J L hagi K K vastu 5 234,35 euro nõudes, alternatiivselt K K valdusest asjade väljamõistmise nõudes J L valdusesse ning sellest keeldumisel mõista K K’lt välja J L kasuks 5 234,35 eurot
Tsiviilasja hind
5 234,35 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja J L, isikukood *, elukoht * Hageja lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk Kostja K K, isikukood *, elukoht *
Kohtuistungi toimumise aeg
17. aprill 2019.a
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt K K hageja J L kasuks kahjuhüvitis summas 5 234,35 eurot.
3.Edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine. Menetluskulud jätta 70% ulatuses kostja kanda ja 30% ulatuses hageja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused
21.12.2018.a esitas J L Pärnu Maakohtule hagi K K vastu 5 234,35 euro nõudes. Hagi kohaselt on pooled tuttavad alates 1997. aastast. Periooditi suhtlesid pooled tihedamalt ja elasid koos. Harju Maakohtu 16.03.2016.a kohtuotsusega tunnistati hageja süüdi kostja suhtes toime pandud väärkohtlemises. Tegelikkuses ei ole hageja seda tegu toime pannud. Hagejat karistati ning talle kohaldati kostja suhtes lähenemiskeeld. Mitu kuud pärast Harju Maakohtu kohtuotsust soovis kostja taas hagejaga suhtlema hakata. Pooled hakkasid uuesti tihedamalt suhtlema. 2017 ostis kostja endale korteri. Hageja aitas kostjat korterisse kolimisel. Sügisest 2017 kuni kevadeni 2018 oli poolte suhetes paus, sest kostja hakkas uuesti suhtlema oma lapse isaga. 2018 kevadel soovis kostja hagejaga kokku saada. Kostja palus hagejal tuua korterisse voodi. Hageja tõi korterisse * oma antiikse metallvoodi. 2018 märtsis ostis hageja kostja palvel kaks madratsit maksumusega 598,50 eurot, sest kostjal endal selleks raha puudus. Kostja lubas raha tagastada. Madratsid viidi kostja korterisse. Aprillis 2018 tellis kostja endale uue köögimööbli, mis maksis 3 985 eurot. Kostja palus hagejal tellimuse eest tasuda, lubades hiljem raha hagejale tagastada. Seejärel palus kostja aidata remondi teostamisel, mida hageja ka oma vahenditest tegi. Hageja ostis poest laminaadi, WCpoti, kraanikausi, uued rulood. Kostja lubas raha hiljem tagastada.
2.Augustis 2018 teatas kostja ei soovib hagejaga suhte lõpetamist. Kostja korterisse jäid mõned hageja isiklikud asjad, sh sülearvuti väärtusega 289 eurot. Kokku andis hageja kostjale laenu asjade ostmiseks summas 5 234,35 eurot, millest madratsid maksid 598,50 eurot, köögimööbel ja tehnika 3 985 eurot, laminaat 429,08 eurot, kraanikauss 72,35 eurot, rulood 73,55 eurot ja WC-pott 75,87 eurot.
3.Hageja nõuab raha tagastamist laenu alusel. Juhul, kui kohus laenulepingut ei tuvasta, siis nõuab hageja raha tagasi alusetu rikastumise sätete alusel ning kui kohus leiab, et kostja ei pea raha tagastama, siis nõuab hageja asjade tagastamist.
4.Poolte vahel oli suuline laenuleping. Hageja andis kostjale raha korteri remontimiseks ja sisustamiseks. Kostja lubas raha tagastada. Poolte vahel sõlmitud laenuleping oli tähtajatu. Hagiavaldusega teatab hageja laenulepingu ülesütlemisest ja nõuab raha tagastamist. Kostja eelnev käitumine viitab sellele, et ta ei kavatse kohustust täita. Seetõttu esitab hageja hagi juba praegu.
5.Alternatiivselt tugineb hageja alusetu rikastumise sätetele. Hageja arvas, et kui tasus raha kostja asjade eest, siis tasumisega täidab kostjaga sõlmitud laenulepingu. Kui kostja väidab, et laenulepingut ei ole sõlmitud, siis tuleb hagejale raha ikka tagastada, kuna hageja ei pidanud kostja valitud asjade eest tasuma. Kui kohus mingil põhjusel leiab, et kostja ei pea raha tagastama, siis nõuab hageja asjade väljanõudmist kostja valdusest omandiõiguse alusel. Asjade üleandmisest keeldumisel palub hageja kostjalt välja mõista madratsite eest 598,50 eurot, köögimööbli ja tehnika eest 3 985 €, laminaadi eest 429,08 €, kraanikausi eest 72,35 €, ruloode eest 73,55 €, XC-poti eest 75,87 €.
6.24.01.2019.a esitatud puuduste kõrvaldamise avalduses on hageja seisukohal, et kostja valitud asjade eest tasumise eelduseks oli asjaolu, et pooled olid tol hetkel elukaaslased. Hagejal oli juurdepääs kostja korterile ja selles asuvatele asjadele. Hagejal oli võimalus kostja korteris elada ning ostetud asju kasutada. Pärast kooselu lõppu ei olnud hagejal enam juurdepääsu
korterile ning asjadele ning ta ei saanud neid enam kasutada. Seega langes hageja jaoks ära asjade eest tasumise eeldus.
7.Valdusest väljanõudmise nõuet põhistab hageja asjaoluga, et viibis isiklikult asjade ostmise juures ning tasus isiklikult asjade müügihinna.
8.28.02.2019.a kohtu eelistungil selgitas hageja, et tugineb laenulepingule. Laenuleping sõlmiti vahetult iga asja ostmise hetkel. Laen anti nii, et see toimub iga konkreetse asja tasumisega. Tegemist oli tähtajatu ja intressita lepinguga. Hagiavalduses tehti laenulepingu ülesütlemine. Enne kohtusse pöördumist saadeti ka kostjale pretensioon raha tagastamise osas. Algusest peale oli kokku lepitud, et hageja aitab kostjat remondi teostamisel ja vajalike asjade ostmisel. Seejuures ei olnud täpselt kokku lepitud summat, kui palju asjade eest makstakse või mida ostetakse.
9.25.03.2019.a. seisukohas on hageja positsioonil, et korteris remondi teostamisel lähtus ta sellest, et korterist saab poolte ühine kodu, kus nad elavad koos elu lõpuni. Seoses poolte kooselu lõppemisega ei saa hageja enam korteris elada, mistõttu hagejal ei olnud kohustust kulusid kanda või langes see hiljem ära seoses poolte kooselu lõppemisega. Kostja on rikastunud seeläbi, et hageja tegi kulutusi tema korterile. Kostja vastuväited
10.08.02.2019.a vastuses kostja esitatud hagi ei tunnista. Hageja ei ole kostjaga teinud kokkuleppeid rahalistes küsimustes. Raha pakkumised on hageja teinud ise, et kompenseerida kostja peksmist ja ahistamist vägivalla teel.
11.28.02.2019.a eelistungil kostja esitatud hagi ei tunnistanud. Kostja väidetel ostis hageja asjad ise vabatahtlikult. Pooltel oli omavaheline suhe. Hageja soovis ise neid asju osta. Köögimööbli kinkis hageja sünnipäevaks, ehkki kostja seda ei soovinud. Kui kostja läks köögimööbli osas järelmaksu lepingut tegema, siis hageja maksis selle tervikuna ära, öeldes, et see on kingitus.
12.05.04.2019.a. seisukohas avaldas kostja, et tegemist ei ole kinke- ega laenulepinguga, vaid hageja poolt kahju hüvitisega kostjale tekitatud moraalse ja füüsilise kahju eest. Hageja ja kostja vahel olid lähedased suhted. Hageja oli vägivaldne ning mõisteti süüdi vägivallateos kostja vastu. Hagejale oli kehtestatud lähenemiskeeld kostja suhtes. Lähenemiskeelu kehtivuse ajal, rikkudes lähenemiskeeldu, ostis hageja kostjale asjad. Kostja sai aru, et hageja soovis maksete ja ostudega hüvitada kostjale peksmise käigus tekitatud vaimset ja moraalset kahju, valu ja kannatusi. Sel perioodil ei julgenud kostja hagejale vastu hakata, sest sellele võis järgneda hageja vägivallategu. 17.04.2019.a. kohtuistungil jäi kostja seisukoha juurde, et tegemist on kahjuhüvitisega. Kohtuotsuse põhjendused
13.Poolte lähisuhted on mõlemad pooled omaks võtnud /tl 73/. Harju Maakohtu 16.03.2016.a. kohtuotsuse põhjendavas osa märgitakse, et tuvastatud on süüdistatava (hageja) ja kannatanu (kostja) lähisuhted. Harju Maakohtu 16.03.2016.a. kohtuotsusega kohaldati hagejale kostja suhtes lähenemiskeeld 36 kuuks. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et sellest kinni ei peetud. Käesoleva kohtumenetluse eesmärgiks ei ole tuvastada, mis ajast ning kelle poolt
lähenemiskeelust kinni ei peetud. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et 2018. aastal so ajal, mil soetati asjad, mille üle käesolevas menetluses vaieldakse, olid poolte vahel lähisuhted.
14.VÕS § 396 lg 1 sätestab laenulepingu mõiste. Poolte vahel puudub kirjalikult sõlmitud laenuleping. Hageja tugineb asjaolule, et nende vahel sõlmiti suuline laenuleping, mis oli tähtajatu. Hageja on esitanud oma konto väljavõtte, millest nähtub, et ta on 20.04.2018 tasunud Ehituse ABC-s 429.08 eurot /tl 11/. 07.04.2018.a. on hageja tasunud 3 985 eurot /tl 12/. Hageja konto väljavõtetega on tõendatud, et hageja on tasunud veel 73,55 €, 72,35 €, 598,50 €, 75,87 € /tl 13,14, 16, 187. Hageja on hagiavalduse punktis 9 märkinud, et kostja korterisse jäi hageja sülearvuti, kuid selles osas kohtule nõuet esitatud ei ole. Seega ei analüüsi kohus tõendit, mis on kohtule esitatud sülearvuti maksumuse osas /tl 17/. Hageja ei ole kohtule selgitanud, millist nõuet tõendab pangakaardiga tasumine summas 131,96 eurot 06.04.2018.a., mistõttu kohus ei analüüsi selles osas kohtule esitatud tõendit /tl 15/. Hageja on tõendanud, et ta on tasunud 5 234,35 eurot (429,08+3985+73,55+72,35+598,50+75,87) ning kostja seda faktilist asjaolu vaidlustanud ei ole. Seega loeb kohus tõendatuks, et hageja on 2018 aasta kevad-suvel teinud kulutusi summas 5 234,35 eurot. Vaidlust ei ole, et kõik need kulud olid tehtud seoses esemetega, mis osteti või paigaldati kostjale kuuluvasse korterisse. Tõendatud on, et kostjale kuulub alates 07.02.2017.a. registriosa nr 2120332 /tl 7-10/.
15.Pooled vaidlevad, kas asjade eest, mis korterisse osteti või paigaldati, on kostja kohustatud hagejale tasuma või mitte. VÕS § 396 lg 1 tähenduses sõlmitud laenuleping eeldab nii laenuandja kui laenusaaja tahet leping sõlmida. Kumbki pool peab tõendama asjaolud, millele ta tugineb tulenevalt TsMS § 5 lg-st 2. Hageja ei ole tõendanud, et pooled sõlmisid suulise tähtajatu laenulepingu.
16.Hageja esitatud konto väljavõtted tõendavad hageja poolt kaupade eest tasumist, kuid konto väljavõtted ei tõenda, et kostja peab hageja poolt tasutud kaupade eest raha tagastama. Kostja on kohustatud raha tagastama laenulepingu järgi juhul, kui pooltel oli enne tehingute tegemist kokkulepe, et kostjal lasub raha tagasimakse kohustus. Hagiavalduses on hageja seisukohal, et kostja soovis asju osta, kuid tal endal raha puudus. Seega palus ta hagejat, et viimane tasuks asjade eest. Kostja lubas hageja väidetel raha tagastada. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole nimetatud väiteid tõendanud. Hagis väidab hageja, et nad olid kostjaga lähisuhetes perioodil märts kuni august 2018.a./tl 3/. Hageja on positsioonil, et kostja valitud kaupade eest tasumise eelduseks oli asjaolu, et pooled olid tol hetkel elukaaslased ning hagejal oli võimalus kostja korteris elada ning ostetud asju kasutada. Hageja poolt on tasutud esemete eest, mida pooled kasutasid igapäevaseks eluks. Seega kasutas ka hageja ise ostetud asju. Pooled ei vaidle, et laenuleping oleks olnud suunatud rahasumma üleandmisele. Hageja on selgitanud, et pooltel ei olnud kokkulepet, kui palju hageja asjade eest maksab, sest ei olnud teada, mida ostetakse /tl 71/. Hageja poolt esiletoodud asjaoludest järeldab kohus, et pooled elasid perioodil, mil asjad osteti koos, ühise perena. Seda kinnitavad hageja seisukohad, et remondi teostamisel ja asjade ostmisel lähtus ta selles, et kostja korterist saab nende ühine kodu, kus nad koos elavad. Kostja on kinnitanud, et sel ajal kui asju soetati, olid pooled lähisuhtes. Kohus leiab, et ajal, mil pooled elavad koos, soetavad ühise majapidamise ja igapäevaelu tarbeks vajaminevaid esemeid, ei ole tegemist ühe poole poolt asjade eest tasumisel poolte vahel sõlmitud laenulepinguga VÕS § 396
lg 1 tähenduses. Poolte kooselu lõppemine mõne aja möödudes, ei anna samuti alust asuda seisukohale, et asjade eest tasumisel sõlmiti poolte vahel suuline tähtajatu laenuleping. Kohtu veendumust, et poolte vahel laenulepingut ei sõlmitud, kinnitavad ka hageja erinevad seisukohad laenulepingu ülesütlemise kohta. Hagi p 14 märgib hageja, et ütleb laenulepingu üles hagiavalduses ning nõuab raha tagastamist. Samas on hageja 27.11.2018.a. esitanud kostjale pretensiooni, milles nõuab samade asjade eest, mis hagis on märgitud, rahalist hüvitust /85-86/. Pretensioonis märgib hageja, et kostja korterisse jäid hagejale kuuluvad asjad, mille tagastamist ta nõuab või siis hüvitada asjade väärtus rahaliselt. Hageja poolt edastatud pretensioon tõendab, et poolte vahel ei olnud laenulepingut sõlmitud, hageja pidas asju enda omaks ning soovis asjade tagastamist. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata hageja nõude tulenevalt laenulepingust.
17.Hageja tugineb alternatiivselt alusetu rikastumise sätetele. Kohtu ette toodud asjaolud ei võimalda hageja nõuet rahuldada ka alusetu rikastumise sätete alusel. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus on tuvastanud, et poolte vahel puudub laenuleping. Kuna hageja poolt tasuti asjade eest eesmärgiga, et neid saavad pooled ühiselt kasutada ühises kodus, siis ei olnud hagejal alust eeldada, et asjade soetamisest tekib poolte vahel laenusuhe. Laenusuhte tekkimist ei saanud hageja eeldada ei asjade soetamise ajal ega hiljem, kui poolte kooselu lõppes. Kohtu ette toodud asjaoludel on tegemist tavapärase kahe isiku vahel kodu loomisel asjade ostmisega, mida kasutatakse kooselu ajal. Poolte kooselu lõppemine kui faktiline asjaolu, ei anna samuti alust asuda seisukohale, et hilisemalt langes ära laenusuhe. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata hageja nõude alusetu rikastumise sätetest tulenevalt.
18.Hageja on nõude esitanud alternatiivselt ka viisil, et kui kostja ei pea raha tagastama, siis nõuab hageja asjad kostja valdusest välja omandiõiguse alusel. Hagis palub hageja välja nõuda asjadena kostja valdusest kaks madratsit, kattemadrats, köögimööbel koos tehnikaga, laminaat kraanikauss, rulood, WC-pott /tl 5/. Hageja omandiõigust põhistab hageja sellega, et viibis asjade ostmise juures ja tasus asjade eest /tl 32/. 25.03.2019.a. seisukohas märkis hageja, et nõuab vaid nende asjade tagastamist, mida ei ole paigaldatud ega kasutatud ning nendeks on WC-pott ja kraanikauss. Kui kostja soovib siis ta võib need tagastada. Ülejäänud asjade osas loobus hageja tagastamise nõudest ning palus tehtud kulutuste hüvitamist VÕS § 1042 lg 1 alusel.
19.Kostja ütlustega on tõendatud, et kraanikauss ja WC-pott on keldris, paigaldamata /tl 73/. Vaidlust ei ole, et kõik asjad on kostja valduses. 27.11.2018.a pretensioonist tuleneb, et hageja peab asju enda omaks. Kostja on seisukohal, et raha pakkumised on tehtud kompenseerimaks peksmist ja ahistamist /tl 44/. Köögimööbli osas on kostja olnud seisukohal, et see oli kingitus sünnipäevaks /tl 73/. Hageja ise maksis vabatahtlikult laminaadi eest /tl 73/. 05.04.2019. on kostja seisukohal, et hageja teostatud maksete ja ostudega oli hageja tahtluse sisuks eelkõige hüvitada kostjale peksmiste käigus tekitatud vaimset ja moraalset kahju, valu ja kannatusi. Mööbli jm asjade ostmisel oli hageja käitumise eesmärgiks kahjutasu-hüvitise
maksmine. Tegemist ei olnud kinke ega laenuga /tl 90/. 17.04.2019.a kohtuistungil jäi kostja seisukoha juurde, et tegemist oli kahjuhüvitisega. Tegemist oli nii füüsilise kui moraalse vägivalla eest kahju hüvitamisega /tl 101-102/.
20.Eeltoodud kostja väidetest tuleneb, et kostja ei tugine asjaolule, et tegemist oli köögimööbli jm asjade puhul kinkega. Kõikide asjade puhul, mis hageja ostis on kostja seisukoht, et hageja hüvitas kostjale tekitatud kahju. Kohus juhtis kostja tähelepanu asjaolule, et sellisel juhul, tuleb kostjal esile tuua asjaolud, millest nähtuks kahju tekkimine, samuti kahjuhüvitise arvestus /tl 102/. Kostja on jätnud täitmata oma tõendamiskoormuse. Harju Maakohtu 16.03.2016.a. kohtuotsusega mõisteti hageja süüdi KarS § 121 lg 1 p 2 järgi. Kohtuotsuse kohaselt tsiviilhagi puudub /tl 57-59/. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid ega asjaolusid, millest nähtuks millise õigusvastase käitumise eest ja kui palju on kostja kahjuks arvestanud. Kostja väited, et tema kahju rahasse ei arvestanud, hageja ise hüvitas, kui peksis, püüdis heastada asjade ostmisega, ei anna alust asuda seisukohale, et hageja oli kostja eest kohustus, mille ta täitis asjade ostmisega /tl 102/. Kostja ei ole tõendanud ka hilisemaid hageja poolt toime pandud vägivallategusid, mille tagajärjel hagejal on tekkinud hüvitamiskohustus kostja ees summas, milles hagi on esitatud. Kostja väide, et kõik hageja poolt ostetud asjad on kahju hüvitamine, viiks sisuliselt olukorrani, kus kostja saaks lõputult väita, et hagejal on hüvitamiskohustus, ilma, et kostja tõendaks oma väiteid. Kostja on loobunud tuginemast asjaolule, et tegemist oli kinkelepinguga ning hüvitise puhul on kostjal tõendamata, et hagejal oli hüvitamiskohustus. Seega analüüsib kohus, kellele kuulusid asjad, mille eest hageja tasus.
21.Hageja on asjade eest tasunud ning asjad on käesoleval ajal kostja valduses. Ajal, mil hageja kulutused asjadele tegi, olid pooled lähisuhetes. Seetõttu on eluliselt usutavad hageja väited, et kulutusi tegi ta eesmärgiga koos kostjaga neid ühises kodus kasutada. Asjaolu, et hageja pidas asju endale kuuluvateks tõendab ka 27.11.2018.a pretensioon kostjale, milles hageja on seisukohal, et asjad kuuluvad talle ning need asuvad kostja korteris. Kostja vaidleb vastu, et on hagejalt pretensiooni saanud. Hageja ei ole tõendanud kostjale pretensiooni edastamist. Seetõttu arvestab kohus, et alates hagi kättetoimetamisest oli kostja teadlik hageja alternatiivsest nõudest, asjade väljanõudmise nõudest. Hageja on tõendanud, et ta tasus asjade eest, mis viidi korterisse, kus pooled asjade ostmise ajal koos elasid. Kostja ei ole tõendanud, et asjade näol on tegemist kahju hüvitamisega. Hageja on tõendanud, et on ostetud asjade omanik. Omanikul on nõudeõigus AÕS § 80 alusel. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja seisukohadele selles, et köögimööbli, ruloode ja laminaadi tagastamine on asju rikkumata võimatu. WC-pott ja kraanikauss on võimalik tagastada, kuna need on paigaldamata. Kohtu hinnangul on võimalik tagastada ka madratsid. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid selles, et asjad ei ole enam sellises väärtuses, mis ostes. Arvestades, et asjad on kõik ostetud vähem kui 1 aasta tagasi ning poolt kooselu lõppes augustis 2018, siis on põhjendatud võtta arvesse nende soetamismaksumus. Kostja on esitanud väite, et tegelikult ta asju ei tahtnud ning talle neid vaja ei olnud. Kostjal on hagi käes alates 31.01.2019 /tl 42/. Seega on kostjal olnud piisav aeg, et hagejale asjad tagastada või pidada läbirääkimisi asjade tagastamise osas, juhul kui kostja seda soovinuks.
22.Kostja on keeldunud asju tagastamast ning väitnud, et tegemist on kahju hüvitamisega, mis on fikseeritud Harju Maakohtu kohtuotsusega /tl 99/. Hageja on hagis taotlenud raha väljamõistmist asjade eest, kui kostja keeldub neid tagastamast. Kohus leiab, et hageja nõue rahalise hüvitise väljamõistmiseks tuleb rahuldada VÕS § 115 lg 3 alusel. Kostja ei soovinud kohtuistungil vastata küsimusele, kas ta on valmis asju tagastama. Seda tuleb kohtu hinnangul
tõlgendada kui kostja seisukohta, et ta keeldub asju tagastamast /tl 74-75/. Seetõttu on põhjendatud rahuldada hageja kahjuhüvitise nõue VÕS § 115 lg 3 alusel ilma, et hageja annaks kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Asjaolusid arvestades on see põhjendatud, kuna kostja on ilmselgelt keeldunud kohustust täitmast. Kostja ei ole tagastanud isegi WC-potti ja kraanikaussi, mille kohta ta ise on andnud kohtuistungil ütlusi, et need on olemas, paigaldamata, täiesti mõttetu ost /tl 73/. Riigikohus lahendis 3-2-1-127-08 on leidunud, et analoogses olukorras on võimalik VÕS § 115 lg 3 kohaldamine. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja nõude alternatiivse nõude alusel. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise asjadest üleandmise keeldumise tõttu summas 5 234,35 eurot, millest madratsite eest on hüvitis summas 598,50 eurot, köögimööbli ja tehnika eest summas 3 985 eurot, laminaadi eest 429,08 eurot. kraanikausi eest 72,35 eurot, ruloode eest 73,55 eurot ja WC-poti eest 75,87 eurot.
23.Hagihind on 5 234,35 eurot vastavalt TsMS § 123, 124 lg 1 ja 2. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
24.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 163 lg 1 alusel jäävad menetluskulud 70 % ulatuses kostja kanda ja 30 % ulatuses hageja kanda. Kohus arvestab menetluskulude jaotusel sellega, et hageja nõue on rahuldatud teise alternatiivse nõude alusel.
25.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.