Themis Õigusbüroo OÜ hagi K P vastu võlgnevuse ja kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
3 295,04 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Themis Õigusbüroo OÜ (registrikood 12803543, asukoht Narva mnt 5, 10117 Tallinn), lepinguline esindaja Tanel Riivits (e-post [email protected]) Kostja K P (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) Kirjalik menetlus
Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Themis Õigusbüroo OÜ hagi K hüvitamise nõudes.
P
vastu võlgnevuse ja kahju
2.Välja mõista K P Themis Õigusbüroo OÜ kasuks põhivõlgnevus 2 000 eurot, intress 950 eurot, tekitatud kahju 132 eurot ja 30.04.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 103,89 eurot ning viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 2 000 eurolt alates 01.05.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.
3.Menetluskulud jätta täies ulatuses K P kanda.
4.Määrata rahaliselt kindlaks Themis Õigusbüroo OÜ põhjendatud ja menetluskulud summas 993 vajalikud eurot (sh riigilõiv 300 eurot ja eurot). õigusabikulud 693
5.Mõista K P Themis Õigusbüroo OÜ kasuks välja menetluskulud 993 eurot ja viivis välja mõistetud menetluskuludelt 993 eurot VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Tsiviilasi nr 2-19-195 Asjaolud ja hageja nõue
1.Themis Õigusbüroo OÜ (hageja) esitas 04.01.2019 Harju Maakohtule hagi K P (kostja) vastu võlgnevuse ja kahju hüvitamise nõudes. Hagist nähtuvalt pöördus kostja 12.05.2017 Facebook’i vahendusel R K (laenuandja) poole 2 000 euro laenu saamiseks. Pooled sõlmisid suulise tähtajatu laenulepingu laenusummas 2 000 eurot intressimääraga 5% tagastamata laenusummalt kuus. Laenuandja kandis laenusumma kostja arvelduskontole mõned päevad pärast kostja pöördumist. Pooltevahelise kokkuleppe kohaselt oli igakuise intressimakse tähtajaks 12. kuupäev. Kostja 12.07.2017 intresse ei tasunud. Laenuandja pöördumisele vastas kostja, et ootab raha laekumist ja teeb seejärel ülekande laenuandjale koheselt ära. Laenuandja pöördus 17.07.2017 uuesti meeldetuletusega kostja poole, kuna intressimakse polnud endiselt laekunud. Kostja tasus 18.07.2017 hilinemisega intressimakse 100 eurot oma ettevõtte kontolt laenuandja kontole. Laenuandja pöördus 13.08.2017 taas kostja poole intressimakse nõudega, mille kostja lubas tasuda 22.08.2017. Kostja tasus 06.11.2017 laenuandjale maksmata kuude eest intressid 300 eurot. Uus võlgnevus tekkis 12.11.2017, mille tasumiseks tegeles kostja raha otsimisega ja 07.12.2017 teatas, et otsib tööd ning tasub võlgnevuse esimesel võimalusel. Kostja tagastas 04.09.2018 laenuandjale 250 eurot, mis kattis intressi vaid 2018.a jaanuari keskpaigani. Laenuandja ütles laenulepingu 05.09.2018 üles Facebook’i dialoogis selge nõude esitamisega. Võlgnevus muutus sissenõutavaks alates 06.09.2019. Laenuandja loovutas 08.11.2018 nõude hagejale. Viimane saatis 26.11.2018 kostjale võlanõude ning hoiatuse kohtumenetluse alustamise kohta. Pooled kompromissile ei ole jõudnud.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2 000 eurot, intressi 950 eurot, viivise 53,04 eurot ja kahjuhüvitise 132 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise rahuldatud põhinõude summalt alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku tasumiseni seadusjärgses määras. Menetluskulud jätta kostja kanda.
3.Hageja esitas 14.02.2019 vastuse kostja vastuväidetele ja ettepaneku kompromissiks. Kostja vastus on vastuoluline. Kostja on oma nõustumust laenutingimustega väljendanud tegudes, st võttis vastu laenu, on asunud laenulepingut osaliselt intresse tasudes täitma ja andnud korduvaid kinnitusi kohustuse täitmiseks. Laenuandja ja kostja vahelisest kirjavahetusest nähtuvalt on laenuandja nõustunud laenu andma vaid intressiga 5% kuus. Kostja pole sellele vastuväiteid esitanud ega laenu võtmisest loobunud. Kostja on sisuliselt õigeks võtnud, et tal on põhivõlast tasumata veel 1 350 eurot. Selles osas palub hageja teha õigeksvõtul põhineva otsuse. Vaidlus jätkub võlakomponentide üle. Kostja ei ole mõistliku aja jooksul määranud, millise kohustuse ta on täitnud ja tal puudub selleks käesolevala ajal mistahes õigus (VÕS § 88 lg 4). Laenuandja on kostjale selgelt teatanud, et on kostja tagastatud 250 eurot arvestanud intressiks. Hageja ei nõustu kostjaga selles, et tagastatud 650 eurot on arvestatud põhivõlgnevuse katteks ja jääb hagis esitatud nõude juurde. Kostja vastuväited
4.Kostja esitas 07.02.2019 hagile vastuväite. Kostja hagi ei tunnista, vastuhagi esitada ei soovi ja leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostja väitel oli laenuandjale teada kostja majanduslik seis ja see, et kostjale ametlikest kanalitest laenu ei anta. Laenuandja pöördus telefoni teel korduvalt kostja poole ja pakkus laenu saamise võimalust. Mille tulemusena kostja avaldaski soovi laenu saamiseks. Laenuandja ei ole kostjaga käitunud hea usu põhimõtte kohaselt. Laenu andmisel ei ole käitutud viisil, mida võiks lugeda mõistlikuks samas olukorras tegutsevate isikute puhul. Laenude puhul, mis on antud väljapool majandus- ja kutsetegevust on eelduslikult intressivabad ja seda tuleb maksta üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kostja soovis oma kohustustest vabaneda ja neid täita. Vahele tulid erinevad eraelulised juhtumid, mille tõttu tekkisid takistused. Laenuandja muutus järjest nõudlikumaks ja ähvardavamaks. Kostja on nõus tunnistama võlgnevust
Tsiviilasi nr 2-19-195 summas 2 000 eurot, millest on tasutud 650 eurot. Kostja on nõus tasuma 1 350 eurot mõistliku maksegraafiku alusel kahe aasta pikkuse perioodi jooksul. Kohtuotsuse põhjendused
5.Käesoleva asja hind on 3 295,04 eurot, millest põhinõue moodustab 2000 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole.
6.Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
7.Pooled ei vaidle selle üle, et laenuandja ja kostja vahel on sõlmitud suuline laenuleping, mille alusel sai kostja laenuandjalt laenu 2 000 eurot. Kostja on lepingust tulenevaid kohustusi täitnud 650 euro ulatuses ja tunnistab hageja ees võlgnevust 1 350 euro ulatuses. Hageja on kostja tagastatud summa arvestanud saadud laenu kasutamise eest intressi katteks. Kostja on väitnud, et hagejal puudub väljaspool majandus- ja kutsetegevust antud laenu puhul alus intressi nõudmiseks. Vaidlus on selle üle, kas hageja on õigustatud kostja vastu esitama ka kõrvalnõudeid.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kuivõrd laenulepingule ei ole sätestatud kohustuslikku vorminõuet, võib laenulepingu sõlmida ka suuliselt.
9.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 29 lg 1 esimese lause kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. VÕS § 29 lg 5 p-de 3 ja 4 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist ja lepingu olemust ning eesmärki.
10.Kostja pöördus 09.05.2017 laenuandja poole sooviga ca 2 000 euro laenamiseks. Hagile lisatud kirjavahetusest nähtuvalt selgitas laenuandja kostjale laenutingimusi, sh seda, et „... minu käest nii pikaks ajaks pole pointi võtta, kuna ma naljalt alla 5% kuus ei anna, ehk siis 100 euri intress pluss põhiosa“. Kostja on samas kirjavahetuses sedastanud, et laenuandja tingimused on arusaadavad ja huvitunud vormistuslikust poolest (tl 5). Kostja jätkuvat huvi laenu saamise vastu näitab kostja pöördumine laenuandja poole küsimusega „et siis, kuidas sul käib see?“ (tl 5 p). Kohus leiab, et esitatud kirjavahetusega on tõendatud laenuandja poolt pakkumuse tegemine ja kostja nõustumine pakutud tingimustega. Vaidlust ei ole, et kostja on laenusumma kätte saanud ja hakanud seda kasutama.
11.Kostja on väitnud, et laenuandja ei ole kostjaga käitunud hea usu põhimõtte kohaselt. Laenuandjale olid teada kostja varasemad võlgnevused. Laenu andmisel ei ole käitutud viisil, mida võiks lugeda mõistlikuks samas olukorras tegutsevate isikute puhul. Laenude puhul, mis on antud väljapool majandus- ja kutsetegevust on eelduslikult intressivabad ja seda tuleb maksta üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kostja väited, et laenuandjale oli teada kostja majanduslik seis ja see, et kostjale ametlikest kanalitest laenu ei anta ning, et laenuandja pöördus telefoni teel korduvalt kostja poole ja pakkus laenu saamise võimalust on kohtu hinnangul paljasõnalised ja tõendamata ega oma tähtsust eraisikute vahelises laenusuhtes. VÕS § 6 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. TsÜS § 138
Tsiviilasi nr 2-19-195 lg 2 kohaselt õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Asjas puuduvad tõendi selle kohta, et kostja sõlmis laenulepingu laenuandja survel või muul põhjusel vastu oma tahet. Vastupidiselt kostja väitele laenuandja hea usu põhimõtte vastase käitumise kohta on poolte kirjavahetusest näha, et laenuandja on kostjale selgitanud laenutingimusi, sh et tema käest kostja soovitud perioodiks laenu võtmine ei ole kõrge intressi (5%) tõttu otstarbekas. (tl 5). Kohtule ei nähtu käesolevas asjas hageja õiguseellase käitumises vastuolu hea usu põhimõttega ja leiab, et hea usu põhimõttele tuginemine ei anna praegusel juhul hageja nõude rahuldamata jätmiseks alust ega muuda lepingut tühiseks.
12.Kohus leiab, et poolte vahel on sõlmitud kokkulepe saadud laenult intressi 5% kuus tasumiseks iga kuu 12-ndaks kuupäevaks. Nimetatud asjaolu on kohtu hinnangul tõendatud kostja ja laenuandja vahelise kirjavahetusega, milles kostja 12.06.2017 kinnitab „Tehtud ülekanne“ (tl 5 p), laenuandja pöördumisega 12.07.2017 „Vaatan, et täna on jälle see ilus 12nes kuupäev...“ ja kostja vastusega „küll sa oled tähelepanelik, ma ootan laekumist ...., siis kannan kohe sulle üle“ (tl 5 p). Asjaolu, et kostja tegi laenuandjale makseid intressi katteks tõendab samuti 01.10.2017 kirjavahetus, milles laenuandja märgib: „...kohe kohe tuleb kolmanda kuu intress peale ja sa ei suuda eelnevaidki maksta...“ (tl 6). Samuti on kostja 02.11.2017 laenuandjale kirjutanud, et „ Ma kannan sulle intressid kohe, kui mul see laekub ...“ (tl 8). Kostja ei ole kirjavahetuses laenuandja nõuet vaidlustanud ega osundanud ka intressikokkuleppe puudumisele. Seega on kostja tunnistanud oma kohustust ka kokkulepitud kõrvalnõuete tasumiseks.
13.Kohtu hinnangul on seega tõendatud poolte vahel laenulepingu sõlmimine 2 000 euro saamiseks intressimääraga 5% kuus. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
14.Nõude aluseks olevast lepingust ei tulene lepingu täitmise tähtaega, seega oli tegu tähtajatu lepinguga. VÕS § 398 lg 1 järgi kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist, nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. VÕS § 195 lg 1 kohaselt ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Järgnevalt tuleb kindlaks teha kas ning millal on leping lõppenud ning laenusumma muutunud sissenõutavaks.
15.Ülesütlemise näol on tegu lepingupoole ühepoolse tahteavaldusega, mis peab olema teise poole poolt kätte saadud ning täidetud peavad olema ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Vorminõuet ei ole ülesütlemisavaldusele ette nähtud, peamine on, et avaldusest nähtuks poole tahe leping lõpetada. Hagist nähtuvalt on laenuleping kostjaga üles öeldud 05.09.2018 sõnaselge nõude esitamisega (tl 13). Kuigi laenuandja ei ole kostjale saatnud konkreetset ülesütlemisavaldust, saab kostjaga kirjavahetusest siiski järeldada laenuandja tahet leping lõpetada. Võlgnevuse tasumise ettepanekuid on kostjale tehtud korduvalt ka eelnevalt. Hageja on 26.11.2018 saatnud kostjale võlanõude ja hoiatuse
Tsiviilasi nr 2-19-195 kohtumenetlusega alustamise kohta. Kohtu hinnangul saab Facebook’i dialoogis nõude esitamist võla tasumiseks lugeda VÕS § 398 lg 1 märgitud kahekuulise etteteatamis tähtaja nõudega kooskõlas olevaks. Välistatud ei oleks ka lepingu ülesütlemine kohtusse esitatava avaldusega. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.
16.TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool tõendama oma väiteid ja vastuväiteid. Kostja ei ole hageja esitatud tõendite ümberlükkamiseks ja oma vastuväidete tõendamiseks esitanud kohtule mingeid tõendeid. Kostja ei ole vaidlustanud ka lepingu ülesütlemist 05.09.2018. Võlgnevus on seega sissenõutav 06.09.2018.
17.Kostja on saanud laenu 2 000 eurot. Arvestades, et kõnealune laenuleping on sõlmitud 12.05.2017 ja üles öeldud 05.09.2018, kohustus kostja tasuma intressi 16 kuu eest 1 600 eurot. Kuivõrd kostja kohustus intressi maksma igakuiselt, on hageja õigesti arvestanud kostja tehtud maksed lepingu kehtivuse perioodil intressi võlgnevuse katteks.
18.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2 000 eurot ja intressi 950 eurot (1 600-650).
19.Kostja on sisuliselt tunnistanud põhivõlgnevust 2 000 eurot, millest kostja arvestuse kohaselt tuleb maha arvestada hagejale tagastatud 650 eurot. Kostja on nõustunud 1 350 euro tagastama mõistliku maksegraafiku alusel 2 aasta pikkuse perioodi jooksul. Kohtu hinnangul on kostja selline väide sisuliselt käsitatav taotlusena otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisena TsMS § 445 lg 1 mõttes. Hageja kostja ettepanekuga võlgnevuse ositi tasumiseks ei ole nõustunud. Arvestades asjaolu, et kostja võlgnevuse tekkimisest hageja ees on juba palju aega möödunud, kostja on menetluse kestel põhivõlgnevust tunnistanud, kuid ei ole näidanud üles tahet ja suutlikkust võlgnevuse tasumiseks kostjale mistahes jõukohases summas, siis ei ole kostjale veel täiendava võimaluse andmine võlgnevuse osamaksetega tasumiseks õiglane hageja suhtes, kelle õigustatud huviks on saada tagasi kogu võlgnetav summa korraga. Eeltoodust tulenevalt ei määra kohus kohtuotsusega kindlaks otsuse täitmise korda osamaksetena.
20.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 lg 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on viivist arvestanud seadusjärgses määras. Hageja arvestuse järgi on laenu tagastamisega viivitamise eest arvestatud viivise summaks perioodil 06.09.2018 kuni 04.01.2019 on 53,04 eurot. Hagi kuulub rahuldamisele nii sissenõutavaks muutunud viivise 53,04 euro kui edasiulatuva viivise osas alates 05.01.2019 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte põhinõuet ületavas summas.
21.Hageja taotleb kostjalt kahjuhüvitist summas 132 eurot, mis tekkis õigusabi teenusest kohtule eelnenud toimingutes. Nendeks oli hageja esindamine kostja ees, nõude esitamine ja kohtueelsete läbirääkimiste pidamine. VÕS § 101 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja p 1 alusel nõuda kohustuse täitmist ja punkti 3 alusel kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju. Õigusabikulude hüvitamisega seonduva nõude esitamise õigus tuleneb VÕS § 128 lg-st 3. Kostja poolt lepingu rikkumisega tekkis hagejale kahju õigusabi kulude näol. Kohus on seisukohal, et õigusabi
Tsiviilasi nr 2-19-195 kulude kandmisega hagejale tekitatud kahju 132 eurot on põhjendatud ja tuleb kostjalt välja mõista.
22.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue kostjate vastu on põhjendatud ja tuleb rahuldada täies ulatuses. Menetluskulude jaotus
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
24.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on kokku 993 eurot, millest 300 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 693 eurot lepingulise esindaja kulu. Hagejat esindas menetluses R l & f OÜ jurist Tanel Riivits, kelle ajakulu oli kokku 6,3 tundi ja tunnitasu määr 110 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud ega vaielnud vastu ka tunnitasu määrale. Kohus leiab, et tunnitasu määr 110 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
25.TsMS § 124 lg 1, § 133, § 134 lg 1 alusel on käesoleva hagi 3 295,04 eurot, millelt riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasutakse riigilõivu 300 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et nii hageja lepingulise esindaja ajakulu kui tunnitasu saab asja keerukust ja mahtu arvestades pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Eeltoodud põhjendustel määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 993 eurot (riigilõiv 300 eurot + õigusabikulud 693 eurot).
26.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
27.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Dina Sõritsa kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.