Allied Consulting Ltd hagi B B vastu 3 518 310,92 euro suuruse võla ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
3631366,72 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Allied Consulting Ltd (registrikood 132965), asukoht 103 Sham Peng Tong Plaza, Victoria, Mahe, Seišellid Hageja lepinguline esindaja: Andrei Tšerednik, e-post: [email protected] Kostja: B B (isikukood XXX), elukoht XXX Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ramil Pärdi, e-post: [email protected]
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi täies ulatuses.
2.Välja mõista B B Allied Consulting Ltd kasuks 3 518 310,92 eurot (sellest põhivõlg summas 3 097 419,28 eurot, intress summas 376 598,54 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 44 293,10 eurot).
3.Välja mõista B B Allied Consulting Ltd kasuks viivis 0,01% päevas põhinõudelt (summas 3 097 419,28 eurot) alates 20.11.2018 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
5.Välja mõista B B Allied Consulting Ltd kasuks menetluskulud summas 4 200 eurot.
6.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb B B tasuda Allied Consulting Ltd-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4 200 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).
MENETLUSE KÄIK
B vastu võla
Allied Consulting Ltd esitas 20.11.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse B nõudes.
14.12.2018 kohtunõudega kohustas kohus kostjat esitama 10 päeva jooksul alates kohtunõude kättesaamisest oma seisukoha hagi menetlusse võtmise kohta. Kostja esitas 21.12.2018 vastuse kohtunõudele, milles teatas, et kostjal ei ole vastuväiteid asja menetlusse võtmise kohta.
Harju Maakohus võttis 03.01.2019 kohtumäärusega hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja esitas 14.01.2019 kohtule vastuse hagiavaldusele. Hageja esitas 15.01.2019 kohtule hageja seisukohad kostja 14.01.2019 esitatud vastuse ja menetluskulude osas.
15.02.2019 kohtunõudes palus kohus kostjal täpsustada, kas kostja tunnustab tema vastu esitatud nõuet võttes hagi õigeks ning juhul kui kostja võtab hagi õigeks, tuleb kostjal selgesõnaliselt õigeksvõttu väljendada. 19.02.2019 teatas kostja kohtule, et kostja kinnitab endiselt, et on laenu saanud ega vaidlusta hagis esitatud asjaolusid, kuid kostja ei ole nõus hagi õigeks võtma.
Kohus määras 28.02.2019 kohtunõudes kostjale tähtaja 07.03.2019 teatamaks, kas ta nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus andis 28.02.2019 kohtunõudes menetlusosalistele võimaluse esitada kohtule soovi korral lõplikud õiguslikud seisukohad ja menetluskulude kindlaksmääramise avaldused hiljemalt 12.03.2019 ning võimaluse esitada kohtule seisukoht teiste menetlusosaliste menetluskulude osas hiljemalt 19.03.2019. Hageja esitas 07.03.2019 kohtule hageja menetluskulude nimekirja. Kostja esitas 08.03.2019 kohtule kostja menetluskulude nimekirja ja seisukoha hageja 07.03.2019 menetluskulude nimekirja
osas. Hageja esitas 12.03.2019 kohtule seisukoha kostja 08.03.2019 menetluskulude nimekirja osas.
HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 01.07.2010 laenulepingu laenuandjaga Talus Finance Corp. Laenulepingu kohaselt võttis kostja laenu Pariisis asuva korteri ostuks. Kostja ostis laenu eest korteri postiaadressiga XXX (ametlik kinnistu tähis XXX).
Laenulepingu p 1.1. kohaselt oli laenuandja kohustatud andma laenu maksimaalses summas kuni 3 100 000 eurot. Täpseks lõplikuks väljamakstud laenusummaks kujunes 3 097 419,28 eurot.
Laenusumma maksis laenuandja Talus Finance Corp kooskõlas laenulepinguga välja Prantsusmaal korteri ostutehingut tõestanud notari deposiidikontole 3 maksega – 02.07.2010 summas 292 000,00 eurot, 14.09.2010 summas 1 521 591,00 eurot ning 14.12.2010 summas 1 283 828,28 eurot.
Vastavalt laenulepingu p-le 3.1 oli laenu tagastamise tähtajaks 01.07.2018.
10.Hageja omandas 10.11.2015 laenunõude kostja vastu nõude loovutamise lepinguga.
11.Vastavalt laenulepingu p-le 3.2 peab hageja vähemalt 3 kuud enne tagasimaksetähtaega esitama nõude laenu tagasimaksmiseks. Hageja esitas kostjale laenulepingu tagasimakse nõude teate 09.03.2018. Hagi esitamise seisuga ei ole kostja laenu tagasi maksnud.
KOSTJA VASTUVÄITED
12.Kostja ei vaidle hageja nõudele sisuliselt vastu, kuid kostja ei ole nõus hagi õigeks võtma ning palub kohtul hinnata, kas esitatud hagi ning kostja poolt vaidlustamata asjaolude pinnalt on võimalik hagi rahuldada.
13.Kostja ei vaidle vastu hageja poolt esitatud asjaoludele. Kostja tunnistab, et on võtnud Talus Finance Corp käest laenu 3 097 419,28 euro ulatuses, millelt on kogunenud intressid ja viivis. Kostja on teadlik oma võlgnevusest hageja ees ning tunnistab, et on reisimise tõttu olnud raskemini kättesaadav, kuid see ei ole seotud kohustuse täitmisest hoidumisega.
14.Kostja selgitab, et soetas võetud laenu eest koos abikaasaga korteri XXX. Kostja on plaaninud korteri müüa, kuid see ei ole õnnestunud, mistõttu on tekkinud raskused laenu tagastamisel. Kuna laen on võetud sihtotstarbeliselt just Pariisi korteri ostmiseks, siis tagastab kostja laenu esimesel võimalusel pärast nimetatud korteri realiseerimist. Kostjal ei ole võimalik laenu teistest vahenditest tasuda.
15.Kostjal ei ole vastuväiteid nõude loovutamise osas. Kostja on saanud kätte hageja poolse nõude loovutamisest teatamise, samuti laenu tagastamise nõude.
16.Sisulisi vastuväiteid hagile kostja ei esitanud. 19.02.2019 teatas kostja kohtule, et kostja kinnitab endiselt, et on laenu saanud ega vaidlusta hagis esitatud asjaolusid, kuid kostja ei ole nõus hagi õigeks võtma ning soovib sisulise lahendi tegemist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, poolte seisukohtade ning asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
18.VÕS § 396 lg-s 1 on sätestatud, et laenuleping on leping, millega üks isik (laenuandja) kohustub andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 01.07.2010 sõlmisid Talus Finance Corp ja kostja laenulepingu. Laenulepingu koopia on esitatud kohtule ka tõendina (tl 5, 6). Laenulepingu kohaselt võttis kostja laenu Pariisis asuva korteri ostuks. Kostja ostis laenu eest korteri postiaadressiga XXX (ametlik kinnistu XXX).
19.Laenulepingu p 1.1. kohaselt oli laenuandja kohustatud andma laenu maksimaalses summas kuni 3 100 000 eurot. Täpseks lõplikuks väljamakstud laenusummaks kujunes 3 097 419,28 eurot, mis maksti laenusaajale välja. Laenusumma maksis laenuandja Talus Finance Corp kooskõlas laenulepinguga välja Prantsusmaal korteri ostutehingut tõestanud notari deposiidikontole 3 maksega – 02.07.2010 summas 292 000,00 eurot, 14.09.2010 summas 1 521 591,00 eurot ning 14.12.2010 summas 1 283 828,28 eurot. Pooled nende asjaolude üle ei vaidle (kuivõrd kostja ei vaidlusta ühtki asjaolu, mille hageja esile on toonud). Hageja omandas 10.11.2015 laenunõude kostja vastu nõude loovutamise lepinguga (tl 12). Seega tuli laen tagastada loovutuse saajale ehk hagejale.
20.Tulenevalt VÕS § 396 lg-st 1 on laenusaaja kohustatud tagasi maksma sama laenusumma, mis on laenulepingu kohaselt välja makstud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg-st 1 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Vastavalt laenulepingu p-le 3.1 oli laenu tagastamise tähtajaks 01.07.2018 (tl 5 pöördel). Vastavalt laenulepingu p-le 3.2 peab hageja vähemalt 3 kuud enne tagasimaksetähtaega esitama nõude laenu tagasimaksmist. Hageja esitas kostjale laenulepingu tagasimakse nõude teate 09.03.2018 (tl 15). Eeltoodust tulenevalt on tagasimakse kohustus muutunud sissenõutavaks.
21.Hagi esitamise seisuga ega hiljem ei ole kostja laenu tagasi maksnud. Pooled selle üle ei vaidle. Arvestades eeltoodut, kuulub hagi põhinõude osas rahuldamisele ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja laenulepingu alusel saadud laenu mittetagastamisest tuleneva laenu põhisumma võlgnevuse summas 3 097 419,28 eurot.
22.Hageja on hagis esitanud ka intressinõude. VÕS § 94 lg-s 1 on sätestatud, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Poolte vahelise laenulepingu p-s 3.3. on kokku lepitud, et laenu aastane fikseeritud intressimäär on 1,5%. Hageja nõuab intressi tasumist summas 376 598,54 eurot. Kostja ei ole sellele nõudele vastu vaielnud ei sisu ega suuruse osas. Kohus rahuldab intressi nõude.
23.Hageja on hagis esitanud ka viivisenõude. VÕS § 113 lg-s 1 on sätestatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti
aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on laenulepingu p-s 4.3. kokku leppinud, et kui laenusaaja ei maksa laenu tagasi tagasimaksmise kuupäeval on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale viivist 0,01 % vastavast laenust iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni laen on täielikult tagasi makstud. laenu loetakse tagasi makstuks, kui laenusumma (laenu põhiosa) on laekunud laenuandja pangakontole. Hageja nõuab hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist summas 44 293,10 eurot. Täiendavalt nõuab hageja viivist hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni 0,01% päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohus rahuldab need nõuded, kuivõrd kostja ei ole neile vastu vaielnud.
24.Eeltoodu kokkuvõttes on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses.
25.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
27.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
28.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
29.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses ja sellest tulenevalt jätab menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
30.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (tl 46), millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 3 400 eurot ja õigusabikulust summas 800 eurot.
31.Esmalt analüüsib kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtukulude osas. Hageja palub hüvitada hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 3 400 eurot. Riigilõivu tasumine nähtus kohtupoolsel kontrollimisel kohtute infosüsteemist. Seega on vastavate kulude kandmine hageja poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
32.Alljärgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kulu ja õigusabi toimingute sisu. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja menetluskulud seisnevad
lepingulise esindaja kuludes kogusummas 800, õigusabi on osutatud tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu on vajalik ja põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Kohus, kontrollinud hagejamenetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
33.Tulenevalt eeltoodust määrab kohus, et kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 3 400 + 800 = 4 200 eurot käibemaksuta.
34.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4 200 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
35.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.