Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Avaldaja kantud menetluskulud, sh tasutud riigilõiv, jätta avaldaja kanda. Määrata Angelika Liiverkase ajutise pankrotihalduri Andrus Õnniku tasu suuruseks xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot), millest xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) hüvitada Eesti Vabariigi vahenditest ning ülejäänud summa xxxxxxxxxxx eurot (millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxxt) mõista välja pankrotivara arvelt. Summad tuleb kanda OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo (arvelduskonto nr XXXXXXXXXXX SEB Pank), mille kaudu haldur tegutseb.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu.

Sisulised asjaolud 04.04.2019 esitas Angelika Liiverkas pankrotiavalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohutustest vabastamise avalduse. Pankrotiavalduse kohaselt on Angelika Liiverkas muutumas püsivalt maksejõuetuks ja tal ei ole vara, mille arvelt kõiki kohustusi täita. Angelika Liiverkas avaldab, et ta ei tööta, tal on üks alaealine laps ja teine laps sündimas. Võlgnevused tekkisid alates 2016. aastast, mil ta võttis laenu, kui ta oma lapse isast lahku kolis. Võlad hakkasid kogunema ja käesoleval ajal ei suuda võlgnik oma kohustusi enam täita. Võlad ületavad tema sissetulekuid ja vara. Avalduse kohaselt on võlgniku suhtes sissenõutavaks muutunud kohustused kogusummas 515,10 eurot. Tulevikus muutub sissenõutavaks veel vähemalt 25 239,10 euro ulatuses kohustusi. Angelika Liiverkas palub kuulutada välja enda pankroti,

2-19-5254 kuna ta on püsivalt maksejõuetu ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Angelika Liiverkas taotleb jätta ajutine haldur määramata ja kuulutada tema pankrot välja. 05.04.2019 võttis kohus avalduse menetlusse ja määras avaldaja ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnniku. 17.04.2019 esitas ajutine haldur kohtule aruande. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku vähemalt summas 26 154,57 eurot. Võlgnikule kuulub Iphone 8, mis on ostetud järelmaksuga ja mille järelmaksu tasumise kohustuse on üle võtnud võlgniku elukaaslane. Samuti kuulub võlgnikule nutikell Samsung, mis on ostetud järelmaksuga, järelmaksuleping kehtib kuni 20.04.2021, hetke jääkmaksumus on 310,34 eurot. Ajutine haldur pidas võimalikuks Iphone8 ja nutikell müüa, kuid selle võimalus ja hind selgub pankrotimenetluse käigus. Muu vara olemasolu, mida oleks võimalik pankrotimenetluses realiseerida, ajutine haldur ei tuvastanud. Võlgnik on hetkel rasedus- ja sünnituspuhkusel ning tulevikus hakkab ta saama vanemahüvitist, mille suurus ei ole käesolevaks ajaks selgunud. Võlgnikul on üks alaealine laps ja teine sündimas. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks on järelemõtlematult võetud kiirlaenud ja järelmaksukohustused. Laene hakkas võlgnik võtma 2016.a, kui kolis elukaaslase juurest ära omaette elama. Kuigi võlgnevused tekkisid 2019.a alguses, siis tegelikult võttis võlgnik osa laene eelmiste laenukohustuste tasumiseks ja seetõttu on ajutine haldur seisukohal, et maksejõuetus tekkis juba 2016.a, kui võlgnik võttis kohustusi, mille tagastamiseks vahendid puudusid. Ajutine haldur ei tuvastanud võlgniku tegevuse pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo toimepanemise tunnuseid. Võlgnik on ajavahemikul 05.04.2017 – 24.02.2019 omandanud ja seejärel lühikese ajavahemiku jooksul võõrandanud kokku 5 sõiduautot. Soetamise hetkel oli sõidukite vanus 16 – 20 aastat. Esialgsetel andmetel ei ole sõidukite võõrandamise näol tõenäoliselt tegemist PankrS § 109 lg 1 alusel tagasivõidetavate tehingutega, kuna sõidukid müüdi lühikese ajavahemiku jooksul ja nende müügihinnad olid sõidukite vanust ja seisukorda arvestades väga madalad. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja pankrot tuleks välja kuulutada. 18.04.2019 toimunud kohtuistungil jäi võlgnik esitatud pankrotiavalduse juurde ja nõustus ajutise pankrotihalduri aruandes välja toodud võlgnevuste suurusega. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri seletused ning vaadanud läbi asja materjalid, on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu, see ei ole ajutine ning tuleb välja kuulutada Angelika Liiverkase pankrot. Võlgnikul on kohustusi ajutise halduri aruande kohaselt vähemalt 26 154,57 eurot. Kuigi osal kohustustest ei ole veel sissenõutavaks muutunud, siis puuduvad võlgnikul varad, mille arvelt kohustusi täita. Võlgniku igakuine sissetulek on võlgnevuste likvideerimiseks ebapiisav. Samuti ei võimalda võlgu täielikult tasuda võlgnikule kuuluva muu vara võõrandamine. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnikul pole vahendeid, et tasuda ka ajutise halduri tasu ja kulusid. Võlgnik on esitanud PankrS § 170 lg 1 kohase avalduse tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest ning tulenevalt PankrS § 171 lg 11 tuleb sellisel juhul pankrot välja kuulutada ka siis, kui esineb PankrS § 29 lg 1 nimetatud alus. Esitatud asjaoludel ei näe kohus pankroti välja kuulutamata jätmiseks alust tulenevalt PankrS § 171 lg 2 mõttest ehk takistust võimaliku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks pankrotimenetluse lõppedes.

2-19-5254 PankrS § 31 lg 4 kohaselt eeldatakse võlgniku maksejõuetust, kui ta ise on pankrotiavalduse esitanud. Asja materjalidest ei nähtu, et võlgniku maksejõuetuse oleks põhjustanud pankrotikuriteod ning maksejõuetus on tekkinud muudel asjaoludel PankrS § 22 lg 5 mõttes. Peamiseks maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku suutmatus täita oma kohustusi vara ja piisava sissetuleku puudumise tõttu. Kohus on seisukohal, et võlgniku pankrotihaldurina peaks tema nõusolekul jätkama ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik, kellel on kohtu usaldus ning kes on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kuivõrd võlgnik palub pankrotimenetluse lõppedes kohustustest vabastamise menetluse algatamist, tuleb temalt võtta võlgniku vanne esimesel võlausaldajate üldkoosolekul vastavalt PankrS § 86 sätetele. Lisaks tuleb käesoleva määrusega määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht vastavalt PankrS § 31 lg 6 sätetele. Menetluskulud. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 2 tuleb menetluskulud üldjuhul menetlust lõpetavas määruses jaotada ja ka summaliselt kindlaks määrata. Pankrotimenetluse kulud tuleb PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasuda pankrotivarast. Antud juhul on pankrotimenetluse kuludeks ajutise pankrotihalduri tasu. Kuna haldur on oma tasu taotluse esitanud, ei ole käesoleval juhul tema tasu kindlaksmääramiseks takistusi. Haldur on esitanud kohtule taotluse tasu määramiseks. Taotluse kohaselt on ta töötanud xxxxxxxxxxx, mille eest xxxxxxxxxxx tunnitasu (maksimummäär 96 eurot) puhul on tasuks xxxxxxxxxxx eurot, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot. Kuna võlgnikul pankrotimenetluse kulude katteks raha ei jätku, palub haldur oma tasust määrata xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) ja PankrS § 23 lg 3 kohaselt see välja mõista riigi vahenditest ning ülejäänud summa pankrotivarast OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo pangakontole, mille kaudu haldur tegutseb. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri esitatud taotlus on põhjendatud. Vastavalt PankrS § 150 lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus määrata ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise summas xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) riigi vahenditest juhul, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Kuigi antud juhul pankrotimenetlus ei rauge, on olemas kõik eeldused nimetatud sätete kohaldamiseks summa ja hüvitamise osas, sest raugemist takistab üksnes PankrS § 171 lg 11 – võlgnik on esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning just seetõttu on kohus pankroti välja kuulutanud. Vara pankrotimenetluse katteks sisuliselt puudub. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 4 kohaselt kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Kindlasti ei ole seadusandja mõtteks PankrS § 171 lg 11 sätestatud olukorra puhul ajutise halduri tasust ilmajätmine. Seega leiab kohus, et antud juhul tuleb tasu määramisel lähtuda samaaegselt nii PankrS § 23 lg 4, § 150 lg 2 kui lg 4 sätetest, s.t Eesti Vabariik hüvitab ajutise halduri tasust xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) ning ülejäänud summa tuleb välja mõista pankrotivarast. Muude menetluskulude osas märgib kohus, et tasutud riigilõiv tuleb TsMS § 172 lg 1 kohaselt jätta avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Siiri Malmberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.