X hagi Allied Consulting Ltd vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 034/2022/1230
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.04.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
6000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Ramil Pärdi ja Katri Tomson Kostja Allied Consulting Ltd (välisriigi registrikood 132965), lepinguline esindaja Kaspar Noor
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 27.02.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Mõista Xlt välja täiendav riigilõiv 175 eurot, mis tuleb tasuda vastavalt otsusele lisatud makseinfo dokumendile 15 päeva jooksul alates otsuse käesoleva punkti jõustumisest. Alates otsuse käesoleva punkti jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni tuleb Xl tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Tühistada Harju Maakohtu 27.04.2023 otsus osas, millega maakohus mõistis Xlt Allied Consulting Ltd kasuks välja menetluskulu 7337,99 eurot ületavas osas ja viivise sellelt (resolutsiooni p-d 4 ja 5 osaliselt). Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Allied Consulting Ltd avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 7337,99 eurot ületavas osas, samuti sellelt väljamõistetud viivise osas. Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 27.04.2023 otsus muutmata.
4.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad menetluskulude kindlaksmääramise osas poolte endi kanda ja ülejäänud osas X kanda.
5.Mõista Xlt Allied Consulting Ltd kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 1707,19 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni
2-22-7265 kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
6.1.Jätta rahuldamata X hagi Allied Consulting Ltd vastu tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 034/2022/1230.
6.2.Tühistada Harju Maakohtu 30.05.2022 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.
6.3.Jätta maakohtu menetluskulud X kanda.
6.4.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad menetluskulude kindlaksmääramise osas poolte endi kanda ja ülejäänud osas X kanda.
6.5.Välja mõista Xlt Allied Consulting Ltd kasuks maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud 9045,18 eurot (s.o maakohtu menetluskulud 7337,99 eurot ja ringkonnakohtu menetluskulud 1707,19 eurot). Välja mõista Xlt Allied Consulting Ltd kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (9045,18 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 16.05.2022 Harju Maakohtule Allied Consulting Ltd (kostja) vastu hagi, milles palus tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 034/2022/1230 (täiteasi). Hageja esitas ka taotluse peatada täitemenetlus. Maakohus rahuldas taotluse 30.05.2022 hagi tagamise määrusega.
1.1.Hagiavalduse kohaselt täidab kohtutäitur Kristiina Feinman Harju Maakohtu jõustunud 29.04.2019 otsust tsiviilasjas nr 2-18-17544 (täitedokument). Nimetatud tsiviilasjas tehtud otsusega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 3 518 310,92 eurot, viivis 0,01% päevas põhinõudelt (summas 3 097 419,28 eurot) alates 20.11.2018 kuni kohustuse kohase täitmiseni ning menetluskulude hüvitis 4200 eurot ja viivis sellelt.
1.2.Hageja sõlmis 01.07.2020 Talus Finance Corp’iga laenulepingu (laenuleping), millest tulenevad nõuded loovutas Talus Finance Corp 10.11.2015 nõude loovutamise lepingu alusel kostjale. Hageja ei vaielnud tsiviilasjas nr 2-18-17544 nõude loovutamisega seotud asjaoludele
2-22-7265 vastu, sest hageja oli kätte saanud kostja teate nõude loovutamise kohta ja nõude laenu tagastamiseks.
1.3.Hagejale sai 2022. a aprilli teises pooles teatavaks, et enne kostja poolt tsiviilasjas nr 2-18-17544 hagiga kohtusse pöördumist, oli kostja 02.11.2016 loovutanud laenulepingust hageja vastu tulenevad nõuded Sali Investments Ltd-le ning kohtuotsuse tegemise ajal ei kuulunud nõuded enam kostjale. Kostja on 12.02.2018 andnud kinnituse, et Sali Investments Ltd on täitnud kõik 02.11.2016 nõude loovutamise lepingust tulenevad kohustused kostja ees ning et kostjal puuduvad Sali Investments Ltd vastu mistahes nõuded. Hagejat ei teavitatud kostja poolt Sali Investments Ltd-le nõude loovutamisest.
1.4.Sali Investments Ltd on hagejale teatanud, et soovib laenulepingust tulenevad nõuded hageja suhtes maksma panna. Hageja arutas nõude täitmise võimalusi ja omandas 01.05.2022 nõude täitmiseks osaluse Sali Investments Ltd-s.
2.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et kostja ei omandanud nõuet Talus Finance Corp’ilt, sest dokumendil olnud allkiri on võltsitud ning nõue, mis täitedokumendiks olnud kohtuotsusega rahuldati, ei kuulunud kostjale. RV oli kostja direktor (seaduslik esindaja) vähemalt kuni 2016. a septembrini. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.1.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud, et kostja nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud, samuti et vastuväite alused on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtuotsuse jõustumist.
3.2.Kostja ei ole Sali Investments Ltd-le loovutanud nõudeid hageja vastu. Hageja tõendid nõude loovutamise kohta on võltsitud. Kostja ametlik esindaja on alates 28.09.2016 direktor ICJE, mitte RV. Kostja direktor ICJE ei ole andnud kellelegi volitusi, et kostjal hageja vastu olevad nõuded loovutada.
3.3.Hageja ei ole tõendanud, et ta omandas osaluse Sali Investments Ltd-s ega seda, et ta on uuele võlausaldajale laenu tagasi maksnud.
3.4.Kostja ja Sali Investments Ltd vaheline nõude loovutamise leping on igal juhul näilik ja seetõttu tühine tehing. Nõude loovutusel puudub kostja jaoks majanduslik sisu. Nõude loovutamise lepingu p-de 4.1 ja 4.2 kohaselt loovutatakse 3 745 972, 62 euro suurune nõue 2 632 806,39 euro eest, mille Sali Investments Ltd peab tasuma üksnes kostja nõudmisel alles pärast seda, kui Talus Finance Corp ja hageja on omakorda eelnevalt tagasi maksnud kogunõude 3 745 972, 62 eurot. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 27.04.2023 otsusega hagi rahuldamata, tühistas hagi tagamise abinõu ja jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise menetluskulude eest ja viivise sellelt.
4.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:
2-22-7265 -
hageja on võlgnik täiteasjas, milles on täitedokumendiks Harju Maakohtu 29.04.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-17544, mis jõustus 30.05.2019; poolte vahel ei olnud tsiviilasjas nr 2-18-17544 vaidlust selles, et Talus Finance Corp ja hageja sõlmisid 01.07.2010 laenulepingu; laenusummaks kujunes 3 097 419,28 eurot, mis maksti hagejale välja; tsiviilasjas nr 2-18-17544 ei olnud hagejal vastuväiteid sellele, et kostja omandas 10.11.2015 nõude hageja vastu nõude loovutamise lepinguga; hageja on saanud kätte kostja teate nõude loovutamise kohta ja laenu tagastamise nõude.
4.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt piirab täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 2 oluliselt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist, kui täitedokumendiks on kohtulahend. TMS § 221 lg-s 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg 2 eesmärk on vältida olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluses.
4.3.Asjaoludele, et 1) kostja loovutas nõude 10.11.2015 ära ning kohtusse pöördudes polnud ta nõude omanik; või 2) kostja ei omandanudki algselt laenuandjalt Talus Finance Corp’ilt nõuet ning kostja pole kunagi nõuet hageja vastu omanud, oleks hageja pidanud tuginema tsiviilasja nr 2-18-17544 menetluses. Küsimus sellest, kas kohtusse pöördunud isikul on nõue kostja vastu, on asjaolu, mille kohus lahendab algse põhimenetluse raames. TMS § 221 lg-st 2 tulenevalt ei saa hageja üldjuhul täitemenetluses tugineda sellele, et kohtusse tema vastu pöördunud isik ei olnud nõude omanik, kuna vastav asjaolu ei tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
4.4.Praegusel juhul ei esine ka hagejast sõltumatut objektiivset asjaolu, mis oleks takistanud tal esitamast põhimenetluses vastuväite sellele, et hageja pole nõuet üldse omandanud või et RV allkiri nõude omandamise lepingul on võltsitud või et tal ei olnud volitust kostja nimel dokumente allkirjastada. Mingi asjaolu mitteteadmine ei ole objektiivne, vaid subjektiivne asjaolu. Kui hageja oleks need väited esitanud, oleks kohus neid kontrollinud. Hageja kinnitas tsiviilasja nr 2-18-17544 menetluses, et tal ei ole nõude loovutamisele vastuväiteid. Sellega võttis hageja omaks asjaolu, et kostja on nõude tema vastu omandanud. Hageja loobus õigusest esitada vastuväiteid nõude omandamisele kostja poolt. Seega ei esinenud menetlusõiguslikku takistust asjaomase vastuväite esitamisele põhimenetluses, mistõttu hagejal puudub alus TMS § 221 lg-le 2 tuginedes esitada TMS § 221 lg-s 1 sätestatud hagi.
4.5.Lisaks ei ole hageja põhjendanud ega tõendanud oma väiteid, et kostja pole nõuet hageja vastu omandanud või et kostja on nõude enne kohtumenetlust edasi loovutanud.
4.5.1.Hageja on ise esitanud ja viidanud dokumentidele, mille kohaselt oli RV kostja direktor ehk seaduslik esindaja vähemalt alates 01.10.2014 kuni 28.09.2016, mil ta tagasi kutsuti. 10.11.2015 nõude loovutamise lepinguga, mis on allkirjastatud RV poolt, omandas kostja laenunõude hageja vastu. Seega oli RV kostja nimel nõude omandamise lepingule alla kirjutamisel kostja direktor ehk seaduslik esindaja.
4.5.2.Alates 28.09.2016 on kostja ainukeseks ametlikuks esindajaks, direktoriks, ICJE (dtl 139–142). Kostja väitis, et ta ei ole andnud RVle ega kellelegi teisele volitust allkirjastada 02.11.2016 nõude loovutamise leping. Hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et RVl oli õigus kostjat esindada 02.11.2016 nõude loovutamise lepingu sõlmimisel.
2-22-7265
4.5.3.Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 27.01.2023 uuringuaktiga nr 23T-DK0001 (EKEI akt) on tuvastatud, et nõude loovutamise lepingutele kirjutas alla sama isik. Tõendamist ei ole leidnud, et mõni allkiri oleks võltsitud. Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
5.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt leidis maakohus otsuse p-des 9 ja 10 ebaõigesti, et hageja tugines hagis faktilisele (elu)sündmusele, mis leidis aset enne kohtuotsuse tegemist ja jõustumist tsiviilasjas nr 2-18-17544. Olukorras, kus võlgnik on õige võlausaldaja isiku osas eksimuses ning võlgnik saab õigest võlausaldaja isikust teada pärast kohtuotsust, ei tekkinud alus, millel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi põhineb, enne kohtuotsust. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks on sellisel juhul asjaolu, et võlgnikule sai pärast kohtuotsuse tegemist teatavaks, kes oli õige võlausaldaja kohtuotsuse tegemise ajal. Kui võlgnik oli kohtuotsuse tegemise ajal eksimuses (või end võlausaldajana presenteerinud isiku poolt eksimusse viidud) ja temalt ei võinudki eeldada teadmist õigest võlausaldajast, siis see on võlgnikust sõltumatu objektiivne asjaolu, millele võlgnik võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitades tugineda.
5.2.Kuna hageja ei olnud tegelikest asjaoludest teadlik, siis ei saanud ta ka esitada põhiasja menetluses neil põhinevaid vastuväiteid. Olukorras, kus hageja ei olnud asjaoludest teadlik, on põhjendamatu maakohtu järeldus, et hageja on teadlikult jätnud asjaolul põhineva vastuväite esitamata ning sellega lugeda hageja vastuväitest loobunuks või leida, et hageja on aktsepteerinud võlausaldajana isikut, kellele tegelikult nõue ei kuulu. Hagejal puudus objektiivselt võimalus sellele asjaolule tuginedes oma õigusi tsiviilasja nr 2-18-17544 menetluses kaitsta. Maakohus on jätnud hageja vastuväited ja tõendid arvestamata, seda põhjendamata.
5.3.Vaidlusalune nõue ei tulene mitte tsiviilasjas nr 2-18-17544 tehtud kohtuotsusest, vaid laenulepingust. Kohtuotsusega saab üksnes olemasolevat nõuet tunnustada. Kui ilmneb, et kohtuotsusega tunnustatud nõuet tegelikkuses ei eksisteeri või see ei kuulu isikule, kellele kuuluvana kohtuotsus nõuet on tunnustanud, siis on kohtuotsus ebaõige. Ebaõige kohtuotsus ei saa kuuluda täitmisele, vaid selle sundtäitmine tuleb lubamatuks tunnistada.
5.4.Maakohus ei ole põhjendanud oma järeldust, et allkirja võltsimine on tõendamata ning et EKEI aktiga on vaid tuvastatud, et lepingutele kirjutas alla sama isik. Kostja väitis maakohtu menetluses, et hagiavalduse lisaks 4 olev dokument (s.o leping nõude edasiloovutamise kohta) on võltsitud ja RV kui kostja esindaja allkiri sellel ei ole ehtne, samuti et EKEI aktiga leidis tõendamist, et nõude algse omandamise leping ja nõude edasi loovutamise leping on allkirjastatud sama isiku poolt (vt EKEI uuringuakt lk 4). Maakohus ei ole otsuses EKEI akti käsitlenud ega hinnanud ning ei ole põhjendanud, miks kohus seda ei teinud.
5.5.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine TMS § 221 lg 1 alusel on lubatav ka olukorras, mil pooled vaidlevad selle üle, kas tegemist on õige võlgniku või sissenõudjaga. Sellise olukorraga on tegemist ka praegusel juhul – hageja on vaidlustanud nõude sundtäitmise, sest kostja ei ole õige sissenõudja, kuna sissenõutav nõue ei kuulu kostjale.
5.6.Maakohus on jätnud otsuses käsitlemata ka hageja põhjendused selle kohta, miks hagejal ei olnud objektiivselt võimalik hiljem ilmnenud asjaoludele kohtuotsuse tegemise eelselt
2-22-7265 tugineda. Samuti ei ole maakohus põhjendanud, miks ta ei arvestanud hageja esile toodud asjaolude ja tõenditega. Maakohtu otsus on ka selles osas põhjendamata.
5.7.Maakohus jaotas menetluskulud ebaõigesti ja määras need rahaliselt ebaõigesti ka kindlaks. Maakohus jättis kostja tõlkekulude arved hindamata ning määras kostja tõlkekulud kindlaks täies ulatuses, kuigi tõlkearvetest nähtuvalt ei olnud tegemist kuluga, mis oleks tekkinud siinses asjas esitatud dokumentide tõlkimisega. Asjaga puutumust mitteomavate tõlkearvete hüvitamise kohustust ei saa panna hagejale ka siis, kui menetluskulude jaotuse kohaselt peab kulud kandma hageja. Vastustaja seisukoht
6.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja jäi maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 7337,99 eurot ületavas osas ja viivise sellelt (resolutsiooni p-d 4 ja 5 osaliselt). Tühistatud osas teha uus otsus, millega jätta kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 7337,99 eurot ületavas osas, samuti sellelt väljamõistetud viivise osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
8.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas asjaolu, et hageja sai laenulepingust tuleneva nõude väidetavast loovutamisest teada pärast täitedokumendiks oleva kohtuotsuse jõustumist, annab aluse tunnistada sundtäitmine TMS § 221 lg-te 1 ja 2 alusel lubamatuks.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et alust sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ei esine, järgib maakohtu põhjendusi ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.TsMS § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Jõustunud kohtulahendi tühistamise või selle (sund)täidetavuse toime kõrvaldamise võimalused on õiguskorras piiratud, sest kohtulahendi jõustumine peab kaasa tooma õiguskindluse ja õigusrahu ning välistama sama vaidluse uuesti menetlemise. Jõustunud kohtulahendit on võimalik tühistada teistmismenetluses TsMS § 702 jj kohaselt, seda erandlikel asjaoludel ja piiratud aja jooksul.
11.Täitemenetluses on seadusandja kehtestanud eraldi õiguskaitsevahendi, millega täitedokumendi (nt kohtulahendi) järgi kohustatud isik saab taotleda sundtäitmise osalist või täielikku lubamatuks tunnistamist. Võlgnik saab TMS § 221 lg 1 järgse hagiga esitada sundtäitmisele esitatud nõudele materiaalõigusliku vastuväite, nt et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sellise hagi rahuldamine ei mõjuta TMS § 221 lg 1 teise lause kohaselt täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kuna kohus on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidluse enne kohtuotsuse kui täitedokumendi kohtutäiturile esitamist juba lahendanud, sätestab TMS § 221 lg 2, et kohtulahendile võib selle sundtäidetavuse kohta esitada vastuväiteid vaid siis, kui alus (faktiline elusündmus), millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Eesmärk on vältida olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga
2-22-7265 lahendatud vaidlus avatakse uuesti täitemenetluses (RKTKo 15.11.2023, 2-22-9401, p-d 13 ja 14).
12.Kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel (st menetlusosalisest sõltumatul põhjusel) menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha, siis on võimalik ka sellele alusele tuginedes esitada TMS § 221 lg 1 järgne hagi (vt nt RKTKm 04.05.2021, 2-19-13236/44, p 10.1 ja seal viidatud varasemad kohtulahendid).
13.Kostja nõude väidetava edasiloovutamise puhul on tegemist pärast kohtulahendi jõustumist tekkinud asjaoluga TMS § 221 lg 2 järgi – hageja väitel loovutati nõue juba enne, kui kostja tsiviilasjas nr 2-18-17544 hagiga kohtusse pöördus (dtl 4, p 2.7). Hageja leiab, et kuna talle ei olnud nõude edasiloovutamine teada, siis on tegemist olukorraga, kus tal ei olnud kohtumenetluse ajal objektiivselt võimalik kostja nõudele asjaomast vastuväidet esitada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et TMS § 221 järgset hagi ei saa esitada pelgalt seetõttu, et hagejale ei olnud nõude loovutamine teada. Nõude loovutamisest teadasaamise aeg ei tähenda, et asjaolu tekkis pärast kohtulahendi jõustumist TMS § 221 lg 2 mõttes. Teadmatus nõude edasiloovutamisest ei ole käsitatav ka võimatusena kasutada kohtumenetluses oma menetluslikke õigusi. Hagejal oli võimalik menetluses esitada vastuväide, et kostja on nõude edasi loovutanud.
14.Apellatsioonkaebuses on üle tähtsustatud maakohtu seisukohta, et mingi asjaolu mitteteadmine ei ole objektiivne, vaid subjektiivne asjaolu (dtl 501, p 10.2.2), ning sellest on tehtud ebaõigeid järeldusi. Kohtuotsuse p-s 10 hindas maakohus seda, kas hagejal oli vastuväite maksmapanemine menetlusõiguslikult (objektiivsel põhjusel) takistatud.
15.Kuigi maakohus on otsuses käsitlenud kõiki poolte maakohtu menetluses esitatud väiteid ja tõendeid (TsMS § 442 lg 8), ei olnud kõigil neil asja lahendamise seisukohalt määravat tähtsust. Sealhulgas ei ole TMS § 221 järgse hagi hindamisel olulist tähtsust sellel, kas mõned allkirjad nõude loovutamise dokumentidel on ehtsad või mitte, või kas EKEI akt tõendab, et nõude algse omandamise leping ja nõude edasi loovutamise leping on allkirjastatud sama isiku poolt. Maakohus leidis ja ringkonnakohus nõustus eelnevalt, et hagi aluseks olev peamine asjaolu (s.o teadasaamine nõude edasiloovutamisest pärast sundtäidetava kohtulahendi jõustumist) ei tingi praegusel juhul alust hagi rahuldamiseks.
16.Pärast kohtulahendi jõustumist on see pooltele pöördumatult siduv. Apellatsioonkaebuses esitatud käsitlus, et ebaõiget kohtuotsust ei pea täitma, pole TsMS § 457 lg-ga 1 kooskõlas. Kohtulahendi materiaalne õigusjõud ei sõltu sellest, kas lahend on sisuliselt õige või mitte. Isegi kui esineb kahtlus kohtulahendi sisulises õigsuses, on menetlusosalisel põhimõtteliselt õigus sellele, et tema kasuks seaduspärases menetluses tehtud kohtulahendit tunnustataks (TsMS komm II (2017), § 457, p 3.1.2).
17.Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus kohaldas asja lahendamisel TMS § 221 lg-id 1 ja 2 õigesti, ning ei ole kohtuotsust ebapiisavalt põhjendanud.
18.Lisaks eelnevale märgib ringkonnakohus, et teade loovutamise kohta peab pärinema nõude loovutanud võlausaldajalt. Vastavalt VÕS § 169 lg-le 1, kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse, et ta on kohustuse täitnud õigele isikule. VÕS § 169 (aga ka § 170) mõtte
2-22-7265 kohaselt peaksid vaidlust selle üle, kas nõue on edasi loovutatud ja kes saab nõuda võlgnikult nõude täitmist, pidama võlausaldajad omavahel.
19.Kokkuvõttes jääb hageja apellatsioonkaebus sundtäitmise lubamatuks tunnistamist puudutavas osas rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.Kuna maakohus jättis hageja hagi õigesti rahuldamata, jäid ka maakohtu menetluskulud põhjendatult hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Maakohtu otsus tuleb aga tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 7337,99 eurot ületavas osas ja viivise sellelt. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 7337,99 eurot ületavas osas, samuti sellelt väljamõistetud viivise osas rahuldamata. See tingib hageja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise.
20.1.Hageja leiab, et kostja tõlkekulud tuleb jätta temalt välja mõistmata. Tõlkearvetest nähtuvalt ei ole tegemist kuluga, mis oleks tekkinud seoses siinses asjas esitatud dokumentide tõlkimisega. Hageja väited kostja tõlkekulu kohta on põhjendatud.
20.2.Kostja märkis, et ta on kandnud tõlkega seotud kulutusi vastavalt menetluskulude nimekirjale lisatud arvetele (dtl 161 ja 475) ning palus menetluskuluna mh määrata kindlaks tõlkekulud kokku 1219,41 eurot (dtl 165–167, 169–170, 477–481, 483–486). Kostja esitatud arvetest ei nähtu, et tõlkekulud seonduksid siinse kohtuasjaga. Kostjal on menetluses lepinguline esindaja, mistõttu ei vajanud kostja kohtuasjaga seoses tõlkeid. Kulud, mis seonduvad mõne kohtuotsuse, kohtumääruse, teistmisavalduse ja volikirja tõlkimisega erinevatesse võõrkeeltesse, ei ole käsitatavad menetluskuluna. Muu hulgas ei nähtu arvetelt, et kohtuotsus ja tõendi tõlge seonduks praeguse kohtuasjaga.
20.3.Põhjendatud ei ole ka Ad Rem Tõlkebüroo OÜ arvel nr 2251101 (dtl 483) märgitud kostja tõendite tõlkimisega seotud kulu (dtl 204–205, 225, 226, 228–231, 233), sest maakohus keeldus nende tõendite vastuvõtmisest (dtl 455, ajamärk 00:44:47).
20.4.Eelnevast tulenevalt on kostja maakohtu menetluskulud põhjendatud 7337,99 euro (= 8557,40 – 1219,41) ulatuses.
21.Muid vastuväiteid hageja kostja menetluskuludele, sh arvele nr 07-06/22 (dtl 164), apellatsioonkaebuses ei esitanud (dtl 535, p 2.45). TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 23.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu. Maakohtu hinnang lepingulise esindaja kuludele ei olnud praegusel juhul ilmselgelt põhjendamatu.
22.Kuigi ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse osaliselt, ei anna ka see alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Menetluskulude kindlaksmääramise
2-22-7265 lahendiks tuleb lugeda ka lahendit, millega hüvitatavate kulude suurust muudetakse või täiendatakse. Seega ei ole menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendi vaidlustamisel, olenemata vaidlustamise tulemusest, võimalik nõuda teiselt menetlusosaliselt menetluskulude hüvitamist (TsMS I komm (2017), § 179, p 3.5 ja seal viidatud kohtupraktika).
23.Kuna menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata, jäävad need poolte endi kanda (TsMS § 178 lg 4). Ülejäänud apellatsioonimenetluse kulud jäävad hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Ringkonnakohtu hinnangul moodustab vaidluse mahust sisuline vaidlus 97%. Seega tuleb hagejal kostjale hüvitada 3% (= 100 – 97) kostja vajalikest ja põhjendatud õigusabikuludest.
24.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
25.Kostja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 1759,99 eurot (sh käibemaks). Nimekirja ja kohtuistungi protokolli kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 9,76 tundi (9,1 + 0,66), sh maakohtu otsuse analüüsimine, ringkonnakohtu 31.05.2023 määruse ja apellatsioonkaebusega tutvumine, apellatsioonkaebuse vastuse ja menetluskulude nimekirja koostamine ning ettevalmistamine ja osalemine ringkonnakohtu istungil.
26.Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu on kolleegiumi hinnangul esindaja apellatsioonimenetluses tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik.
27.Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu 150 eurot (lisandub käibemaks), mida ringkonnakohus peab mõistlikuks, arvestades, et kostja lepinguline esindaja on varasemalt olnud advokaat. Ringkonnakohus märgib, et ringkonnakohtu istungil osalemisega seotud kulu kehtiv käibemaksumäär on 22% (käibemaksuseaduse § 15 lg 1), erinevalt kostja menetluskulude nimekirjas märgitud ja kostja poolt 2023. aastal kantud menetluskuludest, mille käibemaksumäär oli 20%.
28.Seega on kostja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 1759,99 eurot, millest tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 97% ehk 1707,19 eurot. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
29.TsMS § 178 lg 2 järgi saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati ja juhul, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Vähemtasutud riigilõiv
30.Ringkonnakohus määras 30.05.2023 määrusega tsiviilasja hinnaks 6000 eurot. Arvestades tsiviilasja hinda, on hageja tasunud hagi esitamisel riigilõivu ettenähtust 175 eurot vähem, 595 euro asemel 420 eurot.
31.Menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja
2-22-7265 mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega (TsMS § 179 lg 1). Ringkonnakohus mõistab hagejalt välja hagilt vähem tasutud riigilõivu 175 eurot.
32.Riigilõiv tuleb tasuda otsuse vastavas osas jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5). Riigilõivu tasumiseks kohustamise lahendi võib valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus saata sundtäitmisele (TsMS § 179 lg 6). Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras (TsMS § 179 lg 9).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.