Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.05.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-12568
Tsiviilasi
OÜ Ehitusvahendaja hagi OÜ Stopptuli vastu ehitustöövõtulepingust tuleneva põhivõlgnevuse 212 058 euro ja viivise 37 942 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.10.2018 otsus
Kaebuse esitajad, kaebuse liik OÜ Stopptuli apellatsioonkaebus, 250 000 eurot ja tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (vastustaja): osaühing Ehitusvahendaja (registrikood 10144680, asukoht Kivimurru 7-44, 11411 Tallinn), lepinguline esindaja Andrei Pankratov Kostja (apellant): OÜ Stopptuli (registrikood 10308176, asukoht Narva mnt 13a-416, 10151 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Männik
Istungi toimumise aeg
16.04.2019
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 12.10.2018 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Hagi tagamiseks seatud kohtulikud hüpoteegid ja raha tasumine Rahandusministeeriumi kontole jätta jõusse kohtuotsuse täitmise tagamiseks kuni otsuse täitmiseni.
3.Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta OÜ Stopptuli kanda.
Välja mõista OÜ-lt Stopptuli OÜ Ehitusvahendaja kasuks 2030 eurot apellatsiooniastme menetluskulude hüvitamiseks.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb OÜ-l Stopptuli OÜ-le Ehitusvahendaja tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Ehitusvahendaja (hageja) esitas 23.08.2017 Harju Maakohtule hagi OÜ Stopptuli (kostja) vastu, milles palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 250 000 eurot, sh põhivõlg summas 212 058 eurot ja kõrvalnõuded summas 37 942 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 23.05.2016 ehitustöövõtulepingu nr 10507-01/2016. Lepingu alusel kohustus hageja ehitama kostjale 12-korruselise korterelamu kinnistul asukohaga Kallasmaa 1C, Maardu linn. Pooled leppisid kokku ehitustööde etapilise tasustamise, so et teostatud tööde üleandmine-vastuvõtmine pidi toimuma vaheaktide (õiendite) alusel igakuiselt. Juunis 2016 alustatud ehitustööd kestsid sujuvalt kuni oktoobrini 2016. Tööde ebapiisav finantseerimine leidis aset juba septembrikuus 2016. Alates 14.10.2016 oli peatöövõtja sunnitud finantseerimise puudumise tõttu tööd objektil peatama. Tööd jätkusid pärast finantseerimise taastamist alles detsembris 2016 ning pooled sõlmisid täiendava kokkuleppe ehitustööde lõpptähtaja nihkumiseks 1,5 kuu võrra. Pärast finantseerimise taastamist jätkusid objektil ehitustööd, mis kestsid detsembrist 2016 kuni maini 2017, mil kostja jälle oluliselt rikkus oma lepingulisi maksekohustusi. Aprillikuus 2017 teostatud tööde eest tellija peatöövõtjale ei tasunud. 15.05.2017 teatas kostja juhatusse määratud uus liige FA suuliselt hagejale, et hageja võib lõpetada oma tegevuse objektil seoses töövõtulepingu tellija ühepoolse lõpetamisega. Käesoleva hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga ei ole kostja vaidlustanud kumbagi hageja arvet (nr. 29 ja 33) ega esitanud hagejale ühtki pretensiooni vaheaktides nr. 20 ja nr. 21 teostatud ehitustööde kvaliteedi või mahtude kohta. Vaatamata sellele jättis kostja mõlema arve summad tasumata ning ei reageerinud hageja poolt korduvalt saadetud meeldetuletustele. 17.07.2017 saatis hageja kostjale teatise ehitustöövõtulepingu ennetähtaegse erakorralise ülesütlemiseks ning viiviste nõudmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise 0,2% päevas vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu punktile 12.1 summas 39 637,73 eurot, mida vähendab summani 37 942 eurot.
Kostja vastuväited hagile
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.
4.Kostja on seisukohal, et tal ei ole võlgnevust hageja ees. Alates 21.06.2016 kuni 03.05.2017 on kostja tasunud hagejale tehtud tööde eest 1 457 174,40 eurot. Nii ehitustööde päevik kui kaetud tööde akt on allkirjastatud tagantjärele, kuivõrd tööd tehti 2016, aga akt on alla kirjutatud 02.05.2017. Teostatud tööde õiend nr 20 ja ehitustööde päevik sisaldavad erinevusi. Kostja ei ole aktsepteerinud teostatud tööde õiendeid nr. 20 ja 21, sest hageja ei esitanud kostjale kinnitavat dokumentatsiooni ja siiani ei ole õiendid kooskõlastatud. Läbirääkimise käigus andis kostja lepinguline esindaja hagejale üle nimekirja puudustest ehitusobjektil Kallasmaa 1c Maardu. Esimese astme kohtu otsus
5.Harju Maakohtu 12.10.2018 otsusega rahuldas maakohus hagi ja mõistis OÜ-lt Stopptuli välja OÜ Ehitusvahendaja kasuks põhivõlgnevuse 212 058 eurot ja viivise 37 942 eurot. Maakohus jättis menetluskulud OÜ Stopptuli kanda. Maakohus mõistis OÜlt Stopptuli välja OÜ Ehitusvahendaja kasuks menetluskulu summas 3 477,50 eurot ning määras, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist.
6.Hageja ja kostja vahel on 23.05.2016 sõlmitud ehituse töövõtuleping nr. 1050701/2016, mille punkt 3.1 kohaselt lepingu objektiks on 12-korruselise eluhoone asukohaga Kallasmaa 1C, Maardu linnas. Lepingu punkt 4.2 kohaselt annab peatöövõtja tööd tellijale üle selle valmis staadiumis, mis võimaldab tellijal kasutada ehitist vastavalt selle funktsioonile. Tööde algus on 01.06.2016 ja tööde lõpp 01.09.2017. Lepingu punkt 5.1 kohaselt on tööde maksumuseks 2 600 000 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Maksumus kokku on 3 120 000 eurot (I kd, lk 7-11, 12-14).
7.Vaidlus on pooltel selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale arvete nr. 29 ja nr. 33 alusel kokku 212 058 eurot.
8.Hageja on esitanud kostjale 30.04.2017 koostatud teostatud tööde õiendi nr. 20 (I kd, lk 17) ja arve nr. 29 summas 175 692 eurot tasumise tähtpäevaga 05.05.2017 (I kd, lk 18) ning 31.05.2017 koostatud teostatud tööde õiendi nr. 21 (I kd, lk 25) ja arve nr. 33 summas 36 366 eurot tasumise tähtpäevaga 05.06.2017 (I kd, lk 26). Vaidlust pooltel selle üle ei ole, et kostja on nimetatud tööde õiendid ja arved saanud kätte.
9.Tulenevalt VÕS § 637 lg-st 3 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu punkt 5.2 kohaselt kantakse tasu tellija poolt peatöövõtja arveldusarvele üle 5 päeva jooksul arvates arve, mis on kinnitatud järelevalve teostaja poolt, saamist ja punkt 5.3 kohaselt lepingust tulenevad maksed maksab tellija peatöövõtjale vastavalt koostatud ja aktsepteeritud üleandmisevastuvõtu aktidele ning peatöövõtja poolt väljastatud arvete alusel (I kd, lk 12 pöördel). Seega tulenes pooltevahelisest lepingust, et kostjal oli kohustus tasuda hagejale viimase poolt teostatud tööde eest peale arve saamist. Vaidlust ei ole, et kostja on hagejale tasunud tehtud tööde eest arvete alusel kokku 1 457 174,40 eurot (I kd, lk 56-68).
10.Kostja on alles kohtumenetluses vaidlustanud hageja poolt viimasele esitatud õiendeid nr. 20 ja 21 ning nende alusel teostatud tööd (II kd, lk 22 pöördel). Tõendeid selle kohta, et kostja on vaidlustanud hageja poolt teostatud töid või keeldunud tööde vastuvõtmisest, kohtule esitatud ei ole.
11.Kuivõrd kostja ei ole kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, millistest nähtuks, et hageja poolt teostatud töödes esinesid sellised puudused, mis tingiksid arvete mittemaksmise, leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud.
12.Hageja on kostjale edastanud õiendid ja arved teostatud tööde kohta vastavalt 11.05.2017 (I köide, lk 19) ja 01.06.2017 (I kd, lk 24). Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu punktist 5.5 tuleneb, et tellija kohustub kontrollima tööde, millised on
kajastatud koostatud aktis tehtud tööde kohta, vastavust ning kiitma tööd heaks 3 päeva jooksul või esitama põhjendatud loobumise tehtud töö vastuvõtmisest (I kd, lk 12 pöördel).
13.Kohus leiab, et käesoleval juhtumil ei ole kostja esitanud kohtule selliseid tõendeid, millistest nähtuks põhjus, miks ei olnud kostjal võimalik viidata hageja poolt teostatud tööde puudustele nende vastuvõtmisel. Hageja poolt kohtu ette toodud asjaolude kohaselt on kostja eest teostanud omanikujärelevalvet AA. Seega tuli kohtu hinnangul kostjal viidata hageja poolt teostatud tööde väidetavatele puudustele kooskõlas VÕS § 644 lg 1 mõistliku aja jooksul. Kostja on asunud alles käesolevas kohtumenetluses seisukohale, et hageja poolt teostatud tööd olid puudulikud. Nimetatu ei ole aga kooskõlas VÕS § 644 lg-s 1 sätestatuga (I kd, lk 82-95, 99-100, 102-109, 124-128, 141216).
14.Kostja on leidnud, et nii ehitustööde päevik kui ka kaetud tööde aktid on allkirjastatud tagantjärele. Kohus leiab, et ehitustööde päeviku ja kaetud tööde aktide väidetav hilisem allkirjastamine ei muuda kostja kohustust tasuda hagejale teostatud tööde eest. Seda enam olukorras, kus kostja on etteheiteid hageja poolt teostatud töödele esitanud alles kohtumenetluses.
15.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja põhinõue kostja vastu summas 212 058 eurot on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
16.Kostja on vastuses hagiavaldusele leidnud, et on tasunud hagejale ette 284 732,40 eurot (I kd, lk 121). Võrreldes kostja poolt kohtule esitatud maksekorraldusi (I kd, lk 56-68) ning 02.04.2018 esitatud tabelit (I kd, lk 121), ei saa asuda seisukohale, et kostja poolt on hagejale tasutud ette 284 732,40 eurot, kuivõrd maksekorraldustes märgitud summad ei kattu esitatud tabelis toodud summadega. Seega ei ole kohtu hinnangul tõendatud kostja poolt hagejale ettemaksu tasumine.
17.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise arve nr. 29 alusel summas 34 435,63 eurot ja arve nr. 33 alusel summas 5 205,10 eurot. Hageja on vähendanud viivisenõuet summani 37 942 eurot (I kd, lk 3). Kohus asub seisukohale, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele viivis summas 37 942 eurot. Kostja apellatsioonkaebus
18.Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja jätta hagi rahuldamata või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule; jätta menetluskulud hageja kanda.
19.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 638. Kostja jättis hageja poolt esitatud arved 29 (õiend 20) ja 33 (õiend 21) põhjendatult tasumata ehk keeldus VÕS § 638 lg 2 mõttes töö vastuvõtmisest, sest õiendis kirjeldatud töid ei olnud tehtud või need ei olnud tehtud sellises mahus, kui nende tegemist oli kirjeldatud õiendites. Kostja märkis juba 24.09.2017 vastuses hagile, et ei olnud selge, mille alusel on õiendid nr 20 ja 21 välja antud ning kostja ei ole esitatud õiendeid aktsepteerinud ega allkirjastanud.
20.Ka hageja ise on hagiavalduse punktis 1.9 möönnud, et kostja esitas pretensioone seoses töödega juba 15.05.2017, kui kostja juhatuse liikmeks sai FA. Seega on kostja esitanud pretensioonid seoses hageja poolt lepingu täitmisega (kuigi suuliselt) tähtaegselt.
21.Maakohus on jätnud tähelepanuta lepingu punkti 8.9.1, mis sätestab, et kui kostjal on tööde vastuvõtmisel pretensioone tööde kvaliteedi suhtes, siis tal on õigus määrata tähtaeg ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks. Kostja selgitas 02.04.2018 seisukohas, et seoses sellega, et hageja ei olnud esitanud temale vaatamata esitatud nõudele tööde vastuvõtmiseks vajalikke dokumente, kasutas ta VÕS § 110 sätestatud õigust keelduda enda kohustuste täitmisest ja töö vastuvõtmisest ning selle eest tasumisest. Järelikult jättis kostja õiendis nr 20 ja 21 märgitud tööd VÕS § 638 alusel põhjendatult vastu
võtmata ning maakohtu seisukoht, et tööd loeti VÕS § 638 alusel kostja poolt vastuvõetuks, on ebaõige.
22.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 637 lg 4. Maakohus on eksinud, asudes seisukohale, et hageja ei peagi tõendama, kas vastav tööosa, mida oli kirjeldatud õiendites nr 20 ja 21, oli tehtud või mitte. Mitte kostja ei pidanud tooma kohtu ette puudusi, mis tingisid arvete mittemaksmise, vaid nagu Riigikohus on asjas nr 2-1461484 punktis 18 leidud, oleks hageja pidanud tõendama, et õiendites nr 20 ja 21 välja toodud tööd olid ka tegelikkuses tehtud.
23.Kostja on esitanud kostja vastuse lisana tõendid hagejale tasumise kohta summas 1 457 174,40 eurot ja 02.04.2018 vastuväite selle kohta, et kostja on antud tööde etapi eest, mille eest esitati õiendid nr 20 ja 21 ja arved, juba tasunud. Kostja märkis, et kui kontrollida teostatud tööde õiendit nr 20 ja ehitustööde päevikut, siis ei nähtu ehitustööde päevikust näiteks vee- ja kanalisatsioonitööde tegemist (õiendi positsioon 38) ega ventilatsioonikomplekti (õiendi positsioon 37). Vastupidist ei tõenda ka hageja poolt esitatud Santex Pluss OÜ e-kiri, sest aprillis ja märtsis 2017 ei ole neile e-kirja kohaselt tasutud ja e-kirjast ei nähtu, milliseid töid ja millal nad on väidetavalt teinud. Seega vähemalt vastavat tööosa ei ole hageja teinud. Kuivõrd maakohus on eksinud tõendamiskoormuse jagamisel, asudes seisukohale, et kostja (mitte hageja) oleks pidanud tõendama, et õiendites nr 20 ja 21 märgitud tööd olid puudustega, on maakohus jõudnud kokkuvõttes ebaõigele järeldusele, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud.
24.Maakohus on jätnud ebaõigesti kohaldamata VÕS § 645 lg 1 p 2. Maakohus asus seisukohale, et kostja rikkus VÕS § 644 lg 1 tulenevat kohustust teatada lepingutingimustele mittevastavusest. Selline seisukoht on ebaõige, sest hageja on juba ise märkinud hagiavalduses, et kostja esitas pretensioone seoses töödega ning soovis töövõtulepingu lõpetada. Pealegi on maakohus jätnud alusetult rahuldamata kostja taotluse kuulata vande all üle FA, millega kostja soovis enda vastuväiteid täiendavalt tõendada.
25.Isegi kui kostja hilines pretensioonide esitamisega, on maakohus jätnud ebaõigesti kohaldamata VÕS § 645 lg 1 p 2. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus hageja teadis või pidi teadma, et tegelikkuses on kostja aktides nr 20 ja 21 välja toodud tööde eest juba tasunud ning ehitustööde päevik on koostatud tagantjärgi ning osasid aktides kajastatud töid ei ole tegelikult teostatud. Maakohus on kohtuotsuses kostja poolt esitatud tõendite ja kostja vastuväidete hindamata jätmisega (kohtuotsuses esitatud tabeli analüüs sisuliselt puudub) rikkunud TsMS § 442 lg 8. Kohtuotsusest ei ole aru saada, millised kostja poolt kohtule esitatud maksekorraldusetes märgitud summad ja millistes tabelis toodud summadega väidetavalt ei kattu.
26.Maakohus on rikkunud TsMS § 442 lg 5. Kostja esitas 02.04.2018 seisukohas (viimasel lehel) taotluse nõuda hagejalt välja kogu dokumentatsiooni, mis on seotud ehitusega aadressil Kallasma 1C, Maardu, sh kõik dokumendid, mis näitavad, et hageja kasutas nimelt antud materjale, samuti kasutatud materjalide sertifikaadid. Kostja ei ole sellest taotlusest loobunud. Harju Maakohus ei ole lahendanud kostja taotlust ei 15.05.2018 kohtuistungil ega ka peale seda kohtuotsuses.
27.Maakohus on rikkunud TsMS § 2681. Maakohus jättis 15.05.2018 kohtuistungil rahuldamata kostja taotluse kuulata vande all üle FA põhjusel, et sellele vaidles vastu hageja (mitte põhjusel, et see oli esitatud hilinemisega). Kostja esitas kohtumäärusele vastuväite, mille kohus jättis rahuldamata. Kostja leiab, et antud juhul on maakohus rikkunud oluliselt kaalutlusõigust, millise rikkumise saab kõrvaldada Tallinna Ringkonnakohus, kuivõrd nii hagiavaldusest kui kostja vastusest nähtub, et pretensioonid seoses ehitusöödega esitati siis, kui kostja juhatuse liikmeks sai FA.
Kostja soovib FA ütlustega tõendada, et kostja vaidles viivitamatult vastu esitatud õienditele ja arvetele ja täpsemalt, milles seisnes kostja pretensioon hagejale. Vastustaja seisukoht
28.Hageja palus jätta kostja apellatsioonkaebuse läbi vaatamata või rahuldamata. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt kantud menetluskulud ning kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.
29.Hageja arvab, et maakohtu otsuse edasikaebamise tähtaeg kostja jaoks algas 18. oktoobril 2018 (so 3 tööpäeva möödumisel pärast OÜ-le Stopptuli maakohtu teatise kohtuotsusest saatmist) ja lõppes selle kuupäeva järgnevast kuupäevast arvates 30 päeva (+ 2 puhkepäeva) möödumisel, ehk 19. novembril 2018. Hageja on seisukohal, et vaadeldaval juhul tulenevalt TsMS § 3141 lg-st 1 ning § 643 lg-st 1 esinevad alused kostja apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks, kuna kohtuotsuse edasikaebamise tähtaeg saabus kostja jaoks 19. novembril 2018. Ringkonnakohtu seisukoht
30.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
31.Ringkonnakohtu hinnangul pole alust kaebuse läbi vaatamata jätmiseks tulenevalt TsMS § 3141 lg-st 1. Käesoleval juhul ei ole apellatsioonkaebust kostjale kätte toimetatud TsMS § 3141 alusel, vaid TsMS § 3111 alusel. TsMS § 3111 lg 3 kohaselt loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. OÜ Stopptuli on kinnitanud maakohtu otsuse kättesaamist 05.11.2018. Apellatsioonkaebus esitati 03.12.2018, seega TsMS § 632 lg-s 1 sätestatud 30-päevase apellatsioonitähtaja jooksul.
32.Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele.
33.Maakohus luges õigesti õiendites nr 20 ja 21 loetletud tööd VÕS § 638 alusel tellija poolt vastuvõetuks. Pooled olid kokku leppinud tööde vastuvõtmise korras (töövõtulepingu punkt 5.5), mille kohaselt tellija kohustub kontrollima tööde, millised on kajastatud koostatud aktis tehtud tööde kohta, vastavust ning kiitma tööd heaks 3 päeva jooksul või esitama põhjendatud loobumise tehtud töö vastuvõtmisest. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on õiendid nr 20 ja 21 kätte saanud ning ei ole enne kohtumenetlust hagejale pretensioone tööde osas esitanud. Seda kinnitas kostja ka kohtuistungil, vastates kohtu küsimusele, kuidas ja millal on õiendid nr 20 ja 21 vaidlustatud, et need on vaidlustatud hagimenetluses kostja vastuses (II kd, lk 22 pöördel). Kohtumenetluses tugineb kostja üksnes hageja omaksvõtule, nagu oleks hageja hagiavalduse punktis 1.9 möönnud, et kostja esitas pretensioone seoses töödega juba 15.05.2017, kui kostja juhatuse liikmeks sai FA. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja teinud hagiavalduse p-st 1.9 meelevaldse järelduse. Hagiavalduse p-s 1.9 märgib hageja, et 15.05.2017 kostja juhatusse määratud uus liige FA teatas suuliselt hagejale, et hageja võib lõpetada oma tegevuse objektil seoses töövõtulepingu tellija ühepoolse lõpetamisega. Hagiavalduses ei ole öeldud, et FA oleks esitanud mingeid pretensioone teostatud tööde osas. Et kostja ei esitanud hagejale tööde osas pretensioone, nähtub ka
poolte edasisest käitumisest. 18.05.2017 saatis hageja kostjale kirja (I kd, lk 20, 21), milles palus ametlikku avaldust kehtiva lepingu lõpetamiseks, millele kostja ei vastanud. 26.05.2017 saatis hageja uue kirjaliku järelpärimise ( I kd, lk 22), millele kostja samuti ei vastanud. 09.06.2017 saatis hageja kostjale võlanõude ja hoiatuse töölepingu ülesütlemise kohta (I kd, lk 27), millele kostja vastas 13.06.2017 ühe lausega, et nad saadavad täisaruande pärast auditi lõpetamist ( I kd, lk 40). Auditi tulemustest kostja hagejat aga ei teavitanud. 17.07.2017 ütles hageja töövõtulepingu üles seoses kostja poolt arvete tasumata jätmisega. Ka töövõtulepingu ülesütlemisele kostja ei vastanud.
34.Kuna käesolevas asjas ei ole tuvastatud, et õiendites nr 20 ja 21 kajastatud tööd ei vastanud lepingutingimustele, ei ole kostja viide VÕS § 645 lg 1 p-le 2 asjakohane.
35.Maakohus jaotas õigesti tõendamiskoormise. Kuna aktides nr 20 ja 21 kajastatud tööd tuleb lugeda VÕS § 638 alusel vastuvõetuks, muutus töövõtja tasunõue sissenõutavaks (VÕS § 637 lg 4). Seejärel pidi juba kostja tõendama, et tööd ei ole tegelikult selles mahus või nõutava kvaliteediga tehtud. Kostja seda teinud ei ole. Kostja ei ole üldse kohapeal tööde mahtu kontrollinud ega kvaliteeti hinnanud. Kostja on esitanud hulga suvalisi dokumente sidumata neid asjas tähtsust omavate asjaoludega. Tõendamata on kostja väide, et ettemaksu arvel on ta õiendites nr 20 ja 21 kajastatud tööde eest juba tasunud.
36.Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata kostja taotluse kuulata vande all üle kostja seaduslik esindaja, kuna hageja ei andnud selleks nõusolekut. TsMS § 2681 alusel ei ole kohtul kohustust kuulata poolt omal algatusel vande all üle, kui vastaspool sellega ei nõustu. Selliseid asjaolusid, miks kohus antud juhul oleks pidanud seda tegema, asjast ei nähtu. Kostja ei ole ka välja toonud konkreetseid oma vastuväite aluseks olevaid ajaolusid, mida pool saaks vande all kinnitada. Kostja märkis taotluses, et FA võib tõendada, et ta oli mitu korda palunud parandada õiendeid ja koostada need vastavalt tegelikkusele ja et kostjal oli küsimusi nii tööde mahu kui ka nende maksumuse kohta. Millal ja millega seoses kostja palus õiendeid parandada ning milliseid küsimusi kostjal oli, pole kostja välja toonud.
37.21.12.2018 hagi tagamise määrusega seadis ringkonnakohus hagi tagamiseks OÜ Ehitusvahendaja kasuks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosade nr 12673750, 12673850, 12673950, 12674050, 12674150, 12674250, 12674350, 12674450, 12674550, 12674950, 12675050, 12675350, 12675450, 12675550, 12675750, 12675850, 12676150, 12676250, 12676350, 12676550, 12676650, 12676750, 12677050, 12677150, 12677250, 12677350, 12677450, 12677650, 12677750, 12677850, 12677950, 12678050 IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtulikud hüpoteegid OÜ Stopptuli omandisse kuuluvatele eelpoolloetletud kinnistutele 7969,92 eurot iga kinnistu kohta. 14.01.2019, 06.02.2019 ja 24.04.2019 määrustega on ringkonnakohus asendanud osadele kinnisasjadele seatud kohtulikud hüpoteegid raha maksmisega Rahandusministeeriumi kontole.
38.Seoses hagi rahuldamisega jätab ringkonnakohus hagi tagamise jõusse kohtuotsuse täitmist tagavate abinõudena kuni kohtuotsuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
39.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.
40.Maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude suurust pole kostja vaidlustanud.
41.Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgides ka ringkonnakohus.
42.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja põhjal, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks apellatsiooniastmes hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv 50,16, eurot, hagi tagamise taotlusele tõendite hankimise kulu (väljavõtted kinnistusregistrist 95 tk) 285 eurot ja õigusabikulu summas 4606,05 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi 39,01 tunni ulatuses, valdavalt tasumääraga 110 eurot/t (ilma käibemaksuta). Hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist. Hageja esindaja tutvus kaebusega, koostas vastuse kaebusele, koostas hagi tagamise taotluse, tutvus menetlusdokumentidega, valmistus istungiks ja osales sellel ja esitas vastuväited kostja menetluskulude nimekirjale.
43.Kostja vaidles hageja menetluskulude suurusele vastu ning leidis, et kulusid tuleks vähendada.
44.Hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv on põhjendatud summas 50 eurot (maksekorraldus II kd, lk 210). Tõendite hankimise kulu vajalikkust ei ole hageja põhistanud ega tõendanud. Seega jääb taotlus selles osas rahuldamata. Kostja menetluskulude taotlusele vastuse esitamine ei ole põhjendatud ja vajalik kulu TsMS § 175 lg 1 mõttes (Riigikohru 11.11.2014 määrus nr 3-2-1-77-14, p 12). Ülejäänud õigusabikulu liigid on põhjendatud, kuid ringkonnakohtu hinnangul on nende maht ülepaisutatud. Arvestades, et tegemist ei ole keerulise vaidlusega ja hageja on vastuses korranud osaliselt juba maakohtus esiletoodud väiteid, kuid õigusabimahtu suurendab hagi tagamine ringkonnakohtus, loeb ringkonnakohus põhjendatud õigusabitoimingute mahuks 18 tundi. Tasumäär 110 eurot/t on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista apellatsiooniastme menetluskulude hüvitamiseks 2030 (110x18+50) eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt tasuda viivist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.