Tsiviilasi 2-18-121081
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. aprill 2019, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilas
OÜ Adokaadibüroo
(likvideerimisel) hagi S.A vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1 240.92 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Advokaadibüroo
(likvideerimisel), rk 12813228, lepinguline esindaja vandeadv D.R, e-post kostja S.A, ik XXX, e-post Menetlusosalise ärakuulamine 11. aprill 2019 Protokollija
istungisekretär Tiai Lepp
(likvideerimisel) menetluskulude rahaliseks suuruseks 704 eurot, mis kuulub välja mõistmisele S.A-lt OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA (likvideerimisel) kasuks ja millelt tuleb S.A-l tasuda viivist VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Käesolevas lihtmenetluse
asjas
esitatud
apellatsioonkaebus
võetakse
Tartu
Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse läbivaatamist kohtuistungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue OÜ Advokaadibüroo RS MERCATORIA (likvideerimisel, hageja) ja S.A (kostja) sõlmisid 6.09.2017 õigusalase nõustamise ja esindamise teenuse osutamiseks kliendilepingu. Selle alusel osutas hageja kostjale õigusabiteenust 6 tunni ulatuses, millest 0,5 tundi kulus nõupidamisele, 3 tundi materjalide analüüsile, 1 h 15 min nõudekirja koostamisele (inglise keeles), 45 min kliendi kirjadega tutvumisele ja uue nõudekirja koostamisele, 15 min kulus järelepärimiste esitamisele ja 15 min kulus e-kirjavahetusele kliendiga ning ülevaate andmisele. Lepingu kohaselt on esindaja tunnitasu määr 120 eurot, lisandub käibemaks. Kostjale esitati tehtud töö eest arve nr 2711087 summas 864 eurot, mis on kostja poolt täielikult tasumata. Arve kuulus tasumisele hiljemalt 30.11.2017. Hageja on arvutanud lepingust tulenevat, sissenõutavaks muutunud viivist 0,05 % päevas tähtajaks tasumata summalt alates 1.12.2017 kuni 2.01.2019 kokku 171.94 eurot. Lisaks taotleb hageja sissenõudekulude väljamõistmist summas 30 eurot, sest kostjale on saadetud 3 meeldetuletust võla kohta. Hageja taotleb lisanduva viivise väljamõistmist kuni kogu põhivõla ja sissenõudekulude täieliku tasumiseni arvestusega 0,05 % tasumata summalt päevas. Kostja vastuväited Kostja avaldas ärakuulamisel, et ta tunnistab hagi osaliselt. Kostja arvates lepiti kokku 100 euro suuruses tunnihinnas, lepingust ta tunnihinda ei vaadanud. Kostja ei vaidlusta kliendilepingu sõlmimist. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja tellis hagejalt töö. Kostja on nõus tasuma 864 euro suurusest arvest 500 eurot, sest inglise keelse kirja saatmine ei ole nii töömahukas, nagu hageja on näidanud. Esimene nõupidamine pidi olema kostja arvates tasuta. Töö mahtu on hageja põhjendanud muu hulgas sellega, et väidetavalt kulus 3 tundi materjali analüüsiks. Kostja arvates ei olnud vaja portaalis olevat infot analüüsida. Kostja nõustub hageja töömahuga 2,5 tunni ulatuses hinnaga 100 eurot tund, lisandub käibemaks. 500 eurot pakkus kostja hagejale hea tahte märgina. Kostja ei ole kuni tema ärakuulamiseni kohtu poolt hagejale midagi maksnud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käsundisaaja üldised kohustused tulenevad VÕS §-st 620. Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema
käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega (VÕS § 620 lg 1). Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (VÕS § 620 lg 2). Vastavalt VÕS § 77 lg 1 peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Vastavalt VÕS § 77 lg 1 lausele 2 kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Kohus märgib, et teatud järeldusi nõustamisteenuse oodatava kvaliteedi kohta saab teha nõustamisteenuse hinnast. Kohtule on esitatud hageja ja kostja vahel sõlmitud kliendileping, mille kohaselt oli lepingu sõlmimise seisuga õigusabiteenuste tunnitasu suuruseks 120 eurot/h, lisandub käibemaks. Seega on kostja vastuväide 100 euro suuruse tunnitasu kokkuleppe kohta jäänud paljasõnaliseks. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda tasu käsunduslepingu täitmise eest allkirjastatud lepingus kokku lepitud tunnihinnaga. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on arve kätte saanud ja sellele vastuväiteid esitanud, kuid arvet ei ole isegi osaliselt tasutud. Kohus nõustub arvele lisatud spetsifikatsioonis märgitud tegevustega ja nendeks kulutatud ajaga. Õigusabi osutamisel peab käsundisaaja viima ennast kurssi vaidlusaluse küsimusega, mistõttu kostja vastuväited, et õigusabi osutaja ei pidanud ühe või teise materjaliga tutvuma, ei ole asjakohased. Tegemist on kostja enda soovil advokaadi poolt võõrkeeles juriidilise dokumendi koostamisega, mille jaoks adekvaatse sisu saamiseks on teenuse osutajal vaja ennast mitte igapäevase teemaga kurssi viia. Kohus loeb hageja kokku 6-tunnise ajakulu mõistlikuks. Eeltoodu alusel tunnustab kohus hageja võlanõuet (6x120x1,2) 864 euro ulatuses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kliendilepingu punktis 7.1. kokku lepitud viivise määr on 0,05 % päevas. Kohus mõistab kostjalt välja viivise 0,05 % päevas tähtajaks tasumata 864 eurolt perioodi eest 1.12.2017 kuni 2.01.2019 summas 171.94 eurot. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus kostjalt välja lisanduva viivise kuni põhivõla täieliku tasumiseni TsMS § 367 alusel arvestusega 0,05 % tasumata põhivõlalt päevas kuni võla täieliku tasumiseni. Hageja taotleb kostjat 30 euro suuruse sissenõudmiskulu väljamõistmist VÕS § 113 2 lg 2 p 2 alusel. Kostja ei ole sellele nõudele vastuväiteid esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja nõue põhineb seadusel ja kuulub rahuldamisele. Kostjale on saadetud võla meeldetuletused 15.02.2018, 11.04.2018 ja 01.06.2018. Hageja taotleb sissenõudmiskulult viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest arvestusega 0,05 % päevas tasumata summalt. Kohus on seisukohal, et tulenevalt kliendilepingu punktidest 4.4. ja 7.1 ei laiene lepingus kokku lepitud viivise määr sissenõudmiskuludele. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 alusel välja mõista viivis VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest, so 3.01.2019. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kohus on hagi rahuldanud, seega tuleb kostjal hüvitada hagejale mõistlikud ja põhjendatud kulutused. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Hageja menetluskuludeks on esitatud taotluse kohaselt riigilõiv 200 eurot ja hageja õigusabi kulud 810.84 eurot. Kohus on seisukohal, et menetluses tasutud riigilõiv 200 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja ei ole hageja õigusabi kuludele vastuväiteid esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja õigusabikulu on mõistlik ja põhjendatud 3 tunni ulatuses, arvestades asjaolusid, et 1) tegemist on lihtsa võlanõudega, mis põhineb ühel lepingul ja nõude summa tuleneb ühest tasumata arvest; 2) kohtuistungit ei toimunud; 3) hageja esindaja on kogunud ja esitanud kohtule täiendavad tõendid, mis ei ole vajalikud hagi põhistamiseks: info kostja isiku, tema majandustegevuse ja varalise olukorra kohta. Õigusabi tunnitasu määr – 140 eurot pluss käibemaks, vastab kohtupraktikale. Kohus määrab hageja mõistlikuks ja põhjendatud menetluskuluks seega (200+3x140x1,2) 704 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt välja menetluskulult viivise VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.