Harju Maakohtu 28.03.2019 määrus avalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Võlausaldaja: Osaühing B (registrikood XXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Anneli Aab
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 28.03.2019 määrus ja saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Jätta rahuldamata Osaühingu B taotlus tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 03.04.2019 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Asjaolud ja menetluse käik
1.XX (avaldaja) esitas 27.03.2019 Harju Maakohtule võlgade ümberkujundamise avalduse. Lisaks palus avaldaja esialgse õiguskaitse korras peatada täitemenetluse täiteasjas nr 194/2016/2026.
Avalduse kohaselt soovib avaldaja vähendada sissenõutavaks muutunud kohustusi 80-90% ulatuses ja tasuda 10-20% kohustustest 60-84 kuu jooksul või varem. Võlausaldajate B ja
Ü nõuded kokku summas ca 33 000 eurot, mis tulenevad kriminaalasjast, vähendamisele ei kuulu, vaid tasutakse ositi täissummas. Avaldaja asub 01.04.2019 juhatajana tööle M OÜ-s, kuutasuga 540 eurot. Ü OÜ-s juhatajana töötades saab ta tasu 540 eurot, alates 01.05.2019 2000 eurot. Avaldaja ja tema abikaasa sissetulek alates 2019. aasta maist on kokku umbes 3 000 eurot netos; eluasemelaenud, liisingud ja ülalpeetavad puuduvad. Ü OÜ-l on avaldajaga kokkulepe tulemustasu saamiseks sõltuvalt majandusaasta tulemusest ja edukusest Ü OÜ kinnisasjade müügil. Tulemustasu on 10% vastava kinnistu müügihinnast. Avaldaja soovib, et tema kodu ja pere eluase jääks alles olukorras, kus ta on suuteline ja valmis tasuma võlausaldajatele konkreetse osa nende nõuetest võlgade ümberkujundamise menetluses, mis oleks suurem, kui täitemenetluse raames avaldaja vara müügist saadud raha. Võimalik pankrotimenetlus avaldaja suhtes ei võimaldaks võlausaldajate nõuete täielikku rahuldamist, mistõttu on võlgade ümberkujundamise menetlus antud juhul mõistlik ja kõikide huvidega arvestav. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
3.Harju Maakohus keeldus 28.03.2019 määrusega avalduse menetlusse võtmisest võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 17 lg 2 punktide 1 ja 2 alusel ning jättis menetluskulud avaldaja kanda.
4.VÕVS § 17 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata, kui võlgnik ei ole täitnud § 10 lg-s 1 sätestatud kohustust. Avaldaja on jätnud täitmata VÕVS § 10 lg 1 sätestatud nõude, enne võlgade ümberkujundamise avalduse kohtusse esitamist sammude astumiseks, et saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt. Avaldaja poolt märgitu, et ta on teinud võlausaldajatega kokkuleppeid võlgade ajatamiseks, ei ole usutav ega piisav. Avaldaja ei ole kõikide võlausaldajatega võlgade ümberkujundamise osas läbirääkimiste pidamist tõendanud. Avaldaja kõigi võlausaldajatega ühendust võtnud ei ole, mistõttu on nimetatu VÕVS § 17 lg 2 p 2 tulenevalt aluseks avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks.
5.Samuti võib kohus jätta avalduse menetlusse võtmata VÕVS § 17 lg 2 p 1 alusel, kui võlgniku pakutud ümberkujundamiskava kinnitamine või täitmine on ebatõenäoline, arvestades muu hulgas võlgniku maksevõimelisust kolme aasta vältel enne võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist ja võlgniku võimekust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega võlgade ümberkujundamiskava kehtivuse ajal lähtudes tema vanusest, elukutsest ja haridusest. Kohustuste nimekirjas on avaldajal esile toodud kohustusi 433 297,63 euro ulatuses. Arvestades esile toodud võlgasid kogumis, sissetulekut ning vara, ei ole võimalik võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine. Avaldaja maksejõuetus on pigem püsiv kui ajutine. Avaldaja sissetulek on tema enda kinnitusel alates 01.04.2019 vaid 540 eurot. On ebatõenäoline, et avaldaja suudab täita kokkuleppeid, kui tema igakuine sissetulek on 540 eurot. VÕVS § 25 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus ümberkujundamiskava kinnitamata, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Kohtule ei ole ümberkujundamiskava ettepanekut esitatud.
6.Eeltoodud põhjendustel on kohus kokkuvõtvalt seisukohal, et avalduses ei ole täidetud menetluse algatamiseks vajalikud eeldused, see on oluliste puudustega ning avaldaja võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
8.29.03.2019 esitas avaldaja Harju Maakohtu 28.03.2019 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada ning võtta XX avaldus võlgade ümberkujundamiseks menetlusse. Ühtlasi esitas avaldaja taotluse täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 194/2016/2026.
9.Maakohus eksis, kui leidis, et avaldaja sissetulek 540 eurot kuus M OÜ-st ei ole piisav, et avalduses toodud nõudeid ümber kujundada. Avaldajal on kehtiv tööleping Ü OÜ-ga, kuutasuga 540 eurot (neto) katseajal. Katseaja lõppemisel 01.05.2019 on avaldaja kuutasu 2 000 eurot (neto). Seega on tõendatud avaldaja sissetulek alates 01.05.2019 summas 2 540 (2000+540) eurot kuus. Ü OÜ-ga sõlmitud lepingu kohaselt on avaldajal võimalus tulemustasuks 2019. aastal summas 18 500 eurot. Lisaks on avaldaja abielus, tema abikaasa 2018. aasta sissetulek tuludeklaratsiooni kohaselt oli 20 380 eurot, mis teeb kuutasuks keskmiselt 1 310 eurot.
10.Avaldajal ja tema abikaasal puuduvad kohustused laenu- ja liisinglepingutest, neil puuduvad ülalpeetavad. Abikaasade summaarne netosissetulek kuus alates 01.05.2019 on 3 850 eurot, millest peale tulumaksu 20% ja elamiskulude mahaarvamist jääb alles 2 660 eurot, mis avaldaja hinnangul on piisav kohustuste ümberkujundamiseks avaldaja pakutud mahus ja viisil.
11.K OÜ, M OÜ ja Ü OÜ on nõus avaldaja võlgade ümberkujundamisega. Riigi Tugiteenuste Keskus on avaldanud, et ta üldjuhul nõustub võlgniku poolt ositi tasumisega, kuid kujundab enda lõpliku seisukoha menetluses. Lisaks on avaldaja korduvalt teinud ettepaneku epostiga võlausaldajale B, viimati 2015 ja 2018. Võlausaldaja ei ole avaldajale vastanud. Samuti on avaldaja teinud ettepaneku võlausaldajale Terje Eipre e-postiga, kes ei ole avaldajale vastanud. Avaldaja on teinud päringu võlausaldaja Swedbank Liising nõude osas, sest võlausaldaja on teavitanud avaldajat nõude loovutamisest inkassofirmale, kuid ei ole esitanud eeltoodut tõendavaid dokumente. Kuni ei ole selgust, kes on nõude omanik, ei ole ka selge, kellele avaldaja saaks ettepanekut teha. Võlausaldajate N ja U OÜ nõuded summas 191 520 eurot ei ole muutunud sissenõutavateks. Kohustuste nimekirja olevate trahvinõuete (summas 640 eurot) osas ei ole avaldaja Rahandusministeeriumi poole pöördunud, teades, et riik ei saa enda nõudeid vähendada või võimaldada ositi tasumist.
12.Võlausaldajatena on kohustuste nimekirjas ka kuus erinevat kohtutäiturit, kelle nõueteks on täituri tasu, mis tuleneb seadusest ja ei ole läbiräägitav. Küll aga on avaldaja juhtinud suurima nõudega täitur Toomas Saarma tähelepanu asjaolule, et Riigikohtu 2018. aasta otsuse kohaselt, kui täitur algatab korraga mitu menetlust ühe isiku suhtes, tuleks täituri tasu arvestada vaid suurimalt nõudelt, mitte nõuete kogusummalt. Avaldaja on teavitanud võlausaldajat Toomas Saarma kavatsusest vaidlustada tema nõue, nii on see märgitud ka avaldaja poolt kohtule esitatud kohustuste nimekirjas.
13.Võlgade ümberkujundamise avalduse esitamise hetkeks on sissenõutavaks muutunud kohustusi avaldaja vastu 241 777,63 eurot.
14.Maakohus leidis, et avaldaja ei ole esitanud kava võlgade ümberkujundamiseks. VÕVS kohaselt, kui avaldaja taotleb avalduses kohtule nõustaja määramist, ei pea koos avaldusega
ümberkujundamiskava esitama. Avaldaja on avalduses taotlenud nõustaja määramist, sest vajab detailse ümberkujundamiskava koostamiseks ja esitamiseks abi.
15.Maakohus leidis menetlusse võtmisest keeldumise määruses, et avaldaja avaldus on puudustega. Maakohtul tulnuks teha menetlusest võtmisest keeldumise asemel puuduste kõrvaldamise määrus ja anda avaldajale aega puuduste kõrvaldamiseks. Edasine menetluse käik
16.Maakohus jättis 01.04.2019 määrusega määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja 29.03.2019 taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
17.03.04.2019 esitas avaldaja ringkonnakohtule taotluse esialgse õiguskaitse korras peatada täitemenetlus täiteasjas nr 194/2016/2026. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 03.04.2019 määrusega avaldaja taotluse ning peatas täitemenetluse täiteasjas nr 194/2016/2026. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et vaidlustatud kohtumäärus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata tagasi maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
19.Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest VÕVS § 17 lg 2 p 1 ja p 2 alusel. VÕVS § 17 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata, kui võlgniku pakutud võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine või täitmine on ebatõenäoline, arvestades muu hulgas võlgniku maksevõimelisust kolme aasta vältel enne võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist ja võlgniku võimekust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega võlgade ümberkujundamiskava kehtivuse ajal, lähtudes tema vanusest, elukutsest ja haridusest. Maakohus on möönnud, et kohtule ei ole ümberkujundamiskava esitatud, kuid samas on keeldumise alusena viidanud VÕVS § 17 lg 2 p-le 1. Ringkonnakohus nõustub, et avaldaja ei ole ümberkujundamiskava esitanud. Avaldaja on avalduses märkinud, et ta soovib nõustaja määramist kohtu poolt. VÕVS § 11 lg 3 järgi ei pea võlgade ümberkujundamiskava võlgade ümberkujundamise avaldusele lisama, kui võlgnik taotleb selle koostamist nõustaja kaasabil. Ringkonnakohus leiab, et kuna avaldaja ei esitanud kohtule ümberkujundamiskava, siis ei saanud maakohus avalduse menetlusse võtmisest keelduda põhjendusel, et ümberkujundamiskava kinnitamine või täitmine on ebatõenäoline.
20.VÕVS § 17 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata, kui võlgnik ei ole täitnud § 10 lõikes 1 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕVS § 10 lg-le 1 peab võlgnik enne võlgade ümberkujundamise avalduse kohtusse esitamist astuma vajalikke samme, et saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt. Maakohus leidis, et avaldaja poolt märgitu, et ta on teinud võlausaldajatega kokkuleppeid võlgade ajatamiseks, ei ole usutav ega piisav.
21.Ringkonnakohus on seisukohal, et kui maakohus leidis, et avaldaja pole VÕVS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmist tõendanud, siis oleks maakohus pidanud andma avaldajale tähtaja avalduse puuduse kõrvaldamiseks ja jätma avalduse seniks käiguta, kuna tegemist on puudusega, mis on TsMS § 340 1 lg 1 alusel kõrvaldatav. TsMS § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele
või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Ka VÕVS § 15 lg 1 esimene lause sätestab, et vajaduse korral kuulab kohus enne võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmist ära võlgniku või tema võlausaldajate arvamuse või küsib neilt täiendavaid andmeid või dokumente. Kolleegium leiab, et kuna tegemist oli kõrvaldatava puudusega, siis ei saanud maakohus VÕVS § 17 lg 2 p 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest keelduda enne, kui on andnud avaldajale võimaluse puuduse kõrvaldamiseks.
22.Võlausaldaja Osaühing B esitas omal initsiatiivil 10.04.2019 ringkonnakohtule seisukoha, milles selgitas, miks tema hinnangul tuleks määruskaebus jätta rahuldamata ning võlgade ümberkujundamise avaldus menetlusse võtmata. Ühtlasi esitas võlausaldaja taotluse ringkonnakohtu 03.04.2019 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse tühistamiseks. Kolleegium selgitab, et võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmine on maakohtu pädevuses. Ringkonnakohus kontrollib, kas maakohus on määruses toodud põhjendustel õigesti keeldunud avalduse menetlusse võtmisest, ning on leidnud, et määruses toodud põhjendused ei andnud alust avalduse menetlusse võtmisest keelduda. Võlausaldaja Osaühingu B seisukoht ei anna alust teistsuguseks järelduseks. Võlausaldaja Osaühingu B on avaldanud, et võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmisest tuleks keelduda ka VÕVS § 17 lg 2 p 3 ja p 7 alusel. Kolleegium märgib, et kuna maakohus ei ole nendel alustel avalduse menetlusse võtmisest keeldunud, siis ringkonnakohus selles osas seisukohta ei võta.
23.Ülaltoodule tuginedes tuleb maakohtu määrus tühistada. Avaldaja on määruskaebuses palunud võtta võlgade ümberkujundamise avaldus menetlusse. Kolleegium selgitab, et avalduse menetlusse võtmise otsustamine on maakohtu pädevuses. Ringkonnakohus saadab tsiviilasja maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
24.Võlausaldaja Osaühingu B on esitanud taotluse ringkonnakohtu 03.04.2019 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse tühistamiseks. TsMS § 386 lg 2 sätestab, et asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel võib kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab tsiviilasja maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks, siis ei ole alust esialgset õiguskaitset tühistada. Ringkonnakohus jätab esialgse õiguskaitse tühistamise taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.