2-12-30088/62 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Käesolevaks hetkeks on võlgniku I E kohustustest vabastamise menetlus kestnud viis aastat, mistõttu tuleb kohtul otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg-le 1. 21.12.2018 esitas I E taotluse vabastada end pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 21.12.2018 esitatud usaldusisiku aruande kohaselt töötab I E lasteaias S õpetajana. Võlgniku ülalpidamisel on kaks last, kellest üks on alates 10.07.2016 toimunud raske õnnetuse tagajärjel sügava puudega. 25.02.2019 võlgniku poolt esitatud kirja kohaselt on võlgniku tervislik seisund halvenenud. Võlgnikul on diagnoositud halvaloomuline neerukasvaja, mistõttu ei ole ta hetkel võimeline tööd tegema. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel tasunud võlausaldajatele kokku 647,32 eurot. 12.03.2019 toimus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas võlgniku I E ärakuulamine kohustustest vabastamise menetluses. Ärakuulamisele ilmus võlgnik koos usaldusisikuga, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et kasvatab oma mõlemat last üksinda. Oma tervisliku seisundi tõttu ei ole olnud võlgnikul võimalik töökoormust suurendada. On tasunud võlausaldajatele nii palju, kui see on olnud võimalik. Hetkel viibib võlgnik haiguslehel ega tea, millal tööle naasta saab. 12.03.2019 andis võlgnik kohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande. Oma tervisliku seisundi tõendamiseks esitas võlgnik kohtule väljavõtted oma haigusloost. 03.04.2019 e-kirjas teatas võlgnik, et võlausaldajatelt saadud infomatsiooni kohaselt on tema eelmine usaldusisik kuritarvitanud tema usaldust, kuna ei ole tasunud võlausaldajatele selleks mõeldud raha. 16.04.2019 tasus võlgnik võlausaldajatele usaldusisiku poolt lubatud, kuid tasumata summad. Võlausaldajad Swedbank AS ja Swedbank Liising AS andsid 29.04.2019 nõusoleku võlgniku kohustustest vabastamiseks seoses tema raske olukorra ja tehtud väljamaksetega. Võlausaldaja AS Olerex asus 18.01.2019 e-kirjas seisukohale, et võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata, kuna võlgnik ei ole tasunud võlgnevuse katteks piisavalt ning võlausaldaja kahtleb, kas võlgnik on teinud endast kõik oleneva, et kohustusi täita. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku I E kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS § 175 lg-le

võlgnik ei ole võlausaldajale kohustustest vabastamise menetluse jooksul võlgnevust piisavalt tasunud. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Käesoleval juhul ei ole võlgnik oma kohustuste täitmisest kõrvale hoidunud. Võlgnik on töötanud võimaluste piires mõistlikult tulutooval töökohal ja täitnud kohustustest vabastamise menetlusest tulenevaid kohustusi, väljaarvatud ajal, mil tal ei olnud võimalik tervislikel põhjustel tööl käia. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat, kellest üks on alaealine ja teine sügava puudega. Samuti on võlgniku enda tervislik seisund menetluse kestel oluliselt halvenenud, muuhulgas on võlgnikul diagnoositud halvaloomuline neerukasvaja. Võlgnik on võlausaldajatele kohustustest vabastamise menetluse jooksul tasunud kokku 647,32 eurot. Kohtu hinnangul on võlgnik andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ega ole oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi rikkunud. Kohus ei nõustu võlausaldaja AS Olerex seisukohaga, mille kohaselt ei tee võlgnik endast kõik oleneva, et kohustusi täita. Võlgnik on suurema osa kohustustest vabastamise menetluse toimumise ajast tööl käinud ja vastavalt oma töötasule võlausaldajate nõudeid vähendanud. Kuna võlgniku ülalpidamisel oli üks alaealine ja üks raske puudega laps ning võlgniku enda tervislik seisund halvenes, ei saa võlgnikule tasuvama töö mitteotsimist ette heita. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiks ei saa olla võlgniku poolt kogu nõude tasumine, vaid nõude vähendamine vastavalt võimalustele. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võlgnik nõuet võimaluste piires ja arvestatavas ulatuses vähendanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku I E pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust, tuleb I E tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1). PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Kohus jätab TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate I määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.