Aravete Biogaas OÜ hagi N.R. Energy Osaühingu vastu võlgnevuse väljamõistmiseks N.R. Energy Osaühingu vastuhagi Aravete Biogaas OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
231 871 eurot 62 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 7. detsembri 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
N.R. Energy Osaühingu apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
16. aprill 2019
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja/vastuhagis hageja): N.R. Energy Osaühing (registrikood 12364776), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mart Angerjärv Vastustaja (hageja/vastuhagis kostja): Aravete Biogaas OÜ (registrikood 11464576), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anna Liiv
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 7. detsembri 2018 otsus ja saata Aravete Biogaas OÜ hagi N.R. Energy Osaühingu vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ning N.R. Energy Osaühingu vastuhagi Aravete Biogaas OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja kahju hüvitamiseks maakohtule uueks läbivaatamiseks.
Menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aravete Biogaas OÜ (hageja) esitas 6. septembril 2017 Tartu Maakohtule hagi N.R. Energy OÜ (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Lõpliku nõudena palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevuse 84 738 eurot 9 senti, 15. oktoobri 2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 28 193 eurot 85 senti ja alates 16. oktoobrist 2018 viivise 0,05% päevas täitmata põhikohustuselt kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 14. juunil 2010 soojusenergia ostu-müügilepingu. Hageja ütles lepingu 29. augustil 2018 üles seoses kostja kestva lepingu rikkumise ja võimatusega lepingut täita (kostja ei valda enam Aravete katlamaja ega ole võimeline hageja toodetavat soojust ostma). Lepingu p 3.4 kohaselt esitatakse kostjale igakuiselt arve eelnenud arvestusperioodil tarnitud ja müüdud soojusenergia koguse alusel. Arve tuleb tasuda hiljemalt 21 päeva jooksul arve kättesaamisest. Lepingu p 3.5 alusel tuleb arvestada viivist 0,05% päevas. Kostja on viivituses kolme kütteperioodi (2015/2016, 2016/2017 ja 2017/2018) eest tähtaegse tasumisega.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on keeldunud arvete maksmisest, sest hageja ei ole lepingut täitnud. Hageja võlgneb kostjale kahjuhüvitise ja kuluhüvitise elektrienergia eest.
3.Kostja esitas 28. novembril 2017 Tartu Maakohtule hageja vastu vastuhagi võlgnevuse väljamõistmiseks. Lõpliku nõudena palus kostja mõista hagejalt enda kasuks välja 134 435 eurot 97 senti, 11 429 eurot 8 senti ja 54 322 eurot 40 senti. Samuti palus kostja mõista hagejalt enda kasuks välja viivised (summa märkimata) ja viivise põhinõudelt (134 435 eurot 97 senti) 0,15% tasumata summalt päevas alates otsuse tegemisest kuni põhinõude kohase täitmiseni või alternatiivselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. 19. novembri 2018 kohtuistungil täpsustas kostja viivisenõuet ja palus mõista hagejalt enda kasuks välja lisaks põhinõuetele viivise 43 113 eurot 25 senti või alternatiivselt 18 889 eurot 37 senti. Õige viivise määr on 0,05%.
Vastuhagi kohaselt tarnis hageja lepingu kehtivuse ajal pidevalt lepingule mittevastavat küttevett ja seetõttu oluliselt vähem soojusenergiat. Kütteperioodidel 2014/2015 (osaliselt), 2015/2016, 2016/2017 ja 2017/2018 on kostja hageja tarnitud soojusenergia koguse vähenemisest tingituna pidanud ostma põlevkivikütteõli ja enda katelt kasutades ilmastikuoludele vastava küttegraafiku täitmiseks täiendavalt soojust tootma. Kokku tasus kostja hageja rikkumise tõttu soojusenergia eest rohkem 134 435 eurot 97 senti. Kostja tasus Aravere katlamajas kogu tarbitava elektrienergia eest, sest elektriliitumine on sõlmitud kostja nimele. Hageja ei ole elektrienergia eest tasumise kohustust eitanud ega mõõturi näite vaidlustanud. Perioodil aprillist 2015 kuni septembrini 2018 on hagejal tasumata 31 arvet 87,714 MWh elektrienergia eest summas 11 429 eurot 8 senti. Kostja pidi tegema täiendavaid kulutusi seoses katla ja katlamaja ekspluatatsiooniga. Vastavalt Konkurentsiameti kooskõlastatud tegevuskulude suurusele on kostja nõude suurus 83 376 eurot 60 senti. Kostja esitas nõude suuruses 54 322 eurot 40 senti.
4.Hageja vaidles vastuhagile vastu. Kostja nõuded on ebaselged ja ta ei ole oma nõudeid tõendanud. Kostja esitatud asjatundja arvamus rajaneb kostja poolt maha kirjutatud arvestite näitudel, mille ehtsus ei ole kontrollitav. Isegi kui lähtuda üksnes kostja väidetest, kui palju hageja lepingut rikkus ja kui palju pidi kostja tootma, on kostja seisukohad vastuolulised. Kostja ei ole tõendanud kokkulepet või hageja kohustust tarnida 1900 MWh ulatuses. Kostja väited hageja lepingu rikkumise kohta ning andmed, mille kostja tugineb, on liialt üldistavad. Erinevalt kostja käsitlusest sätestab lepingu p 2.7 ostetava-müüdava soojusenergia koguse, mitte üksnes müüdava ehk müügiks võimaldatava. See omakorda eeldab, et kostja oleks pidanud igal ajahetkel olema võimeline vastu võtma soojusenergiat vähemalt koguses 15,3 MW. Kostja ei ole tõendanud, et ta oli selleks võimeline. Kostja kahju hüvitamise nõudele ei kohaldu lepingu p-st 3.5 tulenev viivise määr.
MAAKOHTU LAHEND
5.Tartu Maakohus rahuldas 7. detsembri 2018 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 84 378 eurot 9 senti ja otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 30 429 eurot 19 senti. Vastuhagi rahuldas maakohus osaliselt, mõistis hagejalt kostja kasuks välja 11 429 eurot 8 senti ja jättis rahuldamata vastuhagis esitatud nõuded 134 435 eurot 97 sendi, 54 322 eurot 40 sendi ja viivise väljamõistmiseks. Maakohus tegi põhinõuete osas tasaarvestuse, mille tulemusena mõistis kostjalt hageja kasuks välja 72 949 eurot 1 senti ja sissenõutavaks muutunud viivise 30 429 eurot 19 senti. Samuti mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 8. detsembrist 2018 viivise 0,05% päevas põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse (72 949 euro 1 sendi) täieliku tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 7000 eurot ja viivise menetluskuludelt. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et poolte vahel oli sõlmitud soojusenergia müügileping, mille hageja 29. augustil 2018 üles ütles. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja ei ole hagejale soojusenergia eest kolmel kütteperioodil tasunud. Maakohus viitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1, § 108 lg-le 1 ja § 113 lg 1 esimesele lausele. Hageja on nõuet tõendanud. Hagiavalduse terviktekstis esitatud tabelis on nõude kujunemist jälgitavalt kirjeldatud. Kostja ei ole esitanud selgeid ja tõendatud asjaolusid, mis hagi rahuldamise välistaksid. Maakohus leidis, et vastuhagi tuleb p-s 1.1.2 nimetatud nõude osas (katlamajas tarbitud elektrienergia) rahuldada, sest hageja on selle põhinõude õigeks võtnud. Ülejäänud nõuete
(põlevkiviõli soetamisega kaasnenud otsese kahju ja katla ebasobivast töörežiimist tingitud kahju), samuti viivise, osas jättis maakohus hagi rahuldamata. Maakohus leidis, et viivise nõuet ei saa rahuldada, kuna kostja esindaja nimetas kohtuistungil viiviste summana kahte summat ning vastuhagist ei nähtu viiviste numbrilist suurust ega selle arvutuskäiku. Maakohtu arvates ei ole kostja tõendanud vastuhagi aluseks olevaid asjaolusid. Vastuhagi täielikuks rahuldamiseks ei piisa Ü. Kase ütlustest kogumis teiste kostja tõenditega. Maakohus nõustus kostjaga selles, et lepingu lisas 1 sätestatud hageja kohustust tagada küttevee temperatuurigraafiku 85 kraadi/65 kraadi täitmist ei ole hageja tõendanud. Samas asus maakohus seisukohale, et kuigi hageja toodetud küttevesi oli mõnel ajaperioodil ebapiisava temperatuuriga, ei anna see alust vastuhagi täielikuks rahuldamiseks. Kostja ei ole tõendanud kokkulepet või hageja kohustust tarnida soojusenergiat 1900 MWh ulatuses kindla perioodi jooksul. Maakohus leidis, et õige ei ole kostja käsitlus, et lepingurikkumisega on tegemist siis, kui hageja ei tooda ööpäevas minimaalselt 15,3 MW energiat. Lepingu p 2.7 sätestab lepingu ostetavamüüdava soojusenergia koguse, mitte üksnes müüdava ehk müügiks võimaldatava. See omakorda eeldab, et kostja oleks pidanud igal ajahetkel olema võimeline vastu võtma soojusenergiat vähemalt koguses 15,3 MW. Ei ole tõendatud, et kostja selleks võimeline oli. Soojusmõõturitelt mahaloetud andmete esitamine kohtule ei anna alust vastuhagi täielikuks rahuldamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et hageja toodetud soojusenergiat oli puudu määral, mis on seostatav kostja kahe nõudega. Maakohtu hinnangul ei kinnita Ü. Kase ütlused ja muud kostja esitatud tõendid seda, et kostja on kandnud kulutusi. Samuti ei ole tõendatud, et hageja üldse rikkus lepingut vastuhagis nimetatud mahus. Kostja soovis järeldada Konkurentsiameti kirjas nimetatud andmetest kahju suurust, tõendamata siiski enda tehtud kulutuste suurust. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest saaks järeldada, et temale on tekkinud otsene kahju seoses põlevkivi soetamisega. Samuti ei ole kostja tõendanud, et temale on tekkinud katla ebasobivast töörežiimist tingitud kahju. Sellist kohtu järeldust ei välista kompromiss ega poolte kirjavahetust. Kostja kasutatav raamatupidamistarkvara väljatrükk ei ole tõend, millest saaks järeldada tema nõuete põhjendatust, kuna tegemist on kostja enda täidetud väljatrükiga.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus osaliselt ja saata tsiviilasi tühistatud osas maakohtusse (maakohtu otsuse p-d 1, 3, 4, 5, 6.1 ja 6.2 ning kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas, milles maakohus luges kostja menetluskulude nimekirjas märgitud kulud ülepaisutatuks) uueks läbivaatamiseks. Juhul kui ringkonnakohus leiab, et ta saab teha asjas ise uue otsuse, palub kostja teha osaliselt uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning vastuhagi rahuldada. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus ekslikult leidnud, et hageja elektriarvete tasumise nõude õigeksvõtt põhinõude osas ei too kaasa viivise tasumise kohustust samalt nõudelt. Maakohus ei ole õigeksvõttu kõrvalnõuete tähenduses pooltega arutanud ega selgitanud, et kostja peaks õigeksvõetud nõude täitmisega viivitamise eest viiviste saamiseks veel midagi tõendama. Kostja esitas viivisenõude alternatiivselt. Maakohus oleks pidanud VÕS § 113 lg 1 alusel viivisenõude vähemalt seadusjärgses määras rahuldama. Maakohus jättis ebaõigesti
kostja kirjaliku viivise arvestuse kohtuistungil asja juurde võtmata. Üllatav on maakohtu järeldus selle kohta, et elektriarvete tasumise nõue on kahjunõue. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsMS § 331 lg-t 1, jättes vastuhagi terviktekstile lisatud materjalid vastu võtmata. Kostja ei soovinud esitada uusi asjaolusid, mida hageja ei teaks. Maakohus ei arvestanud ka sellega, et vastuhagi osas ei olnud eelmenetlus lõpetatud.
6.1.Hagi rahuldamise osas märgib kostja järgmist. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et puuduvad asjaolud, mis välistaksid hagi rahuldamise. Sellisteks asjaoludeks on hageja süstemaatiline lepingu rikkumine ja kostjale kahju tekitamine, samuti see, et arved ei ole esitatud lepingu p-s 3.4 kokku lepitud maksetähtajaga. Maakohus ei ole tuvastanud, millal ja kas üldse on arved sissenõutavaks muutunud. Ebaõige on maakohtu seisukoht, mille kohaselt on hageja kostjale soojusenergiat tarninud tasuta, võimaldades kostjale soojusenergia edasimüügilt samaaegselt teenida tasu. Kostja on selgelt väljendanud, et ta on juurdekütmise tõttu saanud suurema kahju kui hageja arved. Ebaõige ja tõenditega vastuolus on hageja väide selle kohta, et soojusenergia eest tasumata jätmine on põhjustanud olukorras, kus tal nappis kolme kütteperioodi vältel eelarvelisi vahendeid jaama soojustehnilise osa käitamiseks. Lepingu p-de 2.3 ja 2.3.1 ei ole kostjal kohustust osta kogu hageja toodetud soojusenergiat, vaid üksnes Aravete soojatarbe ulatuses, mis sõltub mh välisõhu temperatuurist ja tarbijate vajadusest. Kostja ei pea tasuma soojusenergia arvete eest soojuse kohta, mida hageja toodab kütteperioodi väliselt. Maakohus on jätnud arvestamata, et kostja on esitanud arvetele vastuväiteid. Hageja on müünud soojusenergiat lepingu p 3.1 kohase hinnaga, v.a oktoober 2017 kuni mai 2018, mil müügihind on kokku lepitust suurem. Selles osas on vaidlustatud otsus ebaõige ka siis, kui hagi rahuldamine oleks põhjendatud. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 113 lg 1 esimest lauset, jättes kohaldamata VÕS § 113 lg-t 4. Hageja ei ole sellist nõuet viivise osas esitanud nagu maakohus on rahuldanud. Ka arvete tähtpäevad on arvestatud valesti. Arveid ei ole esitatud lepingus kokku lepitud viisil. Viivise nõue on ka arvutuslikult ebaõige.
6.2.Vastuhagi rahuldamata jätmisega seoses märgib kostja järgmist. Maakohus ei ole selgitanud, milline on tõendamiskoormis vastuhagis rahuldamata jäänud nõuete osas ning milliseid asjaolusid peab kostja tõendama. Viivise nõude rahuldamata jätmine ei ole põhjendatud seetõttu, et kostja esitas selle alternatiivsena ega seetõttu, et vastuhagi terviktekstist ei nähtu viivise numbrilist suurust ega arvutuskäiku. Maakohus on kõik tõendid vastu võtnud (v.a 18. septembril 2018 tagastatud materjalid). Kostjal oli tekkinud õiguspärane ootus, et kohus otsuse tegemisel tõendeid arvestab (eriti arvutusploki andmeid tõendamiseks kostja enamtoodetud soojusenergia kogust). Maakohus oleks pidanud menetluse uuendama ja võimaldama kostjal vastavaid asjaolusid teiste tõenditega tõendada. Kostja ei nõustu sellega, et kulutuste tegemine ja selle kaudu kahju tekkimine ei ole piisavalt tõendatud. Konkurentsiameti kontroll tagab nõude piisava põhjendatuse ja vastav otsus tõendatuse. Asjaolul, et tunnistaja Ü. Kase ütlused ei puuduta kogu vastuhagis nimetatud perioodi, ei ole määravat tähtsust. Ütlused puudutavad suurt osa sellest ning sisulised etteheited, et hageja ei täida lepingus toodud temperatuurigraafikut, on samad.
Maakohus on jätnud arvestama kostja esitatud maakohtu lahendi ja hageja menetlusdokumendi, milles hageja nõuab biogaasijaama ehitajalt kahju saamata jäänud tulu eest kostjale müümata jäänud soojusenergia eest. Maakohus ei ole selgitanud tõendi usaldusväärsusega seotud probleeme ning ei ole võimaldanud kostjal sellest tulenevalt teisi tõendeid esitada. Andmeid on maha lugenud kostja juhatuse liige, kes on allkirjaga kinnitanud andmete õigsust, ja Kamstrup AS-i esindaja ning neid on maha loetud hageja esindaja juuresolekul. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et tuvastatud lepingu rikkumine ei tingi vastuhagi rahuldamist. Hagejal oli kohustus tarnida soojusenergiat lepingus toodud minimaalse võimsusega kogu kütteperioodi jooksul. Suurus 1900 MWh tuleneb Konkurentsiameti vastusest ning maakohus on ebaõigesti märkinud, et see asjaolu on tõendamata. Lepingurikkumisega on tegemist siis, kui hageja ei tooda ööpäevas vajalikku või minimaalselt 15,3 MWh energiat. Maakohus ei ole selgitanud, et kostja pidi tõendama, et ta oli igal ajahetkel võimeline sellises koguses soojusenergiat vastu võtma. Ebaõige on maakohtu etteheide, mille kohaselt ei ole kostja esitanud andmeid, mis võimaldaksid hinnata kostja väiteid tema poolt juurde toodetud soojusenergia osas seoses asjaoluga, kas need sisaldavad ka kostja poolt opereeritud kütuseterminali soojusmahtusid või mitte. Maakohus ei ole selgitanud, et vastuhagi rahuldamine eeldab selle asjaolu tõendamist. Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et antud asjaolu tuleb tõendada, peab kohus kostjale andma vastava võimaluse. Ebaõige on kohtu seisukoht, et kostja ei ole esitanud tõendeid, millest saaks tõsikindlalt järeldada, et temale on tekkinud otsene kahju seoses põlevkivi(kütte)õli soetamisega. Ü. Kask kinnitas, et kostja katel hakkas tööle automaatselt, kui hageja ei anna üle küttegraafiku täitmiseks vajalikus koguses soojusenergiat. Kostja esitas põlevkiviõli soetamise arved. Maakohus on märkinud, et kostja ei ole katla ebasobivast töörežiimist tingitud kahju osas tõendeid esitanud. Tegelikult kostja loobus antud nõudest ja esitas nõude katla täiendava koormisega kaasnenud otseste kulude hüvitamiseks. Üllatav on maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei tulene Konkurentsiameti andmetest, et kostja tegi kulutusi. Raamatupidamistarkvara väljatrükiga tõendas kostja elektrienergia eest esitatud arvete nõuet ja vastava kohustuse täitmiseks lepingu olemasolu, mitte nõudeid, mille maakohus jättis rahuldamata. Kostja ei nõustu sellega, et tema nõuetele ei kohaldu lepingu p-s 3.5 kokkulepitud viivise määr. Katla täiendava koormusega kaasnenud hüvitamisnõude kohta märgib kostja täiendavalt järgmist. Kostja pidi tegema täiendavaid kulutusi seoses katla ja katlamaja ekspluatatsiooniga. Nende kulutuste lubatud suurust kontrollib ja määrab Konkurentsiamet. Konkurentsiameti metoodika on piisav, veendumaks kulude põhjendatuses. Juhul, kui kohus ei nõustu Konkurentsiameti selgitustes toodud põhjendustega ja soovib kohaldada KKütS § 8 hageja tõlgendust, on kostja vastav nõue siiski põhjendatud ulatuses, milles hageja tootis kütteperioodil vähem kui 1900 MWh (kokku 35 236 eurot 84 senti). Maakohus poleks tohtinud kohaldada TsMS § 444 lg-t 1. Juhul kui maakohtu otsus peaks jääma haginõuete rahuldamise osas muutmata, palub kostja kontrollida otsuse õigust ka tasaarvestuse osas.
7.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 7. detsembri 2018 otsus tuleb täielikult tühistada ning hagi ja vastuhagi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada (TsMS § 657 lg 1 p 3). Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt.
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on nii hagi kui vastuhagi läbivaatamisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ning rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.
9.1.Hagi läbivaatamisel on maakohus rikkunud 442 lg-t 8 ning ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud. TsMS § 442 lg 8 kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohus tuvastas, et hagiavalduse terviktekstis esitatud tabelis (II kd tl 24-25) on nõude kujunemist jälgitavalt kirjeldatud ning kostja ei ole vaidlusaluste kütteperioodide suhtes esitanud hagejale selgeid ja tõendatud asjaolusid, mis välistaksid hagi rahuldamise. Vaidlustatud otsuses puuduvad maakohtu põhjendused selle kohta, miks ta ei nõustu kostja faktiliste väidetega. Kostja on vastu vaielnud hagile, väites, et kuna hageja on lepingut rikkunud, siis on tal õigus keelduda kohustuse täitmisest VÕS § 110 ja § 111 alusel kuni kohustuse täitmiseni hageja poolt. Samuti on kostja vastu vaielnud viivisenõudele, leides, et viivist ei saa nõuda aja eest, mil tal oli õigus keelduda kohustuse täitmisest, ning samuti on viivise määr ebaõige ja põhjendamatult suur (I kd tl 51-52). Kostja on 1. novembril 2017 kohtuistungil selgitanud, et vaieldavaks asjaoluks on ka arvete saamine kostja poolt ja põhinõude suurus (I kd tl 80). Seega on kostja vaidlustanud arvete järgsete summade sissenõutavuse (lepingu p 3.4. – ostja kohustub tasuma arve 21 päeva jooksul arve saamisest). Põhinõude suurust on kostja vaidlustanud seeläbi, et perioodil oktoober 2017 kuni mai 2018 esitatud arvetel ei vasta müügihind lepingu p-s 3.1. kokkulepitud valemile. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses ühelegi kostja nimetatud väitele vastanud. Maakohtu üldsõnaline väide, et kostja ei ole esitanud selgeid ja tõendatud asjaolusid, mis välistaksid hagi rahuldamise, ei ole põhjendus selle kohta, miks ta ei nõustunud kostja väidetega. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole hagi rahuldamise kohta tehtud otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja hagi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtus asja uuel läbivaatamisel on pooltel võimalik esitada uusi väiteid ja tõendeid seoses kostja esitatud faktiliste väidetega, mh on hagejal võimalik tõendada kostjale arvete saatmise tähtpäeva ja müügihinna õigsust perioodil oktoober 2017 kuni mai 2018 esitatud arvetel ning kostjal on võimalik täpsustada aega, mil ta keeldus õigustatult oma kohustuse täitmisest ning hageja oli vastuvõtuviivituses.
9.2.Ringkonnakohus leiab, et ka vastuhagi läbivaatamise osas tuleb maakohtu otsus täielikult tühistada ja saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
9.2.1.Maakohus on rahuldanud vastuhagis esitatud elektrienergia eest tasumise nõude summas 11 429 eurot 8 senti ning selles osas ei ole apellelatsioonkaebust esitatud. Kostja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses muuhulgas maakohtu otsuse osas, milles jäeti välja mõistmata viivis põhinõudelt summas 11 429 eurot 8 senti (s.o elektrienergia tasult). Ringkonnakohus nõustub siinkohal kostja seisukohaga, et hageja poolt elektriarvete tasumise nõude õigeksvõtt põhinõude osas ei vabasta teda viivise tasumise kohustusest samalt nõudelt.
Kostja on vastuhagis (I kd tl 117-150) taotlenud viivise väljamõistmist 0,15% tasumata summalt päevas ning esitanud elektrienergia arved ja viivise arvestuse (I kd tl 125-138). Maakohus jättis viivise nõude rahuldamata, leides, et olukorras, kus hageja on põhinõude õigeks võtnud ja kostja ei ole pooltevahelise lepingu raames soojusenergia eest tasunud täies ulatuses, ei kuulu nõue rahuldamisele. Ringkonnakohtu arvates on maakohtu seisukoht ebaõige. Asjaolu, et hageja võttis õigeks elektrienergia eest võlgnetava summa, ei välista võlgnetavalt summalt VÕS § 113 lg 1 alusel viivise tasumise kohustust. Poolte vahel oli sõlmitud lisaks soojusenergia ostu-müügilepingule suuline kokkulepe selle kohta, et hageja tasub kostjale elektrienergia eest arvete alusel. Kuna tegemist on erinevate lepingutega, siis on alusetu kostja väide, et viivise määraks on soojusenergia ostu-müügilepingu p-s 3.5 kokkulepitud 0,05% päevas. Elektrienergia arvetel olev märkus „Arve mitte tähtaegsel tasumisel on õigus nõuda viivist vastavalt lepingule, lepingu puudumisel 0,15% päevas“ ei anna alust asuda seisukohale, et pooltel oli kokkulepe viivise määras 0,15% päevas. Asja puuduvad tõendid selle kohta, milline oli poolte suuline kokkulepe elektrienergia eest tasumise osas (s.o kas ja kui suures määras lepiti kokku viivise määras) ning arvele ühepoolselt märgitud viivise määr ei ole käsitletav kokkuleppena viivise määra suuruse osas. Lähtudes eeltoodust kuulub ringkonnakohtu arvates kohaldamisele seaduses sätestatud viivise määr (VÕS § 113 lg 1). Kuigi apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud elektrienergia eest tasumise nõude, summas 11 429 eurot 8 senti, rahuldamist, tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ka selles osas, sest hageja on taotlenud maakohtus hagi ja vastuhagi osas tasaarvestuse tegemist ning seetõttu otsuse resolutsiooni selguse ja täidetavuse huvides (TsMS § 442 lg 5) on lahendada hagi ja vastuhagi ühes otsuses. Lähtudes märgitust ei mõista ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks välja viiviseid elektrienergia tasu nõudelt seaduses sätestatud määras.
9.2.2.Maakohus on jätnud vastuhagi rahuldamata järgmiste kostja nõuete osas: 1) põlevkiviõli soetamisega kaasnenud otsese kahju summas 134 435 eurot 97 senti (II kd tl 30 p 1.1.1) nõue ja 2) katla täiendava koormusega kaasnenud kulude summas 54 322 eurot 40 senti (II kd tl 30 p 1.1.3) nõue. Ringkonnakohus nõustub kostja väitega, et maakohus on rahuldamata jäänud nõuete osas viinud eelmenetluse läbi puudulikult ning jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded (sh jätnud selgitamata tõendamiskoormise). Maakohus on küll otsuses märkinud, et ta on teinud ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks (I kd tl 80, tl 192), kuid maakohtu esimene ettepanek on tehtud enne vastuhagi esitamist ning teine ettepanek täiendavate tõendite esitamiseks oli üldsõnaline („esitada täiendavaid tõendeid nende poolt esitatud nõuete ja vastuväidete aluseks olevate asjaolude suhtes“), kusjuures maakohus keelas pooltel uute faktiliste väidete esitamise esitatud nõuete ja väidete kohta. Sellises olukorras on maakohtu seisukoht, et kostja poolt tehtud väidetavad kulutused ja kahju tekkimine ei ole piisavalt tõendatud, põhjendamatu. Maakohus on tuvastanud, et hageja ei ole tõendanud küttevee temperatuurigraafiku 85 kraadi/65 kraadi täitmist ning asunud seisukohale, et hageja poolt toodetud küttevee ebapiisav temperatuur mõnel ajaperioodil ei tingi vastuhagi täielikku rahuldamist. Maakohus on siinkohal tähelepanuta jätnud kostja seisukoha, mille kohaselt hageja poolt küttevee temperatuurigraafiku mittetäitmine tõi kaasa selle, et kostja pidi tootma põlevkiviõlist täiendavat soojust, et tagada lepingus kokkulepitud küttevee temperatuurigraafik.
Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kostja poolt esitatud tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada, millises ulatuses pidi kostja tootma põlevkiviõlist täiendavat soojust selleks, et tagada küttevee temperatuurigraafiku 85/650C täitmine. Eriteadmistega isikute Villu Varese ja Ülo Kase arvamusest (I kd tl 56-76) nähtub hageja poolt lepingu rikkumine (kaugküttevõrgu temperatuurigraafik oli ligikaudu 80/500C, kuid vastavalt lepingule pidi olema 85/650C), kuid sellest ei ole tuvastatav põlevkiviõli kogus, milline oli vajalik vaidlusalusel perioodil selleks, et tagada küttegraafikukohane temperatuur. Samuti ei võimalda vajalikku põlevkiviõli kogust täiendava vajaliku soojuse saamiseks tuvastada kostja kahju hüvitamise kirjad hagejale (I kd tl 120, 122, 123), kostja arvutused (I kd tl 144-150), kostja selgitused failide kohta (I kd tl 207208) ning soojamõõturi näitude mahalugemise andmed (I kd tl 66-76). Ringkonnakohtu arvates oleks põlevkiviõli soetamisega kaasnenud otsese kahju suuruse kindlaksmääramiseks vajalik määrata ekspertiis, sest tegemist on eriteadmisi vajava küsimusega, kuna kahju suurus sõltub sellest, kas katlamajja siseneva küttevee temperatuur vastas vaidlusalusel perioodil temperatuurigraafikule 85/650C; kui ei vastanud, siis millisel perioodil ja kui palju sõltuvalt sellest pidi kostja kasutama põlevkiviõli täiendava soojuse saamiseks jms. Kostja kahjuks saab olla selline kahju, mis on seotud hagejapoolse lepingu rikkumisega.
9.2.3.Kostja nõude osas seoses katla täiendava koormusega kaasnenud kulude summas 54 322 eurot 40 senti hüvitamiseks märgib ringkonnakohus, et iseenesest võivad kostja nõudes märgitud kulud esineda, kuid nende suuruse tõendamiseks ei piisa ainuüksi Konkurentsiameti kirjast (I kd tl 164-165). Kostja peaks tõendama täiendavate kulutuste kandmist seoses katla ja katlamaja ekspluatatsiooniga.
9.2.4.Lähtudes eeltoodust on maakohus vastuhagis esitatud nõuete: 1) põlevkiviõli soetamisega kaasnenud otsese kahju summas 134 435 eurot 97 senti ja 2) katla täiendava koormusega kaasnenud kulude summas 54 322 eurot 40 senti, läbivaatamisel jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded (TsMS § 392). Seetõttu ringkonnakohus tühistab vastuhagi osas maakohtu otsuse ja saadab vastuhagi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
10.Menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.