Kaebuste esitajad ja kaebuste OÜ Tronteq apellatsioonkaebus XX vastuapellatsioonkaebus liigid 195 403,31 eurot Apellatsioonkaebuse hind Vastuapellatsioonkaebuse hind 189 903,31 eurot Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OÜ Tronteq (registrikood 12040803), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper Kostja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaidar Sultson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 22. augusti 2018 kohtuotsus osas, millega kohus jättis rahuldamata OÜ Tronteq hagi XX vastu 189 903,31 euro suuruse kahju hüvitamiseks ja jätta hagi selles osas läbi vaatamata.
2.Jätta kohtuotsus muutmata osas, millega jäeti rahuldamata OÜ Tronteq hagi XX vastu 5500 euro suuruse kahju hüvitamiseks, samuti menetluskulude jaotamise ja väljamõistmise osas.
5.Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja OÜ Tronteq kanda.
6.Välja mõista OÜ-lt Tronteq apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks 2736 eurot XX kasuks.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb OÜ-l Tronteq tasuda XX-le kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Tronteq esitas 30.10.2017 Pärnu Maakohtule XX vastu hagi kahju 195 403,31 euro hüvitamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt oli kostja alates 03.05.2012 nii Sõrve Puit OÜ (pankrotis) (edaspidi Sõrve Puit) kui ka Meikara OÜ juhatuse liige. Meikara OÜ-le kuulus sellel ajal 50% Sõrve Puidu osalusest. Alates 15.09.2017 on Sõrve Puidu ainuosanik hageja.
3.Kostja Sõrve Puidu juhatuse liikmena rikkus hoolsus- ja lojaalsuskohustust (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 ja äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1) ja tekitas hagejale otsese varalise kahju vähemalt 195 403,31 eurot (189 903,31+5500). Kostja ainukese juhatuse liikmena vastutab tekkinud kahju eest ja on kohustatud selle VÕS § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 alusel hüvitama.
4.Kostja rikkumine seisneb järgmises. Sõrve Puit esitas 22.03.2012 Meikara OÜ vastu võlausaldaja pankrotiavalduse tulenevalt 76 693,97 euro suurusest nõudest. Maakohus jättis avalduse rahuldamata. Saanud Sõrve Puidu juhatuse liikmeks, loobus kostja 16.05.2012 maakohtu määruse peale esitatud määruskaebusest. Kostja kahjustas sellega Sõrve Puidu huve ja lähtus üksnes Meikara OÜ huvidest, kus ta oli juhatuse liige ja Saare Kinnisvara OÜ kaudu osanik.
5.Kostja keeldus esitamast Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametile (PRIA) vajalikke dokumente seoses PRIA poolt heaks kiidetud projektidega. PRIA oli määranud Sõrve Puidule toetuse suurusega 340 890,74 eurot, millest 93 611,64 eurot oli välja makstud. Kuna kostja jättis dokumendid esitamata, jäi 247 279,10 eurot toetusena välja maksmata ja Sõrve Puidul tekkis kohustus juba saadud raha tagastada.
6.Kostja ei täitnud Sõrve Puidu kohustusi Versobank AS ees, mistõttu öeldi 24.08.2012 erakorraliselt üles laenuleping nr 4022/01/08.
7.Kostjale kuuluv Eesti Metsnik OÜ esitas 12.07.2012 avalduse Sõrve Puidu pankroti väljakuulutamiseks. Sõrve Puidul oli pankrotiavalduse esitamise seisuga raha 9448,46 eurot, põhivara 479 959,78 eurot, nõudeid ja ettemakseid 443 447,20 eurot ning kohustusi 389 473,45 eurot. Pankrotihalduri 04.09.2017 arvamuse kohaselt tekkis Sõrve Puidu maksejõuetus eelkõige juhatuse ja osanike vahelistest erinevatest arusaamadest ettevõtte juhtimisel ning tehtud juhtimisotsustest, mis tõid kaasa vaidlused vastastikuste
kohustuste täitmise üle. Pärast kostja juhatuse liikmeks saamist lõppes võlgniku sisuline majandustegevus ja kõik juhtimisotsused olid suunatud tegevuse lõpetamisele.
8.Kuna kostja tegevuse ja tegevusetuse tulemusena kuulutati välja Sõrve Puidu pankrot, vähenes Sõrve Puidu osaniku vara väärtus minimaalselt 189 903,31 euro võrra (ettevõttel oli vara vähemalt 649 727,27 eurot, millest tuleb lahutada kohustused 459 823,96 eurot, sh pankrotimenetluses tunnustatud nõuded 553 435,60 eurot, millest on maha arvestatud PRIA tagasinõue).
9.Lisaks jättis kostja Sõrve Puidu kassasse tagastamata 5500 eurot, mille SS talle 09.09.2012 seoses Vildi kinnistu eest tehtud ettemakse tagastamisega üle andis. Selle nõude loovutas Sõrve Puit OÜ-le Ansepuu, kes loovutas selle hagejale. Kostja vastuväited
10.Kostja palus jätta kahju hüvitamise nõude suurusega 189 903,31 eurot läbi vaatamata, kohaldada hageja esitatud nõuete suhtes aegumist ja jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
11.Hagiavalduses on esitatud kaks nõuet: Sõrve Puidu vara vähenemisest tekkinud kahju hüvitamise nõue suurusega 189 903,31 eurot ja nõude loovutamise teel Sõrve Puidult omandatud 5500 euro suurune nõue.
12.Esimese nõude osas ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Hageja nõuab kostjalt osaühingu vara väärtuse vähenemisest osaühingule tekkinud kahju väljamõistmist endale kui osaühingu osanikule. Ainuosanikul võiks erandjuhul olla nõudeõigus vaid temale kuuluva osa väärtuse vähenemisest tuleneva kahju hüvitamiseks, kuid hageja ei ole sellele tuginenud.
13.Hageja ei saaks nõuda ka osa väärtuse vähenemisest tuleneva kahju hüvitamist. Ta ei olnud hagi alusena esitatud faktiliste asjaolude toimumise ajal Sõrve Puidu osanik. Ta omandas Sõrve Puidu osad 03.08.2017, 15.09.2017 ja 13.03.2017 ning pidi osasid omandades olema teadlik, et Sõrve Puit on tunnistatud maksejõuetuks ja soetatud osal ei ole väärtust. Kostja juhatuse liikme volitused lõppesid 03.05.2017, s.o enne, kui hageja oma osa omandas. Poolte vahel ei ole võlasuhet ja hagejal ei ole VÕS § 115 alusel nõuet kostja vastu.
14.Hageja viidatud TsÜS §-st 35, VÕS § 115 lg-st 1 ja ÄS § 187 lg-st 1 tuleneb juhatuse liikme vastutus osaühingu ees. Võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumise korral on isikul kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 alusel, mis välistab deliktiõigusliku vastutuse.
15.Hageja nõuded on aegunud. ÄS § 187 lg 3 kohaselt on sisesuhtest tuleneva kohustuse rikkumisega seotud osaühingu nõude aegumistähtaeg juhatuse liikme vastu viis aastat arvates kohustuse rikkumisest. Nõude aegumistähtaeg hakkab kulgema rikkumise toimepanemisest (TsÜS § 37 lg 4). Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 150 lg 1 kohaselt kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust või kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hagiavaldus esitati 30.10.2017, s.o viie aasta möödumisel Sõrve Puidu maksejõuetuks tunnistamisest (29.10.2012). Hagi alusena esile toodud faktilised asjaolud leidsid aset enam kui viis aastat tagasi.
16.Hageja nõue on ebaselge ja tõendamata. Hagiavaldusest ei ole aru saada, kas hageja nõuab otsese varalise kahju või saamata jäänud tulu hüvitamist. Hageja arvutuskäik kahju kujunemise kohta ei seondu kostja väidetavate rikkumistega.
17.Kostja ei ole juhatuse liikme kohustusi rikkunud. Kostja loobus määruskaebusest, kuna Sõrve Puidul ei olnud tasaarvestuse tõttu enam nõuet Meikara OÜ vastu. Kui kostja sai Sõrve Puidu juhatuse liikmeks, olid ühingul mitmed täitmata ja sissenõutavaks muutunud kohustused, maksuvõlg, käimasolevad täitemenetlused ning arvelduskontod olid arestitud. Eelmine juhatuse liige keeldus raamatupidamise algdokumente ja lepinguid kostjale üle andmast. Kostja ei teadnud kuni Sõrve Puidu maksejõuetuks tunnistamiseni nõutest ega kohustustest midagi.
18.Hageja tugineb kahjunõude suuruse määramisel ekslikult asjade ja õiguste väärtusele Sõrve Puidule pankrotihalduri määramise seisuga. 11.12.2017 lõpparuande kohaselt laekus pankrotivarasse 185 202,75 eurot, nõudeid tunnustati 413 865,54 euro väärtuses. Hageja võttis vara vähenemise arvestamisel aluseks suvalised, tõendamata ja asjasse mitte puutuvad algandmed.
19.Ebaõige on väide, et kostja ei tagastanud Sõrve Puidu kassasse SS-lt 09.09.2012 saadud sularaha 5500 eurot. Kostja ja Ferling Invest OÜ kirjaliku kinnituse kohaselt tasus kostja selle rahaga Ferling Invest OÜ arve nr 2012005. Esimese astme kohtu otsus
20.Maakohus jättis hagi aegumise tõttu rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 5436 eurot, samuti viivise menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
21.Kostja kui juhatuse liikme kohustused hageja kui osaniku suhtes said tuleneda seaduse alusel tekkinud võlasuhtest (ÄS § 187 lg 1), mitte deliktist. Hageja nõude aluseks saab seetõttu olla VÕS § 115, mitte VÕS § 1045 lg 1.
22.Õige ei ole hageja käsitlus, et hagi ei ole aegunud, kuna kahju tekkis pankroti väljakuulutamisega. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat (ÄS § 187 lg 3). Nõude aegumistähtaeg hakkab TsÜS § 37 lg 4 kohaselt kulgema rikkumise toimepanemisest.
23.Kostja oli Sõrve Puidu juhatuse liige alates 03.05.2012 ja tema võimalused täita juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega lõppesid ajutise pankrotihalduri määramisega 21.09.2012, kui kohus keelas Sõrve Puidul kogu vara käsutamise ajutise pankrotihalduri nõusolekuta. Hagi alusena toodud faktilised asjaolud on seega aset leidnud rohkem kui viis aastat tagasi. Apellatsioonkaebus
24.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
25.Kohus kvalifitseeris ebaõigesti õigussuhte. Kohus kohaldas ebaõigesti ÄS § 187 lg 3 ja TsÜS § 37 lg-t 4, mis reguleerivad äriühingu sisesuhte rikkumisest tulenevaid nõudeid, s.o äriühingu nõudeid juhatuse liikme vastu. Hageja esitas kostja vastu nõude osanikuna.
26.Kohus leidis ebaõigesti, et hagi on aegunud, kuna hagi aluseks olevad asjaolud leidsid aset enam kui viis aastat tagasi. TsÜS § 150 lg 1 kohaselt algab kahjunõude aegumistähtaeg siis, kui õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kohus ei selgitanud välja kahjust teada saamise aega.
27.Hageja sai kahjust teada Sõrve Puidu pankroti väljakuulutamisel, kuna sellest alates ei olnud enam võimalik nõuda PRIA-lt toetuste väljastamist ja PRIA tagasinõue muutus sissenõutavaks. Tegelikult sai hageja kahjust teada 28.10.2016 Sõrve Puidu pankrotimenetluses esitatud jaotusettepanekust. Hageja ei saanud kahju tekkimisest teada enne, kui kahju kandmine oli kindel. Vastuapellatsioonkaebus
28.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis aegumise tõttu rahuldamata hageja nõude 189 903,31 euro väljamõistmiseks ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi selles osas läbi vaatamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
29.Maakohus jättis lahendamata kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks, rikkudes sellega kohustust lahendada otsuse resolutsioonis poolte veel lahendamata taotlused.
30.Kohus leidis ebaõigesti, et poolte vahel on seadusest tulenev võlasuhe. Poolte vahel ei ole üldse õigussuhet ja hagejal ei ole nõudeid kostja vastu, kuna osanikul ei ole võimalik nõuda juhatuse liikme poolt väidetavalt osaühingule tekitatud kahju hüvitamist ja kahjuhüvitise väljamõistmist endale kui osanikule. Osaühingu juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise korral üksnes osaühingu ees. Pankroti korral saab sisesuhte rikkumisest tuleneva nõude juhatuse liikme vastu esitada üksnes pankrotihaldur. Hagi tuleb jätta 189 903,31 euro suuruse nõude osas läbi vaatamata.
31.Hageja nõuab hagejale kui osanikule seadusest tulenevate juhatuse liikme kohustuste rikkumisega õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel, kuid ei selgita, millist kaitsenormi on rikutud. Hageja viidatud TsÜS § 35 ja ÄS § 187 lg 1 ei ole sellised kaitsenormid.
32.Hageja ei olnud väidetava delikti toimepanemise ajal Sõrve Puidu osanik. Seega ei ole hageja õigustatud isik, kellele oleks kahju tekkinud.
33.Osanik võiks deliktiõiguslikus suhtes nõuda puhtmajandusliku kahju hüvitamist osa väärtuse vähenemise eest ja saamata jäänud tulu hüvitamist, kuid hageja ei käsitle kahjuna temale kuuluva osa väärtuse vähenemist. Hageja ei saagi seda teha, kuna ta omandas Sõrve Puidu osa pärast selle pankroti väljakuulutamist, s.t väärtusetuna. Vastused apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele
34.Pooled vaidlevad teineteise kaebustele vastu ja paluvad jätta need rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
35.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 4 alusel tühistada osas, millega kohus jättis rahuldamata hagi 189 903,31 euro suuruse kahju hüvitamiseks ja hagi tuleb jätta selles osas läbi vaatamata. Muus osas, s.o osas, millega jäeti rahuldamata hagi 5500 euro suuruse kahju hüvitamiseks, samuti menetluskulude jaotamise ja väljamõistmise osas jätta otsus muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse.
36.Vaidlust ei ole järgmiste asjaolude üle: kostja valiti Sõrve Puidu juhatuse liikmeks osanike 03.05.2012 koosolekul; Sõrve Puidule määrati ajutine haldur Harju Maakohtu 21.09.2012
määrusega ja pankrot kuulutati välja 29.10.2012 kohtumäärusega; hageja on Sõrve Puidu ainuosanik alates 15.09.2017.
37.Hageja on esitanud kostja vastu 195 403,31 euro suuruse kahju hüvitamise nõude, millest 189 903,31 eurot on Sõrve Puidu osaniku väidetav vara väärtuse vähenemine arvestuse alusel, et ajutise pankrotihalduri määramise hetkel oli Sõrve Puidul vara 649 727,27 euro suuruses, millest tuleb lahutada Sõrve Puidu kohustused 459 823,96 euro suuruses. Selle kahjunõude esitamisel tugines hageja sellele, et kostja rikkus Sõrve Puidu juhatuse liikmena oma kohustusi sellega, et loobus 16.05.2012 määruskaebusest määruse peale, millega kohus oli jätnud rahuldamata Sõrve Puidu avalduse Meikara OÜ pankroti väljakuulutamiseks, ei esitanud PRIA-le täiendavalt antud tähtajaks, s.o 01.02.2013, nõutud dokumente, ei täitnud Sõrve Puidu kohustusi AS Versobank ees, mistõttu öeldi laenuleping 24.08.2012 erakorraliselt üles ja kostja lasi välja kuulutada Sõrve Puidu pankroti.
38.Teine osa haginõudest on Sõrve Puidu pankrotihalduri poolt 10.10.2017 OÜ-le Ansepuu ja selle äriühingu poolt 29.10.2017 hagejale loovutatud 5500 euro suurune nõue, mis seisneb selles, et kostja jättis Sõrve Puidu kassasse väidetavalt tagastamata 09.09.2012 SS poolt temale üle antud raha.
39.Maakohus ei eristanud eelnimetatud nõudeid ja leidis ekslikult, et hageja nõue saab tuleneda üksnes ÄS § 187 lg-st 1, mitte deliktist.
40.Ringkonnakohus leiab, et hageja 189 903,31 euro suurune kahju hüvitamise nõue tuleb jätta menetlusökonoomilistel kaalutlustel läbi vaatamata. Ringkonnakohus põhjendab seda järgmiselt.
41.TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Sama lõike p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Seega kohus võib, aga ei pea jätma eeltoodud asjaolude esinemisel hagi läbi vaatamata.
42.Antud juhul ei eristanud maakohus hageja nõudeid, kvalifitseeris õigussuhte eelnimetatud nõude osas valesti ning ei kontrollinud selle aegumist eraldi nii võimalike lepinguliste kui ka lepinguväliste kahju hüvitamise õiguslike aluste kui ka aegumise aspektist. Hagi aegumise kohta tehtud maakohtu otsus on sedavõrd puudulik, et ringkonnakohtul ei ole võimalik neid puudusi kõrvaldada ja asi tuleks saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Seetõttu on antud juhul mõistlik jätta hagi läbi vaatamata, sest perspektiivitu hagi menetlemine koormaks põhjendamatult kohtuid ja tekitaks menetlusosalistele täiendavaid kulusid.
43.Hageja, kes on Sõrve Puidu osanik alates 15.09.2017, tugines eelnimetatud nõuet esitades Sõrve Puidu vara väärtuse vähenemisele ajutise pankrotihalduri määramise hetkeks, leides, et kostja rikkus 2012.a juhatuse liikme kohustusi. Seega on hageja kui osanik esitanud kahju hüvitamise nõude kostja kui äriühingu juhatuse liikme vastu. ÄS § 187 lg 2 ja TsÜS § 37 lg 1 sätestavad osaühingu juhatuse liikmete vastutuse osaühingu ees oma kohustuste rikkumise eest. Hageja ei saa nendele sätetele tugineda, sest sellise nõude saab esitada juhatuse liikme vastu pankrotis osaühingu nimel üksnes pankrotihaldur (ÄS § 187 lg 4 teine lause).
44.Kuigi äriühingu juhtorganite liikmed vastutavad põhimõtteliselt üksnes ühingu enda ees, on siiski võimalik ka vastutus kolmandate isikute ees. Nii määrab osaniku ja juhatuse liikme vahelise suhte eelkõige TsÜS § 32, mille kohaselt peavad nad omavahelises suhtes järgima
hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Selle kohustuse kui seadusjärgsest võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine võib mh kaasa tuua juhatuse liikme vastutuse VÕS § 115 lg 1 alusel, kui rikkumise tagajärjel tekib osanikule kahju seeläbi, et väheneb osaniku osa väärtus või osanikuna saamata jäänud tulu. See ei välista VÕS § 1044 lg 1 järgi vastutust ka deliktiõiguse alusel, st paralleelselt saab esitada nõude ka VÕS § 1043 alusel (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-7-10, p 31).
45.Kostja ei saanud 2012.a rikkuda hageja kui osaniku õigusi ega vähendada hageja osa väärtust, st hagejale väidetavat kahju tekitada, kuna hageja sai Sõrve Puidu osanikuks alles 2017.a. Seega väidetavate rikkumiste ajal puudusid hagejal ja kostjal omavahelised suhted ning hagejal puudub kostja vastu nõue TsÜS § 32 ja VÕS § 115 lg 1 alusel. Pealegi ei saa hageja osanikuna nõuda Sõrve Puidu vara väärtuse vähenemise tõttu tekkinud kahju hüvitamist endale. Seadus sellist võimalust ei sätesta.
46.Juhatuse liige võib vastutada osaniku ees ka deliktiõiguse, s.o VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla ka seaduses sätestatud kohustuse rikkumine, mille ta pidi täitma isiklikult selleks, et osanikule ei tekiks kahju. Sellisteks säteteks võivad kaitsenormidena olla näiteks ÄS §-d 403 lg 6, 447 lg 3 ja 487 lg 5, mis reguleerivad juhatuse liikme vastutust äriühingu ühinemise, jagunemise või ümberkujundamisega osanikule süüliselt tekitatud kahju eest. Sellistele asjaoludele ei ole hageja nõuet esitades tuginenud ja ühegi kaitsenormi rikkumist hageja kostjale ette heida.
47.Hageja viitas nõude alusena ka VÕS § 1045 lg 1 p-le 8, mis sätestab vastutuse heade kommete vastase tahtliku käitumise korral. Sellisel juhul peab kahju tekitaja olema toime pannud heade kommete vastase teo, mis on suunatud kannatanu tahtlikule kahjustamisele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka VÕS § 1045 lg 1 p 8 koosseis antud juhul täidetud, sest 2012.a ei saanud kostja tegevus olla suunatud 2017.a osa omandanud hageja tahtlikule kahjustamisele. Hageja ei olnud väidetava delikti toimepanemise ajal Sõrve Puidu osanik ja kostja ei saanud talle deliktiga kahju tekitada.
48.Eeltoodud asjaoludel jätab ringkonnakohus hagi 189 903,31 euro suuruse kahju hüvitamiseks TsMS § 423 lg 2 ja § 657 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata ning tühistab selle nõude osas tehtud maakohtu otsuse.
49.Järgmisena käsitleb ringkonnakohus hagejale loovutatud 5500 euro suurust nõuet. VÕS § 164 lg-s 2 sätestatu kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Nõude loovutamine ei too endaga kaasa muudatusi nõude sisus, st ei muuda selle n.ö identiteeti, st nõue läheb üle sellises seisundis, nagu see on, sh aegumise seisukohalt (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-146-13, p 20).
50.Juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, mis olemuslikult sarnaneb enim käsunduslepingule VÕS § 619 mõttes. Seega on hageja 5500 euro suurune kahju hüvitamise nõue jätkuvalt osaühingu nõue juhatuse liikme vastu ÄS § 187 lg 2 ja TsÜS § 37 lg 1 järgi, st tehingust tulenev, mitte deliktiõiguslik nõue. ÄS § 187 lg-s 3 ja TsÜS § 37 lg-s 4 sätestatu kohaselt on juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat kohustuse rikkumisest. SSlt 09.09.2012 sularaha 5500 euro vastuvõtmist tõendab kassa sissetuleku order (I kd lk 53). See nõue aegus TsÜS § 136 lg 2 järgi 09.09.2017 kell 24.00. Hageja esitas hagi 30.10.2017. Maakohus jättis hageja nõude selles osas lõppjärelduses õigesti aegumise tõttu rahuldamata.
51.Antud juhul puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks ja teistsuguse otsuse tegemiseks ka maakohtu menetluskulude jaotamise ja väljamõistmise osas. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata 5500 euro suuruse nõude rahuldamata jätmise osas ja 189 903,31 euro suuruse nõude osas jääb hagi ringkonnakohtu otsusega läbi vaatamata, on maakohtu otsus
menetluskulude hageja kanda jätmise osas lõppjärelduses õige, arvestades TsMS § 162 lg-s 1 ja § 168 lg-s 2 sätestatut. Maakohtu poolt hagejalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulude rahalise suuruse kohta ei ole hageja apellatsioonkaebuses vastuväiteid esitanud.
52.Hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise ja kostja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
53.Kostja palus hüvitada apellatsioonimenetluse kuluna vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 1800 eurot, äriregistri päringute maksumuse 8 eurot ja õigusabikulud 5 tunni 12 minuti jooksul tehtud töö eest 936 euro suuruses summas (käibemaksuga). Kostja esindaja tunnihind on 150 eurot (käibemaksuta).
54.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja poolt hüvitatavaks kuluks äriregistri päringute tegemise kulu 8 eurot. Päringute tegemist asja materjalist ei nähtu.
55.Arvestades vastuapellatsioonkaebuse ja apellatsioonkaebuse mahtu ning sisu, on nimetatud dokumendi koostamise ajakulu 5 tundi 12 minutit ringkonnakohtu hinnangul kostja õiguste efektiivseks kaitseks vajalik ja põhjendatud. Samuti on mõistliku suurusega esindaja tunnihind 150 eurot (käibemaksuta). Õigusabikulude hüvitamiseks tuleb hagejalt välja mõista 936 eurot (käibemaksuga). Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks kokku 2736 eurot.
56.Kostja taotlusel märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis, et TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb hagejal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kostjale kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Iko Nõmm
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.