lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-124804/11

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas · 10.05.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
Kohtuasja number
2-18-124804/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.05.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2031
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 407 lg 1, 6Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korralVÕS § 42 lg 1, 3Tüüptingimuse tühisusAÕS § 80Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusestTsMS § 138Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 139RiigilõivTsMS § 142 lg 2Kaja, menetluse taastamise ja tähtaja ennistamise kautsjonTsMS § 144Kohtuvälised kulud

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese

Pooled ja nende esindajad

Tartu Maakohus Heiki Kolk 10.mail 2019, Võru kohtumaja 2-18-124804 7 473, 99 eurot Condor Finants OÜ hagi J. O. vastu võla ja asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõudes14099290, asukoht Sõpruse pst 163-25, Tallinn, lepinguline esindaja M. T. Hageja Condor Finants OÜ, registrikood; Õigusbüroo Verdict OÜ, epost:xxxatxxxxxxJ. O. , isikukood

xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxxxxxx küla, K. V. -5; tegelik viibimiskoht teadmata

Kirjalik menetlus Menetluse liik

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista J. O. `ult Condor Finants OÜ kasuks põhivõlgnevus 2762,75 eurot; intressid 186,85 eurot, seisuga 11.12.2018 sissenõutavaks muutunud viivised 1653,84 eurot ja alates 12.12.2018 tasumata põhinõudelt viivis 24% aastas kuni põhinõude, so 2 762, 75 euro tasumiseni.
3.Välja mõista J. O. `u ebaseaduslikust valdusest Condor Finants OÜ sõiduauto xxxxxxxx 2001, reg.nr xxx xxx, kerenumber xxxxxxxxxxxxxxxxx, värv hõbedane).
4.Punktis 3 väljamõistetud sõiduk tuleb realiseerida esmajärjekorras punktis 2 nimetatud võlgnevuse katteks. Peale sõiduki realiseerimist saab punktides 2 nimetatud võlgnevust nõuda ainult summas, mis jäi sõiduki realiseerimisest saadud tulust nõude täielikust rahuldamisest puudu.
5.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-3957/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamine
TsMS § 317 lg 1Menetlusdokumendi avalik kättetoimetamine
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 438Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
TsMS § 445 lg 1Otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine
TsMS § 468 lg 1Viivitamatu täidetavus tagatiseta
VÕS § 1 lg 5Seaduse kohaldamine
VÕS § 1132
VÕS § 35 lg 1Tüüptingimuse mõiste
Jätta hagi rahuldamata leppetrahvi 200 euro ja võla sissenõudmisega seotud kulu 5 euro nõudes.
6.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus

7.Jätta menetluskulud 97% ulatuses J. O. `u kanda ning 3% ulatuses Condor Finants OÜ kanda.
8.Välja mõista J. O. `ult Condor Finants OÜ kasuks menetluskulu summas 577,15 eurot.
9.Välja mõista J. O. `ult Condor Finants OÜ kasuks menetluskuludelt summas 577, 15 eurot viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Väljamõistetud summad saab tasuda Condor Finants OÜ arvelduskontole nr EE807700771002546914, selgitusena märkida: võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,

TEHTUD JÄRELDUSED

1.Condor Finants OÜ esitas Tartu Maakohtule hagi J. O. vastu, milles esitatud asjaolude kohaselt sõlmisid 20.04.2016 Mogo OÜ ja kostja laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr L20042016/0123, millega kostjale anti laenu 2762,75 eurot perioodiga 20.05.2016– 20.04.2022 (72 makset), intressiga 3, 50% kuus, 42,00% aastas (krediidi kulukuse määr 57, 06%). Tagatisena kohustus kostja laenuandjale üle andma sõiduki xxxxxxxx 2001, reg.nr 493BGR, kerenumber xxxxxxxxxxxxxxxxx, värv hõbedane). Olenemata tagatise omandi üleminekust jäi tagatise otsene valdus ka peale lepingu allkirjastamist laenusaajale ehk antud juhul kostjale (IV tagatisleping p 1.4). Pooled leppisid selguse huvides kokku, et tagatise realiseerimine tagatisega tagatud nõuete rahuldamiseks on laenuandja õigus ja mitte kohustus. Laenuandja hoiatas kostjat, et kui ta ei tasu laenu tagasimakseid, intressimakseid ja/või muid lepingus sätestatud makseid tähtaegselt ja täies ulatuses, võib laenuandja lisaks viivise nõudmisele kasutada ka muid seaduses ja lepingus sätestatud õigusi, sõltuvalt rikkumisest muu hulgas võtta tagatise valdus endale, lepingu üles öelda ja tagatise realiseerida (sh nõuda seonduvate kulude hüvitamist laenusaaja poolt), nõuda võla

sissenõudmiskulude hüvitamist, esitada kohtusse hagi ja nõuda kohtukulude hüvitamist, kasutada kolmandate isikute teenuseid võla sissenõudmiseks ja tagatise valduse saamiseks (sh nõuda seonduvate kulude hüvitamist Laenusaaja poolt). Kostja jättis oma kohustused laenuandja ees täitmata täies ulatuses. Kostja tasus vaid esimese maksegraafikujärgse osamakse. Ka ei ole kostja andnud üle tagatiseks olevat sõidukit, et hageja saaks selle realiseerida tekkinud kohustuste katteks. Laenuandja ütles 17.06.2016 üles kostjaga sõlmitud lepingu. 22.06.2016 edastati kostjale nõudeavaldus võlgnevuse tasumiseks. 13.04.2017 loovutas laenuandja nõude kostja vastu hagejale. koos õigusega nõuda täiendavaid kõrvalnõudeid. 19.04.2017 edastas laenuandja kostjale nõude loovutamise teatise, milles teatas, et laenuandja on andnud kõik nõuded kostja vastu üle hagejale nõude loovutamise lepingu alusel. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 2762,75 eurot, intressid 186,85 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 5 eurot, leppetrahv 200 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 18.06.2016-11.12.2018, so 907 päeva eest 1653,84 eurot. Lisaks taotleb hageja viivised põhinõudelt (2762,75 eurot) alates hagiavalduse kohtusse esitamisest (nõuetekohane hagi esitatud 11.12.2018) kuni põhinõude täitmiseni viivisemääraga 24% aastas. Hageja palub mõista hagejale kostja ebaseaduslikust valdusest välja sõiduauto xxxxxxxx 2001, reg.nr 493BGR, kerenumber xxxxxxxxxxxxxxxxx, värv hõbedane), milline tuleb realiseerida esmajärjekorras nõutud võlgnevuse katteks. Peale sõiduki realiseerimist saab võlgnevust sissenõuda ainult summas, mis jäi sõiduki realiseerimisest saadud tulust nõude täielikust rahuldamisest puudu. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

2.TsMS § 407 lg 1 tulenevalt, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel avalikult kätte toimetatud avaldamisega väljaandes Avalikud Teadaanded 21.02.2019. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Esialgne võlausaldaja on sõlminud laenulepingu oma majandus- ja kutsetegevuses ning asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Mogo OÜ vahel sõlmitud leping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses.

VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus

piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.

3.Hageja on hagiavalduses märkinud, et leppetrahvi 200 euro nõue tuleneb lepingu üldtingimuste p 11.1, mille kohaselt on laenuandjal (koos laenulepingu ülesütlemisega või ilma laenulepingu ülesütlemiseta) õigus nõuda lepptrahvi iga juhtumi kohta (sh tagatise tagastamata jätmine) kuni 500 eurot, kui lepingus ei ole konkreetse kohustuse rikkumisel ette nähtud muud leppetrahvi summat ning tagatislepingu p 6.5 – õigus nõuda leppetrahvi 50 eurot iga päeva eest, mil laenusaaja on tagatise otsese valduse üleandmisega viivituses. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus leiab, et leppetrahv 200 eurot on ebamõistlikult suur ning ei ole proportsioonis hageja tegeliku kahjuga. Kohtule esitatust ei nähtu, milles seisneb hagejale kostja lepingurikkumisega tõttu tekkinud konkreetne kulu ning, et leppetrahv oleks seotud tegelike kuludega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte vahelises lepingus sisalduv leppetrahvi suurust sisalduvad sätted on seega VÕS § 42 lg 3 p 5 ning § 42 lg 1 alusel tühised. Seega leiab kohus, et leppetrahv kokku summas 200 eurot ei ole õiguslikult põhjendatud ja esitatud nõue leppetrahvi osas tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõuab võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 5 eurot, kuid ei ole viidanud millisel õiguslikul alusel hageja sissenõudmiskulude hüvitamist nõuab. Samuti ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid selle kohta, kas, millal ja milliseid kirju on võlausaldaja kostjale saatnud ning millised olid nende saatmise reaalselt kantud kulud. Seetõttu ei ole võimalik sissenõudekulude hüvitamise nõuet rahuldada nii kahju hüvitamise sätete ega VÕS § 1132 alusel. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata võla sissenõudmiskulude hüvitamise 5 euro nõudes. 4.Kohus rahuldab VÕS §-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1; 361; 367 lg 1, 2, 3; TsMS § 367 alusel hageja nõude ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2762,75 eurot; intressid 186, 85 eurot ja seisuga 11.12.2018 sissenõutavaks muutunud viivis 1 653,84 eurot. Samuti tuleb kostjalt välja mõista TsMS § 367 alusel alates 12.12.2018 tasumata põhinõudelt viivis 24% aastas kuni põhinõude, so 2762,75 euro tasumiseni. AÕS § 80 alusel tuleb kostja ebaseaduslikust valdusest välja nõuda hagejale kuuluv sõiduauto xxxxxxxx 2001, reg.nr xxx xxx, kerenumber xxxxxxxxxxxxxxxxx, värv hõbedane). Leppetrahvi 200 euro ja võla sissenõudmiskulu 5 euro nõudes tuleb jätta hagi rahuldamata. 5.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 6.Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra vastavalt hageja taotlusele: Punktis 3 väljamõistetud sõiduk tuleb realiseerida esmajärjekorras punktis 2 nimetatud võlgnevuse katteks. Peale sõiduki realiseerimist saab punktides 2 nimetatud võlgnevust nõuda ainult summas, mis jäi sõiduki realiseerimisest saadud tulust nõude täielikust rahuldamisest puudu.

MENETLUSKULUD

7.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamisega ulatusega. Võttes arvesse, et hagiavalduse järgi on hagihind 7473, 99 eurot. Kohus aga rahuldas hagi ulatuses, mis vastab hagihinnale 7268, 99 eurot, so 97 % ulatuses, jätab kohus menetluskulud 97% ulatuses kostja kanda ning 3% ulatuses hageja kanda. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv hagiavalduse esitamisel 475 eurot ja esindaja tasu alusdokumentidega tutvumise ning hagiavalduse koostamise ja kohtusse esitamise eest summas 360 eurot (ajakulu 3 h, tunni hind 120 eurot). TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 475 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Antud hagi näol on tegemist hagi liigiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Samuti ei saanud keeruline olla esitatud tõendite kogumine. Arvestades hagiavalduse sisu, tõendeid ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 120 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 475 eurot ja õigusabikulud 120 eurot. Seega on hageja menetluskulude suuruseks 595 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 577, 15 eurot. Hageja taotlusel tuleb välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja