OÜ TANTAL-SP kaebus Paide Linnavalitsuse 09.06.2020 väljastatud ehitusloa nr 2012271/17634 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ TANTAL-SP, esindaja Sergei Volf Vastustaja – Paide linn, esindajad Mari Mikson, Oliver Raal ja Priit Värk Kolmas isik – Servisauto OÜ, esindaja Meelis Lieberg
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ TANTAL-SP kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.OÜ TANTAL-SP, Servisauto OÜ ja Kadastiku OÜ on Paide linnas asuva Mündi tn 8 kinnistu (registriosa nr 145936, katastritunnus 56601:007:0047, sihtotstarve 100% tootmismaa) kaasomanikud, kellele kuulub vastavalt 10805/35449, 9738/35449 ja 14906/35449 suurune osa kinnistust. Kinnistul asub mitu hoonet, sh töökoda aadressiga Mündi tn 8/2.
2.Paide Linnavalitsus väljastas Servisauto OÜ taotluse alusel 09.06.2020 ehitusloa nr 2012271/17634 Paide linnas Mündi tn 8/2 ühekordse hoone (ehitisregistri kood 107006023, ehitisealune pind 2284 m2) ümberehitamiseks, elektrisüsteemi muutmiseks või terviklikuks asendamiseks. Ehitusloa alusel kavandati hoone katusele paigaldada päikesepaneelid (edaspidi: ehitusluba).
3.OÜ TANTAL-SP esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse 09.06.2020 ehitusloa nr 2012271/17634 tühistamiseks.
KAEBAJA SEISUKOHAD
4.Ehitusluba on nõuetekohaselt põhjendamata, kaalutlusvigadega, ebaproportsionaalne ning kõiki olulisi asjaolusid ja huve mittearvestav. Ehitusloaga kinnitatud ehitusprojekt on oluliste puudustega. See näeb kinnistule ette kehtivast Mündi tn 8 (endise Pikk tn 42) kinnistu detailplaneeringust (edaspidi: DP) erineva lahenduse ning DP täpsustamiseks ei ole läbi viidud ehitusseadustiku (EhS) § 27 lg 4 kohast projekteerimistingimuste väljastamise menetlust. Ehitusloa väljastamisel on oluliselt rikutud kaebaja kui kinnisasja kaasomaniku õigusi, jättes ta loa väljastamise menetlusse sisuliselt kaasamata.
5.Alal kehtib DP, mis ei näe ette kinnisasjale päikesepaneelide paigaldamist. Täidetud ei ole EhS § 42 lg-st 1 tulenev nõue, st kaebajale kuuluvale kinnistule ehitamine on ebaseaduslik, millest tulenevate tagajärgede eest võib tulevikus vastutada ka kaebaja.
6.Vastustaja ei ole nõudnud DP muutmist ega projekteerimistingimuste väljastamist. Kolmas isik soovib rajada päikesepaneelidest koosnevat elektritootmist. Muudatuse tulemusel võivad muutuda kinnistu elektrisüsteem, piirangute alad, hoonete arhitektuur, nende kõrgus ja kujundus. Kõiki viidatud asjaolusid oli võimalik hinnata vaid planeerimismenetluses, mida läbi ei viidud. Tulenevalt EhS lisast 1 vajab elektritootmisrajatis ehitusluba ja sellest tulenevalt ka DP muutmist või seda täpsustavate projekteerimistingimuste väljastamist. Kuna nõuetekohane planeerimismenetlus on jäetud tegemata, ei saa selle tulemusena kaebaja kaebeõigus kitseneda. Selline tõlgendus oleks vastuolus nii seadusandja eesmärgi kui ka põhiseaduse (PS) §-dega 14 ja 15. Planeerimismenetlust viiakse läbi mitmeid aastaid, kaalutakse kõiki asjaolusid, kuid siin ei ole võimalikule tulemusele isegi tähelepanu pööratud. Kohase planeerimismenetluse korral oleks saanud nõuda täiendavaid selgitusi ja esitada täiendavaid ettepanekuid.
7.Vastustaja on ühte ja sama kinnisasja puudutavaid menetlusi läbi viinud erinevalt. Olukorras, kus kaebaja avaldas soovi kinnisasja ebaoluliselt muuta, nõudis vastustaja projekteerimistingimuste väljastamise menetluse läbimist. Vastustaja väljastas projekteerimistingimused tingimusega, et ehitusprojekti koostamise käigus tuleb teha vahetut koostööd kinnistu kaasomanikega ning koosöö kinnitus ja tulemus peab kajastuma ehitusprojektis. Vastustaja andis seega mõista, et kaasomaniku nõusolekuta või seda asendava kohtulahendi esitamiseta (vt tsiviilmenetlus nr. 2-16-10803) kaebajale ehitusluba ei väljastata. Vaidlusaluse ehitusloa väljastamisel ei ole aga nõutud sisuliselt midagi.
8.Kuni ehitusloa väljastamiseni ei ole kaebaja õigustega sisuliselt arvestatud, kaebaja kaasati menetlusse vaid formaalselt. Kaebaja on soovinud teha kohaliku omavalitsusega igakülgset koostööd. Ehitusloa andmisele eelnevat arvamuse ärakuulamist ei saa asendada ettepanekute ja vastuväidete tegemise õigusega. Seni avaldatud tingimustel ei ole kaebaja kinnisasja omanikuna nõus ehitusluba kooskõlastama. 27.05.2020 laekus kaebaja e-postile ehitisregistrist teavitus, millega teavitati kaebajat, et ta kaasati menetlusse ja paluti tema arvamust. Kuna seadus ei välista kinnisasja omaniku poolt lisaaja taotlemist, siis 08.06.2020 taotleski kaebaja tähtaja pikendamist, millele ta ei ole vastust saanud. 11.06.2020 ehitisregistrit iseseisvalt kontrollides selgus, et vastutaja on väljastanud ehitusloa nr 2012271/17634, milles on märgitud, et kaebaja ei ole vastustaja edastatud teavitusele reageerinud, seega on ta projekti vaikimisi kooskõlastanud. Kaebaja vastavat kooskõlastust ei andnud. Kaebaja saatis vastustajale päringu selgituste saamiseks, kuid ka sellele ekirjale ei vastatud. Viidatud taotlused on vastustajani jõudnud. Vastustaja selline tegevus ei ole kooskõlas hea halduse põhimõtetega. Kaebaja õigusi on piiratud.
9.Ehitusloa taotlusele lisatud projekt on puudulik, kuna ei sisalda ehitamiseks vajalikku teavet, on vastuoluline ning selle alusel ehitusloa väljastamine ei olnud põhjendatud. Jättes ehitusprojekti sisulise nõuetekohasuse, sh naabri õigustele vastavuse kontrollimata, rikub kohalik omavalitsus haldusmenetluses kehtivat uurimisprintsiipi. Projektile lisatud asendiplaani kohaselt soovitakse 25% 2(8)
paneelidest paigaldada hoopis teisele hoonele, mille osas ehitusluba väljastatud ei ole. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuhu paneele paigaldada soovitakse. Ka ehitusprojektis puuduvad viited sellele, milliste hoonete katustele päikesepaneelid paigaldatakse. Projekti punktis 2.2 on vaid üldine viide, et paneelid paigaldatakse hoonete katusele vastavalt paigaldusjoonistele, mida aga ei ole projektile lisatud. Samuti puudub projektis kirjeldus, millised paneelid katustele paigaldatakse. Samuti ei selgu, kuidas konstruktisoon (nii kõrguse kui ka näiteks peegelduse poolest) võib mõjutada kaebajat kui kinnisasja omanikku, naabreid, möödujaid. Ei selgu, kuidas selline konstruktsioon sobitub ümbrusesse, piirkonna üldpilti ja kuidas muudab üldist pilti ehitistest ning ka kogu kinnistust. Kuna DP-ga on kehtestatud hoonete maksimaalne kõrgus, siis võib tekkida olukord, kus hoonete kõrgus hakkab seda ületama. Tervet kinnistut teenindab üks elektriliitumispunkt ning ei ole selge, kuidas mõjutab rajatis kinnisasja üldist elektrisüsteemi ja selle toimimist ning kas sellest tingituna võib suureneda ka kaitsevöönd, mis võib takistada kinnistu hilisemat arendamist.
10.Vastustaja menetluses on teise Paide linnas asuva ehitise muutmine elektripaneelidega ning projektis on viidatud paigaldatavatele paneelidele, nende tehnilistele andmetele jne. Seega ei saa asuda seisukohale, et vastavaid asjaolusid ei pea projektis kajastama. Ei ole välistatud, et katused võivad muutuda varisemisohtlikuks, paneelid ei pruugi sobituda piirkonda, kinnistu ühele küljele tekib kõrgetest paneelidest valgusereostus ja teisalt pimendavad katusel asuvad konstruktsioonid kinnistu teist osa, mida kasutab kaebaja.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
11.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja on olnud menetlusse kaasatud. Projekteerija Energogen OÜ edastas ehitusprojekti 28.02.2020 tutvumiseks kaebajale. Projekteerija edastas korduva samasisulise kirja 07.05.2020, millele kaebaja vastas 08.05.2020 lühidalt: “Ehitusluba????”. Kuna projekteerija on kaebajale edastanud projekti kaks korda, ei saa väita, et kaebajale ei ole antud võimalust ehitusloa menetluses kaasa rääkida. Kirjad on edastatud juriidilise isiku elektronposti aadressile. Seega ei saa kaebaja väita, et tal ei ole olnud võimalust ehitusloa menetluses kaasa rääkida ning oma seisukohti ja märkusi projektile esitada. Näha on kaebaja pahatahtlikkust, kuna ta asub projekti puudusi välja tooma etapis, kus projektis puuduste arvesse võtmist ei ole võimalik enam teha. Kaebaja pahatahtlikule protsessi venitamisele viitab ka 08.06.2020 saadetud e-kiri, kus kaebaja avaldab viimasel päeval soovi dokumentidega põhjalikult tutvuda. Kaebajal on olnud võimalus kogu projekteerimise etapis dokumentidega tutvuda. Lisaks ei olnud mõistlik kaebaja soovitud tähtaeg dokumentidega tutvumiseks (15.08.2020). Kaasamise nõude täitmine ei tähenda seda, et kaebajale antakse ulatuslik aeg arvamuste ja vastuväidete esitamiseks. Ehitusloa väljastamisel on vastustaja seotud seaduses sätestatud menetlustähtaegadega. Vastustaja peab haldusmenetlust läbi viies arvestama nii taotluse esitaja kui ka teiste menetlusosaliste huvidega. Vastustaja ei saa lähtuda haldusmenetluses ainult kaebaja huvidest. Seega on vastustaja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lõike 1 kohaselt kaebaja kaasanud ehitusloa menetlusse ning andnud talle võimaluse esitada mitmel korral asja kohta oma arvamused ja vastuväited. Seega ei vasta ehitusloa menetlusse väidetav kaasamata jätmine tõele.
12.Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et ehitusloa andmise otsus on põhjendamata. Ehitusluba on menetletud vastavalt EhS-s sätestatule ja luba vastab kõigile EhS § 42 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Isegi kui asuda seisukohale, et ehitusloas antud põhjendused on puudulikud, ei ole see piisav alus ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks tulenevalt HMS §-st 58. Kõiki ehitusloa menetluse käigus esitatud dokumente arvesse võttes ei olnud vastustajal mingit põhjust jätta ehitusluba väljastamata.
13.Ehitusprojekt vastab DP-le ning DP muutmine või projekteerimistingimuste andmine ei olnud vajalik. Päikesepaneelide rajamine on võimalik kehtiva DP alusel. DP nägi ette olemasoleva tootmismaa kinnistu jagamise kaheks eraldi äri- ja tootmismaa krundiks ning neile uue ehitusõiguse määramise, hoonestusala piiritlemise, tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramise, haljastuse 3(8)
põhimõtete kavandamise ning peamiste keskkonnatingimuste seadmise. Hoone, millele päikesepaneele soovitakse paigaldada, asub DP järgi märgistusel POS 1, kuhu uut hoonestusala DPs ei kavandatud. Rajatisi võib ehitada ka väljapoole planeeritud hoonestusalasid.
14.Mündi tn 8/2 hoonele kavandatavad päikesepaneelid on ehitise tehnosüsteem EhS § 4 lõike 5 järgi, kuna nende funktsioon on ehitist teenindada. Vastavalt ehitusloa taotlusega esitatud ehitusprojektile paigaldatakse päikesepaneelid olemasolevale hoonele. Sellisel juhul ei ole tegemist rajatise püstitamisega, vaid olemasoleva hoone ümberehitusega. Vastavalt EhS lisale 1 on üle 60 m2 mitteelamu ümberehitamiseks vaja esitada ehitusprojekt, mille alusel antakse välja ehitusluba.
15.DP kohaselt on POS 1 asuvate hoonete suurimaks lubatud kõrguseks 14 m. Ehitisregistri andmetel on töökoja hoone kõrguseks 10 m, seega mahuvad päikesepaneelid DP-s lubatud kõrgusesse. Lisaks ei arvestata ehitise kõrguse hulka EhS § 30 lõike 4 kohaselt ehitisel paiknevat tehnoseadet ja -süsteemi ning selle osa, sealhulgas korstnat, antenni ning välireklaami ja muud taolist.
16.EhS § 26 lg 1 järgi võib DP koostamise kohustus puududa, kui tegu on rajatise ehitamisega DP koostamise kohustusega alal, näiteks tehnorajatise ehitamine linnakeskkonnas. Olulise avaliku huviga rajatis on rajatis, millel on ruumiline mõju. Hoone katusele paigaldatavaid päikesepaneele ei saa defineerida olulise avaliku huviga rajatiseks. Päikeseelektrisüsteemiga elektri tootmisel puudub negatiivne mõju keskkonnale. Mündi tn 8/2 hoone katusele kavandatavad päikesepaneelid on ehitise tehnosüsteemi elektripaigaldise osa ja rajamiseks pole projekteerimistingimused vajalikud. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud ka kaebaja viide ebavõrdsele kohtlemisele seoses projekteerimistingimuste väljastamisega. Tegemist ei ole majandusliku otstarbe olulise muutmisega.
17.Seotud dokumentide kohaselt ei ole päikesepaneelide panemine kolmanda isiku hoone katusele hoone majandusliku otstarbe oluline muutmine, mistõttu asjaõigusseaduse (AÕS) § 74 lõige 1 ei kohaldu ja seda küsimust võidi otsustada AÕS § 72 lõike 1 järgi enamuse otsusega. Paigaldatavad päikesepaneelid ei piira kuidagi kinnistu maa-ala kasutamist. Hoone katust, millele päikesepaneelid paigaldatakse, ei kasutanud kaebaja ka eelnevalt enda huvide täitmiseks. Seega puudub seos kaebaja kasutatava kinnistu osa ning rajatava päikesepargi vahel. Kasutusse minev ala on ainult kolmandale isikule kuuluval hoonel ning hoone majanduslikku otstarvet ei muudeta. Lisaks on kolmas isik ehitusloa menetlusse sidunud hoone ehitusegistri koodiga 107006023, st ehitusluba käsitleb ainult nimetatud hoonel tehtavaid ümberehitusi. Kui ehitusloa taotleja soovib paigaldada paneelid ka ehitusloa taotlusega sidumata hoonele, tuleb selleks taotleda eraldi ehitusluba.
18.Kinnistusraamatu alusel on kinnistu jagatud järgmiselt: 1) Osaühing TANTAL-SP (registrikood 10477789) 10805/35449 kaasomandist; 2) Servisauto OÜ (registrikood 11701196) 9738/35449 kaasomandist; 3) Kadastiku OÜ (registrikood 14148522) 14906/35449 kaasomandist. Servisauto OÜ ja Kadastiku OÜ omandis on kokku 24644/35449 kinnistust, mis tähendab, et päikesepaneelide katusele paneku jaoks on olemas enamuse nõusolek.
19.Päikesepaneelide ja inverteri vahele paigaldatav kaabeldus kulgeb kolmanda isiku kasutuses olevates ruumides. Ühtlasi paikneb kolmanda isiku kasutatavates ruumides ka hoone peajaotuskilp, kus teostatakse ühendus olemasoleva elektrisüsteemiga. Peajaotuskilbist väljub liitumiskaabel otse kinnistu piiril paiknevasse Elektrilevi liitumiskilpi. Kuna kõik tehtavad kaablitööd teostatakse kolmanda isiku kasutuses olevates ruumides, ei mõjuta päikesepaneelide paigaldusega kaasnevad tööd kuidagi kaebaja majanduslikke huve. Paigaldatavad päikesepaneelid on oma olemuselt elektrienergia tootmise seadmed. Sellest tulenevalt ei saa kaebaja ka väita, et kinnistu teenindamiseks kasutatava elektriliitumise tarbimise maht suureneks, mis võiks tekitada puudujäägi liitumise võimsuses. Kolmas isik ei ehita ehitusloa raames juurde tehnosüsteeme, mis suurendaks märgatavalt tema poolt tarbitava elektrienergia mahtu.
4(8)
20.Kuna ehitusluba on taotletud ainult ühele hoonele, ei ole õige kaebaja väide, et tööde käigus suurenevad elektripaigaldise kaitsevööndid ning see võiks takistada kinnistu edasist arendamist. Ehitusloaga lubatud töödega ei plaanita paigaldada kaabeldust kinnistu ühiselt kasutatavale territooriumile. Ehitusluba ei anna kolmandale isikule õigust ehitada kaebaja ainukasutuses olevale hooneosale. Ehitusluba hõlmab vaid kolmandale isikule kuuluvale hoone katusele ehitamist.
21.Projekti joonisel 490_PP_EL-5-01_v02 on toodud konkreetne toode: Amerisolar AS-6M30310W. Toote tehnilised andmed on leitavad internetist. Projektis on antud paneelide kaldenurgaks 25 kraadi katusepinnast. Kuna tegemist on sisuliselt lamekatusega, siis jäävad paneelid maapinnalt vaadeldavaks minimaalselt. Projekteerija on oma projektis kirjeldanud: “Katusele lisanduv koormus moodustub päikesepaneelidest ning kinnitusvahenditest. Lisanduv koormus on umbes 15 kg/m2 kohta, mis on jagatud ühtlaselt katusele.“ Arvestades katusekonstruktsiooni tüüpi, on katuse kandevõime tagatud ka peale nimetatud koormuse lisandumist olemasolevale katusele. Kaebaja viited katuse varisemisohtlikuks muutumise, paneelide piirkonda sobivuse ja valgusreostuse kohta ei ole tõendatud ega ka mingil viisil põhjendatud.
22.Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 13 lg 1 järgi esitab ehitusloa taotleja ehitusprojekti enda valitud staadiumis. Kolmas isik esitas eelprojekti. Eelprojekti mahus tuleb käsitleda elektrisüsteemi vastavalt sama määruse §-s 21 nõutud mahus. Sellest tulenevalt tuleb eriosade (antud juhul elekter) projektid koostada enne töödega alustamist ning esitada hiljemalt kasutusloa menetluses. Kasutusloa menetluses tuleb esitada projekt, mille järgi teostati ehitustöid.
23.Avalikku huvi ehitusloa tühistamiseks ei ole. Päikeseenergia on taastuv energiaallikas, mille kasutamist kohalik omavalitsus peaks vastavalt Euroopa Liidu ja Eesti riigi õigusaktidele pigem toetama.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
24.Kolmas isik kohtule oma kirjalikku seisukohta ei esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
25.Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.
26.Vaidlustatud ehitusloa alusel kavandatakse paigaldada olemasoleva tootmishoone katusele päikesepaneelid ning muuta elektrisüsteemi. Kaebaja hinnangul rikub ehitusluba tema subjektiivseid õigusi, kuna hoone, kuhu paneelid paigaldatakse, on kaebaja kaasomandis ning kaebajat ei ole kaasatud haldusmenetlusse.
27.EhS § 42 lg 1 järgi antakse ehitusluba, kui esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige DP-le või projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele. EhS § 26 lõige 1 sätestab, et projekteerimistingimused on vajalikud ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub DP koostamise kohustus. Olulise avaliku huviga rajatis on ehitis, millest tulenev mõju ulatub mitmele kinnisasjale, mille ehitamise osas on suur avalik huvi või millest võib tõusetuda kõrgendatud oht. Avalikku huvi saab eeldada, kui tegu on näiteks kohaliku arengu seisukohast olulise rajatisega, nagu laululava, spordistaadion, magistraaltorustikud, avaliku raudtee laiendamine (EhS seletuskiri, lk 73). Seega katusele paigaldatavad päikesepaneelid ei ole olulise avaliku huviga rajatis, mille rajamiseks on projekteerimistingimused vajalikud. Päikeseelektrisüsteemiga elektri tootmisel puudub negatiivne mõju keskkonnale. Mündi tn 8/2 hoone katusele kavandatavad päikesepaneelide paigaldamiseks pole projekteerimistingimuste väljastamine vajalik. Lisaks kehtib vaidlusalusel alal DP.
27.DP seletuskirja järgi asuvad krundil tootmishooned – töökojad, garaažid, laod – ning neid teenindavad rajatised – tehnovõrgud, laoplatsid, parklad (dtl 75). Hoonestus paikneb hajutatult üle terve krundi. Hoonestusalale võib ehitada erinevaid rajatisi ning istutada puid. Rajatisi võib ehitada 5(8)
ka väljapoole planeeritud hoonestusalasid. Hoonestusalade ehitamisel tuleb järgida kujadest tingitud nõudeid. Olemasolevate ehitiste laiendamine, ümberehitamine ja remont peavad olema tehtud viisil, mis arvestab ehitiste arhitektuurilist ja keskkondlikku väärtust. Hoonete suurim lubatud kõrgus hoonestusalal 1 on 1–14 m. Olemasolevate ehititste laiendamine, ümberehitamine ja remont peavad olema tehtud viisil, mis arvestab ehitiste arhitektuurilist ja keskkondlikku väärtust. Ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel tuleb lähtuda heast ehitustavast ja üldtunnustatud ehitusreeglitest, jälgides, et ehitis sobiks kokku ümbrusega, ei tekitaks ohtu elule, varale, tervisele ja keskkonnale, samas võimaldaks energia ja materjalide säästlikku kasutamist, oleks piisava kandevõimega, püsiva kestvusega, oleks piisavalt kaitstud tulekahju puhkemise ja levimise ning teiste õnnetuste eest (dtl 77). Kruntide eraldi liitumiseks elektrivõrguga on Eleketrilevi OÜ väljastanud 11.03.2014 tehnilised tingimused võrkude ümberehitamiseks nr 218315 (dtl 81). Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt (dtl 83).
28.Päikesepaneelide paigaldamine on rajatise ehitamine EhS mõistes (vt Tartu Halduskohtu 14.09.2019 otsus haldusasjas 3-19-500). Elektrienergia tootmisseadme püstitamine või rajamine on loakohustuslik (EhS seletuskiri, lk 69). Praegusel juhul ei esine EhS § 27 lg-s 1 sätestatud aluseid. Kuivõrd DP näeb ette, et ehitiste laiendamine on lubatud, siis on õigustatud vastustaja lähenemine, et eelnev laieneb ka hoone katusele paigaldatavatele päikesepaneelidele.
29.Nõuded ehitusprojektile § 13 lõike 1 järgi esitab ehitusloa taotleja ehitusprojekti enda valitud staadiumis. Ehitusloa juurde lisatud projektist nähtuvalt soovitakse paigaldada tooted nimega Amerisolar AS-6M30-310W. Projekti seletuskirja kohaselt paigaldatakse 193 päikesepaneeli 310 W hoonete katusele vastavalt paigaldusjoonistele. Päikesepaneelide kaldenurk on 25 kraadi katusepinnast. Päikesepaneelid kinnitatakse spetsiaalsete kinnitusdetailidega. Paneelide kinnitused on dimensioneeritud normkoormusele 2 kN/m2. Kõik kinnitusdetailid on mõeldud kasutamiseks välistingimustes. Katusele lisanduv koormus moodustub päikesepaneelidest ning kinnitusvahenditest. Lisanduv koormus on umbes 15 kg/m2, mis on jagatud ühtlaselt katusele (p 4.8). Vastustaja lisas asja juurde ka 16.09.2020 ehitise erakorralise auditi Paides Mündi tn 8/2 ja 8/3 asuvate hoonete katuste kandekonstruktsioonide kohta seoses sooviga rajada katusele päikesepaneelid. Nimetatud ekspertarvamuse järgi vaadati Paides Mündi tn 8/2 ja 8/3 hoonete katusekonstruktsioonid üle, kontrolliti katuslagede arvutuslikku kandevõimet. Hoone Mündi tn 8/2 katusekandjad r/b ribipaneelidega on suure kandevõimega ja võimelised vastu võtma päikesepaneelidega lisanduvad koormused suure tagavaraga. Hoone Mündi tn 8/3 puitsarikatele ja puidust toolvärgile toetuva katuse räästaossa võib tekkida lumekott, mille puhul sarikad ei suuda puidu keskmise tugevuse korral päikesepaneelidega lisanduvat koormust vastu võtta. Katus vajab selles osas tugevdamist, mida on ehitustehniliselt lihtne teostada lisasarikate paigaldamisega nii, et sarikate samm on 0,5 m (dtl 200).
30.Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusega nr 57 kinnitatud „ Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ § 30 lõike 4 järgi ei arvestata ehitise kõrguse hulka ehitisel paiknevat tehnoseadet ja -süsteemi ning selle osa, sealhulgas korstnat, antenni ning välireklaami ja muud taolist. Vaatamata eelnevale mahuvad päikesepaneelid ka DP järgi lubatud kõrguse hulka. DP-l POS 1 asuvate hoonete suurim lubatud kõrgus on 14 m. Ehitisregistri andmetel on töökoja hoone kõrguseks 10 m. Projekti seletuskirjast nähtuvalt ulatuvad päikesepaneelid katusest kõrgemalte u 175 mm. Paneeli mõõtmed on 1640 x 992 x 40 mm (mõõtmed saadaval veebilehel https://www.enfsolar.com/pv/panel-datasheet/crystalline/41593). Seega mahuvad päikesepaneelid DP-ga lubatud kõrgusesse.
31.Kohus jagab vastustaja seisukohta, et päikesepaneelid ei riku visuaalset vaadet ega keskkonda üldiselt. Kaebaja väited valgusreostuse kohta on paljasõnalised ning põhjendamata. Vaadeldaval alal asuvad kinnistul tootmishooned – töökojad, garaažid, laod – ning neid teenindavad rajatised – tehnovõrgud, mis tähendab, et piisava päevavalguse olemasolu ei ole määrava tähtsusega, võrreldes 6(8)
näiteks elamuga. Ehitusluba on võimalik vaidlustada üksnes subjektiivsete õiguste kaitseks, mistõttu jätab kohus tähelepanuta kaebaja väited seoses avaliku huviga, sh möödujate häiringuga. Piirkonna üldpildi risustamisega seonduvalt märgib kohus, et päikesepaneelid ei erine visuaalselt katuse materjalist nii suurel määral, et see võiks riivata möödujate ilumeelt.
32.Põhjendatud ei ole kaebaja väited tema haldusmenetlusse kaasamata jätmise kohta. Vastustaja esitatud tõenditest nähtub, et kaebajale edastati ehitusprojekt esmakordselt tutvumiseks 28.02.2020 (dtl 131) ning seejärel ka 07.05.2020 (dtl 132). 07.05.2020 vastas kaebaja esindaja projekteerijale üksnes küsimusega „Ehitusluba????“. Projekteerija on täpsustanud 08.05.2020, et kaebajal tuleks tutvuda päikeseelektrijaama projektiga. Kui ka kaebaja 28.02.2020 projekteerija kirja kätte ei saanud, oli tal võimalus avaldada arvamust peale 07.05.2020 e-kirja kättesaamist. Õige on kaebaja väide, et Energogen OÜ ei ole haldusorgan, kuid vaatamata sellele oli kaebajal võimalus tutvuda ehitusloa aluseks oleva projektiga. 27.05.2020 edastas ka vastustaja kaebajale teavituse ehitusloa taotluse menetlemise kohta ning palus esitada oma seisukoht hiljemalt 08.06.2020. Nimetatud kuupäeval esitas kaebaja taotluse dokumentidega tutvumise ja vastuse esitamise tähtaja pikendamiseks kuni 15.08.2020 (dtl 133). Arvestades, et projekti puudutav dokumentatsioon ei ole väga mahukas ning kaebajal oli projektiga tutvumiseks aega mitu kuud, võib sellisest kaebaja tegevusest järeldada tema soovi venitada ehitusloa menetlust ning takistada kolmandal isikul soovitud tööde tegemist. Eelnevale seisukohale asus ka Tallinna Ringkonnakohus.
33.Õige on vastustaja seisukoht, et haldusorgani käsutuses olev aeg ehitusloa menetlemiseks on piiratud. EhS § 42 lg 5 järgi annab pädev asutus ehitusloa 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Pädev asutus annab kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks kuni kümme päeva. Kaebaja taotles tähtaja pikendamist ulatuses, mis ületas 30-päevast tähtaega. Haldusorgan võib üksnes enda määratud menetlustähtaegu oma algatusel pikendada (vt HMS § 33 lg 5), kuid praegusel juhul ei olnud nii pika aja võrra tähtaja pikendamine põhjendatud. Kaebaja viited Eestis kehtestatud eriolukorrale ning puhkuste perioodile ei ole asjakohased. Vastustaja ei eita, et ei vastanud kaebaja 09.06.2020 ning 12.06.2020 kirjadele, kuid kaebuse esitamise hetkeks ei olnud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse §-s 6 sätestatud vastamise tähtaeg möödunud.
34.Asja materjalidest nähtuvalt asub kaebaja ja kolmanda isiku kaasomand ühel kinnistul, kuid erinevates hoone osades. Vastustaja kinnitusel kulgeb päikesepaneelide ja inverteri vahele paigaldatav kaabeldus kolmanda isiku kasutuses olevates ruumides. Ühtlasi paikneb kolmanda isiku kasutatavates ruumides ka hoone peajaotuskilp, kus teostatakse ühendus olemasoleva elektrisüsteemiga. Peajaotuskilbist väljub liitumiskaabel otse kinnistu piiril paiknevasse Elektrilevi liitumiskilpi. Ka kõik tehtavad kaablitööd teostatakse kolmanda isiku kasutuses olevates ruumides. Ehitusloaga lubatud töödega ei plaanita paigaldada kaabeldust kinnistu ühiselt kasutatavale territooriumile. Kolmas isik ei ehita ehitusloa raames juurde tehnosüsteeme, mis suurendaks tema poolt tarbitava elektrienergia mahtu. Eelneva tõttu ei mõjuta kohtu hinnangul päikesepaneelide paigaldusega kaasnevad tööd kaebaja majanduslikke huve.
35.AÕS § 72 lg 1 esimese ja teise lause järgi valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel ning kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Häälte arv otsuse tegemisel sõltub omandi osa suurusest. AÕS § 74 lg 1 järgi võib kaasomandis oleva asja võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Kohus nõustub vastustajaga, et päikesepaneelide panemisega kolmanda isiku kasutuses oleva hoone katusele ei muudeta oluliselt hoone majanduslikku otstarvet. Kinnistusraamatu andmetel on Servisauto OÜ ja Kadastiku OÜ omandis kokku 24644/35449 kinnistust ning kaebaja omandis 10805/35449 kaasomandist. Seega päikesepaneelide katusele paneku jaoks oli olemas enamuse nõusolek, kuna Kadastiku OÜ andis vastava nõusoleku. 7(8)
36.Antud asjas ei ole asjakohased kaebaja väited seoses ebavõrdse kohtlemisega võrreldes teiste isikute esitatud taotlustega, kuna kohtul tuleb igat asja hinnata kõiki asjaolusid ning konkreetset haldusakti arvestades. Kohtul puudub antud juhul piisav info selle kohta, et kedagi oleks samadel asjaoludel koheldud teistmoodi.
37.Ehitusluba on menetletud vastavalt EhS-s sätestatule ja luba vastab kõigile EhS § 42 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Ehitusluba antakse, kui esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, sh DP-le ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele. Ehitusloa menetluse käigus esitatud dokumente arvesse võttes ei olnud vastustajal alust jätta ehitusluba väljastamata. Asjaolu, et kohtumenetluse ajal on tehtud täiendav ekspertiis kaebaja kohtumenetluses esitatud väidete ümberlükkamiseks, ei viita iseenesest haldusakti põhjendamispuudustele ega tähenda haldusakti põhjendamise lubamatut ülekandumist kohtumenetlusse. Selline põhjendamisviga ei tingi haldusakti tühistamist, kui haldusaktis on esitatud kaalukad põhimotiivid, mis võivad kaebaja väidetele vastamiseks vajada täiendamist ja täpsustamist kohtumenetluses (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 20.03.2014 otsus asjas nr 3-3-1-87-13, p 16). Juhul, kui kolmanda isiku tegevuse tõttu tekitatakse kaebajale kahju, on kaebajal õigus tulenevalt DP-st nõuda kahjude hüvitamist.
38.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ja kolmas isik ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.