Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse avalikult teatavaks- 24. november 2020.a., Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-17-13247
Tsiviilasja hind
hagi hind 112 571,94 eurot vastuhagi hind 243 300,70 eurot
A B OÜ hagi N.R. E Osaühingu vastu võlgnevuse väljamõistmiseks N.R. E Osaühingu vastuhagi A B OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende Hageja / vastuhagis kostja A B OÜ (registrikood: XXX), esindajad lepinguline esindaja vandeadvokaat A. L. (e-post: XXX) Kostja / vastuhagis hageja N.R. E (registrikood:
XXX),
lepinguline vandeadvokaat K. P. (e-post: XXX)
Osaühing esindaja
Kohtuistungi toimumise aeg
15.09.2020. a, edasine menetlus kirjalikus menetluses
Protokollija
kohtuistungisekretär Mairit Sarapson
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada täielikult A B OÜ hagi N.R. E Osaühingu vastu ning rahuldada N.R. E Osaühingu vastuhagi A B OÜ vastu osaliselt.
2.Mõista N.R. E Osaühingult välja A B OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 84 378,09 eurot.
Mõista N.R. E Osaühingult välja A B OÜ kasuks XXX seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 56 102,89 eurot.
4.Mõista A B OÜ-lt välja N.R. E Osaühingu kasuks põhivõlgnevus summas 11 429,08 eurot.
5.Mõista A B OÜ-lt välja N.R. E Osaühingu kasuks XXX seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 2569,46 eurot.
6.Teha tasaarvestus hagi ning vastuhagi rahuldatud nõuete osas ning mõista tasaarvestuse tulemusena N.R. E Osaühingult välja A B OÜ kasuks 126 482,44 eurot (140 480,98 eurot - 13 998,54 eurot), sh. põhivõlgnevus 84 378,09 eurot ja XXX seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 42 104,35 eurot.
7.Mõista N.R. E Osaühingult välja A B OÜ kasuks alates XXX viivis põhivõlgnevuselt summas 84 378,09 eurot 0,05% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.Jätta menetluskulud N.R. E Osaühingu kanda.
9.Määrata A B OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista N.R. E Osaühingult välja A B OÜ kasuks 10 179,84 eurot.
10.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja menetluse käik
1.A B OÜ (hageja) esitas 06.09.2017 Tartu Maakohtule hagi N.R. E OÜ (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Lõpliku nõudena palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevuse 84 738,09 eurot, XXX seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 28 193,85 eurot ja alates XXX viivise 0,05% päevas täitmata põhikohustuselt kuni kohustuse kohase täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid A B OÜ (ABG või hageja) ning OÜ A (registrikood XXX; hilisema ärinimega N.R. E OÜ) XXX soojusenergia ostu-müügilepingu. Hageja ütles lepingu XXX üles seoses kostja kestva lepingu rikkumise ja võimatusega lepingut täita (kostja ei valda enam XXX katlamaja ega ole võimeline hageja toodetavat soojust ostma).
3.Lepingu p 3.4 kohaselt esitatakse kostjale igakuiselt arve eelnenud arvestusperioodil tarnitud ja müüdud soojusenergia koguse alusel. Arve tuli tasuda hiljemalt 21 päeva jooksul arve kättesaamisest. Lepingu p 3.5 alusel tuleb arvestada viivist 0,05% päevas. Kostja on viivituses kolme kütteperioodi (XXX, XXX ja XXX) eest tähtaegse tasumisega.
4.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on keeldunud arvete maksmisest, sest hageja ei ole lepingut täitnud. Hageja võlgneb kostjale kahjuhüvitise ja kuluhüvitise elektrienergia eest. Kostja esitas XXX Tartu Maakohtule hageja vastu vastuhagi võlgnevuse väljamõistmiseks. Lõpliku nõudena palus kostja mõista hagejalt enda kasuks välja 134 435,97 eurot, 11 429,08 eurot ja 54 322,40 eurot. Samuti palus kostja mõista hagejalt enda kasuks välja viivised (summa märkimata) ja viivise põhinõudelt (134 435,97 eurot) 0,15% tasumata summalt päevas alates otsuse tegemisest kuni põhinõude kohase täitmiseni või alternatiivselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
5.Vastuhagi kohaselt tarnis hageja lepingu kehtivuse ajal pidevalt lepingule mittevastavat küttevett ja seetõttu oluliselt vähem soojusenergiat. Kütteperioodidel XXX (osaliselt), XXX, XXX ja XXX on kostja hageja tarnitud soojusenergia koguse vähenemisest tingituna pidanud ostma põlevkivikütteõli ja enda katelt kasutades ilmastikuoludele vastava küttegraafiku täitmiseks täiendavalt soojust tootma. Kokku tasus kostja hageja rikkumise tõttu soojusenergia
eest rohkem 134 435,97 eurot. Kostja tasus XXX katlamajas kogu tarbitava elektrienergia eest, sest elektriliitumine on sõlmitud kostja nimele. Hageja ei ole elektrienergia eest tasumise kohustust eitanud ega mõõturi näite vaidlustanud. Perioodil aprillist XXX kuni septembrini XXX on hagejal tasumata 31 arvet 87,714 MWh elektrienergia eest summas 11 429,08 eurot. Kostja pidi tegema täiendavaid kulutusi seoses katla ja katlamaja ekspluatatsiooniga. Vastavalt Konkurentsiameti kooskõlastatud tegevuskulude suurusele on kostja nõude suurus 83 376,60 eurot. Kostja esitas nõude suuruses 54 322,40 eurot.
6.XXX otsusega maakohus rahuldas hageja hagi täies ulatuses ning kostja vastuhagi osaliselt. Kostja vastuhagi rahuldati 11 429,08 euro tarbitud elektrienergia hüvitamise nõudes, ilma viiviseid välja mõistmata.
7.Kostja vaidlustas maakohtu 07.12.2018 otsuse hageja hagi rahuldamise ja vastuhagi rahuldamata jätmise osas. 06.05.2019 otsusega Tartu Ringkonnakohus tühistas Tartu Maakohtu 07.12.2018 otsuse ja saaatis hagi ja vastuhagi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja hagi terviktekst
8.Asja uuel läbivaatamisel maakohtule esitatud hagi tervikteksti (III kd tl 51-51-54) kohaselt poolte vahel on XXX sõlmitud soojusenergia ostu-müügileping (I kd tl 7-9). Hageja ütles lepingu XXX üles seoses kostjapoolse kestva lepingurikkumisega ja võimatusega lepingu täitmist jätkata – kostja ei valda enam XXX katlamaja ega ole võimeline hageja poolt toodetavat soojust ostma. Pooled lepingu sõlmimise, kehtivuse perioodi ja ülesütlemise üle ei vaidle. Soojusenergia XXX ostu-müügilepingu p 3.4 kohaselt esitatakse kostjale igakuiselt arve eelnenud arvestusperioodil tarnitud ja müüdud soojusenergia koguse alusel. Vastavalt viidatud lepingupuntkile tuleb arve tasuda hiljemalt 21 päeva jooksul arve kättesaamisest. Kostja on viivituses aga tervelt kolme kütteperioodi (XXX, XXX ja XXX) tähtaegse tasumisega. Vaatamata sellele jätkas hageja heauskse lepingupartnerina kostjale soojusenergia tarnimist. Pooled ei vaidle, et kostja ei ole alates XXX kütteperioodist hagejale soojusenergia eest tasunud. Tekkinud on olukord, kus hageja on kostjale soojusenergiat tarninud tasuta, võimaldades kostjale soojusenergia edasimüügilt samaaegselt kasu teenida. Kostja on vaidlustanud arvete saamise aja ning osaliselt müügihinna õigsuse. Tartu Ringkonnakohus on andnud käesolevaks menetluseks juhise, mille kohaselt lasub hagejal täiendavalt kohustus tõendada kostjale arvete saatmise tähtpäeva ning müügihinna õigsust perioodil oktoober XXX kuni XXX. Vastavalt pooltevahelise lepingu punktile 3.1 müüja müüb ja ostja ostab soojusenergiat hinnaga, mida arvestatakse vastavalt valemile H = 0,105*Hpõ*0,80, kus H on üleantava soojusenergia hind MWh ja Hpõ – põlevkütteõli Narva Õlitehase mark C hind arvestusperioodil, mida on võimalik kasutada olemasolevas XXX katlamajas. Vastavalt pooltevahelisele praktikale edastas kostja hagejale nii näidud kui ka hinna, mille alusel hageja koostas kostjale arve. Teisisõnu rajanevad kõik kostjale esitatud arved kostja poolt edastatud andmetel. Vaidlusaluse perioodi arvetel on: Arve nr/periood
Hind arvel
Hpõ ja valem
Oktoober 2017
21,67
21,67 = 0,105*258*0,80
(arve XXX)
Tõend Kostja e-kiri, hind 258
November 2017
22,51
22,51= 0,105*268*0,80
24,36
24,36 = 0,105*290*0,80
24,95
24,95 = 0,105*297*0,80
Kostja e-kiri, hind 268
(arve XXX) Detsember 2017
Kostja e-kiri, hind 290
(arve XXX) Jaanuar 2018
Kostja e-kiri, hind 297
(arve XXX) Märts 2018
26,38
26,38 = 0,105*314*0,80
26,21
26,21 = 0,105*312*0,80
28,64
28,64 = 0,105*341*0,80
Kostja e-kiri, hind 314
(arve XXX) Aprill 2018
Kostja e-kiri, hind 312
(arve XXX) Mai 2018
Kostja e-kiri, hind 341
(arve XXX)
Hageja nõude arvestus on 11.11.2019 seisuga alljärgnev: Arve edastamise aeg
Maksetähtaeg
Viivis kuni
Viivitatud päevi
Viivis päevas
Viivise summa
Jrk
Arve nr
Arve summa
XXX
1 180,67
09.10.2015
30.10.2015
11.11.2019
0,59
869,66
XXX
6 458,96
29.06.2016
20.07.2016
11.11.2019
3,23
3 908,30
XXX
7 902,97
18.12.2015
08.01.2016
11.11.2019
3,95
5 545,80
XXX
7 379,16
11.01.2016
01.02.2016
11.11.2019
3,69
5 092,20
XXX
3 560,41
08.02.2016
29.02.2016
11.11.2019
1,78
2 406,56
XXX
2 983,33
08.03.2016
29.03.2016
11.11.2019
1,49
1 971,27
XXX
2 667,71
06.04.2016
27.04.2016
11.11.2019
1,33
1 721,02
XXX
3 446,15
13.05.2016
03.06.2016
11.11.2019
1,72
2 162,04
XXX
519,53
07.06.2016
28.06.2016
11.11.2019
0,26
320,32
XXX
832,36
18.10.2016
08.11.2016
11.11.2019
0,42
461,58
XXX
4 756,90
09.11.2016
30.11.2016
11.11.2019
2,37
2 552,49
XXX
3 213,00
19.01.2017
09.02.2017
11.11.2019
1,61
1 619,66
XXX
3 033,07
07.02.2017
28.02.2017
11.11.2019
1,52
1 500,24
XXX
1 868,63
08.03.2017
29.03.2017
11.11.2019
0,93
890,94
XXX
3 912,35
07.04.2017
28.04.2017
11.11.2019
1,96
1 818,88
XXX
6 782,68
06.09.2017
27.09.2017
11.11.2019
3,39
2 630,64
XXX
2 971,58
09.06.2017
30.06.2017
11.11.2019
1,49
1 288,85
XXX
2 240,18
09.10.2017
30.10.2017
11.11.2019
1,12
832,16
XXX
2 356,18
10.11.2017
01.12.2017
11.11.2019
1,17
831,87
XXX
1 401,92
04.12.2017
25.12.2017
11.11.2019
0,70
481,56
XXX
3 782,62
11.01.2018
01.02.2018
11.11.2019
1,89
1 227,46
XXX
389,22
15.02.2018
08.03.2018
11.11.2019
0,19
119,49
XXX
2 690,76
03.04.2018
24.04.2018
11.11.2019
1,35
762,83
XXX
4 906,51
07.05.2018
28.05.2018
11.11.2019
2,45
1 307,58
XXX
2 068,96
04.06.2018
25.06.2018
11.11.2019
1,03
522,41
XXX
1 072,28
29.08.2018
19.09.2018
11.11.2019
0,54
224,64
KOKKU
84 378,09
43 070,46
Hageja leiab, et lepingu punkti 3.4 kohaselt on kostjal kohustus tasuda temale müüdud soojusenergia eest. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et juhul, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lisaks on võlausaldajal õigus võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 3 alusel kohustub kostja tasuma viivist lepinguga ettenähtud määras. Vastavalt soojusenergia ostu-müügilepingu p-le 3.5 tuleb viivist arve tasumisega viivitamiselt arvestada 0,05 % päevas. Seega nõuab hageja kostjalt hagi esemena põhivõla tasumist summas 84 378,09 eurot ja viivise tasumist summas 40 070,46 eurot. Viivisenõue suureneb ajas kuni kohustuse täitmiseni. Vaidlust ei ole selles, et hageja on soojust arvetel kajastatud mahus tarninud ja kostja on selle vastu võtnud, sealjuures avaldamata soovi lepinguliste suhtele lõpetamiseks. Kostjale sobis hagejalt saadu, ning võimalikku rikkumist (rikkumine on kostja tõendamiskoormis) kostja lepingu ülesütlemise vääriliseks ei pidanud. Seega ei saanud olla olulist lepingu rikkumist, mis õigustanuks VÕS § 111 kohaldamist. Kostja vastus hagile
9.Seisukohas hagi terviktekstile (III kd tl 122-124) kostja ei vaidlusta, et hageja on küttevett arvetel kajastatud mahus tarninud, kuid leiab, et kostja on õigustatult keeldunud hageja arvete tasumisest, kuna hageja ei ole täitnud enda kohustust kostja ees. Hageja on XXX soojusenergia ostu-müügilepingut rikkunud, tarnides lepingutingimustele mittevastavat küttevett, millega kaasnes lepingu punkti 2.7 alusel hüvitise tasumise kohustus kostja ees. Õigustatud keeldumine kohustuse täitmisest ühtlasi välistab igal juhul viiviste väljamõistmise kostjalt. Hagi terviktekstis esitatud faktiväidete osas leiab kostja järgmist. Kuigi poolte vahel puudub vaidlus seoses lepingu perioodi ja lõppemisega, on siiski alusetu hageja väide kostjapoolsest kestvast lepingurikkumisest. Õige on samas väide, et kostja ei valda enam XXX katlamaja, ja seda juba alates XXX, mil katlamaja võttis enda valdusesse XXX vald. Väär on väide, justkui „soojusenergia eest tasumata jätmine kostja poolt on põhjustanud olukorra, kus hagejal nappis kolme kütteperioodi vältel eelarvelisi vahendeid jaama soojustehnilise osa käitamiseks“. Kostja ei vaidlusta, et hageja „jättis tegemata mõningad soojussüsteemi hooldused“ ning hagejal „puudus motivatsioon ja majanduslik ajend tootmist edasi arendada ning maksimeerida toodetava soojusenergia hulka“, kuid vaidleb kategooriliselt vastu hageja käsitlusele, nagu kostja oleks põhjustanud nimetatud probleemid. Vastupidi, nimetatud probleemid viisid lepingu rikkumiseni hageja poolt, mis omakorda põhjustas arvete tasumisest õigustatult keeldumise kostja poolt. Kostja juhib tähelepanu hageja enda faktiväitele 06.09.2017 hagiavalduses: „ABG [s.o hageja] parendas tehnilisi lahendusi, mis põhjustasid ettenähtust madalama temperatuuriga küttevee tootmise ja tarnimise“ (hageja 06.09.2017 hagiavaldus, p 1.3). Kuivõrd nimetatud väide on esitatud 20.04.2015 kompromissi kontekstis, mis hõlmas perioodi kuni XXX (hageja 06.09.2017 hagiavaldus, lisa 2), on hageja kinnitanud, et juba XXX kütteperioodil ta tootis ja
tarnis ettenähtust madalama temperatuuriga küttevett ning seda tingituna hageja enda jaama tehnilistest lahendustest. Milles iganes ka väidetav parendamine seisnes, on ilmne, et tegemist ei olnud tehniliste lahenduste parandamisega seisukorda, mis oleks võimaldanud ettenähtud temperatuuriga küttevett toota ja tarnida. Hageja majandustegevuse põhirõhk oli algusest peale teadlikult pandud elektritootmisele ning kostja hinnangul oli hageja teadlikult võtnud riski, et soojatootmisega ei pruugita seetõttu nõutud mahus hakkama saada. Seoses hageja 11.11.2019 terviktekstis toodud tabeliga ning menetlusdokumendi lisadega juhib kostja tähelepanu, et 16. arve, s.o arve nr XXX summas 6782,68 eurot, osas ei ole hageja esitanud ühtki arve kostjale edastamist kinnitavat dokumenti. Väär ja asjassepuutumatu on hageja viide VÕS § 111 lg-le 3 ja väide sealjuures, justkui hageja oleks enda lepingulisi kohustusi täitnud oluliste puudusteta. Lepingu täitmine hageja poolt oli kostja jaoks ilmselgelt oluliste puudustega, arvestades eelkõige, et mittekohase täitmisega kostjale põhjustatud kahju ületab märgatavalt summat, mille ulatuses arved on tasumata. Kummastav on hageja käsitlus, justkui kostjale pidi olema sobinud hagejalt saadu, sest kostja ei öelnud lepingut rikkumise tõttu üles. Esiteks, kostja katlamajaga oli ühendatud vaid hageja jaam, ehk realistlikud alternatiivid puudusid, mistõttu kostjapoolne ülesütlemine oleks olukorda veelgi halvendanud. Teiseks, hageja ütles lepingu kostjaga üles alles pärast seda, kui XXX katlamaja oli läinud XXX valla valdusesse ja lepinguga jätkamine oli seetõttu niikuinii muutunud sisutuks – seega hageja enda loogikat kasutades pidi hagejale olema sobinud, mis ulatuses kostja oli arveid tasunud. Kostja on senimaani õigustatult keeldunud hageja esitatud arvete tasumisest. Õigustatud keeldumine arvete tasumisest välistab vastavalt VÕS § 113 lg-le 4 viiviste tasumise kostja poolt. Seejuures on oluline arvestada, et hagejale on hiljemalt alates XXX kompromissi sõlmimisest teada, mis etteheited kostjal hagejale on seoses XXX lepingu täitmisega (hageja on ka möönnud suutmatust lepingut täita), mistõttu hageja peab olema arvestanud tasumiskohustusega kostja ees. Viivisenõue kostja vastu on seega täies ulatuses ebaõiglane ning põhjendamatu ja kostjal on alus keelduda selle tasumisest. Kui ka hageja põhinõue peaks rahuldatama, kuulub see täies ulatuses tasaarvestamisele kostja vastuhagi nõuetega. Kostja vastuhagi terviktekst
10.Asja uuel läbivaatamisel maakohtule esitatud vastuhagi tervikteksti (III kd tl 105-113) kohaselt nõuab kostja esiteks 134 435,97 eurost hüvitist soojusenergia tootmiseks kulutatud põlevkivikütteõli eest, mis on hageja lepingurikkumisega kostjale põhjustatud otseseks varaliseks kahjuks. Kahjuhüvitiselt nõuab kostja lisaks viiviste väljamõistmist lepingujärgses määras 0,05% päevas või alternatiivselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Teiseks nõuab kostja nõuab 54 322,40 eurost hüvitist kostja katla täiendava koormamise eest, mis on hageja lepingurikkumisega kostjale põhjustatud otseseks varaliseks kahjuks. Kahjuhüvitiselt nõuab kostja lisaks viiviste väljamõistmist lepingujärgses määras 0,05% päevas või alternatiivselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kolmandaks nõuab kostja 11 429,08 euro väljamõistmist hagejalt XXX katlamajas tarbitud elektrienergia hüvitamiseks. Vastavas ulatuses nõuet on hageja aktsepteerinud ja maakohus on nõude eelnevalt 07.12.2018 otsusega õigesti rahuldanud. Nimetatud summalt nõuab kostja lisaks viiviste väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kulutatud põlevkiviõli hüvitamine Lepingu preambulis olid hageja ja kostja kinnitanud mh, et hageja rajab soojus- ja elektrienergia koostootmisjaama ning soojuse transportimiseks vajaliku soojatrassi jaamast XXX katlamajani. Jaam ja soojatrass rajati. Lisaks kinnitati, et jaamal on tehniliselt võimalik varustada soojusenergiaga kostja valduses olevat XXX keskküttevõrku ning hageja on valmis müüma ja
tarnima kostjale soojusenergiat konkurentsivõimelise hinnaga, tagades seejuures vajalikul tasemel varustuskindluse. Lepingu p 2.9 alusel kohustusid hageja ja kostja ning XXX vald (toona XXX vald) tegema igakülgset koostööd, mh et tagada jaamas toodetava soojuse ülekandmine XXX keskküttevõrku ning võrgu toimine. Lepingu p 2.3 alusel kohustus hageja tarnima kostjale soojusenergiat XXX aleviku kaugküttepiirkonna soojatarbe ulatuses. Soojatarve sõltub välisõhu temperatuurist ja tarbijate vajadusest. Lepingu p 2.5 alusel kohustus hageja tagama XXX keskküttevõrgu normaalseks toimimiseks vajaliku võrguvee rõhu ja temperatuuri, mis vastavalt Lepingu lisale 1 tähendas hageja kohustust tagama XXX katlamajja siseneva küttevee temperatuurigraafiku 850C/650C. Vastavalt lepingu p 2.7 esimesele lausele kohustus hageja hüvitama kostjale soojusenergia koguse vähenemisest tingitud otsese, põhjendatud ja tõendatud varalise kahju. Sama punkti teine lause täpsustab, et ostetava-müüdava soojusenergia koguse vähenemine, st hageja hüvitamiskohustuse tekkimine, on keskmise soojusliku võimsuse 0,75 MW ajalise kasutatavuse langemine kütteperioodil alla 85% – sellest tuleneb hageja kohustus tarnida kütteperioodil kostjale päevas minimaalselt 15,3 MWh (0,75 MW x 24 h x 85% = 15,3 MWh) soojusenergiat. Lepingu p-des 2.3, 2.5 ja 2.7 oli sätestatud taoline konkreetne soojusenergia tarnimise kohustus, kuna see vastas hageja ja kostja mõlema kohustusele valla ja elanikkonna ees. Nii sätestas p 6.5 hageja ja kostja kohustuse hüvitada XXX vallale Lepingu rikkumisest tuleneva XXX keskküttevõrgule ja/või XXX aleviku elanikkonnale tekkiva põhjendatud kahju, mis tekkis lepingu rikkumise, sh soojusenergia mitte tarnimise tõttu. Seega kui hageja ei saanud p-dest 2.3, 2.5 ja 2.7 tulenevate kohustuste täitmisega hakkama, pidi soojusenergia vajalikule tasemele viima kostja. Kui ta ei oleks seda teinud, oleks hagejal ja kostjal mõlemal tekkinud p 6.5 alusel XXX valla ees kahju hüvitamise kohustus – sellisel juhul oleks lõplik vastutus jäänud ikkagi hagejale, kuna lepingu p 6.2 alusel on kostjal õigus nõuda hagejalt kogu p-de 2.3, 2.5 ja 2.7 rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Alternatiivselt oleks kostja saanud nõuda hagejalt kahju hüvitist lepingu p 4.6 või 6.1 alusel, mis mõlemad sätestavad hagejale analoogse kahju hüvitamise kohustuse Lepingu mittekohase täitmise puhuks. Antud juhul ei ole hageja lepingut, täpsemalt selle p-de 2.3, 2.5 ja 2.7, suutnud kohaselt täita juba pikemat aega. XXX kütteperioodi osas, mil kostja kahjunõue hageja vastu oli 24 455,82 eurot, jõudsid pooled XXX kompromissile, vähendades kahjuhüvitist 12 000 euroni (hageja 06.09.2017 hagiavalduse lisa 2). Hageja küll väidab enda 06.09.2017 hagiavalduses, tunnistades samas lepingu mittekohast täitmist, et pärast kompromissi ta „parendas tehnilisi lahendusi, mis põhjustasid ettenähtust madalama temperatuuriga küttevee tootmise ja tarnimise“ (06.09.2017 hagiavaldus, p 1.3), kuid kui ta mingeid parendusi tegi, siis mitte piisavalt, et toodetav ja tarnitav küttevesi oleks lõpuks ettenähtud temperatuuriga. Lepingu mittekohane täitmine hageja poolt oli jätkunud ka XXX kütteperioodil ning jätkus selliselt kuni Lepingu lõppemiseni XXX. Kuna hageja lepingut ei täitnud ja kokku lepitud temperatuuriga küttevett ei tarninud, pidi kostja põlevkiviõlist XXX katlamajas enda katlaga juurde kütma, et võrku minev vesi oleks nõutud temperatuuril. Hageja rikkumise tõttu kütmiseks kulutatud põlevkiviõli eest nõuab kostja hüvitisena 134 435,97 eurot – nimetatud summa puhul on arvestatud VÕS § 127 lg-s 5 sätestatuga, st kogu kulunud põlevkiviõli maksumusega võrreldes on kahjuhüvitist vähendatud summa võrra, mille ulatuses hagejal oleks esitanud kostjale suuremad arved lepingujärgses mahus soojusenergia tarnimise korral. Nimetatud 134 435,97-eurosest summast 21 230,86 eurot on XXX kütteperioodi, 27 090,87 eurot on XXX kütteperioodi, 52 014,48 eurot on XXX kütteperioodi ja 34 099,76 eurot on XXX kütteperioodi eest.
Juhime tähelepanu, et ringkonnakohus on oma 06.05.2019 otsuses möönnud lepingu rikkumist hageja poolt: „Eriteadmistega isikute V. V. ja Ü. K. arvamusest (I kd tl 56-76) nähtub hageja poolt lepingu rikkumine (kaugküttevõrgu temperatuurigraafik oli ligikaudu 80/500C, kuid vastavalt lepingule pidi olema 85/650C)“ (ringkonnakohtu 06.05.2019 otsus, p 9.2.2.). Kuivõrd hageja ei suutnud vajaliku temperatuuriga küttevett tarnida, st rikkus lepingut, pidi kostja XXX katlamajas juurde kütma, et võrku antav küttevesi oleks vajaliku temperatuuriga. Täiendav kütmine katlamajas toimus automaatselt, kui hageja tarnitava küttevee temperatuur liiga madal oli – vastav asjaolu on tõendatud ekspert Ü. K. ütlustega: „On ette antud temperatuuri graafik, st välistemperatuurile vastavalt peab katlamaja kindla temperatuuriga vett välja andma. Andur reageerib ja hakkab automaatselt juurde kütma“ (19.11.2018 kohtuistungi protokoll, lk 3). Vastavalt ringkonnakohtu seisukohale 06.05.2019 otsuses ei ole kostja seni esitatud tõendid siiski piisavad tuvastamaks põlevkiviõli kogust, mis vaidlusalusel perioodil oli vajalik põletada selleks, et tagada küttegraafikukohane temperatuur. Ringkonnakohtu arvates on põlevkiviõli soetamisega kaasnenud otsese kahju suuruse kindlaksmääramiseks vajalik määrata ekspertiis. Kostja palub, et kohus hindaks asjas tehtava eksperdiarvamuse alusel kostja väidet, et põlevkiviõli maksumus, arvestades VÕS § 127 lg 5 kohaselt maha kostja säästetud kulud, mis kulus kostjal XXX kütteperioodist kuni Leping lõppemiseni XXX hageja poolt tarnitud küttevee tõstmiseks lepingujärgsele temperatuurile, oli 134 435,97 eurot. Väite tõendatuks lugemise korral tuleb kogu nimetatud summa mõista hagejalt välja kostja kasuks. Kostja palub hagejalt välja mõista viivise põhinõude 100 336,21 euroselt osalt (s.o XXX kuni XXX kütteperioodi eest) alates vastuhagi esitamisest 28.11.2017 kuni kohase täitmiseni arvestatuna lepingu p 3.5 järgses määras 0,05% päevas, või alternatiivselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Põhinõude 34 099,76 euroselt osalt (s.o XXX kütteperioodi eest) palub kostja mõista hagejalt välja viivise alates 18.09.2018 kohtuistungist, mil hageja pidi igal juhul olema kahjust teada saanud, kuni kohase täitmiseni arvestatuna Lepingu p 3.5 järgses määras 0,05% päevas, või alternatiivselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Juhindudes TsMS §-st 367 palub kostja kohtul mõista viivise välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest, kas siis arvestusega 0,05% päevas või VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Viiviste arvestamise alguspunkti osas tugineb kostja siinkohal VÕS § 113 lg-le 2, mille kohaselt kahju hüvitamise nõude puhul arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja esitas raha sissenõudmiseks hagi või mil teatas võlgnikule oma nõudest. Katla täiendava koormamisega kaasnenud kahju Tulenevalt ulatuslikust lepingu rikkumisest hageja poolt, mis tingis ulatusliku täiendava kütmise vajaduse kostja põlevkiviõli katlaga, kaasnes kostjale lisaks varaline kahju, mis seisneb täiendavates kulutustes seoses katla ja katlamaja ekspluatatsiooniga. Taolise kahju hüvitamise nõude aluseks on lepingu p 6.2, mille alusel on kostjal õigus nõuda hagejalt p-de 2.3, 2.5 või 2.7 rikkumise korral kogu põhjendatud kahju hüvitamist. Hüvitisnõudele annavad täiendava alternatiivse aluse ka lepingu p 4.6, mille kohaselt on hageja kohustatud hüvitama kostjale lepingu rikkumisega tekitatud kahju, ning p 6.1, mille kohaselt hageja on kohustatud kostjale hüvitama kõik lepingu mittekohase täitmisega tekitatud põhjendatud kahjud. Juhul kui kohus loeb tõendatuks, et hageja täitis lepingu p-de 2.3, 2.5 ja 2.7 mittekohaselt, on sellega ühtlasi tõendatud katla täiendavast koormamisest tingitud kahju hüvitamise nõude eeldused. Kostja on arvestanud hageja rikkumistest tingitud katla täiendava koormamisega kaasnenud varalise kahju suuruseks 54 322,40 eurot. Konkurentsiameti poolt kohtule 08.01.2018 esitatud selgituste kohaselt oli XXX katlamajas kuni XXX tegevuskulude erikulu müügimahu kohta 9,28 €/MWh ning XXX alates 12,93 €/MWh. Kostja on lähtunud arvestusest 8 €/MWh, ehk selgelt alla Konkurentsiameti poolt põhjendatuks peetu. Antud nõude puhul põhjendatud sooja kogust saab
tõendada tehtava eksperdiarvamusega, kuna hinnates tehtava ekspertiisi käigus vajaliku täiendava kütmise ulatust, selgub kostja poolt põhjendatult juurde toodetud soojusenergia kogus. Alternatiivse käsitluse kohaselt tuleb aluseks võtta Konkurentsiameti poolt 08.01.2018 kohtule esitatud selgitustes nimetatud 12-kuulise perioodi jooksul võrku sisseostetava soojuse kogus 1900 MWh, lisaks soojuse kogused, mille võrra hageja kindlal kütteperioodil nimetatust vähem tarnis, ning Konkurentsiameti kinnitatud tegevuskulude erikulu suurus 12,93 €/MWh. Kuna võrku ostetav soojuse kogus 1900 MWh on kinnitatud ainult perioodi kohta alates XXX, siis alternatiivse käsitluse korral arvestaks kostja kahju vaid nimetatud kuupäevast alates. Sel juhul oleks minimaalne nõutav hüvitis 35 236,84 eurot (7247,27 + 12 048,17 + 15 941,40 = 35 236,84), kuivõrd XXX kütteperioodil tootis hageja ettenähtust 560,5 MWh vähem (560,5 MWh x 12,93 €/MWh = 7247,27 €), XXX perioodil 931,8 MWh vähem (931,8 MWh x 12,93 €/MWh = 12 048,17 €) ning XXX perioodil 1232,9 MWh vähem (1232,9 MWh x 12,93 €/MWh = 15 941,40 €). Kostja märgib, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab VÕS § 127 lg 6 alusel kohus hüvitise suuruse. Kostja hinnangul on antud juhul tegemist sellise olukorraga. Ettenähtust intensiivsema kütmisega kaasnevate täiendavate kulutuste puhul saabki kahju suurus olla eelduslikult vaid hinnanguline, kuna tagantjärgi ei ole realistlikult võimalik täpselt määratleda, kui suured oleksid täpselt samades tingimustes ja täpselt samal ajal olnud täpselt sama katla kulud, kui Lepingu rikkumisest tingitud täiendava kütmise vajadust poleks esinenud. Kostja palub hagejalt välja mõista viivise põhinõudelt 54 322,40 eurot alates vastuhagi esitamisest 28.11.2017 kuni kohase täitmiseni arvestatuna Lepingu p 3.5 järgses määras 0,05% päevas, või alternatiivselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Juhindudes TsMS §-st 367 palub kostja kohtul mõista viivise välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest, kas siis 0,05% päevas või VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Viiviste arvestamise alguspunkti osas tugineb kostja siinkohal VÕS § 113 lg-le 2, mille kohaselt kahju hüvitamise nõude puhul arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja esitas raha sissenõudmiseks hagi. Tarbitud elektrienergia hüvitamine Kostja nõuab hagejalt 11 429,08 euro ja viiviste väljamõistmist katlamajas tarbitud elektrienergia eest. Kuivõrd hageja on 11 429,08 eurose põhinõude õigeks võtnud ning maakohtu otsus selle väljamõistmise osas tühistati vaid otsuse resolutsiooni selguse ja täidetavuse huvides, kostja põhinõudel täiendavalt ei peatu. Tarbitud elektrienergia hüvitamise nõude puhul on vaidlus vaid viiviste osas. Ringkonnakohus võttis küll seisukoha, et puuduvad tõendid viivise määras kokku leppimise kohta, kuid seejuures „kuulub ringkonnakohtu arvates kohaldamisele seaduses sätestatud viivise määr (VÕS § 113 lg 1)“ (ringkonnakohtu 06.05.2019 otsus, p 9.2.1). Ringkonnakohtu seisukohta arvestades nõuab kostja 11 429,08 euroselt põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viiviste väljamõistmist hagejalt. Kuivõrd hageja on vastu vaielnud elektrienergia arvete edastamisele enne vastuhagi esitamist, siis menetlusökonoomia huvides nõuab kostja seadusjärgse viivise väljamõistmist XXX kuni XXX arvete summas 9 123,10 eurot (vastavate arvete koond ning arved ise on kostja 04.12.2017 menetlusdokumendi lisa 4) eest alates vastuhagi esitamisest 28.11.2017 kuni kohase täitmiseni. Ülejäänud seitsme arve, s.o 30.11.2017 kuni 31.05.2018 arved summas 2 305,98 eurot (arved nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX; kostja 18.10.2018 esitatud lisa K-L 14), eest nõuab kostja seadusjärgse viivise väljamõistmist alates nende esitamisest kohtule 18.10.2018. Juhindudes TsMS §-st 367 palub kostja kohtul mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise välja kindla summana 9123,10 euro osas alates 28.11.2017 kuni otsuse tegemiseni ja 2305,98 euro osas alates 18.10.2018 kuni otsuse tegemiseni ning edasi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudest.
Hageja vastus vastuhagile
11.Seisukohas vastuhagi terviktekstile (III kd tl 117-120) leiab hageja, et kostja nõuded on ebaselged ja tõendamata. Kostja on üldsõnaliselt märkinud, et ta on kulutanud põlevkiviõlile 134 435,97 eurot. Vastuhagi terviktekstist ei nähtu, millisel viisil on kostja vastava summani jõudnud. Ringkonnakohus on oma lahendi punktis 9.2.2 ühemõtteliselt välja toonud, millised asjaolud peab kostja oma nõude esitamisel välja tooma, milleks on: temperatuurigraafikule 85/65C mittevastavusega korreleeruv põlevkiviõli kogus, milline on vajalik täiendava koguse saamiseks. Kostja ei ole esitanud mistahes väiteid selle kohta, kui palju põlevikiviõli kostja pidi kasutama tulenevalt hagejale etteheidetavast temperatuurigraafiku rikkumisest, et saada täiendavat soojust. Järelikult ei ole kostja, hoolimata ringkonnakohtu väga selgetest juhistest, esitanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kostja ainus väide puutuvalt käsitletavasse nõudesse on, et kostja on kulutanud 134 435,97 eurot küttevee tõstmiseks lepingujärgsele temperatuurile. Kostja ei ole sealjuures välja toonud andmeid, milliste alusel on kostja jõudnud summani 134 435,97 eurot. Olukorras, kus kostja väidab, et summa 134 435,97 eurot kujuneb viisil, et 21 230,86 eurot on perioodi XXX kahju, summa 27 090,87 on perioodi XXX kahju, summa 52 014,48 eurot on perioodi XXX kahju ning summa 34 099,76 on perioodi XXX kahju, lasub kostjal kohustus oma väide sisustada, st tuua esile asjaolud, milliste pinnalt on võimalik aru saada kostja nõude kujunemisest. Kostja nõue ei sisalda käesoleva ajani arvutust ega selgitust, millisel viisil on kostja jõudnud nimetatud summadeni. Olukorras, kus kostja ei esita oma nõude arvutust, on hagejal võimatu esitada sisulisi vastuväiteid kostja nõudele. Kostja ei ole esitanud mistahes arvestust. Isegi juhul kui kostja arvestuse esitaks, peab esiteks arvestama, et kostja nõude aluseks olevad põlevkiviõli hinnad ei saa olla kõrgemad kui need, millised on kostja teatanud hagejale ning millised on hageja ja kostja vahelise arveldamise aluseks. Niisamuti tuleb üheselt veenduda, et kostja nõue vastab kaugkütteseaduse § 8 ja 9 sätestatud nõuetele, st kas kohaldatud hind arvestab kõikide seadusest tulenevate nõuetega ning on Konkurentsiametiga kooskõlastatud. Kostja müüs pikalt soojust tarbijatele kooskõlastama hinnaga, saades madala õlihinna juures ebamõistlikult suurt tootlust. Tegelikkuses pole ka selge, kas kostja poolt käsiteltavad soojuse kogumahud (hageja poolt toodetud ja kostja väitel tema poolt juurde toodetud (selguse huvides, hageja ei võta siinkohal omaks ühtegi kostja väidet kostja poolt väidetavalt toodetud mahtude kohta) sisaldavad ka kostja opreeritud kütuseterminali soojusmahtusid või mitte. Hageja hinnangul oli kostja terminali soojusetarve ca 20-30% kogu katlamajast väljuvast soojusenergiast. Sama kahtlus on olnud üleval ka Konkurentsiametil. Kostja ei ole samuti esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks vastavas summas kulu kandnud, seega ka selles osas on kostja nõue tõendamata. Samuti puudub vastuhagis käsitlus selle kohta, millises ulatuses on kostja väidetavalt oma kahjuhüvitise nõuet VÕS § 127 lg 5 alusel vähendanud. Kokkuvõtvalt on kostja nõue summas 134 435,97 eurot arusaamatu, sisustamata ja paljasõnaline ning hageja vaidleb kostja nõudele vastu. Hageja vaidleb ühtlasi vastu kostja viivisenõudele. Kostja ei saa oma viivisenõude esitamisel tugineda lepingu punktis 3.5 sätestatud viivisemäärale, kuivõrd pooled on kokku leppinud viivise määras üksnes arvete tasumisega viivitamise puhuks. Kostja viivisenõue seadusjärgses määras on samuti põhjendamatu ning vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja nõue on läbivalt arusaamatu ning tõendamata, nagu kinnitab ka Tartu Ringkonnakohtu 06.05.2019 otsus, mistõttu isegi juhul kui kohus peaks mistahes ulatuses kostja nõude rahuldama, ei esine alust viivise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest.
Hüvitisenõude katla täiendava koormamise eest on kostja esitanud oma nõude numbrilises vääringus summas 54 322,40 või alternatiivselt summas 35 236,84 eurot, toomata taaskord välja need asjaolud, millistel kostja vastavad väited rajanevad. Samas kinnitab kostja vastuhagi tervikteksti punktis 18, et „intensiivsema kütmisega kaasnevate täiendavate kulutuste puhul saabki kahju suurus olla eelduslikult vaid hinnanguline, kuna tagantjärgi ei ole realistlikult võimalik täpselt määratleda, kui suured oleksid täpselt samades tingimustes ja täpselt samal ajal olnud täpselt sama katla kulud, kui lepingu rikkumisest tingitud täiendava kütmise vajadust poleks esinenud.“ Sellega on kostja võtnud omaks, et tema nõue summas 54 322,40 eurot ei ole kostja poolt täpselt määratletud, mis omakorda tähendab, et sellist nõuet ei saaks mistahes tingimustel rahuldada. Kostja on esitanud hageja vastu kahju nõude tulenevalt sellest, et kostja pidi tootma kostja poolt väidetud koguses rohkem soojusenergiat. Kahjunõue seisneb põlevkiviõli maksumuses. Seejärel esitab kostja olemuslikult sama etteheidetava rikkumise kohta (küll segaselt teiste arvandmetega) lähtudes Konkurentsiameti kehtestatud tegevuskulude erikulust müügimahu kohta, mille kostja väidab olevat mitte hõlmatud kütuse hinna hüvitamisega. Kostja eksib. Hageja selgitab, et soojuse piirhinna arvutamise hinnavalemis sisaldub tegevuskulude erikulu ei kujuta endast eraldiseisvat täiendavat kulu elementi, vaid see hõlmab kooskõlas KKütS § 8 lg-ga 3 vajalikke tegevuskulusid, sh soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavaid kulusid. Seega kui kostjal saab üldse olla mistahes muud nõuet peale kütuse kulu hüvitamise nõude, ei saa kostja selle nõude esitamisel lähtuda tegevuskulude erikulust. Kokkuvõtvalt on kostja arvestus vastuoluline, tõendamata ning lähtub käsitlusest, milline näib kostjale sõltuvalt positsioonist ja väitest paremini sobivat. Kostja on ühtlasi varjatult muutnud lubamatult hagi, esitades uue alternatiivse nõude. Nimelt on kostja märkinud, et juhul kui kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab VÕS § 127 lg 6 alusel kohus hüvitise suuruse. Hageja rõhutab, et VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Kostja on ise tunnistanud, et „tagantjärgi“ ei ole võimalik täpselt määratleda, kui suured oleksid olnud katla kulud, kui hagejale etteheidetavat lepingurikkumist ei oleks esinenud. Asjaolu, et kostja jättis õigeaegselt oma potentsiaalse nõude ja selle aluseks oleva dokumentatsiooni kogumata, ei ole objektiivne alus kohtu siseveendumuse alusel mistahes kahjuhüvitise määramiseks. Ühtlasi väärib rõhutamist, et kostja nõue ei ole suunatud tulevikku ning tegemist ei ole mittevaralise kahju nõudega, vaid üheselt ja väga selgelt tuvastava väidetava rikkumisega – kas ja millisel määral hageja rikkus temperatuurigraafikut ning kas ja kui palju täpselt kostja juurde küttis. Juhul kui kostja ei suuda vastavaid andmeid esitada ning oma väiteid tõendada, ei ole tegemist olukorraga, kus kostjale oleks õiglane mõista kahju hüvitist välja VÕS § 127 lg 6 alusel. Kostja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik pidanuks ette nägema, et juhul kui kostjal on mitme kütteperioodi vältel tekkinud kahju, siis tuleb kostjal vastava kahju tekkimine ka tõendada. Kostja käitumine on läbivalt pahatahtlik ning ebamõistlik. Hageja rõhutab, et hageja on kostjale soojusenergiat tarninud tasuta, võimaldades kostjale soojusenergia edasimüügilt samaaegselt teenida kasu aastate jooksul, kuid kostja ei ole soojusenergia eest tasunud. Soojusenergia eest tasumata jätmine kostja poolt on põhjustanud olukorra, kus hagejal nappis kolme kütteperioodi vältel eelarvelisi vahendeid jaama soojustehnilise osa käitamiseks. Näiteks oli seetõttu hageja olnud sunnitud jätma tegemata mõningad soojussüsteemi hooldused. Samuti on mõistetav, et tekkinud olukorras, kus kostjale tarniti soojust sisuliselt tasuta, puudus hagejal motivatsioon ja majanduslik ajend tootmist edasi arendada ning maksimeerida toodetava soojusenergia hulka. Ka kostja enese seadmete seisukord oli niivõrd halb, et kostja võimekus ning ka katla töörežiimi optimaalsus on äärmiselt kaheldavad. Hageja juhib tähelepanu faktile, et vahetult pärast kompromisskokkuleppe allkirjastamist XXX jätkas kostja arvete mittetasumisega, nii on esimeseks arveks, mis on käesoleva kohtuvaidlusega hõlmatud, vahetult kompromissi
sõlmimisele järgnev, oktoobris XXX tasumisele kuulunud arve. On ka tähelepanuväärne, et täielik arvete mittetasumise algus korreleerub kostja praeguse juhatuse liikme tegutsemise algusega, milleks on XXX.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Hageja nõue
12.Pooled ei vaidle selle üle, et poolte vahel oli sõlmitud soojusenergia ostu-müügileping, mille hageja XXX üles ütles. Lepinguga rajati XXX XXX külla soojus- ja elektrienergia koostootmisjaam. Hageja rajas soojus- ja elektrienergia koostootmisjaama ning soojuse transportimiseks vajaliku soojatrassi jaamast XXX katlamajani. Lisaks kinnitati, et jaamal on tehniliselt võimalik varustada soojusenergiaga kostja valduses olevat XXX keskküttevõrku ning hageja on valmis müüma ja tarnima kostjale soojusenergiat konkurentsivõimelise hinnaga, tagades seejuures vajalikul tasemel varustuskindluse. Lepingu p 2.9 alusel kohustusid hageja ja kostja ning XXX vald (toona XXX vald) tegema igakülgset koostööd, mh et tagada jaamas toodetava soojuse ülekandmine XXX keskküttevõrku ning võrgu toimine. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja ei ole hagejale soojusenergia eest kolmel kütteperioodil tasunud.
13.Hageja on esitanud soojusenergia ostu-müügilepingu p 3.4 järgi kostjale igakuiselt arve eelnenud arvestusperioodil tarnitud ja müüdud soojusenergia koguse alusel. Arve tuli tasuda hiljemalt 21 päeva jooksul arve kättesaamisest. Kostja on viivituses aga tervelt kolme kütteperioodi (XXX, XXX ja XXX) arvete tähtaegse tasumisega. Vaatamata sellele jätkas hageja heauskse lepingupartnerina kostjale soojusenergia tarnimist. Hageja leiab, et tekkinud on olukord, kus hageja on kostjale soojusenergiat tarninud tasuta, võimaldades kostjale soojusenergia edasimüügilt samaaegselt kasu teenida.
14.Kostja on vaidlustanud arvete saamise aja ning osaliselt müügihinna õigsuse. Tartu Ringkonnakohus on andnud käesolevaks menetluseks juhise, mille kohaselt lasub hagejal täiendavalt kohustus tõendada kostjale arvete saatmise tähtpäeva ning müügihinna õigsust perioodil oktoober 2017 kuni mai 2018.
15.Soojusenergia ostu-müügilepingu punkt 3.1 järgi müüja müüb ja ostja ostab soojusenergiat hinnaga, mida arvestatakse vastavalt valemile H = 0,105*Hpõ*0,80, kus H on üle antava soojusenergia hind MWh ja Hpõ – põlevkütteõli Narva Õlitehase mark C hind arvestusperioodil, mida on võimalik kasutada olemasolevas XXX katlamajas. Kostja edastas hagejale nii näidud kui ka hinna, mille alusel hageja koostas kostjale arve.
16.Kohus leiab, et lepingu p 3.3 ja 3.4 järgi kõik hageja poolt kostjale esitatud arved rajanevad kostja poolt edastatud andmetel. Kohtule on edastatud arvete koopiad (I kd tl 14-21) ning andmed on esitatud hagi terviktekstis tabelina. Kostja on vastuses hagi terviktekstile ka lõppseisukohtades leidnud, et arvega nr XXX seoses ei ole hageja esitanud ühtki arve kostjale edastamist kinnitavat dokumenti. Kohus kostjaga ei nõustu. XXX kuupäeva arve nr XXX on kohtule koos teiste arvetega esitatud (I kd tl 21) ning koos teiste arvete edastamist tõendavate e-kirjadega on kohtule esitatud ka hageja juhatuse liikme T. T. e-kiri kõnealuse arve edastamise kohta kostjale (I kd tl 93), millest on näha pdf formaadis arve nr XXX edastamine XXX kell 15:52.
17.VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et juhul, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lisaks on võlausaldajal õigus võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg1 alusel kohustub kostja tasuma viivist lepinguga ettenähtud määras. Vastavalt soojusenergia ostu-müügilepingu p-le 3.5 tuleb viivist arve tasumisega viivitamiselt arvestada 0,05 % päevas.
18.Hageja nõuab kostjalt hagi esemena põhivõla tasumist summas 84 378,09 eurot ja 11.11.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise tasumist summas 40 070,46 eurot. Viivisenõue suureneb ajas kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kirjalikes kohtukõne teesides on hageja arvutanud välja viivise 15.09.2020 seisuga summas 56 102,89 eurot.
19.Kohus nõustub hagejaga, et kostja väited, justkui kostjal oleks õigus keelduda hageja arvete tasumisest põhjusel, et hageja ei täida omapoolseid kohustusi, on otsitud ega anna kostjale õigust arvete tasumisest keelduda. Regulaarses kirjavahetuses ei ole kostja kordagi avaldanud, et kasutab oma õigust arvete tasumisest keelduda, vaid on lihtsalt jätnud arved tasumata, võttes sealjuures kolme kütteperioodi vältelt hagejalt regulaarselt täitmist vastu ja suunates selle tulu saamisele. Kostjapoolse kohustuse täitmisest keeldumise välistab VÕS § 111 lg 3, mille kohaselt kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Kohtu hinnangul puuduvad kostjapoolsed selged ja tõendatud asjaolud, mis välistaksid hagi rahuldamise.
20.Eeltoodud põhjendustel kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 84 378,09 eurot, 15.09.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 56 102,89 eurot ning alates 16.09.2020 viivis protsendina põhinõudest 0,05% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Vastuhagi
21.Kostja palub hagi alusena 11 429,08 euro väljamõistmist hagejalt XXX katlamajas tarbitud elektrienergia hüvitamiseks. Kohus leiab, et kostja vastuhagi katlamajas tarbitud elektrienergia osas kuulub rahuldamisele. Hageja ei ole elektrienergia eest tasumise kohustust eitanud ega mõõturi näite vaidlustanud. Perioodil aprillist XXX kuni septembrini XXX on hagejal tasumata 31 arvet 87,714 MWh elektrienergia eest summas 11 429,08 eurot. Hageja on vastavas ulatuses nõuet tunnistanud ja maakohus on nõude 07.12.2018 otsusega rahuldanud. Tarbitud elektrienergia hüvitamise nõude puhul on vaidlus vaid viiviste osas. Ringkonnakohus võttis küll seisukoha, et puuduvad tõendid viivise määras kokku leppimise kohta, kuid seejuures „kuulub ringkonnakohtu arvates kohaldamisele seaduses sätestatud viivise määr (VÕS § 113 lg 1)“ (ringkonnakohtu 06.05.2019 otsus, p 9.2.1). Ringkonnakohtu seisukohta arvestades nõuab kostja 11 429,08 euroselt põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viiviste väljamõistmist hagejalt.
22.Kuivõrd hageja on vastu vaielnud elektrienergia arvete edastamisele enne vastuhagi esitamist, siis menetlusökonoomia huvides nõuab kostja seadusjärgse viivise väljamõistmist XXX kuni XXX arvete summas 9123,10 eurot (vastavate arvete koond ning arved ise on kostja 04.12.2017 menetlusdokumendi lisa 4) eest alates vastuhagi esitamisest 28.11.2017 kuni kohase täitmiseni. Ülejäänud seitsme arve, s.o XXX kuni XXX arved summas 2305,98 eurot (arved nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX; kostja 18.10.2018 esitatud lisa K-L 14), eest nõuab kostja seadusjärgse viivise väljamõistmist alates nende esitamisest kohtule 18.10.2018. Juhindudes TsMS §-st 367 palub kostja kohtul mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise välja kindla summana 9123,10 euro osas alates 28.11.2017 kuni otsuse tegemiseni ja 2305,98 euro osas alates 18.10.2018 kuni otsuse tegemiseni ning edasi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudest.
23.VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks on VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Arvete summas 9123,10 eurot tasumisega viivitamise eest on alates vastuhagi esitamisest 28.11.2017 kuni 23.11.2020 sissenõutavaks muutunud viivis summas 2181,75 eurot. Arvete summas 2305,98 eurot tasumisega viivitamise eest on alates 18.10.2018 kuni 23.11.2020 sissenõutavaks
muutunud viivis summas 387,71 eurot. Kokku on 23.11.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 2569,46 eurot. Alates 24.11.2020 kuulub viivis väljamõistmisele protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
24.Kohus leiab, et põlevkiviõli soetamisega kaasnenud otsese kahju ja katla ebasobivast töörežiimist tingitud kahju osas tuleb järgida Tartu Ringkonnakohtu suuniseid, millest juhindudes on pooltel olnud võimalik esitada uusi väiteid ja tõendeid. Kohus on selgitanud kostja tõendamiskoormist. Hageja esindaja on kohtuistungil selgitanud, et kostja ei ole tõendamiskoormist täita suutnud ja kohus nõustub sellega. Pole näha ühtegi arvestust, kui palju olid reaalkulud ja palju kostja seejuures edasimüügilt teenis. Numbrid on suureks aetud ja nende õigsus pole teada.
25.Kostja on leidnud, et lepingu mittekohane täitmine hageja poolt oli jätkunud ka XXX kütteperioodil ning jätkus selliselt kuni lepingu lõppemiseni XXX. Kuna hageja lepingut ei täitnud ja kokku lepitud temperatuuriga küttevett ei tarninud, pidi kostja põlevkiviõlist XXX katlamajas enda katlaga juurde kütma, et võrku minev vesi oleks nõutud temperatuuril. Hageja rikkumise tõttu kütmiseks kulutatud põlevkiviõli eest nõuab kostja hüvitisena 134 435,97 eurot – nimetatud summa puhul on arvestatud VÕS § 127 lg-s 5 sätestatuga, st kogu kulunud põlevkiviõli maksumusega võrreldes on kahjuhüvitist vähendatud summa võrra, mille ulatuses hagejal oleks esitanud kostjale suuremad arved lepingujärgses mahus soojusenergia tarnimise korral. Nimetatud 134 435,97 eurosest summast 21 230,86 eurot on XXX kütteperioodi, 27 090,87 eurot on XXX kütteperioodi, 52 014,48 eurot on XXX kütteperioodi ja 34 099,76 eurot on XXX kütteperioodi eest.
26.Kohus määras asjas ekspertiisi põlevkiviõli soetamisega kaasnenud otsese kahju suuruse kindlaksmääramiseks. Pooled olid nõus, et määrataks riiklikult tunnustatud ekspert ja antud asjaolu on pooltega 21.10.2019 istungil läbi arutatud (III kd tl 43-44). 13.11.20 kohustas kohus kostjat tasuma eksperdikulud deposiiti (III kd tl 115-116). Pooled esitasid omapoolsed küsimused. Kostja on leidnud, et esitas 17.12.2019 taotluse määrata eksperdiks Soojustehnika inseneride Seltsi ekspert ja menetluslikult on taotlus lahendamata. Kohus on ekspertiisi määruses seisukoha eksperdi isiku suhtes võtnud menetluslik otsustus on tehtud (III kd tl 138139).
27.Ekspert on sarnaselt eelnevale s.o kostja poolt eelnevalt kohtule esitatud OÜ P koostatud eksperthinnangule „XXX biogaasijaama soojuse kasutamine aleviku kaugkütte soojusallikana“, vastanud, et alates XXX kütteperioodi algusest kuni XXX on toimunud põhjendatud soojusenergia tootmine, selleks et tagada vajaliku temperatuuriga soojavee edastus kaugkütte võrku. Toimis see selliselt, et juhul kui hageja poolelt lubatud soojavee temperatuuri pealevool on madalam kui lepingu lisas 1 kokkulepitud, hakkab põlevkiviõli katel tööle automaatselt, et tagada vajalik veetemperatuur kaugküttevõrku.
28.Ekspert on leidnud, et ei ole toimunud üle kütmist perioodil alates XXX kütteperioodi algusest kuni XXX, kuna süsteem on häälestatud rakenduma ainult vajadusel. Kolmandaks küsitakse eksperdilt, kui palju pidi vastav vajalik kogus põlevkiviõli kokku maksma, lähtudes hindadest, mis kehtis ajahetkedel, mil N.R. E Osaühing põlevkiviõli juurde soetas ning kasutas seda õlikatlas põledes küttevee temperatuuri tõstmiseks nõutud tasemele.
29.Ekspertiisaktist nähtub, et ekspert on üritanud kostjalt saada vedelkütuse aruandeid ja vastusest nähtub, et kostja haldab üle Eesti mitmeid katlamaju. Põlevkiviõli osteti korraga suurtes kogustes ning edasi liikus õli ettevõttesiseselt erinevate katlamajade vahel vastavalt vajadusele, et soojatootmine oleks tagatud. Otse aktsiisilaost XXX katlamajja vaidlusalusel perioodil ei tarnitud. Väljast sisseostu kohta on toimiku materjalides S S OÜ arved vaidlusalusest perioodist (lisatud arved „K-L 6. NRE põlevkivikütteõli ostuarved.pdf“). Põlevkiviõli on soetatud vastavalt igakordsele tellimusele turuhinna alusel. Kahjunõude puhul on arvestatud tegeliku kuluga XXX katlamajas ning põlevkiviõli vastava kuu sisseostuhinnaga (vastavad arvestused failis „K-L 7. Kahju suuruse arvutused.pdf“).
30.Kohus nõustub eksperdi poolt aktis püsitatud eesmärgiga, selgitada välja kostja kulu põhikomponendi põlevkiviõli kogus ja hind dokumenteeritult Maksu- ja Tolliameti infosüsteemis. Tähelepanuväärne ja formaalloogikaga kooskõlas on eksperdi kogemus selle kohta, et tavapäraselt transporditakse kütus otse sihtkohta ja ei hoiustata seda vaheladudes. Transport ja mitmetel kordadel pumpamised on majanduslikult ebamõistlikud. Kostja esitatud arvetest nähtub, et tõesti on ostetud suurtes kogustes à la 1 000 tonni ost ühes kalendrikuus, mis tähendab 36 tonnise mahutiga auto puhul ca 27 autotäit. Küsimuse püstitus on õige, kas tõesti sõidavad kõik 27 autot kesklattu ja mitte ükski neist ei ole transportinud kütust otse sihtkohta. Lisaks tekib veel küsimus, kuidas on nõudes kütust hinnastatud, kui suurtes mahutites kesklaos on kujundlikult segatud erinevate sisseostu hindadega kütus.
31.Kohus leiab, et kostja tegevus on oma olemuselt vahendustegevus osta soojusenergiat konkurentsivõimelise hinnaga ja varustada sellega XXX keskküttevõrku, tootes ise osaliselt sooja juurde. Valmidus selleks on. Tõendatud on, et kostja pidi nn juurde kütma, et saavutada hageja kohustus tagada küttevee temperatuurigraafiku 85 kraadi/65 kraadi. Eriteadmistega isikute V. V. ja Ü. K. arvamusest (I kd tl 56-76) nähtub hageja poolt lepingu rikkumine (kaugküttevõrgu temperatuurigraafik oli ligikaudu 80/500C, kuid vastavalt lepingule pidi olema 85/650C)“. Seda on kinnitanud ja kohtu määratud ekspert. Samas puuduvad eksperdil ja kohtul tõendid, et selleks üldse põlevkiviõli XXX katlamajja tarniti.
32.Kohus leiab, et kostja enda kahju seoses ebasobiva katla režiimiga pole tõendatud. Ringkonnakohus märkis, et iseenesest võivad kostja nõudes märgitud kulud esineda, kuid nende suuruse tõendamiseks ei piisa ainuüksi Konkurentsiameti kirjast (I kd tl 164-165), kostja peaks tõendama täiendavate kulutuste kandmist seoses katla ja katlamaja ekspluatatsiooniga. Kostja ei ole täiendavate kulude kandmist seoses katla ja katlamaja ekspluatatsiooniga tõendanud.
33.Kostja on leidnud, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab VÕS § 127 lg 6 alusel kohus hüvitise suuruse ja seda pidanuks tegema ka ekspert. Kohus nõustub, et ettenähtust intensiivsema kütmisega kaasnevate täiendavate kulutuste puhul saabki kahju suurus olla eelduslikult vaid hinnanguline ja selleks tuleks teada, kas kahju üldse tekkis. Samas pole kostja oma tõendamiskoormist suutnud täita, pole ühtegi tõendit, et põlevkiviõli oleks XXX jaama soetatud ja milliste hindadega tarbijale vahendatud.
34.Eeltoodud põhjendustel kohus leiab, et vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt ning hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 11 429,08 eurot tarbitud elektrienergia hüvitamiseks, 23.11.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 2569,46 eurot ning alates 24.11.2020 viivis protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni. Põlevkiviõli soetamisega kaasnenud otsese kahju ja katla ebasobivast töörežiimist tingitud kahju ning nendelt arvestatava viivise nõuete osas leiab kohus, et vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.
35.TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.
36.Kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku 140 480,98 eurot, millest 84 378,09 eurot on põhivõlgnevus ning 56 102,89 eurot 15.09.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis (lisandub viivis alates 16.09.2020). Kohus rahuldab vastuhagi osaliselt ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja 13 998,54 eurot, millest 11 429,08 eurot on põhivõlgnevus ning 2569,46 eurot 23.11.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis (lisandub viivis alates 24.11.2020). Sissenõutavaks muutunud nõuete osas teeb kohus tasaarvestuse, mille tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 126 482,44 eurot (140 480,98 eurot - 13 998,54 eurot).Tasaarvestuse tulemusena on kostja nõue hageja vastu täies ulatuses lõppenud ning edasiulatuvat viivist kohtuotsuse resolutsioonis kohus hagejalt kostja kasuks välja ei mõista.
Kooskõlas VÕS § 201 lg-ga 2, § 88 lg-ga 8 tuleb tasaarvestus lugeda toimunuks hageja viivisevõlgnevuse katteks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
37.Arvestades põhihagi rahuldamist ning vastuhagi osalist rahuldamist, tuleb menetluskulude jaotamisel lähtuda TsMS §-st 163, mille lõike 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
38.Kohus arvestab menetluskulude jaotamisel, et vastuhagi nõuded, mille osas kohus vastuhagi rahuldab, moodustavad kõigis asjas esitatud nõuetest vähem kui 5%, ning et vastuhagi rahuldatud põhinõude osas lõppes vaidlus asja esimesel läbivaatamisel maakohtus. Maakohtu otsuse peale ei esitatud apellatsioonkaebust osas, milles maakohus rahuldas vastuhagis esitatud elektrienergia eest tasumise nõude summas 11 429,08 eurot, vaid Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ka selles osas otsuse resolutsiooni selguse ja täidetavuse huvides. Võrreldes maakohtu eelneva otsusega rahuldab kohus täiendavalt üksnes vastuhagis esitatud nõude elektrienergia eest tasumise nõudelt viivise väljamõistmiseks seadusjärgses määras.
39.Kohus arvestab ka, et hageja on nii asja esimesel läbivaatamisel maakohtus kui asja uuel läbivaatamisel maakohtus teinud ettepanekuid asja lahendamiseks kompromissiga. 01.11.2017 kohtuistungil tegi hageja ettepaneku kompromissi sõlmimiseks selliselt, et hageja loobub viivistest ja hageja tasub kostjale 4554,07 ja 3306,13 eurot hüvitisena jahedama vee eest ning 9757 eurot elektri eest (I kd tl 79 pöördel), 18.09.2018 kohtuistungil tegi hageja pakkumise summas 55 000 eurot (II kd tl 15) ning 19.11.2018 kohtuistungil summades 75 000 eurot ning 50 000 eurot (II kd tl 149 ja pöördel). Asja uuel läbivaatamisel maakohtus pakkus hageja 21.10.2019 ja 15.09.2020 kohtuistungitel kompromissi summaks 80 000 eurot (III kd tl 44, IV kd tl 21 pöördel). Hageja poolt tehtud pakkumised kompromissi sõlmimiseks on olnud kostja jaoks soodsamad, kui käesolev kohtulahend.
40.Eeltoodut põhjendustel leiab kohus, et kõik menetluskulud tuleb jätta TsMS § 163 lg-te 1 ja 2 alusel kostja kanda.
41.Hageja menetluskulude suurus on kokku 15 754,84 eurot. Asja esimesel läbivaatamisel maakohtus olid hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1200 eurot ning lepingulise esindaja kulud (advokaaditasu) 7000 eurot ilma käibemaksuta (lepingulise esindaja ajakulu oli kokku 57 tundi) (II kd tl 154-157); ringkonnakohtu menetluses olid hageja menetluskuludeks sõidukulu Viljandi kohtumajja 28,08 eurot ning lepingulise esindaja kulud (advokaaditasu) 4000 eurot ilma käibemaksuta (lepingulise esindaja ajakulu 24 tundi ja 50 minutit) (III kd tl 16); asja uuel läbivaatamisel maakohtus olid hageja menetluskuludeks sõidukulu Tartu kohtumajja (bussipiletid Tallinn-Tartu-Tallinn) 20,76 eurot, äriregistri väljavõtete kulu 6 eurot, lepingulise esindaja kulud (advokaaditasu) 3500 eurot (lepingulise esindaja ajakulu 25 tundi) (IV kd tl 27-28).
42.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu ei saa asja keerukust ja mahtu arvestades pidada täies ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks (TsMS § 175 lg 1).
43.Menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt lepingulise esindaja ajakulu sisaldab sõidule kulunud aega seoses kohtuistungitel osalemisega, mille hüvitamist taotleb hageja advokaadi tunnitasu alusel (asja esimesel läbivaatamisel maakohtus 14 tundi ning ringkonnakohtu menetluses 5 tundi). Menetluskulude kindlaksmääramisel ei arvesta kohus sõidule kulunud aega.
44.Asja esimesel läbivaatamisel maakohtus loeb kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 32 tunni ulatuses: kostja vastuse analüüs, ettevalmistus 01.11.2017 kohtuistungiks ja esindus kohtuistungil 7 tundi; tõendite kogumise taotluse ja haginõude
suurendamise avalduse koostamine 2 tundi; vastuhagiga ja väljanõutud tõenditega tutvumine, taotluse koostamine istungi edasilükkamiseks, vastuse koostamine vastuhagile 5 tundi; ettevalmistus 15.05.2018 kohtuistungiks ja esindus kohtuistungil 3,5 tundi; kostja menetlusdokumentide analüüs, taotlus 31.07.2018 kohtuistungi edasilükkamiseks, täiendavate seisukohtade ja nõude suurendamise avalduse koostamine 2,5 tundi; ettevalmistus 18.09.2018 kohtuistungiks ja esindus kohtuistungil 4 tundi; hagiavalduse ja vastuhagi vastuse tervikteksti koostamine 2 tundi; ettevalmistus 19.11.2018 kohtuistungiks ja esindus kohtuistungil 6 tundi.
45.Ringkonnakohtus loeb kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 10 tunni ulatuses: apellatsioonkaebusega tutvumine ja vastuse koostamine 8 tundi; ettevalmistus 16.04.2019 kohtuistungiks ja esindus kohtuistungil 2 tundi.
46.Asja uuel läbivaatamisel maakohtus loeb kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 15 tunni ulatuses: ettevalmistus 21.10.2019 kohtuistungiks ja esindus kohtuistungil 2 tundi; hagi tervikteksti koostamine 2 tundi; vastuhagi terviktekstiga tutvumine ja seisukoha koostamine 4 tundi; seoses ekspertiisiga kostja 17.12.2019 taotlusega tutvumine, seisukoha koostamine, ekspertiisimäärusega tutvumine 4 tundi; eksperthinnangu analüüs 1 tund; ettevalmistus 15.09.2020 kohtuistungiks ja esindus kohtuistungil 2 tundi.
47.Asja esimesel läbivaatamisel maakohtus ja ringkonnakohtus esitatud menetluskulude nimekirjade kohaselt oli hageja lepingulise esindaja tasu 150 eurot ning asja uuel läbivaatamisel esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasu 175 eurot tunnis. Asja keerukust arvestades on advokaadi tunnitasu määr põhjendatud ja vajalik. Seega on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud kokku 8925 euro ulatuses (32 x 150 + 10 x 150 + 15 x 175).
48.Riigilõivu, sõidukulude ning äriregistri väljavõtte kulu osas on hageja menetluskulud põhjendatud.
49.Eeltoodud põhjendustel määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 10 179,84 eurot (1200 + 28,08 + 20,76 + 6 + 8925).
50.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste Kohtunik
Tartu Maakohtu otsus osaliselt tühistatud 28.06.2021.a Tartu Ringkonnakohtu lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.