Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-18-8264 Kohus selgitab, et lähtuvalt hagihinnast, mis põhinõudelt ei ületa 2000 eurot, ja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1, menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Express Credit AS-ga (esialgne võlausaldaja) 15. novembril 2016 laenulepingu nr xxxxx 2000 euro saamiseks (laenuperiood 24 kuud). Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 15. novembril 2018. Kokku kohustus kostja tasuma 3116,08 eurot, s.h laenu põhiosa 2000 eurot ja intressid 1116,08 eurot. 30. mail 2017 sõlmisid pooled laenulepingu nr xxxxx LISA. Vastavalt lisale lepiti kokku, et seisuga 30. mai 2017 kostja kohustusest laenuandja ees summas 2178,61 eurot saab uus põhiosa, millele lisandub intress määraga 45,0% aastas ning põhiosa koos intressidega tuleb tagastada 36 kuu jooksul vastavalt kokkulepitud maksegraafikule. Peale laenulepingu nr xxxxx sõlmimist on kostja teostanud makseid summas kokku 321,87 eurot peale mida rohkem laekumisi ei ole toimunud. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevus 1872,11 eurot, intress 521,15 eurot, seisuga 29. mai 2018 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 677,60 eurot ja viivis alates 30. maist 2018 põhinõudelt 1872,11 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 46,8% aastas. 2(6)

2-18-8264 Menetluse käik Viru Maakohus rahuldas 03. augusti 2018 tagaseljaotsusega hagi kostja vastu osaliselt. Tartu Ringkonnakohus 19. detsembri 2018 otsusega tühistas Viru Maakohtu 03. augusti 2018 tagaseljaotsuse ja saatis asja täies ulatuses uueks läbivaatamiseks maakohtule. Viru Maakohus võttis 12. veebruari 2019 määrusega hagi menetlusse uueks läbivaatamiseks ja andis pooltele tähtaja täiendavate seisukohtade esitamiseks. Hageja jäi oma eelnevalt esitatud seisukohtade juurde. Kostja ei esitanud kohtule vastust. Kostja vastus Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega kätte 22. juunil 2018 (t.l.-50) ja hageja seisukoht asja uuel läbivaatamisel 19. märtsil 2019 (t.l.-88). Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväiteid esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks 15. novembri 2016 laenulepingust nr xxxxx ja 30. mai 2017 laenulepingust nr xxxxx LISA tulenev võlgnevus, millest tagastamata krediit 1872,11 eurot, tasumata intress 521,15 eurot, kuni hagi esitamiseni 29. maini 2018 sissenõutav viivis 677,60 eurot ning edasiulatuv viivis 30. maist 2018 kuni põhinõude täitmiseni viivisemääras 46,8% aastas. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväiteid esitanud. Hageja väited on tõendatud laenulepinguga (t.l.-10-12), laenuavaldusega (t.l.-13), Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehega (t.l.-14-15), maksekorraldusega (t.l.-16), isikusamasuse tuvastamise ankeedi ja dokumendi koopiaga (t.l.-18-19), laenulepingu üldtingimustega (t.l.-20-25), laenulepingu lisaga (t.l.-26-27), maksekorraldusega (t.l.-28), meeldetuletusega (t.l.-29), teatega laenulepingu ülesütlemise kohta (t.l.-31) ja teatisega nõude loovutamisest (t.l.-32). Kohus järeldab, et pooled on sõlminud tarbijakrediidi lepingu (VÕS § 402 lg 1), kostja on tarbija (VÕS § 1 lg 5). Vaidlust ei ole, et kostja ei täitnud laenulepingut kohaselt ja tasus tähtaegselt vaid makseid summas kokku 321,87 eurot. Seega oli laenuandjal õigus VÕS § 415 lg 2 alusel arvata kostja makstud summast maha laenu sissenõudmise kulud 40 eurot kooskõlas laenulepingu üldtingimuste p-ga 9.7. Laenu sissenõudmise kulud vastavad VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestatud suurusele. Ülejäänud summa 281,87 eurot (321,87-40) arvestas hageja põhiosa ja intressi katteks. Ülejäänud summa 281,87 eurot euro ulatuses vähendas laenuandja tagastamata krediidi osa, mis peale vähendamist moodustas 1872,11 eurot (2000-127,89) ja intressi osa, mis peale vähendamist moodustas 521,15 eurot (tasutud 153,98 eurot). Laenulepingu järgi on aastane intressimäär 46,8% ja krediidikulukuse määr 58,26%. (t.l.-10). Laenulepingu sõlmimise ajal 15. novembril 2016 oli viimati Eesti Panga poolt 27. juunil 2016 avaldatud kuue kuu keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr seisuga 31. mai 2016 19,49 %. Selle kolmekordne on 58,47%, seega on laenulepingu krediidi kulukuse määr (58,26 %) seadusega lubatud piires. Laenuandja Express Credit AS loovutas nõude koos kõrvalnõuetega hagejale (VÕS § 164 lg 1, VÕS § 167 lg 1 ja lg 3). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt laenulepingust nr xxxxx tulenevate kohustuste, sealhulgas intressi ja viiviste maksmise kohustuse täitmist. Kostja põhinõude ega 3(6)

2-18-8264 intressi arvestuse osas vastuväiteid ei esitanud. Kostja tasus esialgsele võlausaldajale 321,87 eurot, mille hageja arvestas VÕS § 415 lg 2 alusel tagastamata krediidi ehk võlgnetava põhisumma katteks, mille jääk peale kostja makstud summa maha arvamist moodustab 1872,11 eurot ning intressi katteks, mille jääk peale kostja makstud summa maha arvamist moodustab 521,15 eurot. Kohus järeldab, et kostjal on hageja ees laenulepingust nr xxxxx ja laenulepingust nr xxxxx LISA tulenev täitmata kohustus 1872,11 eurot krediidisumma tagastamise osas ja 521,15 eurot tasumata intressi osas. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt raha maksmise kohustuse täitmist. Hageja palub mõista kostjalt välja seisuga 29. mai 2018 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 677,60 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt laenulepingust on pooled leppinud kokku 0,13% päevas iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest, seega aastas 46,8% (t.l.-10). Kohtu hinnangul on viivise määra puhul tegemist VÕS § 35 järgse tüüptingimusega. Kostja on sõlminud lepingu tarbijana. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Riigikohus on selgitanud, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (RKL tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Hindamaks viivisemäära mõistlikkust tuleb kaaluda lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub 8% aastas. Arvestades vaidlusalusel ajal kehtestatud referentsimäärasid, kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus 8% aastas. Riigikohus on selgitanud, et eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus 4(6)

2-18-8264 lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p 13). Lepingus kokkulepitu ületab seaduslikku viivisemäära ligikaudu kuus korda (46,8/8=5,85). Kohus leiab, et selline selgelt ülemäärane ja tarbijat ebamõistlikult kahjustav viivisemäär on tühine. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Viivisekokkuleppe tühisuse korral on hagejal võimalik nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (Riigikohtu 14. juuni 2005 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 p 24). Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 367 II lause kohaselt võib eelkõige viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Sissenõutavaks muutunud viivis annuiteetgraafiku alusel põhivõlalt 1872,11 eurot kuni otsuse tegemiseni 08. maini 2019 (kaasa arvatud) on kokku 256,98 eurot: Võlaperiood % Võla summa Viivitatud päevade arv Viivise summa aastas 16.02.2017 – 12.09.2017

22,21

1,02 16.03.2017 - 12.09.2017

58,13

2,31 16.04.2017 - 12.09.2017

60,40

1,99 16.05.2017 - 12.09.2017

62,76

1,65 16.06.2017 - 12.09.2017

65,20

1,27 16.07.2017 - 12.09.2017

67,75

0,88 16.08.2017 - 12.09.2017

70,39

0,43 13.09.2017 - 08.05.2019

1872,11

247,43 Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis annuiteetgraafiku alusel kokku summas 256,98 eurot. Hageja palub välja mõista täiendava viivise alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku täitmiseni viivisemääras 46,8% aastas tagastamata põhivõlalt. Arvestades kohtu poolt eeltoodud põhjendusi viivisemäära osas, tuleb kostjalt TsMS § 367 alusel hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras alates 09. maist 2019 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Eelnevast tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele VÕS § 101 lg 1 p 1, VÕS § 101 lg 1 p 6, VÕS § 94 lg 1, TsMS § 367 ning VÕS § 108 lg 1 alusel põhinõude 1872,11 euro, intressi 521,15 euro ja seisuga 08. mai 2019 sissenõutavaks muutunud viivise 256,98 euro osas, kokku 2650,24 eurot ja viiviste alates 09. maist 2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras osas. Viivise ja edasiulatuva viivise kuni põhinõude täieliku täitmiseni viivisemääras 46,8% aastas võlgnetavalt laenusummalt nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata. Hagi hind

5(6)

2-18-8264 Hageja esitas nõude välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse 1872,11 eurot, intress 521,15 eurot ja sissenõutavad viivised 677,60 eurot, kokku 3070,86 eurot; ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 30. maist 2018 tasumata põhinõudelt 1872,11 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses viivisemääras 46,8% aastas. Lähtuvalt TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja lg 2 ning § 134 lg 1 moodustab hagihind 3947,01 eurot (3070,86+876,15). Kohtuotsuse täitmise viis ja kord Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja korra ning kohustab kostjat maksma kohtuotsusega välja mõistetud summad hageja arvelduskontole. Menetluskulud TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, muu hulgas kui Riigikohus rahuldab teistmisavalduse, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Tartu Ringkonnakohus 13. jaanuari 2017 otsusega rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas Viru Maakohtu 31. augusti 2016 tagaseljaotsuse ja saatis hagi maakohtule uueks läbivaatamiseks ja selgitas, et menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt (hagihind 3947,01/2650,24+149,77, s.o 71% ulatuses), tuleb menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda 71% ja hageja kanda 29% ulatuses. Lähtuvalt TsMS § 174 lg 4 ning § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist. TsMS § 176 lg 6 ja 7 alusel toimetatakse menetluskulude nimekiri ja tõendid viivitamata vastaspoolele kätte. Kohus määrab menetlusosalisele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Kohus tuvastas, et hageja esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, kuid kohus ei edastanud menetluskulude nimekirja vastaspoolele ega määratud kostjale tähtaja hageja menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Seega määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist ja kostjale tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamise määramist (TsMS § 177 lg 1 p 2). Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.