Korteriühistu Püssi Viru 4 hagi Vera Vlasenko, Nataliya Vlasenko ja Ekaterina Vlasenko vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Hagiavalduse mentlusse võtmisest keeldumine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 22. detsembri 2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Korteriühistu Püssi Viru 4 määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja): Korteriühistu Püssi Viru 4 (registrikood 80274154), seaduslik esindaja Ülo Tuur Vastustajad (kostjad): Vera Vlasenko (sündinud XXXXXXX), Nataliya Vlasenko (sündinud XXXXXX), Ekaterina Vlasenko (sündinud XXXXXXX).
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 22. detsembri 2016 määrus ja saata Korteriühistu Püssi Viru 4 hagi Vera Vlasenko, Nataliya Vlasenko ja Ekaterina Vlasenko vastu võlgnevuse väljamõistmiseks menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule.
2.Rahuldada Korteriühistu Püssi Viru 4 määruskaebus. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.
Korteriühistu Püssi Viru 4 (hageja) esitas 17. juunil 2016 Viru Maakohtule hagi Vera Vlasenko, Nataliya Vlasenko ja Ekaterina Vlasenko (kostjad) vastu, milles palus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 3143 eurot, viivise 30. aprilli 2016 seisuga 910 eurot 70 senti ja lisanduva viivise kuni põhivõlgnevuse tasumiseni määraga 0,07% päevas. Hagiavalduses märgitu kohaselt on kostjate kaasomandis korteriomand asukohaga Viru tn 4-X Püssi linnas Lüganuse vallas Ida-Virumaal. Kostjad ei ole täitnud korteriühistu liikmelisusest tulenevaid kohustusi ning võlgnevad hagejale tasumata majandamiskulud ja viivise. Kostjad ei ela pidevalt neile kuuluvas korteris, kuid kostjate muu elukoht ei ole hagejale teada. Hagejale teadaolevalt on kostjad Vene Föderatsiooni kodanikud. Kui kohus leiab, et hagi ei allu Eesti kohtule, võib olla tegemist olukorraga, kus hageja õigusi on põhiseadusvastaselt riivatud (hagejal ei ole reaalset võimalust õiguskaitsevahendite mõistlikuks kasutamiseks) ning maakohtul tuleb algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Viru Maakohus jättis 22. detsembri 2016 määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 2 alusel menetlusse võtmata ning jättis hageja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamiseks rahuldamata. Menetluskulud jäeti hageja kanda. Maakohus leidis, et hagi ei allu Viru Maakohtule. Kostjad on Vene Föderatsiooni kodanikud ja asjas kohaldub Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (edaspidi Eesti - Vene õigusabileping). Eesti - Vene õigusabilepingu art 21 lg 1 järgi on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Kostjad elavad Vene Föderatsioonis. Hageja on kinnitanud, et kostjad ei ela pidevalt neile kuuluvas korteris, ning neil ei ole võimalik teha Eesti Vabariiki tavapäraseid pangaülekandeid. Seega on ilmne, et kostjate tavaline/peamine elukoht ei ole Eestis. Eesti - Vene õigusabilepingu art 21 lg 2 järgi arutavad lepingupoolte kohtud asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Vaatamata kohtu nõudmisele ei ole hageja esitanud kostjate kirjalikku nõusolekut asja arutamiseks Eesti kohtus. Hageja käsitlus Eesti - Vene õigusabilepingu art 21 lg 2 sisust ja hageja õiguste põhiseadusvastasest piiramisest on asjakohatu. Kõnealuse õigusabilepingu art 21 lg 2 ei piira ebaproportsionaalselt hageja õigust oma rikutud õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Hagejal on võimalus valida, kas esitada nõue kostjate elukohajärgsele kohtule Vene Föderatsioonis (lg 1) või kostjate kirjalikul nõusolekul Eesti kohtule (lg 2). Hageja viited PS § 32 riivele on arusaamatud.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi lahendamiseks tagasi maakohtule. Maakohus tõlgendas õigusabilepingut valesti ning määras kostjate elukoha valesti, kui jättis hagejate hagi menetlusse võtmata. Alternatiivselt on tegemist põhiseadusvastase olukorraga.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 22. detsembri 2016 määrus tuleb tühistada ja määruskaebus rahuldada. Asi tuleb saata menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule.
5.Asjas tuleb lahendada küsimus, kas maakohus võis Eesti - Vene õigusabilepingust tulenevalt keelduda hagi TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel menetlusse võtmast. Viidatud sätte järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.
6.Rahvusvahelise kohtualluvuse sätetega määratakse TsMS § 70 lg 1 järgi kindlaks see, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 123 tuleneb, et rahvusvahelised lepingud omavad prioriteeti riigisiseste seaduste (sh TsMS ) suhtes. Eesti - Vene õigusabilepingu art 1 sätestab, et ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi. See käib ka vastavalt kummagi lepingupoole seadusandlusele moodustatud juriidiliste isikute kohta. Eeltoodust tulenevalt kohaldub kõnealune õigusabileping juhul, kui mõnel menetlusosalisel on Vene Föderatsiooni kodakondsus. Kuivõrd tuvastatud asjaoludel on kostjad Vene Föderatsiooni kodanikud, leidis maakohus õigesti, et asjas kohaldub kõnealune õigusabileping.
7.Eesti - Vene õigusabilepingu art 21 lg 1 esimene lause sätestab, et kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Kriteeriumid, mille alusel saab määrata isiku elukohta, sätestab tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 14. Viidatud sätte järgi on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab (lg 1) ning elukoht võib üheaegselt olla mitmes kohtas (lg 2). Seega võib isikul olla mitu elukohta ja igal elukohal on õiguslikult sama tähendus, nagu ainukesel elukohal. Isik võib elada vaheldumisi kord ühes, kord teises kohas ning sel juhul on mõlemad kohad elukohad (vt Riigikohtu 6. aprilli 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-16, p 13). Ringkonnakohus märgib lisaks, et peamise elukohana on käsitatav koht, kus isik viibib rohkem kui mõnes muus kohas (elukohaks ei saa pidada kohta, kus isik viibib ajutiselt). Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et esitatud asjaolude kohaselt ei ela kostjad pidevalt neile Eestis kuuluvas korteriomandis. Eesti rahvastikuregistris kostjate kohta andmeid ei ole, toimikus oleva korteriomandi müügilepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse kohaselt viibisid kostjad lepingu sõlmimisel Eestis kehtiva viisa alusel ning nende aadress on Maruškino küla Naro-Fomini rajoon Moskva oblast Vene Föderatsioon (tl 28-29). Hageja seletuse kohaselt toimub suhtlus kostjatega majandamiskulude tasumiseks tavapäraselt e-posti teel ning kuivõrd kostjatel on probleem teha teisest riigist Eesti Vabariiki pangaülekandeid, on kokku lepitud erinevaid rahasiirdamise võimalusi (tl 3). Hageja selgitab samuti, et kostjad ei ela pidevalt neile kuuluvas korteriomandis ning kostjate muu elukoht ei ole hagejale teada (tl 5). Ringkonnakohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et osa kostjate varast (korteriomand) asub küll Eesti Vabariigis, kuid see asjaolu ei mõjuta nende elukohta.
8.Eesti - Vene õigusabilepingu art 21 lg 2 esimese lause kohaselt võivad lepingupoolte kohtud arutada asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Toimiku materjalide kohaselt on maakohus pöördunud kohtunõudega hageja esindaja poole, kohustades viimast juhuks kui kostjad viibivad/elavad Venemaal, esitama kohtule kostjate kirjaliku nõusoleku asja arutamiseks Eesti kohtu kaudu (tl 12). Hageja sellekohast kostjate nõusolekut esitanud ei ole. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud kostjate seisukoha väljaselgitamiseks (kohtumenetluse toimumise kohta) vajalikud toimingud tegemata. TsMS § 372 lg 3 esimene lause sätestab kohtule võimaluse vajaduse korra küsida kostja seisukohta hagi menetlusse võtmise kohta. Ringkonnakohtu hinnangul tuli maakohtul olukorras, kus hagi menetlusse võtmisel tekkis küsimus, millisele kohtule Eesti - Vene õigusabilepingu järgi asi allub, eeltoodud asjaolud välja selgitada, küsides kohtualluvuse üle otsustamiseks kostjate seisukohta
(vt selle kohta ka Riigikohtu 21. novembri 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-12, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostjate seisukoha kindlakstegemiseks mõistlikke pingutusi teinud. Riigikohus on osundanud kohtu mõistlike pingutuste mõistele andmete leidmisel
31.märtsil 2015 tsiviilasjas nr 3-2-1-179-14 tehtud määruse p-des 11 ja 12, pidades seda suures mahus ja erinevaid järelepärimistoimingute ja kättetoimetamise katsete kogumiks. Praegusel juhul on maakohus tuvastanud kostjate elukoha Vene Föderatsioonis ning toimiku materjalide kohaselt (vt korteriomandi müügileping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus) oli kohtule teada nii kostjate e-posti kui ka elukoha aadress. Eeltoodut arvestades ei olnud kohtul ülemääraselt keeruline ega koormav küsida kostjatelt seisukohta kohtumenetluse toimumiskoha kohta. Ülaltoodust tulenevalt on maakohus keeldunud ennatlikult TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel hagi menetlusse võtmast ning asi tuleb saata menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule.
9.Kõnealuse õigusabilepingu art 21 lg-d 1 ja 2 sätestavad kummagi lepingupoole kohtutele pädevuse arutada tsiviil- ja perekonnaasju, kusjuures hagejal on võimalus esitada oma nõue kostja elukohajärgsele kohtule Vene Föderatsioonis või kostja kirjalikul nõusolekul Eesti kohtule. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hageja väide Eesti – Vene õigusabilepingu art 21 lg-te 1 ja 2 vastuolust PS §-st 15 tuleneva kohtusse pöördumise õigusega ning PS §-st 32 tuleneva omandipõhiõigusega on põhjendamatu.
10.Lisaks märgib ringkonnakohus, et maakohus on rikkunud TsMS § 663 lg-t 3 ning ei ole toimetanud määruskaebust kostjatele kätte. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-123-12 p-s 11 asunud seisukohale, et igal juhul tulnuks kostjale kätte toimetada hageja esitatud määruskaebus maakohtu määruse peale, kuivõrd määruskaebuse lahendamine puudutas otseselt kostja huve ning kostjale tulnuks tagada võimalus võtta selle kohta seisukoht.
11.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse ja saadab hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule, siis tulenevalt TsMS § 372 lg-st 5 ei ole ringkonnakohtu määrus edasikaevatav Riigikohtule. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.