Tallinna kohtutäituri Kaire Põltsi avaldus võlgniku kinnisasjale sisenemiseks loa saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.10.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
XX määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Avaldaja: Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts Puudutatud isik 1 (võlgnik): XX (isikukood
XXXXXXXXX)
Puudutatud isik 2 (sissenõudja): Osaühing Belesta Grupi (registrikood 10325468), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Tauri Tigasson ja Ott Lepmets
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 04.10.2019 määrus lõppjärelduses muutmata.
2.Muuta Harju Maakohtu 04.10.2019 määrusega (resolutsiooni p 3) kinnistule ja sellel paiknevasse elamusse sisenemiseks antud kohtu loa tähtaega ja määrata, et täiteasja nr 194/2014/1573 raames on kohtutäituril Kaire Põltsil, kohtutäituri abil KN-l, kohtutäituri abil TK-l ja kohtutäituri büroo töötajal AR-l ning politseiametnikel luba viibida XX ja YY ühisomandis oleval kinnisasjal aadressil TTT (registriosa nr XXXXXXXX) ning siseneda nimetatud kinnistule ja sellel paiknevasse elamusse võlgniku vallasvara tuvastamise ja arestimise eesmärgil üks kord 14 kalendripäeva jooksul arvates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
4.Menetluskulud jätta XX kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Avaldaja kaebus
1.Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (avaldaja, kohtutäitur) esitas 02.10.2019 Harju Maakohtule avalduse lubada täiteasja nr 194/2014/1573 raames kohtutäituril ja kohtutäituri abidel, politseil ja sissenõudjal siseneda XX (puudutatud isik 1, võlgnik) ja YY (võlgniku abikaasa) ühisomandis olevale kinnisasjale, asukohaga TTT, registriosa nr XXXXXXXX (TTT kinnisasi) ja sellel paiknevasse elamusse vallasvara tuvastamise ja arestimise eesmärgil ajavahemikul 14.10.2019 – 28.10.2019.
2.Avalduse kohaselt on kohtutäituri menetluses täiteasi 194/2014/1573, mis on algatatud Harju Maakohtu 05.07.2013 otsuse tsiviilasjas 2-12-6955 ja sissenõudja avalduse alusel. Seisuga 02.10.2019 on võlgnevus kokku 24 197,28 eurot.
3.Täitmisteade toimetati võlgnikule kätte 10.06.2014. Kohtutäitur arestis võlgniku arveldusarved 23.07.2014. Võlgnik ei ole sellest ajast alates teinud ühtegi vabatahtlikku makset. Kohtutäitur on arestinud võlgniku töötasu, kuid tööandja, mille juhatajaks on võlgnik ise, arestiotsuseid ei täida. Võlgniku väitel on tema töötasu 2540 eurot, kuid ühtegi laekumist ei ole ta kohtutäiturile teinud. Samas on võlgnik esitanud enam kui kümme kaebust kohtutäituri sundenampakkumisega seotud toimingutele teises täitemenetluses, milles soovitakse kinnisasja müüa. Sellise käitumise põhjuseks saab pidada soovi täitemenetlust võimalikult kaua venitada. Võlgniku tegevuse tõttu on seetõttu täitemenetluses nõude sissenõudmine oluliselt raskendatud. Täitemenetluse raames on laekunud 2000 eurot, mis on vähem kui 10% nõudest.
4.Täiteasjas 194/2016/2026 on eesmärk kinnisasja suhtes ühisomand lõpetada TTT kinnisasja müümisega ja saadud müügihinnast võlgniku võlanõuete rahuldamine, kuid hetkel on täitemenetlus peatatud.
5.Täiteasjas 194/2014/1573 soovib kohtutäitur TTT kinnisasjale siseneda, et kontrollida, kas võlgnikule kuulub täiturile seni teadmata vallasvara, millele sissenõuet pöörata. Kohtutäitur peab tõenäoliseks, et kui võlgnikult küsida nõusolekut, siis võlgnik keeldub ja enne kui kohtutäitur saab kohtult määruse kinnisasjale sisenemiseks, viib võlgnik kinnisasjalt minema väärtuslikumad vallasasjad. Seetõttu taotleb täitur kohtult luba ruumidesse sisenemiseks eelnevalt võlgnikult nõusolekut küsimata. Maakohtu määrus
6.Maakohus rahuldas 04.10.2019 määrusega kohtutäituri avalduse osaliselt. Kohus andis loa täiteasja nr 194/2014/1573 raames kohtutäituril, tema abidel ja töötajal ning
politseiametnikel siseneda ja viibida TTT kinnisasjal ning siseneda kinnisasjal paiknevasse elamusse ajavahemikul 14.10.2019 – 28.10.2019 võlgniku vallasvara tuvastamise ja arestimise eesmärgil. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda.
7.Maakohus tuvastas, et rahvastikuregistri andmetel on võlgniku elukoht Saaremaal. Võlgnikul on kindlasti kaudne valdus tema omandis oleva TTT kinnisasja üle. Tsiviilasjas 2-19-4653 märkis kohus 06.09.2019 määruses võlgniku elukohana TTT. Võlgnik esitas viidatud tsiviilasjas määruskaebuse, esitamata oma elukoha andmeid ja juhtimata kohtu tähelepanu, et võlgniku andmed oleks muutunud. Sellest järeldas maakohus, et rahvastikuregistri kanne ei pruugi väljendada võlgniku tegelikku elukohta ning kinnisasi on tõenäoliselt võlgniku otseses valduses, kuid igal juhul kaudses valduses.
8.Kohtutäituril ei ole õnnestunud arvelduskontode ja töötasu nõude arestimise tulemusel võlga sisse nõuda. Seetõttu saab põhjendatuks pidada vajadust teha kindlaks võlgniku võimalikud väärisasjad ja muu vallasvara enne, kui kohtutäitur otsustab sissenõude pöörata võlgniku osale ühises kinnisasjas. Sissenõude pööramiseks võimalikele väärisasjadele ja muule vallasvarale peab kohtutäitur teadma, missugune vallasvara võlgnikule kuulub. Eelkõige võib selline vara paikneda võlgnikule kuuluval kinnisasjal.
9.Kohtutäituri selgituste põhjal pidas kohus usutavaks, et kui täitur küsiks võlgniku nõusolekut, keelduks võlgnik nõusoleku andmisest ning viiks ära vallasvara, mille arvelt täitmine on tõenäoline.
10.Arvestades võlgniku enda käitumist täitemenetluses, sh täitemenetluse efektiivse läbiviimise takistamist ning et võla maksmata jätmisega rikub võlgnik sissenõudjate õigust oma vara kasutada ja käsutada ehk sissenõudjate omandipõhiõigust, ei ole nõusolekuta sisenemine võlgniku õiguseid ebaproportsionaalselt riivav.
11.Kuna arestimine toimub võlgniku ja isiku, kes ei ole võlgnikuks, elukohas, siis on nõusolekuta sisenemine lubatud üksnes ulatuses, milles see on hädavajalik arestitoimingu läbiviimiseks. Kuna sissenõudja kohalolek ei ole hädavajalik, leidis kohus, et selles osas oleks tegemist võlgniku õiguste põhjendamatu riivega ning kohus jättis selles osas kohtutäituri taotluse rahuldamata. Määruskaebus
12.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse.
13.TTT kinnisasi ei ole võlgniku valduses – ei otseses ega kaudses valduses. Võlgnikul puudus mistahes faktiline võim TTT kinnisasja üle. Võlgnik rõhutab, et elab ja toimetab faktiliselt Saaremaal ning valdab ka ruume üksnes Saaremaal. Seda tõendab ka asjaolu, et võlgnik on kandideerinud Iide külavanemaks. Kui täitur soovib, võib täitur Saaremaal võlgniku valduses olevatesse ruumidesse siseneda.
14.Täiesti kohatu on maakohtu määruse viide võlgniku elukoha osas seonduvalt määrusega tsiviilasjas nr 2-19-4653, mille järgi on 06.09.2019 määruses kohus märkinud võlgniku elukohaks TTT kinnisasja ja võlgnik ei ole palunud seda parandada, millest kohus järeldas, et võlgnik elab TTT kinnisasjal. Võlgnik kinnitab, et tema elukoht ei ole TTT. Võlgnikule teadaolevalt peaks TTT kinnisasja kasutama võlgniku abikaasa YY ning tütar CC. Samuti on võlgnikule teada, et TTT kinnisasja ruume peaks üürima ka Q OÜ.
Seega on tegemist kinnisasjaga, mis on kolmandate isikute valduses, mitte võlgniku valduses, nagu seda eeldab täitemenetluse seadustiku (TMS) § 28 lg 1.
15.Kohtutäitur ei põhjendanud, miks ta arvab, et võlgnikule võib olla tekkinud vallasvara, millele saab nõuet pöörata ja täiteasjas arestida. Võlgnik saab sissetulekut 2540 eurot kuus alles alates maikuust 2019 ja on kasutanud sissetulekut kohustuste vähendamiseks võlausaldajate ees. Võlgnik on kohtutäituri menetluses olevates täiteasjades maakohtus vandega kinnitanud varade ja kohustuste nimekirja kokku neljal korral.
16.Kohtutäitur eksitab kohut, esitades paljasõnalisi väiteid võlgniku töötasu arestimise kohta. Võlgnikule teadaolevalt ei ole kohtutäitur töötasu arestimise teateid võlgniku tööandjatele kätte toimetanud ega esitanud kohtule selle kohta tõendeid. Kohtu eksitamist ilmestab ka see, et kohtutäitur jättis avalduses mainimata, et juulis 2019 laekus kohtutäituri kontole antud asjas võlgniku haigushüvitis Eesti Haigekassalt.
17.Kohtutäitur ei põhjendanud, miks ta ei müü arestitud kinnistut enampakkumisel, vaid otsib võlgniku vallasvara ruumidest, mis ei ole võlgniku valduses. Menetluse edasine käik
18.Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
19.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
20.Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
21.Võlgniku väitel puudub tal vaidlusaluse kinnisasja üle nii otsene kui ka kaudne valdus, mistõttu on täitmata TMS § 28 lg-s 2 sätestatud eeldus võlgniku kinnisasjal viibimiseks ja/või ruumidesse sisenemiseks loa andmiseks. Ringkonnakohus võlgniku käsitlusega ei nõustu.
22.TMS § 28 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. TMS § 28 lg 2 kohaselt võib võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. TMS § 28 lg 21 kohaselt võib eelnimetatud kohtumääruse teha ka ilma,et võlgnik oleks varem keelanud kohtutäituril tema valduses olevatesse ruumidesse ja maatükile siseneda või seal läbiotsimist teostada.
23.Esiteks märgib ringkonnakohus, et TMS § 28 ei erista otsest ja kaudset valdust. Seega piisab vastava kohtu loa andmiseks ka sellest, kui võlgnikul on kinnisasja üle üksnes kaudne valdus. Õige on maakohtu seisukoht, et kinnisasja omaniku puhul saab üldjuhul eeldada vähemalt kaudse valduse omamist. Seejuures ei järeldanud maakohus teisele tsiviilasjale viidates tõsikindlalt, et võlgnikul on TTT kinnisasja otsene valdus, vaid
möönis, et rahvastikuregistri kanne ei pruugi väljendada võlgniku tegelikku elukohta ning kinnisasi on tõenäoliselt võlgniku otseses valduses, kuid igal juhul on võlgnikul kaudne valdus. Vastuseks võlgniku väitele, et ta elab Saaremaal ja tal seetõttu puudub TTT kinnisasja valdus, leiab ringkonnakohus, et kinnisasja valduse omamise seisukohast ei ole iseenesest määravat tähtsust, kus isik peamiselt elab. See, kui isik igapäevaselt valdust ei teosta, ei tähenda veel, et ta oleks valduse kaotanud, sest valduse teostamine ei eelda pidevat asja suhtes tegeliku võimu teostamist. Valduse lõppemiseks peab kaduma asja suhtes tegeliku võimu teostamise võimalus. Võlgnik rõhutab kaebuses, et talle teadaolevalt kasutavad TTT kinnisasja võlgniku abikaasa ja tütar ning üürilepingu alusel Q OÜ (ainuomanik ja juhatuse liige on võlgniku tütar). Nimetatud isikute poolt valduse teostamine ei välista võlgniku võimalust kinnisasja valdust teostada. Seega ei saa esile toodud asjaoludest järeldada, et võlgnikul kui kinnisasja omanikul puudub soovi korral võimalus teostada asja suhtes tegelikku võimu.
24.Võlgniku väitel eksitas kohtutäitur kohut, esitades paljasõnalisi väiteid võlgniku töötasu arestimise kohta. Võlgnik toob esile, et temale teadaolevalt ei ole kohtutäitur töötasu arestimise teateid võlgniku tööandjale Üheksavara OÜ-le kätte toimetanud ega esitanud kohtule selle kohta tõendeid, mistõttu ei olegi tööandja saanud kohtutäituri nõuet täita. Avalduse lisana esitas kohtutäitur e-kirjavahetuse võlgniku tööandjaga, milles võlgnik Üheksavara OÜ seadusliku esindajana kinnitab töötasu arestimine akti kättesaamist (tl 33 pöördel). Sealjuures ei väida võlgnik, et tegelikult on ta oma kohustusi täitnud. Piisavaks sissenõudja nõude täitmiseks ei saa pidada 2 euro suurust haigushüvitist (tl 157), mis kohtutäituri vastuse kohaselt laekus kohtutäiturile 13.03.2019 (tl 149 pöördel). Seega ei lükka määruskaebus ümber kohtutäituri avalduses esitatud väidet, et võlgnik ei ole oma kohustusi täitemenetluse raames täitnud.
25.Asjaolu, et võlgnik on varem mitmel korral kinnitanud vandega varade ja kohustuste nimekirja, ei välista, et võlgnikul võib olla arestitavat vallasvara. Seda enam, et viimane nimekiri on võlgniku poolt kinnitatud enam kui aasta tagasi ja võlgnik on alates 2019 maikuust teeninud arvestatavat sissetulekut, millest võlgnik vabatahtlikult nõuet ei rahulda ja tööandja kinnipidamisi võlanõude katteks ei teosta.
26.Seoses võlgniku etteheitega, miks kohtutäitur ei müü arestitud kinnisasja enampakkumisel, vaid otsib võlgniku vallasvara ruumidest, mis ei ole võlgniku valduses, märgib ringkonnakohus järgmist. Kohtutäitur põhjendas kohtule esitatud avalduses ja vastuses määruskaebusele, et täiteasjas 194/2016/2026 on eesmärk kinnisasja suhtes ühisomand lõpetada TTT kinnisasja müümisega ja saadud müügihinnast võlgniku võlanõuete rahuldamine. Täitetoimikus on 11 võlgniku esitatud kaebust kohtutäituri tegevusele vara müümisele suunatud toimingutes. Hetkel on täitemenetlus peatatud võlgniku 11.03.2019 kaebuse alusel. Seega ei ole asjakohane ka see etteheide kohtutäiturile. Lisaks märgib kolleegium, et arvestades TMS § 198 sätestatud sissenõude pööramise järjekorda, on õigustatud, et kohtutäitur püüab eelkõige pöörata sissenõude vallasvarale, kuivõrd kinnisvarale ja võlgniku osale ühises varas pööratakse sissenõue viimases järjekorras.
27.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus tuvastas õigesti kohtutäituri taotluse rahuldamise eeldused ning rahuldas põhjendatult kohtutäituri avalduse seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks, andes loa võlgniku nõusolekuta võlgniku
omandis oleval kinnisasjal viibimiseks ja tema valduses olevatesse ruumidesse sisenemiseks.
28.Kuna maakohus andis ruumidesse sisenemiseks loa kindlaks ajavahemikuks, mis käesoleva määruse tegemise ajaks on möödunud, siis muudab kolleegium maakohtu määrust osas, mis puudutab vaidlusalusele kinnisasjale sisenemise aega. Ringkonnakohtu arvates on otstarbekas määrata uus tähtaeg selliselt, et kohtutäituril on õigus siseneda võlgniku omandis olevale kinnisasjale ja sellel asuvasse elamusse täitetoimingute tegemise eesmärgil üks kord 14 kalendripäeva jooksul arvates määruse jõustumisest.
29.Määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud jätab ringkonnakohus võlgniku kanda (TsMS § 171 lg 1). Arvestades, et maakohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks, siis ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Vastava avalduse esitamisel määrab maakohus menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
(allkirjastatud digitaalselt) Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.