6.Mõista R.V-lt OÜ Advokaadibüroo GAVER kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 1912,50 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-22-101754 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Advokaadibüroo GAVER (hageja) esitas 18.01.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R.V-lt (kostja) 3981,98 euro saamiseks. Kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada ja hageja soovis jätkata hagimenetluses, lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 15.03.2022 maakohtule hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 3939,50 eurot, viivise 44,35 eurot ja viivise määraga 0,05% päevas põhinõudelt (3939,50 eurolt) alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
2.1.Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 12.12.2021 kliendilepingu õigusteenuse osutamiseks. Lepingu kohaselt oli õigusteenuse sisuks esindamine täiteasjas nr 022/2018/7338, olukorra analüüs ja juriidiliste võimaluste hindamine, kliendi eesmärk on võimalusel saavutada XXX Tallinn korteriomandi osas toimuva enampakkumise tühistamine. Tasu osas lepiti kokku tunnihind 150 eurot, millele lisandub käibemaks, ja erikokkuleppena, et pühapäeval (12.12.2021) tehtavate toimingute tasu oli tunnihinnaga 225 eurot, millele lisandub käibemaks. Samuti oli kokku lepitud, et hageja tasub riigilõivud seoses kaebuste esitamisega ja kostja hüvitab need hagejale. Hageja esitas kostjale osutatud õigusteenuse eest 14.12.2021 arve nr 20210375, 22.12.2021 arve nr 20210378 ja 10.01.2022 arve nr 20220003. Kostja jättis temale esitatud arved tasumata. Lepingus sätestatud tähtaja ega mistahes mõistliku aja jooksul kostja ühtegi vastuväidet arvetele ei esitanud.
2.2.Kostja esitatud etteheited ei ole põhjendatud. Kostja pöördus hageja poole 12.12.2021, s.o pühapäeval, ja soovis kiireloomuliselt kaebuse koostamist ja esitamist kohtutäituri otsusele, seejuures kostja soovis selle kaebuse esitamist juba järgmisel päeval, kuna täitemenetluses pidi toimuma kostjale kuuluva korteriomandi osas enampakkumine 14.12.2021. Kostja eesmärk oli enampakkumise peatamine ja lõpuks ka tühistamine tulenevalt sellest, et kostja hinnangul soovis täitur müüa korteriomandit liiga madala hinnaga. Kõik tehtud toimingud, st esitatud kaebused, esialgse õiguskaitse taotlused ja hagiavaldus jms, räägiti kliendiga läbi. Kostja soovis õigusteenust ka pärast 13.12.2021, sh soovis uue kaebuse esitamist ja ka muude täiendavate toimingute tegemist. Sellel hetkel ei olnud kostjal probleemi sellega, et kaebust menetlusse ei võetud, seda põhjusel, et kostjale oli eelnevalt selgitatud kaebuse esitamise perspektiive ja riske seoses ebaselge õigusliku olukorraga, misjärel kostja siiski edasiste toimingute tegemist soovis. Olukorras, kus kostja pöördub advokaadibüroo poole sooviga esitada mõni dokument, on advokaadi kohustus esmalt analüüsida, milline on kaebuse esitamise asjakohasus, lubatavus ja perspektiiv. Advokaadil on ka kohustus selgitada kliendile, missugused on võimalused ja eeldused kliendi soovitud lahenduse saavutamiseks. Ajakulu ei ole põhjendamatu.
2
2-22-101754 Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
3.1.Õigusteenuse osutamine toimus asjatundmatult. Kohus ei võtnud menetlusse hageja koostatud ja esitatud kaebust, sest kohustuslik kohtueelne menetlus oli läbimata. Samuti saatis advokaat omal initsiatiivil mahukaid e-kirju ning esitas hiljem nende eest arveid. Kostja vaidles e-kirjade saatmisele vastu ja palus seda mitte teha. Vastavas osas advokaat käsundiandja juhiseid ei järginud. Kostja ei ole kunagi palunud menetlusvälist kirjalikku õiguslikku hinnangut menetluse perspektiivikuse kohta.
3.2.Kostja esitas 02.05.2024 taotluse, et kohus peataks menetluse 10 päevaks seoses kostja haigestumisega või pikendaks eelmenetlust lõpetavat tähtaega täiendavalt kuni 12.05.2024. Maakohus jättis 06.05.2024 taotluse rahuldamata, märkides, et kostja väited menetluses osalemise takistatuse kohta seoses tervisliku seisundiga on paljasõnalised ning kohus on kostja taotlusel eelmenetlust lõpetavat tähtaega juba pikendanud. Kostja esitas 06.05.2024 vastuväite kohtu tegevusele seoses taotluse rahuldamata jätmisega. Maakohtu otsus
4.Maakohus rahuldas 31.05.2024 otsusega hagi, mõistes kostjalt hageja kasuks välja võla 3939,50 eurot ja viivise 44,35 eurot ning viivise määraga 0,05% päevas põhinõudelt (3939,50 eurolt) alates 19.01.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 4024,96 eurot ja viivise. Ühtlasi jättis maakohus otsusega rahuldamata kostja 06.05.2024 vastuväite kohtu tegevusele.
4.1.Maakohus kvalifitseeris poolte vahel sõlmitud kliendilepingu käsunduslepinguks võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 tähenduses.
4.2.Pooled ei vaielnud, et 14.12.2021 arvel nr 20210375, 22.12.2021 arvel nr 20210378 ja 10.01.2022 arvel nr 20220003 kajastatud toimingud on tehtud ja kulutused on kantud. Maakohus asus seisukohale, et tulenevalt lepingu p-st 4.2 ja VÕS § 108 lg-st 1 on hagejal nõue kostjalt tasu saamiseks ja kulutuste hüvitamiseks kogusummas 3939,50 eurot.
4.3.Pooled ei vaielnud, et lepingu p 4.5 teises lauses sätestatud tähtaja jooksul kostja arvetele vastuväiteid ei esitanud. Maakohus asus seisukohale, et lepingu p 4.5 teises ja kolmandas lauses sätestatud tüüptingimus on VÕS § 42 lg 3 p 2 alusel tühine ning kostja ei ole minetanud õigust tugineda väidetavatele hagejapoolsetele lepingurikkumistele.
4.4.Hagejale ei ole etteheidetav õigusteenuse osutamine üldiselt tunnustatud kutseoskustele mittevastaval tasemel seoses 13.12.2021 menetlusdokumentide koostamisega (VÕS § 620 lg 2). Maakohus tuvastas kohtule esitatud e-kirjavahetuse alusel, et kostja oli teadlik eelnevast kohtueelsest menetlusest kaebuse esitamiseks kohtutäituri otsusele, kuid soovis sellele vaatamata 13.12.2021 kaebuse koostamist, et proovida saavutada esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse peatamist.
4.5.Hagejale ei ole etteheidetav õigusteenuse osutamine üldiselt tunnustatud kutseoskustele mittevastaval tasemel või käsundiandja juhiste järgimata jätmine seoses kostjale saadetud selgitavate e-kirjadega (VÕS § 621 lg 1). Seoses kostja etteheitega, et hageja saatis talle omal initsiatiivil e-kirju, palus maakohus kostjal esitada tõendeid selle kohta, milliseid juhiseid kostja hagejale andis. Vastusena kohtu ettepanekule, esitas kostja oma 16.02.2022 e-kirja hagejale, milles oli märkinud, et arved on ülepaisutatud seoses pikkade põhjendamatute 3
2-22-101754 analüüside koostamisega kliendile, millist käsundit kostja ei ole kunagi andnud. Kostja esitas ka 15.12.2021 e-kirjad, millest nähtuvalt selgitas hageja 15.12.2021 kostjale võimalust esitada enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hagi ning et enampakkumise kehtetuks tunnistamist ei saa saavutada kaebusega. Hageja küsis, kas kostja soovib seoses esitatud selgitusega jätkuvalt vastuväite esitamist ning ostuhinna tasumise tähtaja pikendamise taotlemist. Kostja vastas hagejale 15.12.2021 e-kirjaga, milles väljendas rahulolematust, et hageja ei ole veel esitanud vastuväidet ja taotlust, nagu kostja oli soovinud ja et hageja küsib kostja arvamust õiguslikes küsimustes, kuigi vahendid tulemuse saavutamiseks valib advokaat. Kostja märkis mh, et ta ei ole suur arvutikasutaja ning et küsimuste korral tuleks talle helistada, mitte saata e-kirju. Kohus nõustub hagejaga, et õigusteenuse osutamise osaks on mh selgitused erinevate õiguslike võimaluste kohta. Ka Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 14 lg 21 sätestab, et advokaat peab kliendile selgitama, missugused on võimalused ja eeldused kliendi poolt soovitud lahenduse saavutamiseks. Menetluse alustamise otsustab klient. Maakohus leidis, et vastuolus üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemega oleks seega vastupidiselt kostja etteheidetule, selgituste andmata jätmine. Maakohus nõustus, et kuivõrd klient eelduslikult iseseisvalt õiguslikus olukorras ei orienteeru, on selgituste andmine mh e-kirja teel mõistlik selleks, et selgitusi oleks võimalik korduvalt lugeda ja rahulikult kaaluda, nagu selgitas kostjale 15.12.2021 täiendavalt ka hageja. Ükski asjas tõendina esitatud selgitav e-kiri ei olnud maakohtu hinnangul lepingus kokkulepitud õigusteenuse kontekstis ilmselt asjakohatu või ebavajalik.
4.6.Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et hageja ei ole kostja poolt kohtu ette toodud asjaoludel õigusteenuse osutamise lepingut rikkunud ning kostjal puuduvad hageja vastu nõuded, mida oleks võimalik hageja nõuetega tasu saamiseks ja kulutuste hüvitamiseks tasaarvestada.
4.7.Maakohus rahuldas hageja nõude kostjalt põhivõlana 3939,50 euro väljamõistmiseks lepingu p 4.2 ja VÕS § 108 lg 1 alusel ning lepingu p 7.1 ja VÕS § 113 lg 1 alusel viivisenõude. Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, või saata asi uueks lahendamiseks maakohtusse. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
5.1.Maakohus rikkus kostja põhiõigust õiglasele kohtumenetlusele. Kostjat on muu hulgas resümeeritud otsuse kirjeldavas osas nii valesti, et tekivad tõsised kahtlused kohtu erapooletuse osas.
5.2.Kostja ei ole öelnud, et advokaat ei võiks talle e-kirju saata. Samas kostja rõhutas hagejale korduvalt, et seoses terviseprobleemiga püüab kostja hetkel arvutit kasutada nii vähe kui võimalik (kostjal oli tollel ajal ägenenud karpaalkanali sündroom, mistõttu oli kostjale käte koormamine sundasendis arvutit kasutades vastunäidustatud), ja kostja ei soovinud, et advokaat saadaks talle ajakriitilisi küsimusi sisaldavaid e-kirju ilma üle helistamata. Kostja selgitas, et küsimus oli eelkõige pikkades, arusaamatuid ja ebavajalikke advokaadi oletusi sisaldanud e-kirjades, milles küsiti õiguslikke hinnanguid kostjalt. Hageja esitas ka neil juhtudel arve kostjale – pelgalt kulunud aja, mitte kostja poolt tegelikult tellitud teenuse eest. Tegemist oli heietustega, millest ei olnud kostjale kasu. Kliendile põhjendamatute kulude tekitamine on vastuolus advokaadi kutse-eetika ning lojaalsuskohustusega.
4
2-22-101754
5.3.Maakohus jättis põhjendamatult kõrvale kostja vastuväited osas, et hageja lõi kostjale ebaõige ettekujutuse sellest, justkui võiks kohtutäituri e-kirja pidada otsuseks ning selle alusel kohustuslikku kaebekorda järgimata kohtusse pöörduda, osutades teenust vastuolus kohtupraktika ja õigusaktidega. Seega ei tegutsenud hageja kostja jaoks parima kasuga ning ei hoidnud ära kahju tekkimise käsundiandja varale. Vastupidi, hageja tekitas kostjale menetluskulude näol kahju juurde ja lisaks soovib siinses menetluses täiendavalt menetluskulude hüvitamist vaidluses nende väidetavate õigusabikulude põhjendatuse üle.
5.4.Kostjal ei olnud muu hulgas võimalik teostada oma menetlusõigusi põhjusel, et kohus jättis talle põhjendamatult tagamata riigi õigusabi. Kostja ei ole võimeline end tõhusalt ise kohtus esindama nii tervisemurede kui ka vajalike õigusalaste eriteadmiste puudumise tõttu. Maakohus võttis sellega kostjalt võimaluse tuua esindaja kaudu kohtu ette asjas tähtsust omavad faktid ja õiguslikud põhjendused ning lükata ümber hageja ebaõiged ja manipuleerivad väited, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi.
5.5.Lisaks ei rahuldanud maakohus ka kostja taotlust peatada kohtumenetlus 10 päevaks kuni kostja terveneb ja saab vastata. Ebainimlik on nõuda kostjalt negatiivse tagajärje saabumise ähvardusel menetlusdokumendi koostamist. Põhiseaduses on sätestatud piinamise keeld. Kostja haigestumist kinnitab arsti väljastatud tõend. Maakohus jättis põhjendamatult kostja vastuväite rahuldamata. Jääb arusaamatuks, miks oleks arstitõend pidanud sisaldama detailseid andmeid selle kohta, kas ja millisel ajal tervislik seisund menetlustoimingute tegemist ei võimaldanud, kui eesmärgiks oli tõendada haigestumise fakti, ning kuidas see takistas kohtul mõistmast keskmisele mõistlikule isikule arusaadavat asjaolu, et haigena on töövõime pärsitud ning kohtumenetluses enda eest seismine ei ole mõeldav. Töövõimetuslehe korral on töötamine seadusega keelatud. Kui kohus oleks soovinud täpsemalt teada, kas või millal takistused esinesid, oleks kohus saanud esitada sellekohase nõude, kuid ei teinud seda. Vastustaja seisukoht
6.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Menetlus ringkonnakohtus
7.29.04.2025 kell 10.00 toimus asjas Tallinna Ringkonnakohtu istung. Kostja ei ilmunud istungile ning ringkonnakohus vaatas asja istungil läbi ilma apellandi kohalolekuta TsMS § 649 lg 1 alusel.
7.1.Pärast istungi toimumist sai kohtule teatavaks, et kostja on ringkonnakohtu kantseleisse ja istungisekretärile edastanud kell 9.56 taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks või alternatiivselt taotluse asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses. Kell 10.24 edastatud arstitõendi kohaselt viibis kostja perearsti ambulatoorsel vastuvõtul ja kostja ei saanud terviseseisundi tõttu samal päeval toimunud kohtuistungil osaleda. Kohtuistungi toimumise ajaks ei olnud kostja taotlus kohtute infosüsteemis registreeritud. Ringkonnakohus andis oma 30.04.2025 kirjaga võimaluse kostjale põhistada mõjuva põhjuse olemasolu ringkonnakohtu istungilt puudumiseks. Samuti andis ringkonnakohus võimaluse kostjal esile tuua, millises osas asja läbivaatamine ilma kostja osavõtuta kostja õiguseid mõjutas, arvestades, et kumbki pool ei ole apellatsioonimenetluses esitanud uusi tõendeid, taotlusi ega asjaolusid.
7.2.Kostja esitas taotluse kogu kohtukolleegiumi taandamiseks, menetluse uuendamiseks, uue istungi korraldamiseks või asja arutamiseks kirjalikus menetluses. Hageja vaidles kostja taotlustele vastu. 5
2-22-101754
7.3.Asja arutav kohtukoosseis ei taandanud end asja menetlusest 26.05.2025 määrusega. Ringkonnakohtu esimees jättis oma 27.05.2025 määrusega kostja taotluse kolleegiumi kogu koosseisu vastu rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.
9.Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus 29.04.2025 kohtuistungi edasilükkamiseks tuleb jätta TsMS § 423 lg-le 2 (analoogia korras) alusel läbi vaatamata. Isegi taotluses toodud asjaolude õigsust eeldades ei ole enam võimalik istungit edasi lükata, sest istung on juba toimunud ja taotlus ei jõudnud kohtuasja lahendava kohtukoosseisuni enne istungi toimumist.
10.Kostja taotlused menetluse uuendamiseks, uue kohtuistungi korraldamiseks või asja arutamiseks kirjalikus menetluses jätab ringkonnakohus rahuldamata.
10.1.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole menetluse uuendamine ja uue istungi korraldamine antud asjas põhjendatud. Ringkonnakohus vaatas asja läbi sisuliselt, st ei jätnud apellatsioonkaebust läbi vaatamata, mis võiks mõjuva põhjuse olemasolul tingida menetluse uuendamise TsMS § 650 lg 1 kohaselt. Kostja ei ole toonud esile ega põhistanud ka asjaolusid, mis annaksid põhjuse asja arutamist TsMS 437 alusel uuendada. TsMS § 649 lg 1 otsustab ringkonnakohus, kas apellandi puudumisel lükatakse asja arutamine edasi või lahendatakse tema osavõtuta. Kui ringkonnakohus ei pea menetlusosalise ärakuulamist vajalikuks, võib kohus kaebuse sisuliselt läbi vaadata ja lahendada. Seega on ringkonnakohtule antud kaalutlusõigus otsustada, kas apellandi või tema esindaja puudumine istungilt takistab asja lahendamist või võib apellandi õigusi oluliselt kahjustada ja kaalub seetõttu üles vajaduse lahendada asi mõistliku aja jooksul ja vältida asja edasilükkamisest mh vastaspoolele täiendavate kulude tekkimist. TsMS § 649 lg 1 on erinormiks TsMS §-ga 414 võrreldes, mille alusel ei saa maakohus asja sisuliselt läbi vaadata, kui pool on teatanud mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud (RKTKo 30.04.2013, 3-2-1-5-13, p 14). Seadus annab valikuõiguse kohtule ega sea seda sõltuvusse apellatsioonimenetluse poolte taotlustest või põhjusest, miks pool kohtuistungile ei ilmunud. Kohtul on võimalus otsustada edasine menetluse käik otstarbekusest lähtudes, arvestades nii tsiviilasja sisu ja keerukust, vaidluse sisu ja ulatust, menetluslikku olukorda ja poolte taotlusi kui ka tsiviilkohtumenetluse ülesannet, milleks on lahendada tsiviilasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (TsMS § 2) nii menetlusosaliste kui riigi kulutusi arvestades (TsMS komm III (2018), § 649, p 3.1). Kostja selgitas oma 16.05.2025 vastuses kohtunõudele, et asja sisuline läbivaatamine tema osavõtuta võttis kostjalt võimaluse esitada taotlusi, olla kohtu poolt ära kuulatud, vastata kohtu küsimustele ja rõhutada enda poolt oluliseks peetut, lükata ümber hageja valeväited ja manipulatsioone, teha kompromissettepanekut ja esitada kohtuteesid. Ringkonnakohtu hinnangul hageja õiguseid asja sisulise läbivaatamisega rikutud ei ole. Kostja ei ole selgitanud, milliseid väiteid ta lisaks apellatsioonkaebuses toodule esitada soovis, sealjuures tuleb arvestada, et tulenevalt apellatsioonimenetluse eripärast on uute asjaolude esitamine piiratud. Ringkonnakohus kandis kohtuistungil ette apellatsioonkaebuse seisukohad. Seetõttu leidis ringkonnakohus TsMS § 469 lg 1 kaalutlusõigust kasutades, et asja sisu, vaidluse 6
2-22-101754 ulatust ja keerukust, on asi võimalik lahendada sisuliselt kohtuistungil ilma kostja osavõtuta. Ka pärast kohtuistungit esitatud menetlusdokumentides ei ole kostja esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid teha järelduse, et kohtu kaalutlusotsus asja läbivaatamise kohta kohtuistungil ei oleks olnud põhjendatud. Siinne vaidlus ei ole õiguslikult keeruline, apellatsioonkaebuse väited on kitsapiirilised ja konkreetsed. Menetlusosalistel ei olnud asjas uusi taotlusi. Vaatamata sellele, et kostjat kohtuistungil ei olnud, on ta saanud esitada ka taandamistaotluse kolleegiumi vastu, mis on ringkonnakohtu esimehe 27.05.2025 määrusega lahendatud. TsMS 200 alusel ei või kohus menetlusosalisel lubada oma õigusi kuritarvitada ja menetlust venitada.
10.2.Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks kostja taotlust vaadata asi läbi kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus leidis, et asi on sõltumata kostja istungile mitteilmumisest, võimalik lahendada istungimenetluses sisuliselt. See on kooskõlas tsiviilkohtumenetluse ülesannetega lahendada asi mõistliku aja jooksul ja mõistlike kulutustega. Kirjaliku menetluse määramine ei oleks seetõttu põhjendatud.
11.Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohtu ega apellatsiooniastme menetluses ei ole pooled vaielnud selle üle, et hageja ja kostja on 12.12.2021 sõlminud kliendilepingu. Hageja esitas kostjale 14.12.2021, 22.12.2021 ja 10.01.2022 arved, millele lisatud spetsifikatsioonis toodud töö tegemise osas ei ole samuti pooled vaielnud. Küll aga leiab kostja, et hageja osutatud teenus ei olnud nõuetekohane.
12.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega sellest, hageja töötaja on kostjale saatnud pikki, arusaamatuid või ebavajalikke advokaadi oletusi, mida ei saa pidada õigusliku analüüsi pinnalt koostatud jälgitavateks seisukohtadeks või põhjendatud tegevuskavadeks. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja on kostjale selgitanud võimalust esitada enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi ning et enampakkumise kehtetuks tunnistamist ei saa saavutada kaebusega (dtl 254–255). Hageja on e-kirjas selgitanud menetluse perspektiivi, sh hoiatanud, et kaotuse korral tuleb kostjal tasuda ka vastaspoole menetluskulud. Advokaadi e-kirjast nähtub, et advokaat on selgitanud, et kliendi eesmärgi (enampakkumise kehtetuks tunnistamine) kohane õiguskaitsevahend on enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamine, mistõttu advokaat küsib üle, kas klient endiselt soovib vastuväite ja ostuhinna tasumise tähtaja pikendamise taotluse esitamist. Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 12 lg 21 kohaselt peab advokaat kliendile selgitama, missugused on võimalused ja eeldused kliendi soovitud lahenduse saavutamiseks. Asjas esinevatest tõenditest nähtuvalt on hageja töötaja seda teinud. E-kirjasid ei saa pidada ebavajalikeks oletusteks, vaid advokaat on selgitanud õiguslikku olukorda ja erinevate nõuete perspektiivikust. Oma 12.12.2021 e-kirjas on hageja töötaja selgitanud, millistest alustest lähtuvalt on koostatud kaebus kohtutäituri tegevusele, sealjuures esile toonud nii probleemid tähtaegsuse kui ka kaebeõigusega, leides kokkuvõtvalt, et kaebusel erilist edulootust ei ole. Kliendi igakülgset informeerimist tema menetluslikust seisust ei saa pidada asjatuks heietamiseks.
13.Apellatsioonkaebuses väidab kostja ka, et hageja lõi kostjale ebaõige ettekujutuse sellest, justkui võiks kohtutäituri e-kirja pidada otsuseks ning selle alusel kohustuslikku kaebekorda järgimata kohtusse pöörduda. 12.12.2021 hageja e-kirja kohaselt on hageja seoses kohtutäituri e-kirja lugemisega täituri otsusteks märkinud: „Nagu rääkisime telefonis, siis ma ei oska öelda, kas see kohtu jaoks midagi tähendab ehk mida kohus selle tähtajalisuse osas arvab.“ Kostja vastas hagejale samal päeval ja tänas töö eest. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja oli teadlik eelnevast kohtueelsest menetlusest kaebuse esitamiseks kohtutäituri otsusele, kuid soovis sellele vaatamata kaebuse koostamist ja esitamist kohtule.
7
2-22-101754
14.VÕS § 621 lg 1 sätestab, et käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes. Sama sätte lg 3 kohaselt, kui juhistest kinnipidamisega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg, võib käsundisaaja järgida juhiseid alles siis, kui ta on juhtinud käsundiandja tähelepanu ebasoodsale tagajärjele ja käsundiandja ei muuda juhiseid. Hageja ja kostja 12.12.2021 kirjavahetusest nähtub, et hageja ja kostja on arutanud kohtutäituri tegevuse peale esitatava kaebuse kasinat perspektiivi, kuid kostja on soovinud selle esitamist sellele vaatamata.
15.Hageja on tuginenud apellatsioonkaebuses ka sellele, et maakohus ei taganud talle põhjendamatult riigi õigusabi. Maakohus keeldus hagejale andmast riigi õigusabi 12.04.2024 määrusega, mis jõustus 21.05.2024, mil ringkonnakohus jättis sellele esitatud määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus on lahendanud samasisulise kostja esitatud taotluse 28.08.2024 määrusega, jättes kostja taotluse rahuldamata. Nimetatud määrus jõustus 02.12.2024, mil Riigikohus ei võtnud kostja määruskaebust menetlusse. Ringkonnakohus leidis, et Osaühingu A-Consult, mille juhatuse liige ja ainuosanik kostja on, kasum oli 2023. a majandusaasta aruande kohaselt 178 814 eurot ning koos eelmiste perioodide jaotamata kasumiga kokku 1 170 651 eurot. Kostja saaks ainuomanikuna otsustada dividendide maksmise ja vajadusel tasuda riigilõivu ning kanda selle arvelt õigusabiteenuse kulud. Samuti leidis ringkonnakohus, et kostja suudab kohtumenetluses oma õiguseid piisavalt kaitsta. Ringkonnakohus on seega jõustunud lahendis leidnud, et kostjale riigi õigusabi andmine ei ole põhjendatud. Maakohus ei ole rikkunud materiaal- ega menetlusõigust, kui leidis maakohtus sama.
16.Kostja heidab apellatsioonkaebuses maakohtule ette, et maakohus ei peatanud menetlust 10 päevaks seoses hageja tervisliku seisundi halvenemisega. Maakohus määras 09.04.2024 kohtuistungil tähtaja (30.04.2024) täienduste esitamiseks, millega ühtlasi pidi lõppema asjas eelmenetlus. Kostja esitas 23.04.2024 taotluse tähtaja pikendamiseks kahe päeva võrra, mille kohus rahuldas ja määras uueks tähtajaks 02.05.2024. Kostja taotles menetluse peatamist 02.05.2024 esitatud taotlusega, mille kohus jättis rahuldamata oma 06.05.2024 e-kirjas. Kostja esitas samal päeval vastuväite kohtu tegevusele. Kohus jättis nimetatud vastuväite kohtuotsuses rahuldamata, viidates 06.05.2024 esitatud põhjendusele. Oma 06.05.2024 ekirjas kostjale märkis maakohus, et kostja väited menetluses osalemise takistuse kohta seoses tervisliku seisundiga on paljasõnalised ja kohus on juba kostja taotlusel eelmenetlust lõpetavat tähtaega pikendanud. Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et vastuväite rahuldamine on vastuolus põhiseaduses sätestatud piinamise keeluga, kostja väidet haigestumise kohta kinnitab arsti tõend ning kostjale jääb arusaamatuks, miks oleks arsti tõend pidanud seletama detailseid andmeid selle kohta, kas ja millisel ajal tervislik seisund menetlustoimingute tegemist ei võimaldanud. Kostja esitatud tõend (dtl 407) kinnitab, et patsient viibis perearsti ambulatoorsel ravil ajavahemikul 02.05.2024–08.05.2024. Maakohus märkis otsuses õigesti, et tõend ei kajasta andmeid selle kohta, kas ja millisel ajal tervislik seisund menetlustoimingute tegemist ei võimaldanud. Tõendis on üksnes märgitud, et hageja viibis perearsti ambulatoorsel ravil. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud, mida oleks soovinud kostja maakohtu menetluses täiendavalt esitada või millisel moel vastuväite rahuldamata jätmine menetlust mõjutada võis. Ülal toodud põhjendustel ei ole maakohus rikkunud vastuväite rahuldamata jätmisel menetlusõiguse norme ning see ei ole kaasa toonud ebaõiget kohtulahendit.
8
2-22-101754 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
18.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
19.Hageja 29.04.2025 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja ajakulu ringkonnakohtus 8 tundi 55 minutit, sh tutvumine apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määrusega, esmane tutvumine apellatsioonkaebuse ja puuduste kõrvaldamisega (15 minutit), apellatsioonkaebuse vastuse koostamine, selle viimistlemine ja esitamine (4 tundi 50 minutit), e-kirjavahetus kohtuga istungi osas (10 minutit), ettevalmistus kohtuistungiks (2 tundi 30 minutit), kohtuistungil osalemine (30 minutit) ja menetluskulude nimekirja koostamine (40 minutit). Hageja esindaja tunnihinnaks on 170 eurot (käibemaksuta). Kokku taotles hageja kostjalt 29.04.2025 menetluskulude nimekirja alusel 1515,83 euro suuruse menetluskulu kindlaksmääramist. Tulenevalt kostja 16.05.2025 taotlustest tekkisid hagejal täiendavad menetluskulud ja hageja nõuab 20.05.2025 menetluskulude nimekirjas kostjalt täiendavalt menetluskulude 481,67 eurot väljamõistmist, mis vastab hageja esindaja 2 tunni 50 minuti ajamahu ulatusele. Hageja esindaja on tutvunud kostja taotluste ja kohtunõudega (15 minutit), kostja vastusega kohtnõudele (15 minutit). Koostanud seisukoha kostja vastusele (2 tundi) ning koostanud täiendava menetluskulude nimekirja (20 minutit).
20.TsMS § 175 lg 1 alusel esindatava huvides toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 24.01.2024, 2-21-9796, p 18). Ringkonnakohtu hinnangul vastab esindaja tunnitasu suurus keskmisele sarnasele õigusteenuse tasule.
21.Hageja esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt. Apellatsioonkaebuse, menetlusse võtmise määrusega tutvumise ning apellatsioonkaebuse vastuse koostamise ajakulu on põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja vajalik suhtlus kohtuga kohtuistungi aja osas ning kohtuistungil osalemise ajakulu. Seejuures oli asja sisuline läbivaatamine kohtuistungil mh kostja huvides, sest võimaldas asja läbi vaadata mõistliku aja jooksul ja mõistlike kulutustega. Kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu 2 tunni 30 minuti osas on põhjendatud osaliselt. Siinne kohtuasi ei ole keerukas ega asja materjalid mahukad, mistõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu 1 tunni 30 minuti ulatuses. Seega on põhjendatud ja valik ajakulu 7 tunni 25 minuti osas. Ringkonnakohus määrab hageja 29.04.2025 menetluskulude nimekirja alusel kindlaks menetluskulud 1430,83 eurot. Hageja 20.05.2025 menetluskulude nimekirjas toodud tegevused ning nendele kulutatud aeg on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja mõistlik. Kostja esitas mitmeid taotlusi, millele hageja esindajal tuli vastata. 20.05.2025 menetluskulude nimekirja alusel määrab ringkonnakohus hageja menetluskulud kindlaks 481,67 euro ulatuses. Seega mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1912,50 euro ulatuses.
22.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. 9
2-22-101754
(allkirjastatud digitaalselt)
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.