Võlaõigus › Alusetu rikastumine

2-17-9564 ameti pangakontole nr EE351010052031000004 SEB PANK; nr EE502200221014193355 SWEDBANK või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK. Makse tegemisel tuleb märkida viitenumber 99919700020615 ning selgitusse panna: „täiendav riigilõiv, tsiviilasi nr 2-17-9564.“

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

S V esitas 19.06.2017 Viru Maakohtule hagi Õigusbüroo Alinea OÜ vastu kahju hüvitamise nõudega. Kohus vabastas taotluse alusel hageja osaliselt 250 euro riigilõivu tasumisest ja selgitas, et kohtul on õigus nõuda riigilõivu väljamõistmist riigituludesse TsMS § 190 alusel. Kohus kaasas hageja taotluse alusel 05.02.2018 tsiviilasja menetlusse kostjana I Si, kes on ka OÜ Õigusbüroo Alinea juhatuse liige. 27.12.2017 esitas OÜ Fosford hagi OÜ Õigusbüroo Alinea ja I Si vastu kahju hüvitamise nõudes. 15.02.2018 võttis kohus hagi menetlusse ning liitis kaks nõuet ühte menetlusse. Hagejate nõue ja seisukohad Hagiavalduste kohaselt sõlmis OÜ Fosford juhatuse liige S V OÜ Alinea Õigusbürooga, keda esindas jurist I S, kliendilepingu OÜ Fosford esindamiseks vaidluses Maksu- ja Tolliametiga. Lepingu kohaselt volitas OÜ Fosford jurist I Ski esindama OÜ-d Fosford õigusküsimustes, sh kohtumenetluses, kohtuvälistes ja maksumenetlustes. Kliendilepingu alusel koostas 02.06.2015 I S Maksu- ja Tolliametile (MTA) vastulause MTA 19.05.2015. a kontrollaktile nr 12.2-3/0299352

2-17-9564

2-17-9564 Jõustunud MTA makseotsuse tõttu tuleb nii S Vil kui ka OÜ-l Fosford ta-suda MTA-le solidaarvõlgnikena 32 055,04 eurot. Kostjad on rikkunud oma käsunduslepinguga võetud kohustust. Jõustunud Maksu- ja Tolliameti otsuse tõttu tuleb S Vil kui OÜ Fosfordi juhatuse liik-mel ja vastutaval isikul tasuda maksusumma 32 055,04 eurot. Vastutusotsuses üks osa nõutavast maksevõlast on seotud MTA makseotsusega, mis oli ettevõtte poolt vaidlustatud, kuid mis õigusbüroo tegevusetuse tõttu jõustus. Seega lähtuvalt eespool toodust võib asuda seisukohale, et õigusbüroo ning tema nimel tegutsenud jurist I S on tekitanud oma kohustuste täitmata jätmisega nii S Vile kui ka Fosford OÜ-le kahju summas 32 055,04 eurot. OÜ Fosford nõuab Alinea Õigusbüroo OÜlt ja I Silt solidaarselt 32 055,04 eurot. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et kostja I ei vastuta oma töötaja tekitatud kahju eest solidaarselt kostjaga II, tuleb 32 055,04 euro suurune kahju hüvitada kostjal II ainuisikuliselt. S V nõuab 32 055,04 eurot kahju hüvitamiseks samuti Alinea Õigusbüroo OÜ-lt Ja I Silt solidaarselt. Kostjate vastuväited Kostjad leiavad, et hagi nõue on õiguslikult perspektiivitu, kuna see ei ole rajatud hagis toodud asjaoludele, mis on omakorda niivõrd segased, et on täiesti arusaamatu, mida ja mis alusel hageja nõuab. Hageja väidab, et temal tuleb tasuda maksusumma 32055,04 eurot ja viivised Maksu- ja Tolliameti 15.06.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/029935-10 alusel. Nimetatud maksuotsuse järgi kohustas MTA tasuma maksusumma 32 055,04 eurot OÜ-d Fosford, mitte hagejat. Maksuotsuse puhul on kohustatud isikuks juriidiline isik. Hagiavalduse arvab hageja jätkuvalt, et kostja tegevusetuse tõttu on hagejale tekkinud kahju 32 055,04 eurot, lisaks viivised. Kuid edaspidi märgib, et õigus nõuda kahju hüvitamist on OÜ-l Fosford, kuna kostja ei täitnud temaga sõlmitud lepingut. Kostja rõhutab, et OÜ Fosford ja OÜ Alinea Õigusbüroo vahel puudus kliendileping. Hageja ei põhjendanud, miks OÜ Alinea Õigusbüroo vastutab I Si tegevuse eest. Kostja leiab, et kahju hüvitamise nõue ei kuulu rahuldamisele ilmselge põhjendamatuse tõttu. Pärast ringkonnakohtu otsuse tegemist ei ole hageja kahe aasta jooksul I Si poole pöör-dunud. Veebruaris 2017 võttis hageja I Siga ühendust, paludes kõik asjaga seotud otsu-sed ja kirjavahetuse temale edastada, mida I S tegi 22.02.2017. Ülaltoodust tulenevalt on vale hagiavalduses toodud väide, et halduskohtu 07.12.2015 otsusest sai hageja teada 08.03.2017. On täiesti ebaõiged ka hageja väited, et I S ei ole riigilõivu tasumise vajadusest hagejale teatanud. Valed on hageja väited, et ta sai olukorrast teada alles 08.03.2017. Vale on hageja väide, et I S on kahe aasta jooksul hoidnud OÜ-d Fosford eksimuses ning ka 06.03.2017 korduvatele OÜ Fosford pöördumistele asjade menetlusliku seisu pärimiseks vastas, et istung Tallinna Ringkonnakohtus on veel tulemas ja lahendit veel pole. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit oma väidete kinnitamiseks. Asja materjalidest ja esitatud kirjavahetusest tuleneb selgelt, et I S on OÜ Fosford esindajana täitnud oma kohustused vastavalt käsundisaaja järgitavale hoolsuse määrale. Kostjate lõplike seisukohtade kohaselt põhjendab S. V oma nõuet kostjate vastu lepingu rikkumisega, mille tagajärjel tekitas kahju. Kogu menetluse kestel väitsid mõlemad hagejad, et õigusabileping, mille rikkumist heidetakse ette kostjatele, on sõlmitud Fosford OÜ poolt (hageja II). Vaatamata kostjate korduvatele vastuväidetele, et S.V ei ole väidetava õigusabilepingu pool, ei ole hageja I oma nõude alust muutnud. Kostjad on jätkuvalt seisukohal, et isegi kui eelda-da, et OÜ Fosford ja kostja I või kostja II vahel oli sõlmitud õigusabileping, ei või S. V esitada lepingu rikkumisest tulenevaid nõudeid, kuna ta ei ole sellise lepingu pooleks. Seega tuleb jätta S. Vi hagi läbi vaatamata. Kostjad juhivad kohtu tähelepanu ka sellele, et S. Vi hagi esitamise hetkel, s.o 19.06.2017, ei olnud S. Vil üldse alust kohtule pöördumiseks. S. V põhjendas oma kahju sellega,

2-17-9564 et tema poolt juhitava äriühingu (hageja II) suhtes oli tehtud maksuotsus, millega kohustati äriühingut tasuma maksu teatud summas. Maksuotsus on siduv üksnes äriühingule, mida on korduvalt rõhutanud ka Riigikohus (vt nt RKHKo 3-3-1-56-16). Hiljem, menetluse kestel hakkas S. V tuginema sellele, et temale tekitatud kahju väljendub te-malt väljamõistetud maksukohustuses, mille aluseks sai MTA vastutusotsus nr 13-7/00736-12, millega pandi S. Vile kohustus tasuda solidaarselt OÜ-ga Fosford viimase maksuvõlg summas 53 402,06 eurot. Nimetatud vastutusotsus on tehtud 05.07.2017.a. Kostjad rõhutavad, et vastutusotsuse aluseks ei või olla kostjate väidetav lepingu rikkumine ja seda isegi juhul, kui kostjad on oma lepingulisi kohustusi Fosford OÜ suhtes rikkunud. Esiteks on see nii põhjusel, et maksuotsus on siduv üksnes äriühingule ning vastutusotsuse vaidlustamisel on vastutusotsuse adressaadil õigus seada kahtluse alla ka maksuotsuses tuvastatud asjaolusid. Kõik S. Vi vastutuse aluseks olevad elemendid olid vastutusmenetluse käigus tuvastatud ning Tartu Halduskohtu 07.12.2017 ja Tartu Ringkonnakohtu 14.07.2018 kohtuotsustes haldusasjas nr 3-17-1482 kontrollitud ja kinnitatud. See tähendab, et just S. V vastutab nii endale kui ka OÜ-le Fosford tekitatud kahju eest täitmata maksukohustuse näol. Juhul kui käsitleda vastutus-otsusega pandud maksukohustus kahjuna, on see põhjustatud äriühingu OÜ Fosford poolt oma maksukohustuse täitmata jätmisega, s.t hageja I puhul võib formaalseks kahju tekitajaks olla ainult Fosford OÜ. Ekslik on hagejate arusaam, et taotluse esitamata jätmise tõttu tuleb kostjatel solidaarvõlgnikena tasuda maksuotsuse alusel 32 055,04 eurot. Nagu kostjad on varem selgitanud, ei ole maksuotsus vastutusotsuse aluseks. Juhatuse liikme vastutus vastutusotsuse alusel ei teki automaatselt sellest tingimuse täitmisel, et isik on äriühingu juhatuse liige ja äriühingul on maksuvõlg. Asja materjalidega on tõendatud, et S. Vi vastutus tekis tema süü läbi. Kostjad on jätkuvalt seisukohal, et hagejatel puudub kahju olenemata sellest, kas võib lugeda kostja II tegevust lepingu rikkumiseks või mitte, sest maksukohustust ei saa käsitleda kahjuna. Kostja II ei seaduse ega lepinguga ei võtnud endale kohustust kanda hageja II riski hagejale II ebasoodsa menetluse tulemuse puhul maksuotsuse vaidlustamisel. Ei ole ühtegi õigusnormi, mis kaitseb hagejat II tema enda ebaseadusliku tegevuse tagajärjel tekkinud kohustuste täitmise vastu.

Kohtuistung 15.11.2018 toimunud kohtuistungil selgitas hagejate esindaja, et kuna kostja I vara ei ole vastutab kostja II kui juhatuse liige oma isikliku varaga. Arvestades kohtupraktikat saab eeldada, et maksuotsuse vaidlustamine oleks edukas. Samuti nähtub ka teistest maksuotsustest erinev maksustamise viis, mistõttu saaks eeldada soodsat tulemust. Hageja I nõuab kostjalt I ja kostjalt II 32 055,04 eurot kahju ning hageja II nõuab kostjalt I või alternatiivselt kostja II välja 32055,04 eurot kahju. Kliendileping oli sõlmitud OÜ-ga Õigusbüroo Alinea, keda esindas I S. Kirjalikult käsunduslepingut sõlmimata ei oleks saanud kostja II esindajat, seega on see kaudne tõend lepingu olemasolu suhtes. Hageja volitas I Si, kui büroo esindajat, sest tema oli õigusbüroo seaduslik esindaja. I.S oli äriühingu esindaja, mistõttu vastutav ka äriühing kahju eest. Samas on tasu saanud õigusbüroo. Kostjad nõudeid ei tunnista. 01.02.2019 toimunud kohtuistungil nõustuvad osapooled asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

2-17-9564

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagejate nõuded tuleb jätta rahuldamata. Käsundusleping Esmalt annab kohus hinnangu käsunduslepingu suhtes Hagejad leiavad, et olenemata sellest, et käsundusleping oli sõlmitud I Siga, vastutavad nii I. S kui ka Õigusbüroo Alinea OÜ. Kostjad on seisukohal, et käsundusleping oli sõlmitud I. Siga kui eraisikuga ning S. Viga käsunduslepingut sõlmitud ei ole. Poolte vahel vaidlus puudub, et:  26.06.2015 sõlmisid OÜ Fosford juhatuse liige S V ja I S volikirja (I k, lk 35) lepingu;  kirjalikult käsunduslepingut sõlmitud ei ole;  arved OÜ-le Fosford esitas OÜ Õigusbüroo Alinea. Kohus selgitab, et juhatuse liikme leping äriühinguga on olemuselt käsundusleping, sest sellega kohustub juhatuse liige kui käsundisaaja vastavalt lepingule osutama äriühingule kui käsundiandjale teenuseid, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619 lg 1). Riigikohus on 03.10.2018. a lahendis nr 2-15-18186 selgitanud, et juhatuse liikmeks olek on käsundilaadne õigussuhe äriühingu ja juhatuse liikme vahel, millele kohaldatakse lisaks äriseadustiku sätetele ka võlaõigusseaduse (VÕS) käsunduslepingut reguleerivaid sätteid (VÕS § 619-634) (vt nt Riigikohtu 07.03. 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11889/42, p 14; 09.12.2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-08, p 20; 08.05.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-191-12, p 16). Menetluses selgus, et S. V, kui OÜ Fosford esindaja, läks OÜ Õigusbüroo Alinea kontorisse lepingut sõlmima. Pooled ei vaidle, et suuline käsundusleping oli sõlmitud, kuid kostja I. Si väide, et teab hagejat pikemat aega, ei ole aluseks eeldada, et käsundusleping sõlmiti tema kui eraisikuga. I. S on õigusbüroo kaudu tegutsenud ja osutanud teenust alates 2005. aastast. Seega ei ole tõenäoline, et I. S, kellel on oma õigusbüroo osutab teenust ka füüsilise isikuna. Seda enam, et arved teenuse eest esitas õigusbüroo nimel ja maksed tuli teha samuti õigusbüroole. Seega loeb kohus, et I. S, esindas OÜ-d Õigusbüroo Alinea, mistõttu saab eeldada, et vastutus langeb nii OÜ-le Õigusbüroo Alinea kui ka I. Sile, kui juhatuse liikmele. Seega loeb kohus, et käsundusleping oli sõlmitud OÜ Fosford ja OÜ Õigusbüroo Alinea vahel ning juhatuse liikmena vastutab võimalike kahjude eest ka I. S. Samas selgitab kohus, et kui kahe juriidilise isiku vahel on sõlmitud leping õigusteenuse osutamiseks, ei saa seda käsitleda lepinguna, et käsund laieneks ka juriidilise isiku juhatuse liikmele, kui füüsilisele isikule. Nimelt ei ole kohtule esitatud tõendeid, et S. Vi ja OÜ Õigusbüroo Alinea vahel oleks sõlmitud käsundusleping, samuti ei nähtu ka kohtule esitatud volikirjast, et I S kohustub S. Vi esindama. Menetluse käigus ei ilmnenud ka asjaolu, et pärast vastutusotsuse saamist oleks S. V pöördunud kostja poole käsunduslepingu sõlmiseks. Kohus leiab, et juriidilise isiku suhtes tehtud maksuotsuse vaidlustamiseks sõlmitud käsundusleping ei laiene automaatselt juriidilise isiku juhatuse liikmele kui eraisikule, mis annaks õiguse

2-17-9564 tema suhtes tehtud maksuotsuste vaidlustamiseks. Seega ei nõustu kohus, et S. Vi ja OÜ Õigusbüroo Alinea või I Si vahel oleks olnud sõlmitud käsundusleping.

Kahju Teiseks annab hinnangu kahju tekitamise suhtes Poolte vahel puudub vaidlus, et:  OÜ Fosford suhtes tehti 15.06.2015 maksuotsus nr 12.2-3/029935 (I k lk 19-21; II k lk 121-123)  07.12.2015. a otsusega jättis Tallinna Halduskohus OÜ Fosford kaebuse rahuldamata, mistõttu jäi ka maksuotsus muutmata (I lk 6-9, 42-45; 189-192);  OÜ Fosford esitas apellatsioonkaebuse, mis jäetti 13.01.2016 käiguta (I k lk 10-13; 46-49, 193-198; I k lk 66). Kohus andis puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja alates kättesaamisest, määruse sai I. S kätte saanud 13.01.2016 (I k, lk 49). VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 115 lg 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Riigikohus on 13.06.2018. a otsuses nr 2-17-16889 selgitanud, et selleks, et võlausaldaja saaks esitada oma lepingupartneri juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude, peab juhatuse liige olema pannud toime õigusvastase teo, milleks võib olla seaduses sätestatud kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju (vt nt Riigikohtu 25.02.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-188-12, p 12; 17.12.2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-150-09, p 11). Hagejad leiavad, et kostjad on tekitanud kahju sellega, et I. S, täites käsunduslepingut, ei teinud seda hoolsalt ning ei teavitanud õigeaegselt riigilõivu tasumise kohustusest. Kohtule esitatud kirjavahetusest (I k, lk 199-212) selgub, et I. S kirjutas 15.01.2016 hagejale, et apellatsioonkaebuse eest tuleb maksta riigilõivu 750 eurot, millele hageja vastas, et soovib otsust. Seega oli hageja alates 15.01.2016 teadlik, et apellatsioonkaebuse eest soovitakse 750 eurot riigilõivu. Riigilõivu tasumise tähtaeg saabus 25.01.2016. Samal päeval tuletas I. S kell 12:25 hagejale meelde, et riigilõivu tasumise päev on saabunud. Samuti selgitas I. S, et kui riigilõivu ei tasu, jõustub kohtuotsus ning järgmine päev on juba hilja. Hageja uuris 25.01.2016 kell 20:10 I. Silt, kas on mõtet maksta. I. S teatas hagejale 25.01.2016 kell 23:37, et ta viibib Eestist eemal

2-17-9564 ning kaebuse suhtes tuleb tal endal otsustada. Samuti selgitas I. S, et riigilõivu maksmiseks on aega jäänud 30 minutit ning kui ta riigilõivu ei maksa, võib ta paluda tähtaja pikendamist, kuid on ka hoiatanud, et see ei garanteeri, et aega antakse. Hageja vastas 26.01.2016 kell 0:21, et „...proovi, võib olla pikendatakse“. Kuna I. S teavitas hagejat riigilõivu tasumise kohustusest 15.01.2016 ei saa väita, et ta oleks hoolsuskohustust rikkunud. Seda enam, et I. S tuletas hagejale 25.01.2016 meelde, et riigilõivu tasumise kuupäev on saabunud. Seda on tehtud lõuna ajal, mistõttu oli hagejal piisavalt aega reageerida kas tasuda riigilõivu või uurida esindajalt alternatiivvõimalusi. Hageja reageeris alles õhtul ja ei olnud kindel, kas ikka maksab riigilõivu tasuda. Tähtaja pikendamise taotluse soovist saab I. S hageja käest juhise proovida tähtaega pikendada, kui tähtaeg oli juba möödunud. VÕS § 621 lg 1 ja 2 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes. Kui käsundisaaja soovib käsundiandja juhistest kõrvale kalduda, peab ta sellest käsundiandjale teatama ja tema otsuse ära ootama, välja arvatud juhul, kui viivitusega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg ja kui asjaoludest tulenevalt võib eeldada, et käsundiandja kiidab kõrvalekaldumise heaks. Seega peab käsundiandja andma juhiseid, mida peaks käsundisaaja tegema. Kohus möönab, et käsundisaaja peab täitma käsundit oma erialaste teadmiste kohaselt, kuid antud juhul on tegemist olukorraga, kus käsundisaaja lähtudes ainult oma teadmistest, võib rikkuda käsunduslepingut. Seega leiab kohus, et I. S on täitnud käsundit hoolsusega. Ta oli hagejaga kontaktis, tea-vitas riigilõivu tasumise vajadusest õigeaegselt ning tuletas viimasel päeval meelde tasumise kohustust. Kirjavahetusest nähtuvalt käitus hageja kõhklevalt ning tema korraldus saabus ajal, kui tähtaeg oli juba läbi. Seega väide, et I. S rikkus käsundit täites hoolsuskohuste, ei ole tõendatud. Maksuotsusega 15.06.2015 nr 12.2-3/029935-10 (I k, lk 19-21) mõisteti OÜ-lt Fosford välja mõistetud maksusumma 32 055,04 eurot. 05.06.2017. a vastutusotsustega nr 13-7/00736-12 on (I kd, lk 87-91; II kd, lk 78-80) hagejatelt solidaarselt välja mõistetud maksuvõlg 53 402,06 eurot, kusjuures võla kujunemise aluseks on ka 15.06.2015. a maksuotsus ning hageja S V vastutab solidaarvõla eest kui juhatuse liige. Hagejad leiavad, et kahju on tekitanud kostjad, neil tuleb see hüvitada ning kahju suurus tuleneb maksuotsusest. Kohus on eelnevalt leidnud, et kostjad ei ole hoolsuskohustust rikkunud, mis oleks toonud kaasa kahju hüvitamise nõude. Isegi kui nõustuda hagejate väidetega, et hoolsuskohustust on rikutud, tuleks tõendada kahju tekkimise ja kostja teo põhjuslikku seost. Kohus juhib tähelepanu, et mitte igasugusele õigusvastasele teole ei järgne vastutus tekitatud kahju hüvitamise kohustuse näol. Deliktiõiguslik vastutus eeldab lisaks teo õigusvastasusele ka selle süülisust (VÕS §-d 1043 ja 1050). Süü hindamisel tuleb aga tuvastada, kas tegu on toime pandud tahtlikult või hooletult (raske hooletus). Hageja on maksuotsuse vaidlustatud. Esindajaga käsunduslepingut sõlmides ei saa esindaja tagada, et vaidlustatud maksuotsus, tehtavate õigustoimingute tagajärjel ka tühistatakse. Seega isegi kui arvestada, et need kaks päeva, millal I. S teavitas hagejat riigilõivu tasumise kohustusest, lugeda hoolsuskohustuse rikkumiseks, ei saaks väita, et selline väidetav rikkumine ja saabunud tagajärg oleks omavahel seoses. Kohtumenetluse alguses ei saa menetlusosalised ja esindajad olla kindlad lõpptulemuses. Seega, isegi kui riigilõiv oleks makstud õigeaegselt, ei saa hagejad väita,

2-17-9564 et vaidlusalune maksuotsus oleks ilmtingimata tühistatud. Seega ei ole I. Si tegevus ja saabunud lõpptulemus omavahel põhjuslikus seoses. Riigilõivu tasumisega ja edasikaebamisega oleks kohtumenetlus küll pikenenud, kuid lõpplahendi muutmises ei saa olla kindel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et antud juhul ei saa olla vastutavad kostjad hagejate kahju tekkimises, mistõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. Kohus leiab, et vastutust hagejale I kahju tekkimise eest ei kanna ei kostja I ega kostja II ning ka ageja II ees ei kanna kahju tekkimise eest vastutust ei kostja I ega kostja II. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata, seega jäävad menetluskulud hagejate kanda. Hageja I oli vabastatud 21.09.2017 250 euro osas menetluskulude kandmisest. TsMS § 190 lg 4 kohaselt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetluskulude kandmisel menetlusabi, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. Kohus jättis hagi rahuldamata, seega kohustub hageja tasuma riigile 250 eurot riigilõivu hiljemalt 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kostja nimetatud menetluskulud on õigusabikulud kokku 4515 eurot 45,15 tunni eest. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Menetlusosalise esindaja kulu on kohtuväline kulu TsMS § 144 p 1 mõttes. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas esindasid osapooli TsMS § 218 sätestatud nõutele vastavad lepingulised esindajad. Kohus kontrollib kohtuväliseid kulusid, milleks on lepingulise esindaja kulud. Vastuväidetest tulenevalt ning kooskõlas TsMS § 175 lg 1 kontrollib kohus osapoole esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kostjate esindaja on lähtunud tunnitasust 100 eurot. Kohus selgitab, et Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120,00 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3 2-1-92-13, p 14) kui ka tunni9

2-17-9564 tasu 120,00 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3 2-1-93-13, p 12). Seega leiab kohus, et esitatud taotluse tunnitasu on mõistlik. Riigikohus on oma 06.06.2018 lahendis 2-154981 p 21 selgitanud, et „Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, asja keerukust ning seda, et sama esindaja on hagejat esindanud algusest peale, leiab kolleegium, et TsMS § 175 lg 1 esimese aluse järgi on vajalik ja põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu 768 eurot (s.o 5 tundi x 128 eurot + 20% käibemaks). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kolleegiumi hinnangul ei ületa hageja õigusteenuse tunnitasu keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (14. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13), 153 eurot ilma käibemaksuta (11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14) ning 156 eurot koos käibemaksuga (26. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15)“. Antud juhul leiab kohus, et tunnitasu on mõistlikus määras. Kohtule esitatud taotluse kohaselt on õigusabikulud kostjate esindajal on kulunud toimingute tegemiseks kokku 45,15 tundi. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud osaliselt. Kohus lähtudes asjaolust, et esindaja näol on tegemist õigusteadmistega isikuga, lähtuvalt asja keerukusest, vaidluse perioodist ning esitatud seisukohtade ning tõendite mahust on põhjendatud ajakuluks 32,15 tundi. Seega kujuneb menetluskulude suuruseks 3215 eurot (32,15 x 100), mille tasumise kohustus lasub solidaarselt hagejatel.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.