2-16-9424
Määruse tegemise aeg ja koht
07. mai 2019.a, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Piret Raik
Kohtuasi
Korteriühistu Püssi Viru 4 hagi V. V., N. V. ja E. V. vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Püssi Viru 4 KÜ (RK 80274154, Viru tn 4, Püssi, 43222 Ida-Virumaa) Hageja seaduslik esindaja (juhatuse liige): Ü. T. (xxx) Kostjad: V. V. (sünd. xxx; elukoht: xxx; e-post: xxx) N. V. (sünd. xxx; xxx; e-post: xxx) E. V. (sünd xxx; elukoht: xxx; e-post: xxx)
RESOLUTSIOON
Keelduda Korteriühistu Püssi Viru 4 hagi menetlusse võtmisest.
2.Jätta rahuldamata algatamiseks.
hageja
taotlus
põhiseaduslikkuse
järelevalvemenetluse
Menetluskulud jätta hageja kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.Hagiavalduse kohaselt on kostjate kaasomandis korteriomand xxx. Hagejale teadaolevalt soetasid kostjad korteriomandi endale ajaks, mil nad viibivad Eesti Vabariigis. Kostjad ei ole täitnud korteriühistu liikmelisusest tulenevaid kohustusi, on jätnud tasumata osutatud majapidamisteenuste eest. Hagi aluseks on täitmata kohustused, mis on muutunud sissenõutavaks alates 20.12.2013.a. Varasemaid makseid on kostjad täitnud, kasutades selleks erinevaid maksevõimalusi. Hageja leiab eeltoodust tulenevalt, et kostjad on teadlikud Eesti Vabariigis korteriomandi omamisega seonduvatest kohustustest. Kostjatele esitati arved e-postiga. Kostjad ei ole korterühistule kordagi teada andnud, et neil oleks makseteatiste kättesaamisega probleeme. Kostjad on küll väitnud, et neil ei ole võimalik teha Eesti Vabariiki tavapärast pangaülekannet, mistõttu on erinevatel aegadel kokku lepitud erinevaid tasumise võimalusi. Kostjate võlg ajavahemiku 20.12.2013.a. kuni 30.04.2016.a. on kokku 3 143 eurot., millele lisanduvad viivised. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks võlgnevus 3 143 eurot, viivis 910 eurot ning lisanduv viivis. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Hageja leiab, et pädevaks kohtuks käesoleva tsiviilasja lahendamisel on TsMS § 70 lg 2 ja § 88 kohaselt Viru Maakohus. Kostjad ei ela pidevalt neile kuuluvas korteris, kuid kostjate muu elukoht ei ole hagejale teada. Hagejale teadaolevalt on kostjad Vene Föderatsiooni kodanikud ning vastavalt Eesti – Vene õigusabilepingu art 21 lg 1 on lepinguosalise riigi kohus pädev tsiviilasja arutama kui kostjal on antud liikmesriigis elukoht. Kostjatele kuuluv korteriomand on eluruum ning hagejal puuduvad igasugused andmed, et kostjad kasutaksid seda muul otstarbel. Kui asuda seisukohale, et hagi ei allu Eesti kohtule, võib hageja hinnangul olla tegemist olukorraga, kus hageja õigusi on põhiseadusvastaselt riivatud õigust loova akti andmata jätmisega ning hageja palub maakohtul algatada vastav kontroll. Võttes aluseks õigusabilepingu art 21 lg 2 ei ole korteriühistu isikuks, kes saaks mõjutada, kellel on õigus korterelamus kortereid omandada. Hagejat ei kaasatud kostjatele korteriomandi võõrandamise protsessi, mistõttu puudus hagejal võimalus kostjatega kohtualluvuse kokkulepet sõlmida. Hagejal puudub võimalus otsustada, kas vahendada kostjatele kuuluva korteriomandi osas teenuseid või mitte, sest kortermaja on üks tervik. Hageja asetamine olukorda, kus tal puuduvad reaalsed ja praktilised võimalused õiguskaitsevahendite mõistlikuks kasutamiseks, on põhiseaduse § 15 ebaproportsionaalne piirang ning kahjustab põhiseaduse § 32 sätestatud hageja omandiõigust. Põhiseaduspäraseks ei saa pidada olukorda, kus hageja omandiõiguse kaitse jääb sõltuma kolmandate isikute suvast.