Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
12. oktoober 2018.a, Tallinnas
Hagihind
2-17-12568 osaühing Xxxx hagi OÜ Xxxx vastu 23.05.2016.a ehitustöövõtulepingust nr. xxxx tuleneva põhivõlgnevuse 212 058 euro ja viivise 37 942 euro nõudes 250 000 eurot
nende Hageja: osaühing Xxxx (registrikood xxxx, asukoht xxxx) Hageja lepinguline esindaja A P (e- post: xxxx) Kostja: OÜ Xxxx (registrikood xxxx, asukoht xxxx) Kostja lepinguline esindaja L a (e- post: xxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 15.05.2018.a Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja seaduslik esindaja V R Hageja lepinguline esindaja A P Kostja lepinguline esindaja L K
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜ-lt Xxxx osaühing Xxxx kasuks 23.05.2016.a ehitustöövõtulepingust nr. xxxxtulenev põhivõlgnevus 212 058 eurot ja viivis 37 942 eurot.
3.Jätta menetluskulud kostja OÜ Xxxx kanda.
4.Välja mõista OÜ-lt Xxxx osaühing Xxxx kasuks menetluskulu summas 3 477,50 eurot.
5.Välja mõista OÜ-lt Xxxx osaühing Xxxx kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3 477,50 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.osaühing Xxxx esitas 23.08.2017.a kohtule hagi OÜ Xxxx vastu 23.05.2016.a ehitustöövõtulepingust nr. xxxx tuleneva põhivõlgnevuse 212 058 euro ja viivise 37 942 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 23.05.2016.a ehitustöövõtulepingu nr xxxx. Lepingu alusel kohustus hageja ehitama kostjale 12korruselise korterelamu kinnistul asukohaga xxxx linn. Lepingu p. 3.1 järgi kohustus hageja ehitama objekti valmis vastavalt ehitusprojektile nr. xxxx (koos projekti muudatusega nr xxxx) ning andma objekti kostjale ekspluateerimiseks üle. Ehitustööd pidi olema teostatud ajavahemikul alates 01.06.2016.a kuni 01.09.2017a. Pooled lepisid kokku ehitustööde etapilise tasustamise, s.o et teostatud tööde üleandmine-vastuvõtmine pidi toimuma vaheaktide (õiendite) alusel igakuiselt. Juunis 2016 alustatud ehitustööd kestsid sujuvalt kuni oktoobrini 2016.a. Tööde ebapiisav finantseerimine leidis aset juba septembrikuus 2016. Alates 14.10.2016. oli peatöövõtja sunnitud finantseerimise puudumise tõttu tööd objektil peatama. Tööd jätkusid pärast finantseerimise taastamist alles detsembris 2016.a ning pooled sõlmisid täiendava kokkuleppe ehitustööde lõpptähtaja nihkumiseks 1,5 kuu võrra. Pärast finantseerimise taastamist jätkusid objektil ehitustööd, mis kestsid detsembrist 2016 kuni maini 2017.a, mil kostja jälle oluliselt rikkus oma lepingulisi maksekohustusi. Aprillikuus 2017 teostatud tööde eest tellija peatöövõtjale ei tasunud. 15.05.2017.a kostja juhatusse määratud uus liige F A teatas suuliselt hagejale, et hageja võib lõpetada oma tegevuse objektil seoses töövõtulepingu tellija ühepoolse lõpetamisega. Käesoleva hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga ei ole kostja vaidlustanud kumbagi hageja arvet (nr. 29 ja 33) ega esitanud hagejale ühtki pretensiooni vaheaktides nr. 20 ja nr. 21 teostatud ehitustööde kvaliteedi või mahtude kohta. Vaatamata sellele mõlema arve summad jättis kostja tasumata ning ei reageerinud hageja poolt korduvalt saadetud meeldetuletustele. 17.07.2017.a saatis hageja kostjale teatise ehitustöövõtulepingu ennetähtaegse erakorralise ülesütlemiseks ning viiviste nõudmise kohta. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise 0,2 % päevas vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu punktile 12.1 summas 39 637,73 eurot, mida vähendab summani 37 942 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 2 100 eurot ja õigusabikulu summas 1 426,25 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kohtule esitatud õienditest ei selgu, mille alusel need on antud. Hageja ja kostja ei ole nimetatud õiendeid aktsepteerinud ega allkirjastanud. Ei ole selge mis ajavahemikul töid tehti. Kostjale ei ole aru saada, mille alusel nõuab hageja viivist alates 16.05.2017.a. Kostja on seisukohal, et viimasel ei ole võlgnevust hageja ees. Alates 21.06.2016.a kuni 03.05.2017.a on kostja tasunud hagejale tehtud tööde eest 1 457 174,40 eurot. Nii ehitustööde päevik kui kaetud tööde akt on allkirjastatud tagantjärele, kuivõrd tööd tehti 2016.a, aga akt on alla kirjutatud 02.05.2017.a. Teostatud tööde õiend nr 20 ja ehitustööde päevik sisaldavad erinevusi. Kostja ei ole alla kirjutanud, st ei ole aktsepteerinud teostatud tööde õiendeid nr. 20 ja 21, sest hageja ei esitanud kostjale kinnitavat dokumentatsioon ja siiani ei ole õiendid kooskõlastatud. Läbirääkimise käigus andis kostja lepinguline esindaja hagejale üle nimekirja puudustest ehitusobjektil Xxxx. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt õigusabikulu summas 2 280 eurot. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega
neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 28.02.2018.a kohtumääruses (I köide t/l 116).
5.Vaidlus on pooltel selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale arvete nr. 29 ja nr. 33 alusel kokku 212 058 eurot. Kostja leiab, et viimasel võlgnevust hageja ees ei ole.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
7.Hageja ja kostja vahel on 23.05.2016.a sõlmitud ehituse töövõtuleping nr. xxxx, millise punkt 3.1 kohaselt lepingu objektiks on objekti – 12-korruselise eluhoone asukohaga Xxxx linnas – ehitus ja telljale ekspluateerimiseks üleandmine vastavalt ehitusprojektile nr. xxxx ja projekti muudatustele nr. xxxx (tehtud OÜ xxxx poolt). Lepingu punkt 4.2 kohaselt annab peatöövõtja tööd üle tellijal selle valmis staadiumis, mis võimaldab tellijal kasutada ehitist vastavalt selle funktsioonile. Tööde algus on 01.06.2016.a ja tööde lõpp 01.09.2017.a. Lepingu punkt 5.1 kohaselt on tööde maksumuseks 2 600 000 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % 520 000 eurot. Maksumus kokku on 3 120 000 eurot (I köide t/l 7-11, 1214).
8.Kohtule esitatud 28.11.2016.a e- kirjast tuleneb, et kostja on nõustunud tööde lõpetamise tähtaja edasilükkamisega ning uueks tööde lõpetamise tähtajaks on 01.10.2017.a (I köide t/l 15, 16). Hageja poolt kohtu ette toodud asjaolust nähtub, et kostja juhatuse liige F A on suuliselt teatanud, et kostja lõpetab ühepoolselt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu (I köide t/l 2, p. 1.9). Vaatamata hageja korduvatele pöördumistele, et kostja teataks kirjalikult poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu lõppemisest, ei ole seda kostja poolt tehtud (I köide t/l 20-21, 22-23).
9.Hageja on ise edastanud 09.06.2017.a kostjale võlanõude ja hoiatuse töölepingu ülesütlemise kohta (I köide t/l 27) ning 17.07.2017.a teatise nr. 3-98 ehitustöövõtulepingu ennetähtaegse erakorralise ülesütlemise kohta (I köide t/l 29-30). Kostja on reageerinud üksnes hageja 09.06.2017.a kirjale 13.06.2017.a, millise kohaselt saadab kostja täisaruande pärast auditi lõpetamist (I köide t/l 28, 40).
10.Hageja on esitanud kostjale 30.04.2017.a koostatud teostatud tööde õiendi nr. 20 (I köide t/l 17) ja arve nr. 29 summas 175 692 eurot tasumise tähtpäevaga 05.05.2017.a (I köide t/l 18) ning 31.05.2017.a koostatud teostatud tööde õiendi nr. 21 (I köide t/l 25) ja arve nr. 33 summas 36 366 eurot tasumise tähtpäevaga 05.06.2017.a (I köide t/l 26). Vaidlust pooltel selle üle ei ole, et kostja on nimetatud tööde õiendid ja arved saanud kätte.
11.Riigikohus on 03.06.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
12.Riigikohtu 21.06.2018.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-16-5851 punktist 16 tuleneb, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks
võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4117, p 12.4; vt ka Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 10; 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).
13.Tulenevalt VÕS § 637 lg 3 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu punkt 5.2 kohaselt kantakse tasu tellija poolt peatöövõtja arveldusarvele üle 5 päeva jooksul arvates arve, mis on kinnitatud järelevalve teostaja poolt, saamist ja punkt 5.3 kohaselt lepingust tulenevad maksed maksab tellija peatöövõtjale vastavalt koostatud ja aktsepteeritud üleandmise + vastuvõtu aktidele ning peatöövõtja poolt väljastatud arvete alusel (I köide t/l 12 pöördel).
14.Seega tulenes pooltevahelisest lepingust, et kostjal oli kohustus tasuda hagejale viimase poolt teostatud tööde eest peale arve saamist. Vaidlust ei ole, et kostja on hagejale tasunud tehtud tööde eest arvete alusel kokku 1 457 174,40 eurot (I köide t/l 56-68). Arved nr. 29 ja 33 on kostja poolt hagejale tasumata.
15.Kostja on alles kohtumenetluses vaidlustanud hageja poolt viimasele esitatud õiendeid nr. 20 ja 21 ning nende alusel teostatud töid (II köide t/l 22 pöördel). Tõendeid selle kohta, et kostja on vaidlustanud hageja poolt teostatud töid või keeldunud tööde vastuvõtmisest kohtule esitatud ei ole.
16.Riigikohus on eelpool viidatud kohtulahendi punktis 18 ja 19 leidnud, et kui töö vastuvõtmises on kokku lepitud etapiviisil, kuid tegemist on mittetäitmisega ehk selle etapi töid ei ole tehtud, ei muutu töövõtja tasunõue selle etapi tööde eest sissenõutavaks. Kui aga pooled leppisid kokku, et töö tuleb vastu võtta tervikuna, võib töö osaline tegemata jätmine või vaegtöö olla seevastu kohustuse mittekohane täitmine, sest töö ei vasta lepingutingimustele. Erinevalt kohustuse mittetäitmisest ei pruugi osa tööde mittekohane täitmine tähendada, et töövõtja tasunõue terviktöö eest ei oleks VÕS § 637 lg 4 esimese lause kohaselt sissenõutav. Kui töös on üksnes ebaolulised puudused, võivad olla täidetud VÕS § 638 eeldused, et lugeda töö vastuvõetuks.
17.Kuivõrd kostja ei ole kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, millistest nähtuks, et hageja poolt teostatud töödes esinesid sellised puudused, mis tingiksid arvete mittemaksmise, leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud.
18.Hageja on kostjale edastanud õiendid ja arved teostatud tööde kohta vastavalt 11.05.2017.a (I köide t/l 19) ja 01.06.2017.a (I köide t/l 24).
19.VÕS § 644 lg 1 esimese lause kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
20.Riigikohus on 10.06.2015.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-60-15 punktis 14 rõhutanud, et VÕS § 644 lg 2 järgi ei ole vajalik puuduse põhjuse väljatoomine, vaid selle iseloomu
kirjeldamine ulatuses, milles see on võimalik pärast eriteadmisi mitte eeldavat töö välist ülevaatust. Ka majandus- ja kutsetegevuses tegutsev tellija ei pea puuduste kirjeldamiseks tegema ekspertiisi, st ka professionaalselt tellijalt saab eeldada puuduste kirjeldamist vaid üldiselt.
21.Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu punktist 5.5 tuleneb, et tellija kohustub kontrollima tööde, millised on kajastatud koostatud aktis tehtud tööde kohta, vastavust ning kiitma tööd heaks 3 päeva jooksul või esitama põhjendatud loobumise tehtud töö vastuvõtmisest (I köide t/l 12 pöördel).
22.Kohus leiab, et käesoleval juhutumil ei ole kostja esitanud kohtule selliseid tõendeid, millistest nähtuks põhjus, miks ei olnud kostjal võimalik viidata hageja poolt teostatud tööde puudustele nende vastuvõtmisel. Hageja poolt kohtu ette toodud asjaolude kohaselt on kostja eest teostanud omanikujärelevalvet A A. Seega tuli kohtu hinnangul kostjal viidata hageja poolt teostatud tööde väidetavatele puudustele kooskõlas VÕS § 644 lg 1 mõistliku aja jooksul. Kostja on asunud alles käesolevas kohtumenetluses seisukohale, et hageja poolt teostatud tööd olid puudulikud. Nimetatu ei ole aga kooskõlas VÕS § 644 lg 1 sätestatuga (I köide t/l 82-95, 99-100, 102-109, 124-128, 141-216).
23.Kostja on leidnud, et nii ehitustööde päevik kui ka kaetud tööde aktid on allkirjastatud tagantjärele. Kohus leiab, et ehitustööde päeviku ja kaetud tööde aktide väidetav hilisem allkirjastamine ei muuda kostja kohustust tasuda hagejale teostatud tööde eest. Seda enam olukorras, kus kostja on etteheiteid hageja poolt teostatud töödele esitanud alles kohtumenetluses.
24.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja põhinõue kostja vastu summas 212 058 eurot on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Juhul, kui kostjal on tekkinud hageja tegevuse või tegevusetuse tõttu kahju, on viimasel õigus kasutada õiguskaitsevahendeid oma nõuete maksmapanekuks.
25.Kostja on vastuses hagiavaldusele leidnud, et on tasunud hagejale ette 284 732,40 eurot (I köide t/l 121). Võrreldes kostja poolt kohtule esitatud maksekorraldusi (I köide t/l 56-68) ning 02.04.2018.a esitatud tabelit (I köide t/l 121), ei saa asuda seisukohale, et kostja poolt on hagejale tasutud ette 284 732,40 eurot, kuivõrd maksekorraldustes märgitud summad ei kattu esitatud tabelis toodud summadega. Seega ei ole kohtu hinnagul tõendatud kostja poolt hagejale ettemaksu tasumine.
26.Hageja palub kohtule esitatud viivisenõude arvutuskäigust tulenevalt mõista kostjalt välja viivise summas 37 942 eurot tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingu punktist 12.1, mille kohaselt juhul, kui tellija ei täida oma lepingulist maksekohustust lepingu p. 5.3 sätestatud tähtaja jooksul, siis on peatöövõtjal õigus nõuda tellijalt viivise maksmist suuruses 0,2 % maksmisele kuuluvast summast iga viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 10 % lepingu summast, 5 kalendripäeva jooksul pärast vastava arve esitamist (I köide t/l 13 pöördel-14).
27.VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
28.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise arve nr. 29 alusel summas 34 435,63 eurot ja arve nr. 33 alusel summas 5 205,10 eurot. Hageja on vähendanud viivisenõuet summani 37 942 eurot (I köide t/l 3). Kostja on oma 24.09.2017.a vastuses hagiavaldusele märkinud, et viimase lepingulisele esindajale ei ole selge, mille alusel nõuab hageja kostjalt viivist alates 16.05.2017.a (I köide t/l 46 pöördel, p. 7). Muid vastuväiteid kostja hageja viivisenõudele
esitanud ei ole.
29.Kohus selgitab kostjale, et hageja on esitanud viivise nõude alates 16.05.2017.a, kuivõrd nimetatud kuupäevast muutuks sissenõutavaks arve nr. 29 summas 175 692 eurot.
30.Riigikohus on 12.12.2012.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-162-12 punktis 20 märkinud, et viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on sellel, kes taotleb viivise vähendamist. Tõendamine saab seega seisneda kohtule lepingu sõlmimise, täitmise, lepingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju ja muude oluliste asjaolude kohta info esitamises, mille põhjal kohus kujundab siseveendumuse viivise mõistlikkuse või ebamõistlikkuse kohta. Samas peab kohus lisaks poolte esitatud asjaoludele kaaluma viivise mõistlikkust ka objektiivset kriteeriumit arvestades, lähtudes VÕS §-st 7. Seega võib viivise ebamõistlikule suurusele viidata ainuüksi asjaolu, kui viivis ületab kordades põhinõuet.
31.Kohus leiab, et antud juhul ei ole kostja poolt kohtu ette toodud asjaolusid, mis tingiks hageja viivisenõude vähendamist. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et viivise tasumine hageja poolt nõutavas suuruses asetaks kostja majanduslikult raskesse olukorda.
32.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 23.05.2016.a ehitustöövõtulepingust nr. xxxx tulenev põhivõlgnevus summas 212 058 eurot ja viivis summas 37 942 eurot.
33.Hageja on esitanud kohtule alternatiivse taotluse, millise kohaselt juhul, kui käesoleva tsiviilasja menetluse käigus selgub ja kohus peab seda vajalikuks, siis tuvastada hageja õigus tasu koos kõrvalnõuetega saamisele hageja poolt kostja ehitusobjektil Xxxx linnas aprillis ja mais 2017 teostatud tööde eest (I köide t/l 1).
34.Kuivõrd kohus on esitatud hagiavalduse rahuldanud, siis kooskõlas TsMS § 442 lg 8 ei pea kohus andma hinnangut hageja alternatiivsele nõudele.
35.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
36.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 250 000 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
37.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja OÜ Xxxx kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
38.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 2 100 eurot ja õigusabikulu summas 1 426,25 eurot (I köide t/l 35, II köide t/l 23 pöördel, 39-41). Kostja hageja menetluskuludele vastu ei ole vaielnud.
39.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on olnud kirjalikus menetluses 65 eurot ja kohtuistungil osalemisel 100 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 65 eurot ja 100 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
40.Hageja esindaja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et esindaja ajakulu käesolevas tsiviilasjas on kokku olnud 20 tundi 15 minutit.
41.Hageja esindaja on palunud kostjalt välja mõista ajakulu 45 minutit ehk 48,75 eurot, mis on tekkinud seoses kostja menetluskulude nimekirja tutvumisega ja sellele vastuväite
esitamisega. Kohus leiab, et kostja poolt ei kuulu kooskõlas Riigikohtu 06.05.2015.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 3-2-1-4-15 (vt. kohtumääruse punkti 13) hüvitamisele ajakulu, mis hagejal on tekkinud seoses vastaspoole menetluskulude nimekirjaga tutvumisega ja selle vaidlustamisega.
42.Kohus leiab, et ülejäänud hageja esindaja poolt õigusabikulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu vastab tsiviilasjas teostatud menetlustoimingutele ning asja materjalidele. Seega on põhjendatud hageja õigusabikulu on 1 377,50 eurot (1 426,25 – 48,75) ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele.
43.Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõivu summas 2 100 eurot. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele riigilõiv summas 2 100 eurot.
44.Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 3 477,50 eurot, millest riigilõiv summas 2 100 eurot ja õigusabikulu summas 1 377,50 eurot.
45.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.