2-18-126277
Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad
Asja läbivaatamine
Viru Maakohus Kaire Pullerits 30. aprill 2019, Jõhvi kohtumaja 2-18-126227 Osaühing JENNES hagi Kohtla-Järve linn Torujõe tn 21 korteriühistu vastu võlgnevuse nõudes 1704, 82 eurot Hageja: Jennes OÜ (registrikood 10160377, asukoht Järveküla tee 49-5, 30321 Kohtla-Järve) Hageja lepinguline esindaja: A. M., M&A Impresa OÜ, epost: [email protected] ) Kostja: Kohtla-Järve linn, Torujõe tn 21 korteriühistu (KÜ Torujõe 21, registrikood 80158927, asukoht Torujõe 21, 30323 Kohtla-Järve) Kostja lepinguline esindaja: M. F., Maksim Fedotov Õigusbüroo OÜ, e-post: xxx) Lihtmenetluses
Rahuldada Osaühing JENNES hagi Kohtla-Järve linn Torujõe tn 21 korteriühistu vastu. Välja mõista Kohtla-Järve linn Torujõe tn 21 korteriühistult Osaühing JENNES kasuks võlgnevus kokku 1406,82 eurot (sh põhiosa 1024,65 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 382,17 eurot ajavahemiku 11.11.2017-18.12.2018 eest). Välja mõista Kohtla-Järve linn Torujõe tn 21 korteriühistult Osaühing JENNES kasuks viivis põhivõlgnevuselt (1024, 65 eurolt) alates 19.12.2018 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Jätta menetluskulud kostja kanda. Välja mõista Kohtla-Järve linn Torujõe tn 21 korteriühistult Osaühing JENNES kasuks menetluskulud 395 eurot sh tasutud riigilõiv 225 eurot ja esindaja õigusabikulud 170 eurot.
1(5)
2-18-126277 Edasikaebamise kord Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik 26.10.2018 esitas Osaühing JENNES Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse KohtlaJärve linn Torujõe tn 21 korteriühistu vastu võlgnevuse nõudes. Kohus tegi 02.11.2018 võlgnikule makseettepaneku. 07.12.2018 kohtumäärusega lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Viru Maakohtule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohtu 07.12.2018 määrusega andis kohus hagejale tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks. Hageja esitas hagiavalduse 19.12.2018 ja kohus võttis 19.12.2018 määrusega Osaühing JENNES hagi Kohtla-Järve linn Torujõe tn 21 korteriühistu võlgnevuse ja viivise nõudes menetlusse, menetluse liigiks määrati lihtmenetlus TsMS § 405 alusel. Hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega on kostjale kätte toimetatud 04.02.2019. 18.03.2019 kohtumääruses andis kohus menetlusosalistele tähtaja kompromissi sõlmimiseks läbirääkimiste pidamiseks ning kompromissi kohtule esitamiseks hiljemalt 01.04.2019. Samaks tähtajaks pidid pooled esitama kohtule seni esitamata avaldused, tõendid, menetluskulude nimekirjad. Nimetatud kuupäevaks kompromissi kohtule ei esitatud. Kohus määras 18.03.2019 määruses ka, et lahend tsiviilasjas tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu 30.04.2019. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid Jennes OÜ ja Kohtla-Järve linn Torujõe 21 korteriühistu 13.02.2017 töövõtulepingu nr 1302/2017. Hageja kohustus teostama elamu Torujõe 21 sissekäikude sanitaar – ja tuulekodade põrandate remondi. Kostja tasus 14.02.2018 ettemaksuarve nr 13/021 summas 2000 eurot täies ulatuses. Pärast tööde üleandmist-vastuvõtmist esitas hageja 20.04.2017 kostjale tasumiseks arve nr 20/041 summas 4424,65 eurot. Pooled leppisid kokku, et arve tasutakse osamaksetena. Viimase osamakse tasumise tähtaeg oli 10.03.2018. Kostja on pärast hagi esitamist tasunud veebruaris 2019 kostjale 200 eurot. Töövõtulepingu p 6.1 kohaselt kohustus kostja tasuma viivist 0,07 % tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Viivisenõue on põhjendatud, hageja ei ole nõus viivise nõudest loobuma. 2(5)
2-18-126277 Hageja nõudeks on kostjalt välja mõista võlgnevus 1024, 65 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 382, 20 eurot perioodi 11.11.2017 kuni 18.12.2018 eest ning viivis alates 19.12.2018 VÕS §-s 113 sätestatud määras. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osaliselt so põhinõude 1024, 65 eurot osas. Viiviste arvestus on arusaamatu ja vastuolus pooltevahelise kokkuleppega. Kostja palub jätta viivise nõude rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. TsMS § 444 lg 2 kohaselt, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjendatuse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 2 kohaselt määrab pool ise, milliseid asjaolusid ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et:
2-18-126277 Hageja teostas lepingu kohaselt elamu Torujõe 21 Kohtla-Järve sissekäikude sanitaar – ja tuulekodade põrandate remondi. Lepingu p 2.4. kohaselt oli tööde teostamise tähtajaks 30.04.2017 (d tl 34). Tööde üleandmis-vastuvõtmisaktidest nähtub, et sissekäikude nr 1 ja 2 sanitaarremont ja tuulekodade põrandate remont on teostatud täies mahus 20.04.2017 ning tööd on hageja poolt kostjale üle antud ja kostja poolt vastu võetud (d tl 42, 43). Pooled selle üle ka ei vaidle. Seega, kuna tööd on valmis ja vastuvõetud, on ka hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Esitatud tõendite alusel on tuvastatav, et hageja esitas kostjale teostatud tööde eest 20.04.2017 arve nr 20/041 summas 4424, 65 eurot. Arve tuli tasuda osamaksetena 10.05.2017 kuni 10.03.2018 400 eurot kuus, viimase osamakse suurus oli 424, 65 eurot (d tl 44). Kostja on tasunud arvest nr 20/041 kokku 3400 eurot (sh peale hagi esitamist veebruaris 2019 200 eurot). Seega on kostjal hagejale tasumata 1024,65 eurot (4424,65-3400). Kostja seda ka ei vaidlusta. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhiosa võlgnevuse 1024,65 eurot. Töövõtulepingu p 6.1 kohaselt kohustus kostja tasuma viivist 0,07% tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumist kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367). Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise 0,07% päevas s.o. 382, 20 eurot perioodi 11.11.2017 kuni 18.12.2018 eest ning alates 19.12.2018 seadusjärgses määras. Kostja leiab, et viiviste summa on vastuolus pooltevahelise kokkuleppega ning viiviste arvestus on arusaamatu. Kohus kostja vastuväitega ei nõustu. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt võivad pooled lepingus kokku leppida kõrgemas viivisemääras kui seaduses sätestatud viivisemäär ja sellisel juhul loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud määr. Kohus leiab, et poolte vahel kokku lepitud viivisemäär 0,07% päevas ei ole ebaproportsionaalselt suur ja ei kahjusta kostjat. Kohus leiab, et poolte vahel kokku lepitud viivisemäär on ligilähedane sel perioodil kehtinud seadusjärgsele viivisemäärale. Viivise puhul on tegemist õiguskaitsevahendiga, mida on hagejal õigus kostjalt nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel. Kuna pooled on leppinud lepingus kokku veidi kõrgemas määras kui seadusjärgne viivisemäär ja võlgnik on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega ehk rikkunud omapoolset kohustust, on põhjendatud välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis vastavalt lepingus kokku lepitule. Kohtu hinnangul on ka hagiavalduses välja toodud viivise arvestus selge ja arusaadav. Hageja on arvestanud lepingujärgset viivist enne hagi esitamist tasutud osamaksetelt iga tasumisega viivitatud osamakse summalt alates tasumisele kuuluvast järgnevast päevast kuni tasumiseni ning tasumata osamaksetelt tasumisele kuuluvast järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni (d tl 31). Hageja on teinud üksnes väikese arvestusliku vea, mille kohus saab ära parandada. Tasumata osamakse summalt 424, 65 eurolt arvestatav viivise summa on 83, 83 eurot, mitte 83, 86 eurot (424,65*0,07%*282). Muus osas on hageja poolt esitatud viivise arvestus õige. 4(5)
2-18-126277 Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 0,07% päevas perioodi 11.11.2017 kuni 18.12.2018 eest summas 382, 17 eurot ning viivise põhivõlgnevuselt alates 19.12.2018 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lõikega 1, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja on esitanud 02.04.2019 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulud kokku 395 eurot, sh tasutud riigilõiv 225 eurot ja esindaja õigusabikulud 170 eurot (lisatud on arve nr 01171218). Hageja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud käesoleva tsiviilasja menetlustoimingutega. Õigusabikulud ei sisalda käibemaksu, kuna teenuse osutaja ei ole käibemaksukohustlane. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud ning õigusabikulu on mõistliku suurusega. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 395 eurot, sh tasutud riigilõiv 225 eurot ja esindaja õigusabikulud 170 eurot. Kohus leiab, et kuna kostja põhjustas oma käitumisega (ei tasunud arve alusel osamakseid tähtaegselt) kohtusse pöördumise ja hagi rahuldatakse, ei ole kostja taotlus menetluskulude poolte endi kanda jätmiseks põhjendatud. Kohus võib jätta TsMS § 162 lg 4 kohaselt menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (Riigikohtu lahend 3-21-4-11 p 9). Käesolevas asjas kohus TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks vajalikke eeldusi tuvastanud ei ole. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.