Swedbank Liising AS-i hagi OÜ Vivalux ja R K vastu solidaarselt võla nõudes
Hagi hind
Kostja 1 osas 39 318.31 eurot Kostja 2 osas 15 600 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Swedbank Liising AS (registrikood 10434248, asukoht: esindajad Liivalaia 8, 15040 Tallinn), lepinguline esindaja: Birgit Juhanson (e-post: [email protected]); Kostja 1: OÜ Vivalux (registrikood 12480778, asukoht: Mäe, Mäetaguse küla, Vinni vald, 46639 Lääne-Viruma, e-post: [email protected], [email protected]), juhatuse liige: R K; Kostja 2: R K (isikukood xxxx, elukoht hagis: xxxx, tegelik elukoht: xxxx, e-post: xxxx, tel: xxxx). Kohtuistungi toimumise aeg
08. aprill 2019
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Birgit Juhanson.
Resolutsioon
1.Rahuldada hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks ning rahuldada hagi kostja 2 suhtes tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt 2 R K’ilt ja kostjalt 1 OÜ-lt Vivalux solidaarselt hageja Swedbank Liising AS kasuks võlgnevus 15 600 (viisteist tuhat kuussada) eurot.
3.Jätta menetluskulud kostjate kanda ning välja mõista kostjalt 2 ja kostjalt 1 solidaarselt hageja Swedbank Liising AS kasuks menetluskulud 1 000 (üks tuhat) eurot.
4.Välja mõista kostjalt 2 ja kostjalt 1 solidaarselt hageja Swedbank Liising AS kasuks viivis menetluskuludelt (1 000 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
6.Saata tagaseljaotsus hageja esindajale ja kostjale 2 teadmiseks.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale 2 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, kautsjon summas 475 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele.
ASJAOLUD
1.21. novembril 2017 esitatud hagiavalduse kohaselt 03.02.2016 sõlmisid Swedbank Liising AS (hageja) ja Vivalux OÜ (liisinguvõtja või kostja I), keda esindas juhatuse liige R K liisingulepingu nr xxxx. Liisingulepingu esemeks oli roomikekskavaator xxxx, ehitusaasta 2008, tehasetähis xxxx. Liisinguvõtja poolt valitud vara ostis liisinguandja välja 03.02.2016. Hageja andis kostjale I vara üle 03.02.2016.
2.Liisingulepingu punktist 2.1 tulenevalt kohustus liisinguvõtja tasuma liisinguandjale osamakseid, intressimakseid ja lepingutasu vastavalt liisinguandja poolt edastatud arvetele ja liisingulepingu lisaks olevale maksegraafikule. Intressimääraks oli lepinguga kokku lepitud 6 kuu euribor + 4,49% aastas. Viivisemääraks oli lepinguga kokku lepitud 0,250% päevas.
3.Samaaegselt liisingulepinguga sõlmisid hageja ja R K (kostja II või käendaja) ka käenduslepingu nr xxxx, millega kohustus kostja II tagama solidaarselt liisinguvõtjaga liisinguandja ja liisinguvõtja vahel 03.02.2016 sõlmitud liisingulepingust nr xxxx ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Kostja II vastutuse piirmääraks lepiti kokku 15 600 eurot käenduslepingu punkti 1 järgi.
4.Liisinguvõtja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jättes lepingu alusel tasumisele kuuluvad põhiosa maksed ja intressimaksed tasumata. Eelnevast tulenevalt edastas hageja liisinguvõtjale ja käendajale 01.06.2017 liisingulepingu ülesütlemisteatised, milles teatas, et kostja I võlgnevus on hageja ees teatise esitamise seisuga kõnealusest liisingulepingust tulenevalt 1 015.71 eurot, millele lisandusid teistest liisingulepingutest tulenevad nõuded. Hageja palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 2 (6)
2-17-17492 18.06.2017, vastasel juhul loeb liisinguandja lepingud üles öelduks ning liisinguvara tuleb tagastada. Kostjad tasusid võlgnevuse üksnes osaliselt. 09.06.2017 tasusid kostjad võlgnevuse katteks 969.20 eurot, mistõttu jäi liisingulepingu nr xxxx võlgnevuseks 46.51 eurot. Kuna ülejäänud liisingulepingute osas kostja I võlgnevust ei tasunud ning ka liisingulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus tasuti üksnes osaliselt, ütles hageja liisingulepingu 19.06.2017 üles.
5.Liisinguandja edastas liisinguvõtjale 12.06.2017 viivisarve maksega hilinemise eest summas 19.88 eurot, mille tasumise tähtajaks oli 26.06.2017. 16.06.2017 (s.o enne liisingulepingu ülesütlemist) esitas liisinguvõtja arve intressimakse 149.93 euro ja osamakse 819.27 euro osas, s.o kokku summas 969.20 eurot, mille tasumise tähtajaks oli 30.06.2017. Arvestades 09.06.2017 osalist võlgnevuse maksmist, oli hageja nõue kostja I vastu 1 035.59 eurot (s.o võlgnevus summas 46.51 eurot + 12.06.2017 tasumata viivisarve summas 19.88 eurot + 16.06.2017 tasumata arve summas 969.20 eurot). 07.07.2017 tasusid kostjad hagejale summa 969.20 eurot, mis ei katnud kogu võlgnevust, nad jätsid tasumata 66.39 eurot, vastavalt millele korrigeeris hageja 16.06.2017 arvet.
6.Kuna kostjad ei tasunud võlgnevust ning ei tagastanud liisingueset, edastas hageja 21.08.2017 kostjatele teatise lõplikust nõudest, mis oli liisingulepingust nr xxxx tulenevalt summas 39 318.31 eurot. Nõue koosneb vara jääkmaksumusest summas 39 251.92 eurot ja debitoorsest võlgnevusest summas 66.39 eurot. Teadetes märkis hageja, et kui tähtajaks võlgnevust ei kustutata, tuleb liisinguese viivitamatult tagastada S OÜ müügiplatsile. Liisingueset ei ole tänaseks tagastatud ning hageja koostööpartner pole suutnud liisingueseme asukohta tuvastada. Täiendava kogunõude teatise esitas hageja kostjale II 08.09.2017.
7.Hageja nõue kostja I vastu on summas 39 318.31 eurot. Vastavalt käenduslepingule ja VÕS § 142 lg-le 1 vastutab kostja II laenusaaja kohustuste täitmise eest 15 600 euro ulatuses. Hagejal on solidaarne nõue 15 600 eurot kostja I ja kostja II vastu ning täiendavalt 23 718.31 eurot kostja I vastu.
8.Hageja palus vastavalt VÕS §-dele 65 lg 1, 76 lg 1, 100, 108 lg 1, 142 lg 1, 145 lg 1 mõista kostjalt 1 ja kostjalt 2 solidaarselt välja võlgnevus 15 600 eurot, kostjalt 1 võlgnevus 23 718.31 eurot, kostjalt 1 ja kostjalt 2 solidaarselt menetluskulud 1 000 eurot ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
KOSTJA 2 VATUVÄITED
9.16. jaanuaril 2018 esitatud vastuses kostja 2 hagi ei tunnistanud ning teatas, et pole hageja poolt väidetavalt saadetud teadet saanud. Samuti pole hageja esitanud väidetava nõude arvestust. Hagiavaldusele on lisatud üksnes õiend, millises viidatakse vara jääkmaksumusele ja debitoorsele võlgnevusele. Seega pole hageja nõude suurus selge ja seda tuleks täpsustada. Liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamise korral võetakse tekkinud kahju arvutamise aluseks reeglina liisingulepingu objektiks olnud vara väärtus selle tagastamise hetkel, millest arvestatakse maha debitoorsed võlgnevused (lepingu kehtimise ajal tasumata liisingumaksed, viivis) ja vara tagastamisega seotud kulu (kui see esines). Antud juhul märgib hageja hagiavalduses, et kuna kostjad ei tagastanud vara, siis võeti nõude suuruse arvestamise aluseks vara jääkmaksumus. Kostja 2 kutsuti tagasi kostja 1 juhatusest 2017.a alguses ning liisingulepingu lõpetamisel ei olnud kostja 2 enam kostja 1 juhatuse liige. Küll aga on kostja 2 teadlik sellest, et hagejale edastati informatsioon selle kohta, et liisinguese/vara on T OÜ (registrikood xxxx) valduses. Teadaolevalt tasus T OÜ enne liisingulepingu lõpetamist ka liisingumakseid. Lisaks eeltoodule edastati kostjale 2 teadaolevalt hagejale sooviavaldus selle kohta, 3 (6)
2-17-17492 et T OÜ soovib jätkata ise liisingueseme/vara liisimist ning on valmis tasuma ka liisingulepingust nr xxxx tuleneva võla. Tulenevalt eeltoodust on vale hagiavalduses esitatud väide, millise kohaselt polnud võimalik selgeks teha liisingueseme/vara asukohta. Hageja ei ole soovinud liisingulepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle anda. Samuti pole hageja teinud midagi, et liisingueset/vara tagasi võtta. Kostja 2 ei saa vastutada kahju eest, mille tekitas hageja ja millise tekitamise välistamiseks puudusid kostjal 2 mistahes võimalused. Esmalt peab hageja võtma tagasi liisingueseme/vara valduse ning alles seejärel on võimalik tuvastada, kui suur on hageja nõue või kas seda üldse eksisteerib.
HAGEJA ARVAMUS
10.02. veebruaril 2018 esitatud arvamuses hageja teatas, et ta on tõendanud, et põhivõlgnik ei ole oma kohustust täitnud ning lepingu ülesütlemist põhivõlgnikuga. Põhivõlgnikule on kätte toimetatud nii 01.06.2017 ülesütlemisteatis kui ka täiendava 21.08.2017 teatis kogu võlgnevuse kohta, kusjuures mõlemad teatised on edastatud ka käendajale. TsÜS § 69 lg 2 järgi on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Hageja on fikseerinud saadetise saaja postkasti paneku fakti. Analoogselt menetlusdokumentide kättetoimetamisega TsMS § 326 lg 1 kohaselt loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise, kui dokumenti ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või äriruumis. Selline kättetoimetamine on lubatud üksnes juhul, kui dokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule (TsMS § 326 lg 2). Praegusel juhul on nii kostjale 1 kui ka kostjale 2 edastatud ülesütlemisteatised ja kogunõudeteatised, mõlema teatise ning mõlema kostja puhul on dokumente proovitud kostjatele üle anda kahel korral. Eeltoodut arvesse võttes on ülesütlemisteatised ja kogunõudeteatised kostjale I ja kostjale II kätte toimetatud. Teatis käenduskohustuse olemasolust ning ekskavaatori tagastamise kohustusest on 08.09.2017 edastatud kostjale 2 allkirja vastu.
11.Hageja nõue vastavalt hagiavalduse lisale 9 sisaldab vara jääkmaksumust ning debitoorset võlgnevust. Hageja nõue sisaldab vara jääkmaksumust, mis tuleneb liisingulepingu maksegraafikust. Kostja 2 selgitused, et hageja pole midagi teinud selleks, et vara tagasi võtta, ei ole asjakohane. Vastavalt liisingulepingu üldtingimuste punktile 7.3 kohustub liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemisel liisingueseme viivitamatult tagastama. Liisingueseme tagastamise asjaolude ja koha täpsustamiseks tuleb liisinguvõtjal ühendust võtta liisinguandja esindajaga. Tagastamiskohustus tuleneb ka liisingulepingu punktist 5.4. Seetõttu on vara tagastamise kohustus liisinguvõtjal, seda ka juhul, kui vara on kolmanda isiku valduses. Kuivõrd liisinguvõtja ei ole vara liisinguandjale tagastanud, ei saa veel rääkida ka vara väärtusest selle tagastamise hetkel.
KOSTJA 2 SEISUKOHT
12.08. oktoobril 2018 esitatud seisukohas kostja 2 teatas täiendavalt, et ta ei ole hagiavalduses viidatud käenduslepingut sõlminud ning sellest asjaolust tulenevalt ei ole põhjendatud hagiavalduses toodud nõude rahuldamine kostja 2 suhtes. Kostja 2 ei ole kunagi osanud ID-kaarti digitaalallkirja andmiseks kasutada. Ta on kolmteist aastat töötanud xxxx ning on viibinud Eestis töölt vabal ajal. Reisimiseks ja isiku tuvastamise eesmärgil on ta kasutanud eelkõige passi, ID-kaarti on ta kasutanud isikut tõendava dokumendina, kuid ei ole viimast kasutanud elektrooniliseks isiku tuvastamiseks. R K’il on kaks 4 (6)
2-17-17492 arvelduskontot ( xxxx ja xxxx ), mida ta kasutab PINkalkulaatoriga ega ole neid kontosid kasutanud ID-kaardiga.
HAGEJA SEISUKOHT
13.22. oktoobril 2018 esitatud seisukohas hageja leidis, et kostja 2 väide, et ta ei ole käenduslepingut allkirjastanud, sest ta ei oska ID-kaardiga allkirjastada, on paljasõnaline ning eluliselt mitteusutav. Isegi juhul, kui kostja 2 on kasutanud lepingute allkirjastamiseks kõrvalist abi, siis juriidiline tagajärg ning allkirja siduvus kohaldub kostjale 2. Digitaalne allkiri on võrdne omakäelise allkirjaga. Käenduslepingul on R K’i digitaalne allkiri. Kostja 2 ei ole esitanud politseile avaldust, et tema IDkaart oleks varastatud ega ka kuriteo teadet, et keegi teine on varastatud ID-kaardiga kostja II eest lepinguid sõlminud. Vastupidi, kostja 2 on oma menetlusdokumendis märkinud, et kasutab ID-kaarti isikut tõendava dokumendina. Seega järelikult on ID-kaart kostja 2 valduses ja kasutuses. ID-kaardil on salajane allkirjastamisvõti, mida saab kasutada PIN2-koodi abil. Selle võtmega märgistatakse allkirjastatud dokument unikaalsel ja võltsimatul viisil, mis võimaldab hiljem tõestada, et just konkreetne inimene selle allkirjastas. Allkirja andmise puhul saadab arvuti või kaardilugeja ID-kaardile kasutaja sisestatud PIN2-koodi ja allkirjastatava dokumendi, millest kaart arvutab isikliku võtme kaudu allkirja. PIN koodid väljastatakse üksnes konkreetsele isikule ning juhul kui isik annab nimetatud koodid vabatahtlikult kolmandatele isikutele koos oma ID-kaardiga, siis see on isiku enda risk ning juriidilised tagajärjed saabuvad siiski konkreetsele isikule, kelle ID-kaardi ja PIN koodidega tegu on.
14.Kostja 2 on väitnud, et ta ei ole allkirjastanud käenduslepingut, kuid ei ole väitnud, et ta ei oleks olnud Vivalux OÜ juhatuse liikmeks ja osanikuks ning samuti ei ole kostja 2 esitanud väidet, et ta ei juhatuse liikmena liisingulepingut sõlminud. Seega on kostja 2 esitatud argumendid vastuolulised, ühelt poolt on ta olnud Vivalux OÜ juhatuse liige ja sõlminud liisingulepingu, kuid teisalt väidab ta, et pole käenduslepingut sõlminud, sest ei oska seda teha. See, et kostja 2 on töötanud 13 aastat xxxx ei oma käenduslepingu allkirjastamise osas mingit tähtsust. Digitaalset allkirja on võimalik panna asukohast sõltumata ning arvestades üksnes internetiühenduse olemasoluga ning samuti kinnitas kostja 2 kohtuistungil, et käib iga kuu Eestis. Kostja 2 poolt esitatud väited, et ta ei ole käenduslepingut allkirjastanud on täielikult tõendamata ja tuleb jätta tähelepanuta.
MENETLUSE KÄIK
15.Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 08.04.2019 algusega kell 10.00. Kostja 2 sai kohtukutse isiklikult kätte e-posti teel 14.03.2019. Kostja 2 kohtuistungile ei ilmunud, ei teatanud kohtule istungile ilmumata jäämiseks seadusliku takistuse või mõjuva põhjuse esinemisest. 08.04.2019 saatis kostja 2 kohtule e-kirja, milles palus kohtuistung edasi lükata, kuna tal ei ole esindajat, sest leping senise esindajaga on lõppenud. Kohus hoiatas kostjat 2, et juhul kui kostja 2 ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse või lahendab asja sisuliselt.
16.Kohtuistungil hageja taotles nii kostja 1 kui ka kostja 2 suhtes tagaseljaotsuse tegemist, kuna nad ei ole istungile ilmunud ilma mõjuva põhjuseta.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja 2 vastuväidetega, kuulanud ära hageja seletused, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on kostja 2 suhtes võimalik teha tagaseljaotsus. 5 (6)
2-17-17492
18.Vastavalt TsMS § 410, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Hageja on kohtuistungil esitanud taotluse kostja 2 suhtes tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostja 2 ei ilmunud kohtuistungile, ei teatanud kohtule istungile ilmumata jäämiseks seadusliku takistuse või mõjuva põhjuse esinemisest. Kostjal 2 lepingulise esindaja puudumist ei ole võimalik lugeda mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jäämiseks. Kostjal 2 oli võimalik ilmuda kohtuistungile. Sellepärast asub kohus seisukohale, et kostja ei ilmunud kohtuistungile ilma seadusliku takistuse või mõjuva põhjuseta. Tsiviilasja menetluse edaspidise venitamise vältimiseks, kohus rahuldab hageja taotluse ja teeb asjas tagaseljaotsuse kostja 2 suhtes.
19.TsMS § 413 lg 1 alusel, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja 2 ei ilmunud kohtuistungile, ei teatanud istungile ilmumata jäämiseks seadusliku takistuse või mõjuva põhjuse esinemisest, siis VÕS §-de 65 lg 1, 76 lg 1, 100, 108 lg 1, 142 lg 1, 145 lg 1 alusel kohus rahuldab hagi kostja 2 suhtes tagaseljaotsusega solidaarselt kostjaga 1 summas 15 600 eurot.
20.TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
MENETLUSKULUD
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate 1 ja 2 kanda.
22.Hageja on 21.11.2017 hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 1 000 eurot (maksekorraldus nr 45252, toimikus lk 53). Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt 2 hageja kasuks välja menetluskulud solidaarselt kostjaga 1 summas 1 000 eurot, s.o riigilõiv.
23.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
24.Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik 6 (6)
2-17-17492 Viru Maakohtu kohtunik Ifret Mamedguseinovi 17.02.2020 kohtumääruse
RESOLUTSIOON:
1.Jätta R K 10.06.2019 kaja Viru Maakohtu 24.04.2019 tagaseljaotsuse peale rahuldamata ning jätta menetlus tsiviilasjas nr 2-17-17492 taastamata. 2.Arvata R K poolt 20.06.2019 Rahandusministeeriumi kontole nr EE062200221059223099 kaja esitamise eest tasutud kautsjon 475 (nelisada seitsekümmend viis) eurot riigituludesse.
3.Saata kohtumäärus hageja esindajale ja kostja 2 esindajale teadmiseks. Tartu Ringkonnakohtu 13.04.2020 kohtumääruse
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Viru Maakohtu 17. veebruar 2020 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud R Ki kanda. 24.04.2019 tagaselja kohtuotsus 2-17-17492 jõustus 16. juunil 2020 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Lea Herne referent
7 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.