Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kaupo Kruusvee
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.05.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-621
Haldusasi
Ansepuu OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 17.01.2019 maksuotsuse nr 12.2-3/041046-12 ja 05.03.2019 vaideotsuse nr 6-1/4319-2 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks tasuma Ansepuu OÜ-le tähtajaks täitmata jäetud tagastusnõude summalt intressi
Menetlusosalised
Kaebaja – Ansepuu OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Grete Lind Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Margo Karu
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta Ansepuu OÜ kaebus rahuldamata.
Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja seadusliku esindaja X nimi tähemärgiga ning jätta rahuldamata kaebaja taotlus kaebaja ärinime asendamiseks tähemärgiga.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.06.2020 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
3-19-621 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-19-621 remondi ja selle eest esitatud arvete kohta on vastuolulised ning Ansepuu Mets arved ei tõenda remondi teostamist; 14) Ansepuu ei osanud selgitada kuivati remondi maksumust ning Ansepuu Mets osaniku ja juhatuse liikme Andrus Lehesoo selgitused kuivati remondi hinna kujunemisest on vasturääkivad ega ole selles osas usaldusväärsed; 15) Ansepuu on andnud MTA-le erinevaid selgitusi selle kohta, kelle ülesanne oli kuivati remontimine ja millal kuivati töökorda sai; 16) arvuti tarkvara müük ja IT-teenuste osutamine ei ole tõendatud ning Ansepuu Mets arved ei tõenda tehingute toimumist. 2) MTA-le esitatud andmetest nähtuvalt on Ansepuu ostnud juulis 2017 Tronteq OÜ-lt (Tronteq) 60 tm kuivatatud tammeplanku ning arvestanud arvel märgitud käibemaksu 10 468 eurot juuli 2017 KMD-l sisendkäibemaksu hulgas. MTA tuvastas, et Tronteq ei ole Ansepuule arvel näidatud tammeplanku müünud ning dokumentidest nähtuvalt ostis Tronteq Ansepuule edasimüüdud tammeplangu mõned päevad varem Ansepuu Metsalt. MTA hinnangul kajastas Ansepuu teadlikult Tronteq arvet enda raamatupidamises ja deklareeris sellelt arvelt sisendkäibemaksu eesmärgiga vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu ning tekitada endale sisendkäibemaksu maha arvamise õigus. MTA seisukoht tugineb kokkuvõtvalt järgneval: 1) Ansepuu, Tronteq ja Ansepuu Mets omavahel seotud; 2) Tronteqi seletused ei tõenda tehingu toimumist ja pole eluliselt usutavad; 3) Ansepuu ja Tronteqi seletused tammeplangu soetamise kohta ei tõenda tehingute toimumist ning Ansepuu Metsal puudub tõestus tammeplangu olemasolu kohta; 4) Tronteqil puudub tõestus kauba kättesaamise ja Ansepuule üleandmise kohta; 5) Ansepuu ei ole Tronteqile tammeplangu eest tasunud ja Tronteq ei ole Ansepuu Metsale tasunud. 3) Kuivõrd MTA on tuvastanud, et Ansepuu ei ole Tronteqilt ja Ansepuu Metsalt arvetel märgitud kaupa ja teenuseid saanud, siis ei ole tehinguid toimunud ning neid ei võeta maksustamisel arvesse. Kuna arvetel märgitud tehinguid pole toimunud, ei ole tegemist ka nõuetekohaste arvetega KMS § 37 lg 7 tähenduses, seega pole täidetud sisendkäibemaksu maha arvamise tingimused. Ansepuu oli ka teadlik, et Ansepuu Metsa nimel koostatud arvetel märgitud käibemaksu ei ole riigile tasutud ja nende arvete alusel pole tehingud toimunud. Ansepuul puudus seetõttu õigus Tronteqi ning Ansepuu Metsa arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvamiseks Ansepuu maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksu summast. Õiguslikud alused: KMS § 4 lg 1, § 29 lg 1, § 31 lg 1 ja maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4.
3-19-621 toetama tema järgnevaid samme tootmiskompleksi rendile andmisest Ansepuu Metsale. Ansepuu kinnitusel rendile andmise kohta lepingut ei sõlmitud, samuti ei nähtu vaide esitaja pangakontolt reaalset rendimaksete laekumist, kui jätta kõrvale väidetavad tasaarvestused, mis näis olevat vaide esitaja ja Ansepuu Mets vaheliste tehingute peamine makseviis lisaks sularahas tasumisele. Kuigi tasaarvestamine võrdsustatakse tasumisega, seab ainuüksi selline valdav tasumise viis lisaks sularahas arveldamisele, tehingute tegeliku toimumise kahtluse alla. Ühelgi juhul ei toimunud kontrollitud tehingute osas tasumist pangakonto kaudu. 3) Vaidlusalusteks teenusteks, mille osutamise Ansepuu Mets poolt Ansepuule on maksuhaldur kahtluse alla seadnud, on ehitusteenused, konsultatsiooniteenused ja kuivati arvuti tarkvara ja IT tööd ning kaubaks puitmaterjal (tammeplank, tammelaud, saarelaud ja saareplank), mille kohta Ansepuu Mets on kontrollitavatel perioodidel väljastanud kokku 16 arvet kogusummas 635 167,41 eurot (käibemaks 103 662,90 eurot). 4) Nii konsultatsiooniteenuste kui ehitus- ja remonditeenuse kohta esitatud arvetel on kõikidel juhtudel märgitud koguseks 1 ja summa, kuid muud teenuse sisule viitavad andmed puuduvad. Seda puudust ei korva ka hilisemalt esitatud üleandmise-vastuvõtmise aktid, mis maksuhalduri hinnangul on koostatud tagantjärele, kuna eelnevalt oli A. Lehesoo maksuhaldurile seletust andes kinnitanud, et muid dokumente peale arvete teenuste kohta ei vormistatud. Analoogselt on koostatud ka arved vaakumkuivati tarkvara ja IT tööde ning vaakumkuivati töökorda seadmise ja programmide seadistamise kohta, kus teenuste arvnäitajana on märgitud üksnes kogus „1 tk“. 5) Arvetele majandustehingute sisuna märgitud „konsultatsiooniteenus“ ja „ehitusteenus“ ei kajasta konkreetset teenust, vaid abstraktselt ja umbmääraselt teenuse liiki ning arvetele tuleks vähemalt märkida viide dokumendile, kus on toodud teenuse piisavalt üksikasjalik kirjeldus ja arvandmed. Praegusel juhul puuduvad mistahes andmed selle kohta, mis vormis ja mahus väidetavat konsultatsiooni anti ning mis oli sellise konsultatsiooniteenuse tunnihinne. Ainuüksi seletus selle kohta, et konsultatsiooniteenuste hinnad kujunesid nii nagu tegelikult on või seletus selle kohta, et konsulteeriti töötajaid ilma, et vaide esitaja ise oleks osanud öelda, millest konsultatsioon koosnes, viidates vaid, et sellele oskab vastata A. Lehesoo, ei tõenda konsultatsiooniteenuse osutamist. Eelnimetatud vajakajäämisi teenuse sisu kirjeldamisel ei korva ka A. Lehesoo seletus, et konsultatsiooniteenuste hinna sees olid keevitustööd, mille kohta arvet eraldi ei esitatud, samuti lammutustööd. Kõik eelöeldu kehtib ka ehitustööde kohta esitatud arvete osas, samuti vaakumkuivati töökorda seadmise arvete kohta. 6) Sarnaselt väidetavate teenuste osutamisega on maksuhaldur tõenditele tuginevalt lugenud näilikeks Ansepuu Mets nimel väljastatud arved väidetava puitmaterjali müügi kohta vaide esitajale. Kuna maksuhalduri järeldus tehingute mittetoimumisest põhineb mh asjaolul, et Ansepuu Metsal puudus kontrollitaval perioodil reaalne majandustegevus ning äriühing oli asutatud üksnes selleks, et väljastada arveid näilike tehingute kohta, puudub alus arvata, et puidu müügitehingud olid reaalsed. 7) Kontrollimise tulemusena kogutud andmete põhjal joonistub välja skeem, kus ühelt poolt on Ansepuu ja Ansepuu Mets vahel tekitatud fiktiivne nõue pankrotistunud Sõrve Puit osa müügist Ansepuu Metsale summas 300 000 eurot, mida tasaarvestati näilike tehingute kohta esitatud arvetega ilma, et ühtegi reaalset rahalist ülekannet perioodil oktoober 2016 - september 2017 oleks toimunud. Ülejäänud tehingute eest toimus tasumine väidetavalt sularahas, mis ei ole faktiliselt kontrollitav. Isikute omavaheline seotus võimaldas kavandatut realiseerida, mille tulemusena deklareeris vaide esitaja alusetult tagastamisele kuuluvat käibemaksu kokku summas 109 955,59 eurot ilma, et oleks tõendatud vaidlusalustel arvetel kajastatud teenuste 4(26)
3-19-621 faktiline osutamine või kaupade müük. Ilmselgelt nägi skeem ette ka seda, et Ansepuu Mets deklareerib käibe, kuid jätab käibemaksu tasumata teadmises, et äriühingul vara, mille arvelt maksuhaldur saaks maksuvõlga sisse nõuda, puudub. Seega oli skeemi eesmärgiks näidata vaide esitajat n-ö heauskse ostjana, kes ei tea ega peagi teadma Ansepuu Metsa tegemistest. Tegelikkus oli aga see, et A. Lehesoo esindas paralleelselt mõlemat äriühingut, mis andis võimaluse fiktiivsete arvete vormistamiseks ja seeläbi alusetute tagastusnõuete tekitamiseks. 8) Maksuotsuse tegemise õigusliku alusena on viidatud mh MKS § 107 lg-le 4, mille kohaselt juhul, kui pärast tagastusnõude täitmist selgub, et selleks puudus seaduslik alus, teeb maksuhaldur summa tagasinõudmise kohta otsuse ja selle otsuse tegemisel juhindutakse maksuotsuse kohta sätestatust. Suurema osa maksuotsusega nõutavast summast moodustabki vaide esitajale alusetult tagastatud käibemaks kokku summas 109 955,59 eurot. Seega ei ole tegemist maksusumma määramisega MKS § 92 lg 1 p 2 tähenduses vaatamata sellele, et see sisaldab endas tasumise kohustust. Käibemaks on aga vaide esitajale alusetult tagastatud põhjusel, et tehingute toimumine Ansepuu Metsaga ei leidnud tõendamist. Samas ei ole maksuhalduril põhjust nõuda Ansepuu Mets poolt deklareeritud käibemaksu tasumist, kuna vaidlusaluseid tehinguid ei ole tegelikkuses toimunud ja mõlemad pooled on sellest teadlikud. 9) Nõustuda tuleb ka maksuhalduri järeldustega tehingu osas, mis puudutab tammeplangu väidetavat soetust Tronteqilt. Isikute seotus varasema tutvuse tõttu võimaldas vormistada tehingud jadas Ansepuu Mets – Tronteq – Ansepuu. Vaidlusalune Tronteqi 31.07.2017 arve oli tegelikult tasumata ja Tronteq esindaja Siim Zukkeri seletuse kohaselt andis ta materjali realisatsiooni tingimusel, et tasumine toimub siis, kui materjal müüdud. Isegi, kui pooled sellise kokkuleppe tegid (mis ei ole usutav), siis käibemaksu tasumise kohustusest see Tronteqit ei vabastanud. Tronteq aga jättis riigile käibemaksu tasumata ning põhjendatud on maksuhalduri järeldus, et tegemist oli näiliku tehinguga, mille eesmärgiks oli üksnes vaide esitajale sisendkäibemaksu mahaarvamise tekitamine.
3-19-621 2) Kaebaja ei tea, kellelt Ansepuu Mets teenuseid ostis. Kaebaja enda töötajad on kinnitanud, et töid koordineeris Ansepuu Metsa esindaja A. Lehesoo ja objektil viibis veel mehi. Nõustuda ei saa järeldusega, et kaebaja ei olnud heauskne, sest A. Lehesoo ei olnud kontrollitaval perioodil seotud Ansepuu Metsaga mitte ühegi lepinguga ja töötajad puudusid ning Ansepuu Mets oli tegevuse lõpetanud. Kaebaja ei oma juurdepääsu Ansepuu Metsa töötajatele ega tema poolt sõlmitud (koostöö)lepingutele. 3) Arvetest ja aktidest nähtub nii kogus kui ka spetsiifiline tehingu sisu (KMS § 37). Samuti tõendavad tehingute toimumist nii töötajate kui ka tehingupoolte selgitused. Töötajad, kaebaja ning Ansepuu Mets on andnud ütlusi, kinnistul (sh kuivatis) toimus paikvaatlus. Aktide tagantjärele koostamise väide on ebaõige. Isegi, kui aktid on allkirjastatud pärast kauba või teenuse üleandmist, kinnitavad need tehingu toimumist. MTA ei ole tehinguid eraldi käsitlenud, sest arvetel nr 201646, 201644, 201643, 201641 on toodud välja kirjeldus konkreetselt, samuti kogus. Osalistele vastuväidetele tuginedes teeb MTA meelevaldse järelduse, et kõiki tehinguid ei ole toimunud. Asjaolu, et aktide koostamise kohaks oli märgitud Tallinn, ei tähenda, et tehingud ei toimunud. Samuti ei kinnita tehingute mittetoimumist asjaolu, et arvel nr 201641 on toodud tammeplank, kuid aktis on märgitud tammelaud. Tegemist on sisuliselt sünonüümiga. 4) Kontrollakt ei ole selge, ent sellest võib järeldada, et MTA seab kahtluse alla arvete nr 17001 (konsultatsiooni teenus), 17002 (konsultatsiooni teenus), 17003 (remonditeenused), 17005 (konsultatsiooniteenused),
(konsultatsiooniteenused),
(konsultatsiooniteenused) ja 1005 (konsultatsiooniteenused) alusel saadud konsultatsiooni- ja remonditeenused, kuid mitte ülejäänud arvetes märgitut. MTA poolt kaebaja esindajalt küsitu puudutab Ansepuu Mets poolt esitatud täiendavaid dokumente, kuid MTA ei palunud esitada kahe poole poolt esitatud akte. Selleks, et isik saaks vastata küsimusele korrektselt, tuleb küsimus korrektselt ja selgelt formuleerida. MTA on meelevaldselt kohaldanud Ansepuu Metsa ütlusi arvete nr 201642 ja 601647 osas kõikidele teenustele. Aktides on mõlemad pooled kinnitanud teenuste osutamist ja saamist, samuti on mõlemad pooled kinnitanud, et teenuseid ja töid on osutatud ning kaupa saadud. Poolte ütlustega, arvetega, aktidega ja fotodega (sh 07.09.2018 vaatlusel tehtud fotodega) on tõendatud kauba ja teenuse saamine ning tasumine. 5) Tasaarvestuse teel ja sularahas tasumine on seadusega lubatud. Kaebaja esitas dokumendid, mis tõendavad, et 2016. a arved nr 201641 (tammeplank), 201642 (ehitustööd), 201643 (tammelaud), 201644 (tammelaud), 201645 (ehitustööd), 201646 (tammeplank, saarelaud, saareplank, ehitustööd), 201647 (ehitustööd) tasuti tasaarvestuse teel. Kaebaja loovutas Ansepuu Metsale 180 000 euro eest nõude omandada 30% Meikara OÜ netovarast või Meikara OÜ osa, mis vastab 30% Meikara OÜ osakapitalile. MTA ei ole seadnud kahtluse alla ei nõude loovutamise kehtivust ega nõude loovutamise tasu suurust. Pelgalt summade võrdväärsus ega isikute seotus ei tõenda, et tasaarvestus ei ole kehtiv. Seoses tasumisega tuleb lähtuda poolte tegelikust tahtest, mida väljendab J. Rello ja kaebaja vahel 14.01.2014 sõlmitud kokkulepe ja kaebaja ning Ansepuu Metsa vahel sõlmitud 13.03.2017 kokkulepe. Poolte tahe oli anda Ansepuu Metsale üle Sõrve Puidu osa 300 000 euro eest ning Ansepuu Mets pidi selle eest tasuma kaebajale, s.t Ansepuu Metsal oli kaebaja ees rahaline kohustus 298 722 eurot (1278 eurot pidi saama J. Rello). Nimetatud kohustust kaebaja ja Ansepuu Mets tasaarvestasidki. Sõrve Puidu osa võõrandati 300 000 euro eest seetõttu, et Sõrve Puidul oli nõudeid sadade tuhandete (ca 500 000 eurot) väärtuses oma juhatuse liikmete T. Taruse ja K. Sarneti vastu. Nõuete olemasolu kinnitab Sõrve Puidu pankrotihalduri lõpparuanne ning vastavaid nõudeid hakatakse realiseerima (tsiviilasjas nr 2-17-16216). Juhul, kui kaebaja oleks osa võõrandanud madalama hinnaga, oleks kaebajale ette heidetud vara võõrandamist alla nõuete väärtuse. 6(26)
3-19-621 Kaebaja andis 29.09.2017 Ansepuu Metsale laenu omandatud võlanõuete sissenõudmiseks (riigilõivud, esindajate kulud). Pelgalt asjaolu, et kirjalikku lepingut ei ole sõlmitud, ei tähenda, et tasaarvestuse aluseks olevat tehingut ei ole toimunud või et tasaarvestus ei ole kehtiv. Asjaolu, et laenutehing tehti seotud isikute vahel, ei anna samuti alust järeldamaks, et laenuga tasaarvestatud arvete alusel ei ole tehinguid toimunud. 6) Ansepuu Mets arve nr 1007 (vaakumkuivati arvuti tarkvara + IT tööd, vaakumkuivati töökorda seadmine, programmide seadistamine) kogusummas 58 543,50 eurot on tasutud 10 000 euro ulatuses tasaarvestusega laenu arvelt ning 48 000 euro ulatuses tasaarvestusega arvega nr 1004 (s.o Ansepuu esitatud arve tootmiskompleksi rendi eest) ning 543,20 eurot on tasumata. Ainuüksi minetus ühe arve kajastamises ei muuda tehinguid ebausaldusväärseteks, samuti ei tõenda väidetavad raamatupidamislikud eksimused, et tehinguid ei ole toimunud. Asjaolu, et tasaarvestuse avaldused on mõlema poole poolt allkirjastatud kinnitab tehingute toimumist. Kaebaja on kontrolliperioodil teinud tehinguid ka kolmandate isikutega, kuid nende toimumises ei kahelda. MTA ei ole põhjendanud, miks ei ole usaldusväärne kaebaja poolt 31.01.2018 MTA-le e-kirjaga edastatud pearaamat. Asjaolu, et Ansepuu Metsal oli materjali, mida saagida ja edasi müüa, kinnitavad arved, millest nähtuvalt on ostetud Reta Puit OÜ-lt tammepalki ning saarepuitu. Arvete nr 201641 (tammeplank) ja 201643 (tammelaud) alusel tehingu toimumist kinnitavad 17.09.2017 vaatluse käigus tehtud fotod. 7) Kaebajalt ei küsitud ehitustööde kohta selgitusi tehingute kaupa. Ebaõiged on järeldused, et Ansepuu Metsal ei olnud ehitusmaterjale, mille arvelt teha ehitustöid ning kõik vaidlusalused ehitustööd on teinud 2010-2011 Sõrve Puidu tellimusel Spetsiaalne OÜ. MTA-le esitatud dokumendid ei kinnita, et Spetsiaalne OÜ poolt ja Ansepuu Mets poolt tehtud ehitustööd kattuvad. Kaebajale teadaolevalt Sõrve Puidu tellimust ja ehitustöid lõpule ei viidud, sest vahetult pärast PRIA-lt 9900 euro laekumist seati arveldusarvele arest ning töid ei olnud võimalik teostada. Kaebaja kahtlustab, et PRIA-le deklareeriti töid, mida deklaratsiooni esitamise ajaks ei oldud veel lõpetatud. Kui kõrvutada PRIA kuludeklaratsioonides märgitut ja PRIA esitatud fotosid aktides märgitud töödega ning tootmiskompleksi vaatlusel jäädvustatud fotodega, on näha, et need ei kattu. MTA ei ole märkinud, millised konkreetsed Spetsiaalne OÜ poolt teostatud tööd kattuvad Ansepuu Metsa teostatud töödega. Samuti ei ole läbiviidud ekspertiisi vms, millest saaks järeldada, et tööd on teostatud MTA väidetud ajal. Aktidest nähtuvalt on teostatud töid, mille mahtu visuaalsel vaatlusel ei ole võimalik tuvastada. Kaebaja sai Ansepuu Metsa juhatuse liikmelt selgituse, et Spetsiaalne OÜ poolt tegelikkuses töid ei ole teostatud. Seda kinnitab ka asjaolu, et Spetsiaalne OÜ esitas Sõrve Puidu pankrotimenetluses nõude 28 787,66 euro saamiseks, sest materjalide eest ei olnud tasutud. Materjal jäi A. Lehesoo valdusesse, kes andis selle Ansepuu Metsale ja vaidlusaluses hoones tehti renoveerimistöid. 8) X on MTA-le andnud seletuse, et 2016. a lõpus võidi ehitustöid teha ja X on andnud ütlusi, et 2016. a lõpus tegi töid kaks meest. X ei küsitud täiendavaid küsimusi iga konkreetse töö kohta ning X ei ole esitatud mistahes küsimusi seoses ehitustöödega. Seega ei saa X ega X ütlustega tõendada, et Ansepuu Metsal ei olnud materjale või et Ansepuu Mets ehitustöid ei teostanud. Ehitustööde teostamist tõendavad mh MTA-le esitatud aktid, milles on mõlemad pooled kinnitanud, millised tööd on tehtud ja millises mahus, 07.09.2018 vaatlusel tehtud fotod, X 27.03.2018 ütlused (p 8), A. Lehesoo 16.04.2018 ütlused (p-d 3-4), X 20.02.2018 ütlused (p 6) ja 10.04.2018 kirja p-s 3 toodud ütlused. MTA 07.09.2018 vaatlusprotokollist nähtuvatest A. Lehesoo selgitustest tulenevalt teostas töid Ansepuu Mets. Mh on A. Lehesoo kinnitanud, et tema isiklikult pani kipsplaadi seina. 7(26)
3-19-621 Tööde teostamise ja tasumise kokkulepete viis ei kinnita, et tehinguid ei ole toimunud. Kaebaja 10.04.2018 (p 4) toodud selgitused kinnitavad, et lepiti kokku töös ja hinnas ning kui need sobisid, siis tehti tööd ära ja arveldati. Kaebaja seaduslikult esindajalt või A. Lehesoolt kui kaebaja esindajalt ei ole küsitud, kuidas ehitustööde hinnas kokku lepiti. Isegi juhul, kui tööd teostati enne hinnakokkulepet, siis see ei tõenda, et ehitustöid ei ole tehtud. Ehitustöödes võib juhtuda, et mahud suurenevad või vähenevad, mistõttu kujunebki hind jooksvalt. X kirjalikult antud ütluste pinnalt ei saa järeldada hinnakokkuleppe puudumist. Isikule peab olema selge, millise asjaolu kohta temalt seletust soovitakse, sest vastasel juhul ei ole isikul võimalik anda korrektseid vastuseid, seega rikutud on ärakuulamisõigust. Järeldusi ei saa teha, ilma et oleks isikult asjaolude kohta küsinud. 9) Konsultatsiooniteenuste osutamist selgitavad ja tõendavad aktid nr 17.01.-1, 15.02.-1, 27.04.-1, 24.05.-1, 16.06.-1.34, fotod, X 10.04.2018 ütlused (sh p 4), A. Lehesoo 16.04.2018 ütlused (p-d 21, 23, 24, 26, 27, 28), Ansepuu töötaja X 09.03.2018 ütlused (p-d 2 ja 7) ja 01.03.2018 ütlused (p 11). Kaebaja ostis konsultatsiooniteenust Ansepuu Metsalt, kelle nimel andis konsultatsioone A. Lehesoo. Tal olid teadmised, kuidas vaakumkuivatit tuleb remontida ning kuidas kuivati protsessid töötavad. Lisaks on kaebaja enda töötajad andnud ütlusi, et töid koordineeris A. Lehesoo. 10) Kuivati remonttööd teostas Ansepuu Mets, kes omakorda hankis eriteadmisi omavad isikud. Ansepuu Mets sai BKS technology OÜ-lt kontakti isikute kohta, kes võiksid olla võimelised eriterast väänama. A. Lehesoo käis kohapeal ja leppis kokku kuivatiosa valmistamises ning vastav detail transporditi Ansekülla. A. Lehesoo tasus detaili, uute sisetorude ja koolutatud raudplaatide eest sularahas ning temaga tulid Ansekülla kaasa kaks keevitajat isikliku auto ja keevitusseadmetega. A. Lehesoo on selgitanud, et vastava detaili eest väljastati arve küll Ansepuu Metsale, kuid arvuti hävinemise tõttu hävines ka saadud kirjavahetus, mistõttu pole võimalik kaebajal arveid saada Ansepuu Metsalt. Kuivati remondi hinna kujunemist, remondi teostamist ning asjaolu, et see ei toimunud Ansepuu Metsa süül tõendavad A. Lehesoo 16.04.2018 ütlused (p-d 23, 28, 35, 36), et töid teostasid A. Lehesoo sõbrad (vene rahvusest mehed). X 27.03.2018 ütlused kinnitavad, et kuivatis toimus avarii, mistõttu vajas see remont (p 9) ning et remonttööd viidi läbi Ansepuu Mets juhendamisel ja teostamisel, s.t töid ei teostanud Ansepuu töötajad (p 10). Kuivati remondi toimumist ja et kaebaja töötajad seda ei teinud, kinnitab X 09.03.2018 seletus, et X käis remondi ajal vastavalt vajadusele (p 7), samuti X 07.03.2018 seletused (p-d 7, 9). Kuivati remonti tõendavad ka fotod, millelt nähtub purunenud kuivati ja kuivati remonttööd, samuti paigaldatud uus korpus ja kuivati sisse paigaldatud relsid. 11) Kuivati remondihinna suurus (s.o suurem kui kuivati ostuhind) ei tõenda seda, et teenuseid ei ole saadud. Avariist tingituna osutus remont oluliselt mahukamaks. Mitmed isikud keeldusid töid teostamast, kuivõrd tegemist on tehniliselt keeruka seadmega ning kui remonttööd oleks tellitud Taanist, kes kuivati tootis, oleks tööd osutunud veelgi hinnalisemaks, kusjuures uue samaväärse kuivati maksumus on ligi 600 000 eurot. A. Lehesoo ütlused ei ole vasturääkivad ja A. Lehesoo eksimine ei ole ebainimlik. A. Lehesoo andis ütlusi suuliselt, dokumentidele tuginemata. MTA on järelduse teinud tuginedes A. Lehesoo vastusele seoses konsultatsiooniga, mitte ainuüksi kuivati remondiga. Kuigi MTA-l ei ole võimalik kontrollida A. Lehesoo poolt eriterase detailide, sisetorude ja rauaplaatide ning keevitustööde eest sularahas tasumist, ei saa kaebaja vastutada kolmanda isiku tegevuste eest. 12) Kuivati täiendavad seadistamise ja installeerimise toimingud olid vajalikud seoses 2016. a lõpus toimunud avariiga. Ansepuu Mets esindaja A. Lehesoo on 16.04.2018 selgituste andmisel kinnitanud, et tarkvara uuendamise viis läbi Ansepuu Mets. Ansepuu Mets poolt 8(26)
3-19-621 tarkvara installeerimist kinnitavad ka X 09.03.2018 ütlused (p 7). Lisaks esitas kaebaja vaide lisana Ansepuu Mets seletused tehingute toimumise kohta, mis selgitavad ja kinnitavad tehingute toimumise põhjuseid ja asjaolusid, kuid nimetatu on MTA poolt jäetud tähelepanuta. Lisaks esitas kaebaja 11.05.2020 kohtule X seletuskirja, kes koos A. Lehesooga tegeles kuivati IT-tarkvara ning automaatika protsessidega ja paigaldamisega. X selgituse järgi tegi ta kuivatiga seoses programmvarast koopia, diagnoosis töövõime, tegi prom testeri ehituse, Scada QBasic töövõime diagnoosi, seadistas emaplaadi, PLC toiteahelate testi, korrastas ja käivitas, testis vaakumpumpa ja kantaktorite vahereleesid jne. 13) Kaebaja ei saa mõjutada andma Tronteqi MTA jaoks ütlusi. Tronteqi esindaja on kinnitanud tehingu toimumist ning väide ütluste vastuolu kohta ei vasta tõele. S. Zukkeri seletustest nähtavalt küsiti S. Zukkerilt küsimusi Tronteqi 2017. a majandustegevuse kohta ning järgmises küsimuses konkreetsemalt arve nr A2017015 aluste kohta ehk MTA küsimused olid erinevate asjaolude kohta, seega olid ka vastused erinevad. Tegevusala muutumine ei kinnita tehingu mittetoimumist. A. Lehesoo ja S. Zukkeri isiklik tutvus ei ole kaebaja ja Tronteqi vahelises tehingus relevantne ega mõjuta tehingu kehtivust. S. Zukkeri ütlustest nähtub, et ta omandas Ansepuu Metsalt materjali, mida ei olnud vaja enam kuivatada, s.t osteti juba kuivatatud materjali. Kaebaja seaduslikule esindajale X ei ole esitatud küsimusi seoses Tronteqiga sõlmitud tehinguga. MTA on oma 04.10.2017 a e-kirjas kinnitanud, et: „Käisime Ansepuu OÜ tegevuskohas ja nägime, et materjal oli tegevuskohas olemas.” Samuti kinnitab materjali olemasolu ka 13.09.2017 vaatluse protokoll. 14) Ansepuu Mets on esitanud ka laoseisu arvestuse, millest nähtuvalt oli 31.12.2016 laojäägiks 60 tm. Tronteq vaatas kauba üle, sai selle kätte ja müüs edasi Ansepuu Metsale. Ükski osapool ei ole vaidlustanud kauba kogust, pretensioone pole esitatud. Asjaolu, et pooled ei vormistanud akti või kui Tronteq füüsiliselt kaupa üle ei mõõtnud ei tähenda tehingu mittetoimumist. Ka Tronteqile tasumata jätmine ei tõenda tehingu mittetoimumist. Poolte ütluste kohaselt tasutakse Tronteqile pärast materjali võõrandamist. Kaebaja ei vastuta selle eest, kuidas Ansepuu Mets ja Tronteq omavahelisi tehinguid vormistasid. 15) Kaebaja taotleb, et jõustunud kohtulahendis oleks avaldatavad andmed piiratud vastavalt HKMS § 175 lg-le 3 selliselt, et kaebaja ning juhatuse liikme X nimi asendatakse tähemärgiga ning ei avaldata registrikoodi, isikukoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad neid üheselt identifitseerida. See on vajalik, kuna kaebaja on kaebuses avaldanud ulatuslikult andmeid oma finantsseisu kohta jm andmeid, mis on käsitletavad ärisaladusena. X näol on tegemist eraisikuga, kelle nime avaldamine ei ole vajalik, eesmärgipärane ega minimaalne isikuandmete töötlemise mõttes ning puudub kaalukas avalik huvi, mis tingiks tema nime avaldamise.
3-19-621 mittetoimumist tunnistanud ega arveid tühistanud. Seega on Ansepuu Metsal õigus deklareerida maksukohustuse vähenemine maksuotsuse jõustumisel, millega tehakse lõplikult kindlaks kaebaja maksukohustuse suurus. 3) Kaebaja juhatuse liige X on maksuhaldurile kinnitanud, et Ansepuu tegeleb väärispuidu tootmisega. Peamiseks tegevusalaks on mööbli tootmiseks vajaliku materjali saagimine ja kuivatamine vaakumkuivatis. Järelikult on kaebajal vastavasisuline oskusteave olemas ning kaebajal puudus vajadus n-ö vaakumkuivati/saeveski operaatori leidmiseks. Vastustaja jääb seisukohale, et tegelikult juhtis kaebaja tegevust A. Lehesoo. A. Lehesool oli üldvolikiri äriühingu esindamiseks. Samuti tuleneb X 20.02.2018 seletuste p-st 38, et kuivati remonttööde ajal jagas töökäske A. Lehesoo. X 18.01.2018 vastustest tuleneb, et aktiivselt kasutab A. Lehesoo erinevates olukordades 2-3 telefoninumbrit seoses töö organiseerimisega Ansepuus. Lisaks viitab kaebajal oskusteave olemasolule vastustaja 30.04.2020 kohtule esitatud foto „SAM_1132.JPG“, mille kohaselt on kaebaja saatnud 15.12.2016 OÜ-le Madix Teritus saadetise. OÜ Madix Teritus veebilehe andmetel on tegemist äriühinguga, mis tegeleb puidutööstuse instrumentide hoolduse ja müügiga, kelle partneriteks on Eestis tegutsevad saeveskid. Järelikult kaebaja tegeles ise võimalike saematerjalide instrumentide hoolduse organiseerimisega ja kaebajal puudus vajadus Ansepuu Metsa poole pöördumiseks seoses kuivati remondiga. A. Lehesoo 13.09.2017 seletustes p-i 15 kohaselt küsis maksuhaldur A. Lehesoolt, miks A. Lehesoo Ansepuu töötajana ei remontinud ise kuivatit. A. Lehesoo väitis, et ta tegeles Ansepuus ainult jäägerteenuse osutamisega. Vastustaja märgib, et eelpool nimetatud fotolt nähtub, et Ansepuu poolseks kontaktisikuks on märgitud A. Lehesoo. Kaebaja töötaja X sõnul maksis A. Lehesoo X kaebaja nimel sularahas palka. Samuti on A. Lehesoo kaebaja nimel esitanud käibedeklaratsioone. Järelikult ei vasta ka tegelikkusele A. Lehesoo väide, et ta tegeles kaebaja nimel ainult jäägerteenuse osutamisega. 4) Kaebaja juhatuse liige X on 18.01.2018 e-kirjas maksuhaldurile kinnitanud, et Ansepuu Mets ei ole esitanud Ansepuule mingeid lisadokumente peale arvete. Seetõttu vastustaja jääb maksuotsuse p-s 3.16 ja 3.17 esitatud seisukohale, et 13.09.2018 maksuhaldurile esitatud koopiad üleandmise-vastuvõtmise aktid on koostatud tagantjärgi. 5) Puutuvalt kaebaja väitega, et Spetsiaalne OÜ Sõrve Puidu tellimust lõpule ei viinud ja PRIA-le deklareeriti lõpetamata töid, märgib vastustaja, et PRIA poolt esitatud dokumentidest nähtub, et PRIA-le on esitatud üleandmise –ja vastuvõtmise aktid, mis on allkirjastatud ka A. Lehesoo poolt ning A. Lehesoo on kinnitanud kuludeklaratsioonidel esitatud andmete õigsust. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et deklaratsioonide esitamise ajaks ei olnud tööd lõpetatud. Maksuotsuse p-s 3.29 on välja toodud Spetsiaalne OÜ poolt teostatud tööd, mis kattuvad väidetavalt Ansepuu Mets teostatud töödega. Kaebaja ei ole vaides ega kohtule esitatud kaebuses sisuliselt maksuotsuse p-s 3.29 esitatud maksuhalduri põhjendusi vaidlustanud. Kuna tõendamiskoormus on üle läinud kaebajale, siis ei ole ka põhjendatud kaebaja etteheited selles osas, et ei ole läbiviidud ekspertiisi, millest saaks järeldada, et tööd on teostatud MTA väidetud ajal. 6) Kaebusele lisatud A. Lehesoo 18.02.2019 selgitused ei sisalda uusi asjaolusid, mida maksuhaldur ei oleks kontrollaktis ja maksuotsuses käsitlenud. Seisukohta, et tegelikult juhtis kaebaja tehinguid Ansepuu Metsaga A. Lehesoo kinnitab tema väide, et „krediidiasutus soovis tema isiklikku käendust ... oli minul kaks võimalust, kas ise toota või õpetada kedagi välja“.
10(26)
3-19-621 7) Seoses J. Relloga on märkimisväärne, et olenemata A. Lehesoo hinnangust soovis J. Rello olla Sõrve Puit pankrotitoimkonna liige. Samuti tuleb märkida, et koos A. Lehesoo käendusega on krediidiasutus nõudnud J. Rello käendust. A. Lehesoo 18.02.2019 selgituste p-s 3.3. mööndakse, et enne Ansepuu Metsa rentis kuivatit ja saeveski Sõrve Investeeringute Grupp OÜ (SIG), kelle juhatuse liige oli A. Lehesoo. SIG oli sunnitud makseraskuste pärast rendilepingu lõpetama. Kaebaja juhatuse liige X on SIG osanik, millel on maksuvõlg 23 112,08 eurot. Seega ka kaebaja juhatuse liikmel puudus sisuline vajadus Ansepuu Metsale kuivati rentimiseks, sest kaebajale kuuluv äriühing omas vastavat oskusteavet. 8) A. Lehesoo väite, et „Spetsiaalne OÜ-l ei saa olla ühtegi minu allkirjastatud üleandmisvastuvõtmis akti“, lükkab ümber PRIA vastuskirjaga edastatud Sõrve Puit dokumentatsioon Spetsiaalne OÜ poolt koostatud üleandmise-vastusvõtmise aktid, mis on allkirjastatud tellija SIG esindaja poolt. A. Lehesoo püstitab küsimuse „kui Spetsiaalne OÜ-le olid kõik ehitus arved tasutud kuidas sai siis tekkida Spetsiaalne OÜ-l OÜ Sõrve Puit pankrotipessa nõue“. Vastustaja on kontrollaktis ja maksuotsuses (p 3.29) asunud seisukohale, et Spetsiaalne OÜ poolt tehtud tööd kattuvad Ansepuu Mets poolt väidetavalt tehtud töödega. A. Lehesoo poolt nimetatud küsimus kinnitabki seda, et Spetsiaalne OÜ teostas vaidlusaluseid töid. 9) A. Lehesoo seletuste osas seoses BKS Technology OÜ-ga jääb vastustaja maksuotsuse p-s 3.36 esitatud seisukohtade juurde. MTA jääb ka selle juurde, et kui rentnik vastutab vara säilimise eest, siis Ansepuu Mets ei pidanud Ansepuule, kui vara omanikule remondi eest arveid esitama. Seetõttu tuleb ka A. Lehesoo 18.02.2019 selgitustes esitatud väited jätta arvestamata. 10) Vastustaja poolt 30.04.2020 esitatud 13.09.2017 vaatlusprotokollis viidatud 43 fotot ja 07.09.2018 vaatlusprotokollis viidatud 75 fotot ei muuda vaidlustatud maksuotsuse punktides 3.25 - 3.29 esitatud maksuhalduri seisukohti. 11) Kaebaja on ka ette heitnud, et kogutud materjalidest ei nähtu, et Ansepuu seaduslikule esindajale X oleks esitatud küsimusi seoses Tronteqiga sõlmitud tehinguga või et need ei tõenda tehingu toimumist. Vastustaja leiab, et kaebaja poolt eelpool nimetatud etteheide on põhjendamatu, sest A. Lehesoo on 13.07.2017 kaebaja volitatud esindajana andnud selgitusi seoses Tronteq OÜ tehingutega. Samuti on kaebajal olnud võimalus täiendavaid selgitusi anda eriarvamuses, vaides ja kohtule esitatud kaebuses. 12) Kaebaja endised töötajad X ja X (kes tulid kaebaja juurde tööle Ansepuu Metsast) on alates 01.10.2018 Tronteqi töötajad. Kaebaja ei ole vaidlustanud maksuhalduri järeldust, et nüüd tegutseb kaebajale kuuluvas tootmiskompleksis Tronteq. A. Lehesoo tegevuses on näha mustrit, et ta jätab maksuvõlgades ja ilma varata ettevõtte maha ja alustab sama tegevust järgmise äriühinguga kaebajale kuuluvas tootmiskompleksis. Eluliselt usutav ei ole see, et kaebaja ei ole A. Lehesoo sellisest käitumisest teadlik. 13) Vastustaja ei nõustu sellega, et kaebaja (äriühingu) nimi avaldataks ainult tähemärkidena. Juhul kui kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis on kaebaja maksuvõlg avalik ning arvestades seda, et kaebaja on toime maksupettuse, siis on ka kaebaja võimalikel äripartneritel õigustatud ootus, et nad teaksid kaebaja võimalikku usaldusväärsust hinnata. Vastustaja ei ole vastu sellele, et kaebaja juhatuse liikme X nimi asendatakse tähemärkidega.
11(26)
3-19-621
Ansepuu Metsaga seotud arvete loetelu on toodud MTA vastuse lisas nr 4 ning arved on MTA vastuse lisades nr -22, 24-29, 86-90. Tronteqi arve on MTA vastuse lisas nr 98
Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-27-14 p-d 15 ja 23, otsuse nr 3-3-1-30-15 p 17, otsuse nr 3-3-1-77-16 p 6 3 Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-29-03 p 10
Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-50-03 p 10 ja otsuse nr 3-3-1-15-13 p-d 10 ja 13-15
Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-74-09 p 10
12(26)
3-19-621 müüja jätab arvel näidatud käibemaksu riigile üle kandmata. Sellises olukorras on ostja teadlikult aidanud kaasa käibemaksupettuse toimepanemisele6. Tehingud Ansepuu Metsaga
Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-30-15 p 17 MTA vastuse lisa nr 18
MTA vastuse lisa nr 8, p 3
MTA vastuse lisa nr 17
13(26)
3-19-621 märgitu ning kaebaja poolt kaebuses toodud asjaolu, et X andis A. Lehesoole korraldused ja juhised deklaratsioonide esitamiseks, lisaks ka alljärgnevates otsuse p-des viidatud ütluste üldisus ja X mitteteadmine vaidlusaluste tehingute sisust (X viitas mitmel korral maksuhaldurile, et teenuste sisu saab selgitada A. Lehesoo).
Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-76-14 p 16 Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-57-13 p 13
MTA vastuse lisa nr 37
MTA vastuse lisa nr 124
14(26)
3-19-621 korralduste alusel kohustati kaebajat esitama kontrolliperioodi kõigi tehingute kohta lisaks arvetele ja lepingutele jm loetletud dokumentidele ka muud menetluses tähendust omavad olulised dokumendid vastavalt 13.09.2017 ja 16.11.2017. Kaebaja maksuhaldurile mistahes tööde akte ei esitanud. Küll aga esitas kaebaja aktid ehitustööde, remondi- ja konsultatsiooniteenuste kohta hiljem, s.o 13.09.2018 (maksuhaldur kinnitas aktide kättesaamist 18.09.201815) ning teiste teenuste osas osaliselt 16.11.2018 eriarvamusega 16 ning peale suuliste seletuste andmist. Aktide hilisem esitamine viitab kohtu hinnangul nende tagantjärele vormistamisele.
MTA vastuse lisad nr 105 ja 106 MTA vastuse lisa nr 38
MTA vastuse lisad nr 2 ja 124
MTA vastuse lisa nr 5
MTA vastuse lisa nr 17
15(26)
3-19-621 vahetasid veepaagi ka välja. Sellele oskab vastata Andrus Lehesoo“ . Lisaks on X 10.04.2018 e-kirjaga saadetud vastustes20 selgitanud, et ehitustööd lepiti kokku järkjärgult suusõnaliselt ja vastavalt kokkulepetele esitati arved, tööd tehti abihoones ja kuivati juures ning seda töötegija andis teada tehtud tööde hinnast, kui see oli vastuvõetav, siis nii ka teostati ja toimus arvlemine.
Ansepuu Metsa esindajana ütlusi andnud A. Lehesoo on 16.04.2018 suuliste seletuste 21 andmisel kinnitanud arve nr 201642 kohta, et rohkem dokumente ei ole. Seejuures on maksuhaldur selgelt küsinud selle ehitustöid sisaldava arve kohta, et kas lisaks arvele on veel mingeid dokumente. Samast suuliste seletuste protokollist nähtub, A. Lehesoo selgitus, et „mis tööd mingi arvega tehtud on, seda ma ei oska öelda, kuna materjalid olid enne olemas“ (p 7). Seega ei osanud A. Lehesoo vastata, mis ajal ehitustööd tehti ja milliseid konkreetseid töid tehti (samuti selgitades üldsõnaliselt, et neid tehti alates hetkest, kui Ansepuu võttis tootmishooned rendile, loetledes materjale, mis oli olemas ja märkides, et kõik on tehtud, nii palju kui materjali oli22 ning et töid tehti olmehoones23). A. Lehesoo ei osanud veenvalt selgitada ka ehitustööde hinna kokkulepet (selgitades, et see kujunes tööde käigus ja hinnas lepiti nii kokku, et X vaatab tööd üle ja kui see sobib, siis aktsepteerib seda 24 ). Andes selgituse kõigi ehitustööde arvel märgitud kogus 1 kohta, on A. Lehesoo selgitanud, et kokkulepe tööde osas ja kogus tehti suusõnaliselt ning kogus 1 tähistas töid, mis olid kokkulepitud sellel ajahetkel25. Ansepuu Mets arve nr 201645 (s.o ehitustööd koguses 1) kohta esitatud küsimusele ei osanud A. Lehesoo konkreetselt vastata, kuidas kujunes teenuse hind ja mida see sisaldab. 26 Samuti ei osanud A. Lehesoo selgitada, millal vastava arve alusel konkreetselt tööd tehti – A. Lehesoo selgitus on vaid, et need tehti rendi ajal.27 Arve nr 201647 kohta selgitas A. Lehesoo teenuse hinna kujunemist ja tööde sisu umbmääraselt, et arve esitati summas, mis oli järgi jäänud, võeti aluseks kokkulepitud summa ja lahutati, mis summas olid arved eelnevalt esitatud.28 Tööde teostamise aja ja sisu kohta märkis A. Lehesoo veel, et need tehti varasemalt, mitte detsembris ja ehitati olmehoonet. 29 Arve nr 201646 kohta lisab A. Lehesoo, et see peab olema seotud eelnevate arvetega ja olmehoone sisetööde tegemisega, hoone oli eelnevalt katuse all, aknad ja uksed eest, vahetati osaliselt uksi. A. Lehesoo tõi välja, et tööde üleandmine toimus lõpus kui esitati arved, X vaatas tööd üle, kuid ei mäleta millal, kirjalikku dokumenti tööde üleandmisevastuvõtmise kohta ei sõlmitud, kuna seadus ei nõua.30 Eeltoodud selgituste alusel ei ole võimalik tööde sisu, mahtu ja tööde teostamise aega kindlaks teha. Kohtule ei ole usutav, et sellise maksumusega ehitustööde osas (arvetest nähtuvalt kujunes hinnaks enam kui 100 000 eurot) ei sõlmita konkreetseid kokkuleppeid või ei peeta taasesitatavat arvestust. Tehingute toimumise seab tõsise kahtluse alla see, et kaebaja ega A. Lehesoo ei osanud maksuhaldurile selgitada tööde teostamise aega ega nimetada konkreetseid töid. Usaldusväärseks ei saa pidada ka hiljem esitatud akte ning seda eeskätt
MTA vastuse lisa nr 8 p 16 MTA vastuse lisad nr 79 ja 80
MTA vastuse lisa nr 23, p 6
MTA vastuse lisa nr 23 p 3
MTA vastuse lisa nr 23 p 7
MTA vastuse lisa nr 23 p 4
MTA vastuse lisa nr 23 p 8
MTA vastuse lisa nr p 10
MTA vastuse lisa nr 23 p 11
MTA vastuse lisa nr 23 p 14
MTA vastuse lisa nr 23 p-d 15 ja 16
MTA vastuse lisa nr 23 p 19
16(26)
3-19-621 põhjusel, et algselt kaebaja sõnul akte ei olnud. Samuti ei viita ükski arve aktidele ega mistahes muudele dokumendile, millest võiks nähtuda teenuste sisu, maht ja osutamise aeg. Sealjuures on asjakohatud kaebaja väited (nt kaebuse p-s 2.27), et akte küsiti suuliste selgituste andmisel vaid üksikute arvete osas. Maksumenetluse algatamiste korraldustega on küsitud kaebajalt dokumente kõikide kontrolliperioodil väidetavalt toimunud tehingute kohta. Kaebajalt on ka 12.01.2018 e-kirjas31 küsitud lisadokumente kõikide arvete kohta. Kohane ei ole kaebaja viide, et kaebajalt küsiti vaid Ansepuu Metsa poolt kaebajale esitatud lisadokumentide kohta, justkui ei oleks küsimusest võimalik aru saada ja see polnud selgelt formuleeritud. Kohtu hinnangul pidi kaebaja vastustaja tahtest aru saama ning asjaolu, et aktid vormistatakse kahepoolselt, seda ei muuda. Lisaks ei ole aktide põhjal võimalik kindlaks teha teenuste osutamise aega.
MTA vastuse lisa nr 17 MTA vastuse lisa nr 38
MTA vastuse lisa nr 36
MTA lisa nr 8, p-d 16 ja 18
MTA vastuse lisa nr 114
MTA vastuse lisad nr 9, 30 ja 23
MTA vastuse lisad nr 79 ja 78
MTA vastuse lisa nr 8
MTA vastuse lisa nr 85
17(26)
3-19-621 võrdluse kaebaja poolt esitatud aktide ja Spetsiaalne OÜ aktides toodud tööde kohta (analüüsides seejuures lisaks aktidele ka projekti) ning näidanud veenvalt tööde kattuvuse. Kaebaja on esitanud ka üldise väite, et PRIA esitatud dokumendid ei kinnita tööde kattuvust ning kaebajale teadaolevalt Spetsiaalne OÜ töid lõpule ei viinud. Kohus osundab, et tegemist on tehingu osapoolte allkirjastatud kuludeklaratsioonide, tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktidega, samuti arvetega ja kuludokumentidega, mis näitavad teostatud töid üksikasjalikult ja nende eest tasumist, sh tööde vastuvõtmist tellija poolt. Kaebaja ei ole vastupidist näitavaid tõendeid esitanud ega ole täpsustanud, millised konkreetsed tööd kaebaja enda arvates ei kattu. Kohus ei pea tuletama tõenditest asjaolusid, mida kaebaja pole esitanud. Ka kaebaja viidatud Ansepuu Metsa juhatuse liikme selgitus40 ei tõenda, et Spetsiaalne OÜ poolt tegelikkuses töid ei ole teostatud. Samuti ei tõenda tööde tegemata jätmist asjaolu, et Spetsiaalne OÜ esitas Sõrve Puidu pankrotimenetluses nõude 28 787,66 euro saamiseks. Kaebaja ei ole tõendanud ka väidet, et ehitusmaterjal Sõrve Puidu ajast jäi A. Lehesoo valdusesse, et see oleks antud Ansepuu Metsa valdusesse ning veelgi enam, et tegemist oli just vaidlusaluste ehitustöödega seotud materjaliga. Lisaks ei tõenda ehitustööde osutamist Ansepuu Metsa poolt ka 13.09.2017 ja 07.09.2018 vaatlustel tehtud fotod. Iseenesest on ka kaebaja kaebuse p-s 2.49 märkinud, et ehitustööde mahtu ei ole visuaalsel vaatlusel võimalik tuvastada. Samuti ei ole kaebaja konkreetselt näidanud, millises osas tööd ei kattu ning mil moel nähtuvad kaebaja arvates fotodelt need ehitustööd, mis on väidetavalt ostetud Ansepuu Metsalt. Vastustaja ega kohus ei saa erinevusi ise tuletada või otsida fotodelt viiteid, mida kaebaja pole esile toonud. Seetõttu ei ole asjakohane ka kaebaja etteheide ekspertiisi teostamata jätmisele. Ekspertiis kaebaja tootmiskompleksis teostatud ehitustööde kohta ei tõendaks tehingute toimumist kaebaja ja Ansepuu Metsa vahel olukorras, kus muud asjaolud kogumis näitavad, et Ansepuu Mets ei ole neid teenuseid osutanud.
Kaebuse lisa nr 4 MTA vastuse lisa nr 82, p 8 ja lisa nr 81, p 13
MTA vastuse lisa nr 23, p 20
MTA vastuse lisad nr 79 ja 80
18(26)
3-19-621 ei too ka väide, et osaliselt sisaldavad konsultatsiooniteenused ka keevitus- ja lammutustöid44 või selgitus, et arved on seotud hoopis kuivati remondiga.45
MTA vastuse lisa nr 23, p 21 MTA vastuse lisa nr 23, p 20
MTA vastuse lisa nr 23, p 28
MTA vastuse lisa nr 81 p 7
MTA vastuse lisa nr 23 p-d 28 ja 29
MTA vastuse lisa nr 8, p 18
19(26)
3-19-621 on seotud kuivati remondiga, summa ülempiiris lepiti kokku ning seda ülempiiri ei avalikusta.50 Seega ei oska kaebaja seaduslik esindaja ega A. Lehesoo konkreetselt selgitada teenuste sisu ega hinna kujunemist. Lisaks on konsultatsiooniteenuste nime all osutatud väidetavalt ka muid teenuseid. Ühtlasi ei anna asjas kogutud materjalid selgust selles, kes osutasid kuivati remonditeenust, mistõttu on vastustaja põhjendatult järeldanud, et tööd tegid tundmatud isikud. Kaebaja on ka ise väitnud, et A. Lehesooga tulid Ansekülla kaasa kaks keevitajat isikliku auto ja keevitusseadmetega. Samuti ei tõenda kaebaja viidatud BKS Technology OÜ e-kiri seda, et kuivati remonditööd tegi Ansepuu Mets, arvestades, et väidetavalt toimus kuivati remont 2016. a lõpus ning BKS Technology OÜ e-kiri on saadetud A. Lehesoole 26.10.2018. Sellest e-kirjast ei selgu, millal Ansepuu Mets tema poole kuivati remondiga pöördus või millal ta Saaremaal kuivatit vaatamas käis. Tõendamata on kaebaja väide, et A. Lehesoo tasus detaili, uute sisetorude ja koolutatud raudplaatide eest sularahas. Kaebaja väitel väljastati eelmainitud detailide eest arve Ansepuu Metsale, samas ei ole seda võimalik esitada, kuna arvuti hävines. Kohtule ei ole usutav, et dokumentide taastamine ei ole võimalik, kui on teada tehingu teine pool, kes saab vastavad dokumendid nõudmisel esitada.
MTA vastuse lisa nr 23, p-d 20 ja 24
20(26)
3-19-621 mida Ansepuu Mets väidetavalt tegi (seejuures ei ühti nende sisu maksumenetluses antud selgitustega), kuid tuleb nõustada, et ka neist ei selgu, keda Ansepuu Mets konsulteeris või kes kirjeldatud töid tegid.
MTA vastuse lisa nr 8, p 8 MTA vastuse lisad nr 95 ja 96
MTA vastuse lisa nr 30, p-d 1 ja 15
MTA vastuse lisa nr 81, p 11
MTA vastuse lisa nr 23, p 31
MTA vastuse lisa nr 37
MTA vastuse lisa nr 9, p-d 7, 8 ja 9
MTA vastuse lisa nr 30, p 10
MTA vastuse lisa nr 124
21(26)
3-19-621 Eeltoodust nähtuvalt on kohtu hinnangul ilmne, et selliste selgituste põhjal ei ole võimalik osutatud teenuste sisu üheselt kindlaks teha. Ka kaebaja esitatud aktid ei kajasta ega selgita paremini arvetel märgitut ega A. Lehesoo antud üldsõnalisi ütlusi selle kohta, milliste konkreetsete teenuste osutamise ja /või kauba müügi eest arved kaebajale esitati. Ühtlasi on põhjendatud alus kahelda aktide tagantjärele vormistamises (vt otsuse p 13).
MTA vastuse lisad nr 126-131 MTA vastuse lisa nr 30, p 11
MTA vastuse lisa nr 23, p 23
MTA vastuse lisa nr 23
MTA vastuse lisa nr 83, p 7
MTA vastuse lisa nr 23, p 33 ja lisa nr 30, p 8
22(26)
3-19-621 Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus X allkirjastatud dokumenti usaldusväärseks tõendiks, mille alusel saaks järeldada Ansepuu Metsa poolt arvuti tarkvaraga seonduva teenuse osutamist kaebajale. Sealjuures ei selgu E. Kaevali allkirjastatud dokumendist, millal ta väidetavalt Ansepuu Metsale / A. Lehesoole teenuseid osutas ning kuna A. Lehesoo väitel osutas X tarkvaraga seonduvaid töid tasuta, siis jääb ebaselgeks ka see, kuidas kujunes Ansepuu Metsa vaidlusalustel tarkvaraga seonduvatel arvetel kajastatud teenuse hind.
MTA vastuse lisa nr 110 MTA vastuse lisa nr 37
MTA vastuse lisa nr 112
23(26)
3-19-621 kogusega ning seda eeskätt olukorras, kus kaebaja esitatud dokumentatsioon on puudulik ning seda ei saa pidada usaldusväärseks (vt täpsemalt kontrollakti p 1.1.2 ap-d g ja h). Lisaks on vaidlusalused puidumaterjali tehingud tehtud 2016. a oktoobris – novembris, ent vaatluse käigus selgitas A. Lehesoo, et kõnesolev puit on soetatud 2017. a juulikuus Tronteqilt. 34. Kaebaja on õigesti leidnud, et tehingute tagantjärele kontrollimisel on üheks oluliseks tõendiks tehingupoolte kinnitus tehingu(te) toimumise kohta. Samas ei tule kinnitusena mõista üksnes formaalset tehingute jaatamist, vaid ka selgitusi tehingute üksikasjades, mis võimaldavad tehingute toimumist kontrollida ja hajutada dokumentide puudulikkusest tekkinud kahtlused. Praegusel juhul ei ole aga tehingu osapoolte esindajad suutnud anda mõistlikku ja kontrollitavat teavet arvete sisu kohta ega tõendanud, et Ansepuu Metsal oli olemas kaup, mida kaebajale müüa. Kohus leiab, et seotud isikute vahel tehtud tehingutele ning maksupettuses osalemise kahtluse korral ei saa tehingu osapoolte poolt tehingute kinnitamisele omistada märkimisväärset tõendamisväärtust.
MTA vastuse lisa nr 98
24(26)
3-19-621
MTA vastuse lisa nr 9, p 3 MTA vastuse lisa nr 100
MTA vastuse lisa nr 100, p-d 1 ja 2
MTA vastuse lisa nr 102
MTA vastuse lisa nr 9, p 3
MTA vastuse lisa nr 100, p 9
25(26)
3-19-621 Asjaolud viitavad, et vaidlusaluste arvete näol on tegemist võltsarvetega, millega kaebaja püüdis vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu ning tekitada endale sisendkäibemaksu maha arvamise õigus. Kaebaja ei ole toonud esile selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse järelduseks, et maksuhalduri poolt maksumenetluse käigus kogutud tõendite hindamisel või menetluse läbiviimisel oleks tehtud olulisi vigu. 76 Seega jääb Ansepuu kaebus tervikuna rahuldamata.
vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 07.02.2017 otsus nr 3-15-2061, p 11
26(26)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.