2.Mõista kostjalt XXX hageja XXX kasuks välja võlgnevus 3400 eurot, millest 2000 eurot on põhinõue ja 1400 eurot on kõrvalnõue.
3.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3.1 Jätta menetluskulud kostja XXX kanda. 3.2 Välja mõista kostjalt XXX hageja XXX kasuks menetluskuluna riigilõiv 300 eurot. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja
2-19-102145 kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.XXX esitas 22.01.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3388 euro saamiseks. Kohus tegi 06.02.2019 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 10.02.2019 aadressil XXX. Võlgnik XXX esitas 10.02.2019 nõudele e-kirjaga vastuväite, millel puudus digitaalallkiri. Allkirjastatud vastuväite esitas XXX kohtule 21.02.2019. Pärnu Maakohtu 06.03.2019 määrusega anti avaldaja nõue võlgniku vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 15.03.2019 määrusega jättis Harju Maakohus hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja esitada oma nõue ning põhjendada seda hagiavalduses ettenähtud vormis ja tasuda täiendav riigilõiv. Hageja esitas 01.04.2019 hagiavalduse, mille kohus jättis 03.04.2019 määrusega käiguta. Hageja esitas 10.04.2019 täiendatud hagiavalduse, mille kohus võttis 11.04.2019 määrusega menetlusse. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 3400 eurot, millest 2000 eurot on põhinõue ja 1400 eurot on kõrvalnõue.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXX ja XXX 10.02.2018 laenulepingu, mille kohaselt laenas XXX XXX’i käest 2000 eurot, lubades tagastada 16.02.2018 2500 eurot. Samuti lubas XXX hakata maksma 100 eurot lisaintressi päevas, kui ta eelmärgitud kuupäevaks ei täida endale võetud kohustust. Laenulepingu alusel ei tagastanud XXX XXX’ile laenu ja 04.05.2018 sõlmisid pooled laenulepingule lisa, milles tõdesid, et raha pole tagasi makstud. 10.02.2018 laenulepingu kohaselt peaks XXX laenulepingu lisa sõlmimise päeval võlgnema 2500 eurot + 100 eurot iga maksega viivitatud 77 päeva eest, seega kokku 2500+7700=10 200 eurot. Kostjal polnud raha tagastada, kuid ta andis hea tahte märgiks hagejale üle oma kasutatud jalgratta, mille väärtuseks määrati ühiselt 600 eurot. 2018. aasta kevadel selgus, et kõnealune kasutatud jalgratas oli varastatud ja politsei oli algatanud sellega seoses kriminaalasja. Ka hageja sai sellega seoses tunnistusi anda. Alates 2018. aasta suvest selle kriminaalasja hilisema kulgemise kohta hagejal info puudub. Laenulepingu lisas nentisid osapooled, et „esimesel lepingul määratud intress ei ole reaalne suurus“ ja leppisid kokku, et XXX võlgnevus piirdub kokku 4000 euroga, millest intressidest arvatakse maha ratta maksumus 600 eurot. Võlgnevuse summaks kujunes seega lepingu lisa kuupäeval ja osapoolte vahel aktsepteeritult 2000+1400=3400 eurot. Kostja lubas nimetatud summa 30 päeva jooksul ära maksta, s.o hiljemalt 04.06.2018. Pooled leppisid ka kokku, et nimetatud tähtajani intresse ei rakendata, aga kui tähtaeg saab täis, siis hakkab kostja maksma 0,2% viivisintressi võlajäägist päevas. Tähtaja lähenedes hakkas kostja suhtumine muutuma järjest destruktiivsemaks ja tänaseni ei ole temalt jätkuvalt sentigi laekunud. 27.08.2018 saatis allakirjutanu kostjale tähitud kirjaga hagihoiatuse, mille eesmärgiks oli kostjale meelde tuletada, et hageja ei kavatse oma nõuet lihtsalt unustada. Kuigi mitu kuud oli maksetähtajast möödunud, siis hageja ei rakendanud oma nõudes 04.05.2018 laenulepingu lisas sätestatud intressiarvestust, paludes 21 päeva jooksul üle kanda vaid kokkulepitud summa 3400 eurot. Kostja sai tähtkirja kätte, kuid ei teinud ülekannet ega reageerinud sellele ka mingil muul moel. Kostja puhul on tegemist noormehega, kes on võtnud nn laenamise meetodil mitmete endast nooremate poiste käest raha ja pole seda tagastanud. Hagejal on võimalik selle kohta esitada tõendeid ja hulgaliselt materjale sotsiaalmeediast.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja esitas 17.04.2019 e-kirjaga vastuse hagiavaldusele. Kostja leiab, et olukord ja probleem, milles teda süüdistatakse, on osaliselt toime pandud täisealisena, mis tähendab, et tema ema XXX
2-19-102145 ei ole sellega seotud. Kostja luges dokumentidest välja, et see ratas, mille varastas hageja ja üritas võlalepinguga kostjale kaela määrida suuremad probleemid on nüüdseks eemaldatud võla osast, nagu see ei oleks oluline siin loos. Kostja suutis politseile tõestada, et tema pole seotud ratta vargusega. Politsei ütles, et leping muutub kehtetuks, mis omakorda tähendab seda, et siis ei saa arvestada mingit intressi selle aja perioodi osas, sest kostja sai aru, et leping on kehtetu ja mingit intressi ei saa kehtetul lepingul joosta. Kuna hageja on selle ratta ise varastanud ja üritanud selle varguse kostjale kaela määrida, siis näitab see, et inimene on salakaval ja omakasupüüdlik, kes valetab ning üritab endale kõige paremat olukorda leida tänu sellele, et ta isa on advokaat, nagu ta seda ähvardas ka eelnevalt.
4.Reaalne summa, mis kostja on nõus tagasi maksma, on maksimaalselt 1400 eurot, mis vastab õigele summale ja millele on lisatud intress maksmata jäänud päevade eest, mida kostja reaalselt viivitas. Hageja lubas lisada vestlusfailid, kus kostja on ka varasemalt kelleltki laenu küsinud. Esiteks, see on täiesti relevantne info, sest hetkel puuduvad kostjal absoluutselt kõik teised võlad (väljaarvatud hageja), millega võib kostja julgelt tunnistada, et ta on varem laenu küsinud, võtnud, aga absoluutselt kõik võlad on saadud makstud koos intressidega. Kostja on maksnud hiljuti võla summas 4000 eurot ühele inimesele, sest summa oli reaalne. Hageja summa ei ole reaalne, sest see sisaldab valeinfot ehk kostja ei ole nõus maksma enne, kui ta seda tunnistab või kohus otsuse teeb. Kostja hinnangul on küsitav, kuidas saab hageja lisada vestlusfailid, mis on toimunud kostja ja kolmanda isikupooltega, kus hageja pole kuidagi olnud seotud isik. Hagis mainitakse, et kostja laenamise meetod on võtta endast noorematelt laenu, kellele ta pole tagastanud seda, aga see on valeinfo, sest kõik laenud on tagastatud (välja arvatud hageja). Samuti kui vaadata inimesi, kellelt kostja on laenu saanud, siis kostjast nooremaid on 20% ja vanemaid 80%, kes on talle laenu andnud, seega on valeinfo nimetada seda kostja “laenumeetodiks“. Väide, et kostja kasutab kuidagi ära kellegi noorema-ealse mõistust, siis see on täiesti rumal väide ja seda saab nimetada ainult arvamuseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, hinnanud poolte esitatud seisukohti ja asjas esitatud tõendeid, jõudis järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
6.TsMS § 405 lg 1 p 6 kohaselt võib kohus lihtmenetluses kalduda kõrvale menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust. Seetõttu peab kohus võimalikuks asjas arvestada ka kostja poolt kohtule 17.04.2019 e-kirjaga saadetud vastusega, vaatamata sellele, et kostja ei kõrvaldanud oma vastuse puudusi vastavalt 18.04.2019 kohtumäärusele ega saatnud kohtule nõuetekohaselt allkirjastatud menetlusdokumenti.
7.Vaidlus puudub selles, et hageja ja kostja sõlmisid 10.02.2018 laenulepingu, mille kohaselt kostja laenas hageja käest 2000 eurot, lubades tagastada 16.02.2018 2500 eurot ja tähtaja ületamisel 100 eurot intressi iga päeva eest. Samuti puudub vaidlus selles, et poolte vahel on
2-19-102145 04.05.2018 sõlmitud laenulepingu lisa, mille kohaselt kostja võlajääk, millelt on maha arvatud hagejale antud jalgratta väärtus, on 3400 eurot, mis tuli tasuda 30 päeva jooksul. Pooled leppisid ka kokku, et nimetatud tähtajani intresse ei rakendata, aga kui tähtaeg saab täis, siis hakkab kostja maksma 0,2% viivisintressi võlajäägist päevas. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt 04.05.2018 sõlmitud laenulepingu lisast tulenevalt vaid võlgnevuse 3400 euro tasumist. Viivisintressi hageja kostjalt ei nõua.
8.Kostja ei väida, et ta oleks saadud laenust midagi tagasi maksnud. Kostja on vastuses hagile viidanud, et on nõus tagasi maksma 1400 eurot ja lisanduva intressi päevade eest, mil kostja raha maksmisega reaalselt viivitas. Vaatamata kohtu järelpärimisele kostja ei selgitanud, kas ta võtab märgitud ulatuses hagi õigeks ja millist intressisummat ta seejuures silmas peab. Kohus saab asja lahendamisel lähtuda üksnes esitatud tõenditest. 10.02.2018 pooltevahelisest laenulepingust ja 04.05.2018 sõlmitud laenulepingu lisast (milliste dokumentide olemasolu ja allkirjastamist kostja kahtluse alla ei sea) nähtub, et kostja on saanud algselt kostjalt laenu põhisummas 2000 eurot ja hilisemalt vormistasid pooled kostja poolt tasumata laenusumma kohta täiendava dokumendi, mille kohaselt võlgneb kostja hagejale koos intressidega 3400 eurot. Kohtu hinnangul ei ole selliste kokkulepete sõlmimine seadusega vastuolus.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist.
10.Kostja on seisukohal, et ta pole seotud ratta vargusega, millega seoses olevat omakorda politsei öelnud, et leping muutub kehtetuks, mis omakorda kostja arvates tähendab seda, et kuna Eesti politsei olevat andnud talle sellise info, siis ei saavat arvestada mingit intressi selle ajaperioodi osas, sest kostja olevat saanud aru, et leping on kehtetu ja mingit intressi ei saa kehtetul lepingul joosta. Kohus märgib, et eeltoodud kostja mõttekäik on raskesti mõistetav, kuid igal juhul ei ole kostja oma tõendamiskoormust täitnud ega esitanud kohtule tõendeid, millest võiks järelduda pooltevaheliste lepingute kehtetus (tühisus) vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude täielikult või osaliselt rahuldamata jätta. Samuti, isegi kui mõni politseiametnik oleks väljendanud kostjale oma isiklikke seisukohti lepingu kehtetuse osas, siis sellistel seisukohtadel ei oleks mingit tähendust ega siduvust käesolevat tsiviilasjas läbivaatava kohtu jaoks. Poolte seisukohtades tõstatatud väidetava rattavarguse teema osas märgib kohus, et käesolevat tsiviilasja lahendaval kohtul puudub pädevus hinnata, kes ja millistel asjaoludel võis varastada pooltevahelise laenulepingu lisas märgitud jalgratta. Samuti on rattavarguse teema asjasse puutumatu, sest hageja on laenulepingu lisas oma rahalist nõuet kostja vastu vaidlusaluse ratta arvelt 600 euro võrra vähendanud ning ka käesolevas tsiviilasjas esitatud nõudes on lähtutud sellest vähendamisest, seega hageja ei ole reaalselt oma nõuet seadnud sõltuvusse väidetavast rattavargusest.
11.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja on oma nõuet piisavalt selgitanud ja tõendanud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 3400 eurot. Kostja pole esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaksid kostja õigust lepinguid mitte täita ja jätta tagastamata laen ning sellega
2-19-102145 kaasnevad kõrvalkohustused. Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
12.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas. Asjasse puutumatud on poolte väited selle kohta, kas ja milliste isikute käest on kostja lisaks hagejale veel laenu võtnud. Kohus lahendab käesolevas menetluses üksnes konkreetsetest lepingutest tulenevat hageja võlanõuet kostja vastu, andmata seejuures hinnangut kumbagi poole isikuomadustele või suhetele väljaspool käesolevat kohtuvaidlust.
13.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 300 eurot. Muude menetluskulude olemasolu toimikust ei nähtu ning hageja ei ole esitanud kohtu poolt 11.04.2019 kohtumääruses antud tähtajaks ka oma menetluskulude nimekirja. Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskuluna riigilõivu summas 300 eurot.
14.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
15.Lähtudes TsMS § 405 lg-s 1 kohtule antud õigusest menetleda lihtmenetluse asjades hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, ei pidanud kohus käesolevas asjas vajalikuks pooltele ette teatada otsuse avalikult teatavakstegemise aega. Pooled on saanud vaidluse eseme kohta oma seisukohti esitada ning otsuse avalikult teatavakstegemise aja eelnev teatamine ei olnud kohtu hinnangul menetluslikult vajalik, vaid pikendanuks menetlust asjatult. Kohus teeb käesoleva otsuse avalikult teatavaks ja toimetab pooltele kätte, millega on tagatud ka poolte teadlikkus otsuse sisust ja poolte õiguste kaitse. Kohtuotsusega seotud menetlustähtajad ning poolte menetlusõigused ja –kohustused on seotud reaalselt kohtu poolt allkirjastatud kohtuotsuse kättetoimetamisega, mitte aga sellega, kas ja millal teatab kohus pooltele enne kohtuotsuse allkirjastamist otsuse avalikult teatavakstegemise aja.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.