomanike õigusi, selle muutmiseks takistused puuduvad. Kasutamiskorra kokkuleppele on lisatud plaan, millele on kantud hageja ainukasutusse jääva osa piirid. Neid arvestades asub juurdeehitis hagejale kuuluval mõttelisel osal. Seega tuleb kaasomanikku kohustada nõusolekut andma (IV kd, tl 12).

KOSTJA SEISUKOHAD

28.10.2016 vastuses hagile leidis kostja esmalt, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiavaldus ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguste kaitseks ja hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. AÕS § 74 lg-st 1 ei tulene, et kaasaomanik on kohustatud andma nõusoleku AÕS § 74 lg-s 1 nimetatud muudatuste tegemiseks. Kaasomanikule on antud otsustusvabadus, st õigus otsustada, kas muudatustega nõustuda või mitte. Kuna hageja ei saa TsÜS § 68 lg 5 ja AÕS § 74 lg 1 koostoimest tulenevalt kohustada kostjat tegema hagejale positiivset tahteavaldust, ei saa hageja hagiavalduse esitamisel neile sätetele ka tugineda. Hageja ei saa tugineda ka AÕS § 72 lg –le 5, kuna see ei näe ette kostja kohustust kindla sisuga tahteavalduse tegemiseks. Juhul kui kohus otsustab hagi menetleda, tuleb kostja arvates jätta hagi rahuldamata. Kostja on seisukohal, et puuduvad tõendid, et ehitis ehitatakse hageja ainukasutuses olevale mõttelisele osale ega ületa vähimalgi määral hageja ainukasutuses olevat maa-ala. Kinnistusraamat sisaldab küll andmeid kaasomanike kasutuses olevate maa-alade ruutmeetrite (suuruse) ja kasutuskorra kohta, kuid mitte täpseid andmeid selle kohta kuidas ja kuskohast kaasomanike vahelised piirid tegelikult (faktiliselt) kulgevad. Kostja on seisukohal, et niikaua kui ei ole kehtivat detailplaneeringut (mis on kantud ka kinnistusraamatusse) selle kohta, kus on kostja ja hageja ainukasutuses olevate kinnistu osade täpsed piirid, ei saa ka asuda seisukohale, et hageja soovib kinnisasja oluliselt muuta nimelt hageja ainukasutuses oleval maa-alal. Ei saa kindlalt asuda seisukohale, et hilisemal detailplaneeringu koostamisel ei ilmne, et hageja poolt soovitav ehitis ulatub näiteks 10 või 15 sentimeetri ulatuses kostja ainukasutuses olema pidavale Tsiviilasi nr 2-16-10803

maa-alale. Uue töökoja ehitamisega kaasneb ilmselt senisest veelgi intensiivsem kostja ainukasutuses oleva sissesõidutee osa kasutamine hageja poolt. Et vältida olukorda, kus hageja sisenedes oma ainuomandis olevale kinnistu osale, ei kasutaks kostja ainuomandis olevat sissesõidutee osa, on vaja et piirid oleksid reaalset ja detailplaneeringuga paika pandud. Juhul, kui hageja vajab laiemat sissesõiduteed, tuleb arutada olukorda, kas hageja ja kostja saavad kokkuleppele, et hageja ainuomandis olevat sissesõiduteed laiendada ja asendada vastavalt kokkuleppele kostja kasuks see mõne teise osaga hageja ainuomandis oleva maa arvelt. Välistatud ei ole, et seda saab teha hageja poolt ehitise alla planeeritud maa arvelt. Kostja märkis, et eelmise kaasomanikuga kokkulepitud parkimiskord ei vasta tegelikule parkimiskorrale. Kuna kokkulepitud (kehtivat) parkimiskorda ei ole muudetud vastavalt tegelikule parkimiskorrale, siis ei saa hageja tegelikule parkimiskorrale tuginedes nõuda kostja nõustumist kaasomandi olulise osa muutmisega põhjendusel, et reaalselt ei järgita kokkulepitud parkimiskorda. Hageja väide, et kostja kahjustab enda tegevusega hageja õigusi ning seetõttu saab kahjustada hageja majandustegevus, on otsitud ja paljasõnaline. Hageja poolt laiendatav töökoda ei ole ainus töökoda, milline on hageja ainuomandis. Vahetult hageja ainuomandis oleva kinnistu osa ja hagejale kuuluva sissesõidutee ääres asub hagejale kuuluv teine ja suurem töökoda, millisesse on võimalik paigutada ka autoronge ja suuremaid veokeid. Hagejal on võimalik oma probleemi lahendada ka lihtsa töö ümberkorraldamisega ilma, et toimuks võimalik ehitamine väidetavalt hageja ainukasutuses olevale maa-alale või et sellega kaasneks kostja ainukasutuses oleva sissesõidutee osa intensiivsem kasutamine hageja poolt (I kd, tl 104-111). 19.01.2017 esitas kostja täiendavad vastuväited ja kinnistusraamatusse kantud kinnistu registriosa nr 145936 detailplaneeringu, milline hõlmab kogu kinnistut. Kostja märkis, et detailplaneering on koostatud 11.08.2008 ja kantud registrisse 04.02.2009. Hilisemad detailplaneeringud kinnistu osas puuduvad. Muutmata on registriosa aadress Pikk 42 Paide, millise asemel peaks olema käesoleval ajal xxxxxxx x xxxx. Kaasomanike ainukasutuses olevate osade piire detailplaneeringuga määratud ei ole. Kinnistusraamatu III jakku on tehtud märked kasutamiskorra kohta ja lisatud üksnes vastavad plaanid, millised ei saa kostja arvates asendada detailplaneeringuid kaasomandi ainukasutusse jaotamisel, kuna plaanid võivad olla ebatäpsed. Kostja tõi välja, et 12.11.2010 notariaalsele lepingule registri nr 3520 (leping) lisatud plaanil märgitud kaasomanike ainukasutusse jäävate osade ruutmeetrite arv ei vasta lepingule (vahe lepingus ja plaanil olevate osade suuruse vahel on 360 m2). Lisaks märkis kostja, et kui AS-le A kuuluva ainukasutuses oleva osa suurus enne esimese ostu-müügilepingu sõlmimist Tantal-SP OÜ-ga vastab lepingu punktis 1.2.2 märgitud suurusele 20 543 m2 ja Tantal-SP OÜ–le müüdi vastavalt lepingule 4373 m2, siis pidi enne AS A ja Tantal-SP OÜ vahel sõlmitud teist ostu-müügitehingut jääma AS-i A ainukasutusse 16 170 m2 (20 543- 4373). Lepingu punkti 3.2.1. järgi jäi aga AS-i A ainukasutusse 16 161 m2 (vahe 9 m2). Kui võtta aluseks lepingule lisatud plaan, siis on kogu kinnistu suurus 35 800 m2 (13495+1771+4373+16161). Tegelik kinnistu registriosaga nr xxxxxx suurus on aga 35 449 m2, st et plaani järgi on kinnistu suurem kui ta seda faktiliselt on. Seetõttu seab kostja kahtluse alla hilisematele notariaalsetele lepingutele lisatud plaanide usaldusväärsuse. Kostja märkis veel, et Servisauto OÜ ja AS-i A vahelisele ostu-müügilepingule ei ole lisatud ühtegi plaani, märgitud on üksnes, et kostja omandab AS-ile A kuuluva osa. Kinnistule on reaal-selt märkimata, et hageja peab oma kinnistule sisenemisel tegema parempöörde, mistõttu hageja sõidukid tegelikult parempööret ei tee, vaid läbivad kostja ainukasutuses oleva kinnistu osa, sõites otse hageja ainukasutuses olevale osale. Kuna hageja taotleb juurdeehitust nimelt hageja ainukasutuses olevale rendipinnale, hakkavad sissesõiduteed kasutama eelkõige hageja kliendid, kes ei tea ega saagi teada, kuidas nad peavad sissesõiduteed läbima, kuna kinnistule reaalselt mingeid piire märgitud ei ole. Kostja jäi seisukohale, et tal ei ole võimalik anda hagejale nõusolekut ehitise püstitamiseks (so kaas-omandi oluliseks muutmiseks) enne, kui kaasomanike ainukasutusse jäävad osade piirid on vastavalt notariaalsetele lepingutele, kasutuskorrale ja kasutuskorrale lisatud plaanidele kindlaks määratud detailplaneeringuga ja kantud kinnistusraamatusse (I kd, tl 142-146). 31.01.2017 kohtuistungil rääkis kostja seaduslik esindaja, et käis aasta pärast Servisauto osa ostmist Tantali juhataja juures kus lepiti kokku, et nende ehitusega seoses pannakse ka piirid paika. Nädal hiljem pöördus ta uuesti Tantali poole sooviga hakata piire üheskoos projektiga ajama. Siis ilmnes, et piirid nende jaoks olid ühed ja Servisauto jaoks teised. Siis muutus ka kostja seisukoht hageja ehituse suhtes. Hageja ehitis rikub kostja huve sellega, et kui see ehitatakse, siis piiri Servisauto ja Tantali vahel ei anna nihutada. Servisauto oma on 9738 m2 maad ja sellest maast on Servisauto huvitatud. Sellest tulenebki Servisauto „jonn“ nagu hageja ütleb. Servisauto on ostnud 9738 m2 kogu maast ja soovib oma mõttelist osa täpselt sellises suuruses kasutada. Kostjal on ruumipuudus, kuna hooneid on väga palju. Selleks kostja tahabki selgust saada, kas saab parkida 3 või 5 autot, samuti oma piire teada, et oma kliendile öelda, kus tohib sõita ja kus mitte. Autod on 50 m pikad. Kui me lepime kokku, et Tantali autod kasutavad Servisauto maad, siis Tantal võiks ju vastu tulla ja anda mingi osa oma maast kostjale kasutada. Tsiviilasi nr 2-16-10803

Kui ehitus tuleks ja piir jääks paika, siis rääkides parkimiskorrast, hakkavad kostjat segama suured autod, hageja ehitis takistab kostja sissesõiduteed ja parkimist (II kd, tl 3-5). 23.07.2018 täiendavas vastuses märkis kostja, et kinnistusraamatusse kantud plaanide järgi ei ole võimalik kindlaks teha, kas hageja poolt planeeritav juurdeehitis asub tervenisti hageja ainukasutuses oleval kinnistu osal või asub see osaliselt ka kostja ainukasutuses oleval osal. Seega ei ole kostja arvates võimalik käesolevat tsiviilasja lahendada (hagejale nõusolekut anda) enne nn piiriküsimuse lahendamist. Seoses piiridega ja kaasomandi reaalosadeks jagamisega on Pärnu Maakohtu menetluses tsiviilasi nr 217-17806. Kostja esitas ka endapoolsed kaks ettepanekut (plaani), mille järgi kinnistu reaalosadeks jagamise korral vastab kostja ja hageja reaalosa suurus nende poolt ostetud ruutmeetrite arvule. Esimese variandi puhul ei saaks hageja püstitada planeeritavat juurdeehitust ning oleks raskendatud ligipääs hageja ainukasutuses olevale hoone osale. Teise variandi puhul on arvestatud hageja huvi juurdeehituse püstitamisel ja hageja ainukasutusse kuuluva hoone osa mugavamal kasutamisel. Väheneb aga hageja juurdepääs hageja ainukasutuses olevale juurdepääsuteele ja suureneb kostja ainukasutuses oleva juurdepääsutee osa. Samas on hagejale endiselt tagatud juurdepääs avalikule teele läbi kostja ainukasutusesse kuuluva kinnistu osa, seejuures ka autorongidele. Hageja juurdepääs avalikule teele on lahendatav servituudiga (II kd, tl 150-152, 159-162). 24.04.2019 kohtuistungil jäi kostja seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja leidis, et kuni ei ole piirid täpselt paika pandud, ei saa väita, et see hoone ei asu kostja maal. Piirid peavad olema täpselt paigas niimoodi, et mõlemad saavad oma ostetud ruutmeetrid kätte. Kostja esitatud skeemidel saavad nii Tantal kui kostja oma ruutmeetrid kätte. Lepingutega ja hageja teise ostuga on tekkinud see, et ruutmeetrid ei klapi, kuid selles ei saa kostjat süüdistada (IV kd, tl 12).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

Tsiviilasi nr 2-16-10803 Hageja soovitud juurdeehituse eelprojektist P-34-2017 nähtuvalt on juurdeehituse pikkus 15,2 m, laius 8,8 m, kõrgus 7,0 m, absoluutne kõrgus 62,0 m ja ehitusalane pind 134,4 m2 (II kd, tl 70). Kohtu hinnangul mõjutab selline juurdeehitus kinnisasja ilmet ja olustikku (hoonestusalane pind suureneb), samuti majanduslikku otstarvet. Seetõttu on tegemist kaasomandi olulise muutmisega, milleks on vajalik kõigi kaasomanike nõusolek. Ka P L 29.05.2017 korralduses nr 228 „Projekteerimis-tingimuste andmine xxxxx xx x kinnistul detailplaneeringuga määratud hoonestusala suurendamiseks“ on märgitud, et ehitusloa taotlemiseks esitatavas ehitusprojektis peab kajastuma kaasomanike kokkulepe vastavalt asjaõigusseadusele. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et hageja planeeritava juurdeehituse näol on tegemist kinnisasja olulise muutmisega. Seega on antud kinnisasja muutmiseks vajalik kaasomanike nõusolek.

Tsiviilasi nr 2-16-10803 16.01.2013 lepingu punktist 1.2.3 nähtuvad järgmised kinnistusraamatu kolmandasse jakku kinnistu suhtes tehtud kanded (märkused kaasomandi valdamise ja kasutamise kohta): Alapunktis 1.2.3.1 - Kinnistu valdamine ja kasutuskord kokku lepitud vastavalt 11.06.2007 lepingu punktile 3.2 ja lepingu lisaks olevale plaanile. 11.06.2007 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 25.06.2007; Alapunktis 1.2.3.2 - Kaasomanike kasutuskorra kokkulepe vastavalt 12.11.2010 tõestatud lepingu punktile 3.1. kuni 3.6 ja lepingu lisaks olevale plaanile. 12.11.2010 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 25.11.2010; Alapunktis 1.2.3.3 – Kaasomanike kasutuskorra kokkulepe vastavalt 09.11.2012 lepingu punktidele 3.1 kuni 3.7 ja lepingu lisaks olevale plaanile. 9.11.2012 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 16.11. 2012. 09.11.2012 lepingu punkt 3.3 alapunkti 3.3.1 kohaselt jäi ostja (J V OÜ) ainukasutusse ja –valdu-sesse sama lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil tähistatud ala. Sama lepingu punkt 3.3 alapunkti 3.3.2 kohaselt müüja (AS A) ainukasutusse jäi muu ala kinnis-tust, mis on müüja ainukasutuses vastavalt varasemalt sõlmitud kinnistu valdamise- ja kasutamiskorra kokkulepetele (punktidest 1.2.3.1 ja 1.2.3.2 nähtuvalt oli varasemalt kinnistusraamatusse kantud kinnistu valdamise ja kasutamise korra kokkulepped vastavalt 11.06.2007 lepingu punktile 3.2 ja lepingu lisaks olevale plaanile ning 12.11.2010 tõestatud lepingu punktidele 3.1 kuni 3.6 ja lepingu lisaks olevale plaanile). 09.11.2012 lepingu lisaks oleval plaanil (I kd, tl 33) on 6432 m2 maa-ala piiriandmed (piirimärgid) märgitud koordinaatidega. Eeltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et 09.11.2012 ja 16.01.2013 lepingutes kokkulepitud kasutuskordade alusel kaasomandis olevast kinnisasjast hageja ainukasutusse jäänud maa-ala (6432 m2), mille suurus vastab ühtlasi hageja poolt samade lepingute alusel omandatud kaasomandi mõttelise osa (6432/35449) suurusele, on koordinaatide täpsusega määratletud ja kinnistusraamatusse kantud. Kuna plaanid on kantud kinnistusraamatusse, on need kaasomanikele ja nende õigusjärglastele (ka kostjale) kinnisasja kasutamisel reaalselt ja õiguslikult määrava tähtsusega.

lähteandmeteks (II kd, tl 67) tellija Tantal-SP OÜ poolt esitatud tööde loetelu; P L poolt 29.05.2017 väljastatud korraldus 228 ja projekteerimistingimused 4/2017; A P OÜ poolt 26.11.2014 koostatud xxxx xx x (endise xxxxxxx) kinnistu detailplaneering. Töö nr DP-4/2012 ja xxxx linna üldplaneering aastani 2010 (P linnavolikogu 18.detsembri 2014 määrusega nr 19 pikendatud kehtivust 2017.aasta lõpuni). Eelprojekti lisaks oleva P L 29.05.2017 korralduse nr 228 lisa 2, Joonis „Asendiskeem“ (II kd, tl 85) aluseks on detailplaneeringu põhijoonis. Lisa 2 joonisel, st detailplaneeringu põhijoonisel, on kinnistul olemasoleva hoone vastu märgitud hoonestusala (hageja taotletav juurdeehitus). Samas ei nähtu lisa 2 jooniselt kaasomanike (s.h hageja ja kostja) ainukasutuses olevate osade vahelisi piire. Ka ei nähtu korralduse tekstist, et kavandatav ehitis paikneb just hageja ainukasutuses oleval kinnistuosal. Korralduse nr 228 tekstist nähtub hoopis, et P L on leidnud, et katlamaja-töökoja juur-deehitus vastavalt Tantal-SP OÜ taotlusele on võimalik ehitada, arvestades hoone asukohas välja-kujunenud keskkonda, hoonestuslaadi ja kinnistu olemasolevat ehitusalast pinda. Samas on märgitud, et vastuolu kaasomanike vahel on ületatav ehitusloa menetlemise käigus (II kd, tl 78). Seega ei ole P L 29.05.2017 korraldusega nr 228 võimalik tuvastada, et taotletav hoonestusala paikneb hageja ainukasutuses oleval kinnistu osal. Eelprojekti projekteerimise lähteandmetes ei ole märgitud ja ka eelprojekti muust osast ei ilmne, et projekteerimisel oleks lähtutud kinnistusraamatusse kantud kasutuskorra kokkulepetest ja neile lisatud plaanidest. Samuti ei nähtu eelprojektist ja selle lisadest, et katlamaja-töökoja juurdeehitus paikneb 09.11.2012 ja 16.01.2013 lepingute järgi hageja ainukasutusse jäänud (koordinaatides kindlaksmääratud) kinnisasja osal. Seega ei ole tuvastatav, et A P OÜ poolt 10.11.2017 koostatud eelprojektis nr P34-2017 kir-jeldatud viisil ja ulatuses kinnisasja hoonestusala laiendus paikneb tõsikindlalt hageja ainukasutuses oleval, st 09.11.2012 ja 16.01.2013 lepingute järgi koordinaatides kindlaksmääratud hageja ainukasu-tusse jäänud kinnisasja osal. Kohtu hinnangul ei ole ainuüksi eeltoodust tulenevalt tuvastatav, et kinnisasja muutmine hageja soovitud viisil ja ulatuses ei kahjusta kostja õigusi ja huve. See omakorda tähendab, et eelprojektis kirjeldatud ulatuses ja viisil ei saa kostjat kohustada kinnisasja muutmiseks nõusolekut andma. Hageja hagi tuleb jätta rahuldamata.

Tallinna Ringkonnakohtu otsusega 27.05.2020.a. tühistatud p.2 ja tehtud uus otsus:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.