2-18-7889
(Tagaseljaotsus)
Kohtuasja number
2-18-7889
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. aprill 2019, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
I. G. hagi Plazmavit OÜ vastu tekitatud kahju 21 777,80 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagihind 23 734,81 eurot.
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised esindajad
ja
03. aprill 2019
nende Hageja:
I. G. (IK xxx, elukoht xxx) vandeadvokaat Epp Landberg (e-post [email protected] )
Hageja esindaja:
Kostja:
Plazmavit OÜ (RK 11274195, asukoht Tehnika 7, Kohtla-Järve, e-post [email protected])
Kostja esindaja:
V. P. (juhatuse liige, elukoht xxx)
1825 (üks tuhat kaheksasada kakskümmend viis) eurot, sh riigilõiv summas 700 eurot ja õigusabikulud 1125 eurot. Riigilõiv summas 200 eurot jätta hageja enda kanda.
I. G. esitas 21.05.2018.a. Viru Maakohtule hagi Plazmavit OÜ vastu tekitatud kahju 21 777,80 euro ja lisanduva viivise nõudes ja taotluse hagi tagamiseks. Kohtule esitatud hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse kohaselt, 2017 juunis sõlmisid I. G. ja Plazmavit OÜ hI.pakkumise summas 4833,16 eurot ja nõustumuse vahetamise teel suulise töövõtulepingu katuse ehitamiseks hoonele asukohaga xxx. 26.06.2017 tasus hageja kostja seaduslikule esindajale V. P.le ülekandega ettemaksu summas 1500 eurot ning sularahas 06.07.2017 2000 eurot ja 11.07.2017 1500 eurot. Seega on hageja kostjale kokku tasunud 5000 eurot. Pooled leppisid kokku, et töö teostamise ajaks on 2 nädalat tööde alustamisest arvates. Kostja alustas katuse ehitustöid juuni lõpus 2017 ning seega pidi tööd lõpetama hiljemalt 16. juuliks 2017. Kostja töid 16. juuliks 2017 ei lõpetanud ja üle ei andnud. 19.08.2017 oli tugev paduvihm, mis tekitas hageja majale kahju tulenevalt kostja lõpetamata töödest, sest maja katus ja otsalaudis ei olnud veekindlad. Kahju tekkimine tellijale tulenevalt kostja puudustega tööst, on tõendatud Swedbank Insurance poolt 28.08.2017. a koostatud ehitise ülevaatusaktiga.
03.11.2017 saatis hageja kostjale e-kirja, et kostja teostaks viivitamatult lõpetamata tööd ja likvideeriks ilmnenud puudused. 08.11.2017 saatis kostja hagejale vastuskirja ja soovitas hagejal palgata tehnilise järelevalve, kes selgitaks hagejale edaspidiseid tegevusi katuse soojustamisel. Nimetatud viisil hagejale vastates keeldus kostja põhjendamatult töövõtulepingust tuleneva kohustuse täitmisest. 14.03.2018 esitas hageja kostjale kahju hüvitamise nõudeavalduse, millises nõudis kahju hüvitamist hiljemalt 06.04.2018. Kostja oma kohustust määratud kuupäevaks ei täitnud, ega ole seda täitnud käesoleva ajani. Arvestades, et hageja majal puudub kostjapoolse töövõtulepingu rikkumise tõttu nõuetekohane katus (katus ja otsalaudis ei ole veekindlad) ning kostja on keeldunud puuduste parandamisest, peab hageja tellima uue töö tegemise. Selleks on hageja võtnud Remetok OÜ-lt hI.pakkumise, mille kohaselt kostja poolt lõpetamata tööde uuesti tegemine maksab 16 777, 80 eurot. Seoses kostja poolse lepingu rikkumisega on hagejal tekkinud otsene varaline kahju kogusummas 21 777,80 eurot, mis sisaldab hagejale makstud tasu summas 5000 eurot ja uue töö teostamist summas 16 777,80 eurot. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks esitas hageja taotluse hagi tagamiseks. Hagejal on põhjendatud kartus, et kostja võib hagi rahuldamise korral hakata kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduma, vara aga kostjal puudub. Hageja palub TsMS § 378 lg 1 p 2 alusel, et kohus kohaldaks hagi tagamise abinõuna kostja arveldusarvete arestimist Eestis tegutsevates krediidiasutusest hagihI. ulatuses summas 23 734,81 eurot. 19.06.2018. a määrusega jättis kohus hagi tagamise taotluse rahuldamata. 06.07.2018. a määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andes kostjale tähtaja vastuse esitamiseks.
11.10.2018 esitas hageja kohtule teistkordse taotluse hagi tagamiseks. hageja palub hagi tagada, kuna kostja hoidub kõrvale hagimaterjalide kättesaamisest, seega kinnitab kostja käitumine, et kohtuotsuse täitmine võib osutuda keeruliseks. Hageja palus jällegi arestida kõik kostja arveldusarved Eestis tegutsevates krediidiasutuses hagihI. ulatuses, so summas 23 734,81 eurot. Koos taotlusega esitas hageja kohtule riigi menetlusabi taotluse, palvega vabastada teda hagi tagamise riigilõivu, summas 50 eurot ja tagatise, summas 1186 eurot, tasumisest. 05.11.2018. a määrusega rahuldas kohus riigi menetlusabi taotluse, vabastades ta hagi tagamise riigilõivu, summas 50 eurot ja tagatise, summas 1186 eurot, tasumisest. Maakohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid on kostja seaduslikule esindajale kätte toimetatud 09. oktoobril 2018 TsMS § 326 lg 1 sätestatud korras postkasti panekuga (aadressile xxx, antud aadressi on kostja seaduslik esindaja andnud kohtule 28.09.2018 telefoni teel, kostja oli nõud dokumentide jätmisega postkasti). Kostja seaduslik esindaja kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
1500 eurot. Lepiti kokku, et tööd lõpetatakse ära 16. juuliks. Katust mingil määral ehitati, töid päris lõpuni ei viidud, töötajad kadusid tööobjektilt ära. Kui 19. augustil oli tugev paduvihm, selgus, et katus ei ole vettpidav, et tegemist on puudustega tööga. 3. novembril saatis hageja e-kirja, paludes tööd ära lõpetada, likvideerida puudused. Tuli vastus, et võtke tehniline järelevalve, millest saab järelduse teha, et kostja keeldus tööde lõpuni viimisest. Tasu, mida katuse ehitamiseks maksti, selle tasu eest töid ei tehtud. Katus pole ehitatud nõuetekohaselt ja puuduste kõrvaldamiseks, et katus oleks veekindel, peab hageja tegema täiendavaid kulutusi ja hI. pakkumine selles osas on 16 777,80 eurot. Vaidlust selle üle ei ole, et katus, mis kostja poolt peale pandi, oli niivõrd ebakvaliteetne, et nüüd tulevad täiendavad kulud seoses sellega, et ta peab uuesti katuse maha võtma ja tegema kulutused uue katuse saamiseks. Hageja soovib hüvitist selle eest, et ta peab praeguse katuse maha võtma ja uue katuse peale panema. Kohtuistungil hageja ja hageja esindaja vähendasid nõuet alljärgnevalt: uue katuse ehitamise kulu 16 777,80 euro nõuet vähendavad summani 11 617,20 eurot (sh käibemaks), esialgsest summast on maha võetud 2100 eurot teise korruse otsaseinte maksumus, tööde teostamise üldkulu vähendavad 2200 euro võrra, so 3000le eurole (mõlemale summale lisandub käibemaks); kostjale tasutud 5000 euro väljamõistmise nõuet vähendas hageja summani 3574 eurot, so hI.pakkumise p. 1 märgitud summat 1900 eurot vähendavad 1⁄2 ehk 950 euro võrra; hageja kanda jäävad ka demonteerimiskulu summas 300 eurot ja p. 2 märgitud aken, kokku vähendas hageja nimetatud summat 1426 euro võrra. Hageja esindaja vähendas haginõuet ja palus kostjalt välja mõista tekitatud kahju kogusummas 15 191,20 eurot, sh hI.pakkumisega nr. 300517/70 ja sellega seotud suulisest töövõtulepingust tulenev kahju 3574 eurot ja uute tööde teostamisega seotud kulud 11 617,20 eurot. Kostja esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja esindajale on kohtukutse kätte toimetatud 25.02.2019 TsMS § 326 lg 1 alusel postkasti panekuga aadressile Tehnika 7-1, Kohtla-Järve. Hageja esindaja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega, kuna kostja esindaja ei ilmunud kohtuistungile. Tunnistaja D. Y. ütluste kohaselt on hageja tema elukaaslane. Aadressil xxx elavad 5 aastat. Katus oli vana ja nad soovisid selle vahetada. Kostja kuulutus oli Selveri juures ja nad kohtusid laste mänguväljakul, kui lastega jalutasid ja siis sai läbi räägitud. Kostja ütles, et tegeleb ehitustöödega, et helistab ja teeb siis hI.pakkumise. Ta käis katust vaatamas ja siis tegi hI.pakkumise. Tundus usaldusväärne ja esimesest pilgust ei osanud midagi valesti arvata. Pärast tuli välja, et ta oli teistele ka teinud katuseid, milledega ilmnesid probleemid. Katus on kõver ja laseb läbi. Midagi sellist ei tehtud, et oleks öeldud, et nüüd on tööd lõpetatud, neile ei antud garantiikirja. Pärast kadusid objektilt ära, kui helistasid, et lõpetage töö ära, siis öeldi neile, et nad on teisel objektil. Peale juunit nad käisid korraks, midagi seal naelutasid, kruvisid ja siis kadusid jälle. Kui augustis oli tugev vihm, mille tagajärjel hakkas läbi sadama, siis nad tulid uuesti, midagi tegid seal, ei andnud jällegi mingit garantiid. Kindlustus ütles, et mis te tahate, katus laseb läbi. Nad pöördusid ehitusjärelevalvesse, nemad vaatasid katuse üle ja ütlesid, et kuna tegemist on Ruuki katusega, peab katuse üle vaatama litsentseeritud ettevõtja. R. OÜ, kes katuse üle vaatas, ütles, et neid peteti ja katuse olukord on halb, seal tuleb kõik ümber teha, rikutud on katuse kattematerjal, see tuleb uus panna, puudub ventilatsioon ja tekib niiskus, mistõttu on vaja teha katus täiesti ümber. Nad suhtlesid kostjaga, et nad teeksid asja korda, nad ei olnud sellega nõus. Katuse eest maksid kokku 5000 eurot. Hageja esindaja esitas 05.04.2019 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad hageja menetluskulud kokku 2025 eurot, sh riigilõiv 900 eurot ja õigusabikulud 1125 eurot (tunnihI.ga 150 eurot tund, sh käibemaks).
Vastavalt TsMS § 410, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja esitas 03.04.2019 kohtuistungil taotluse rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Kostja esindaja V. P. kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud kohtuistungile mitteilmumise põhjustest. Kostja esindajale V. P. on kohtukutse toimetatud kätte 25.02.2019 TsMS § 326 lg 1 alusel postkasti panekuga aadressile xxx. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 100, § 101, § 108, § 113, § 114, § 115, § 127, § 619, § 635 lg 1, § 647 lg 1. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 410, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 3 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tekitatud kahju kogusummas 15 191,20 eurot, samuti viivis põhinõudelt (15 191,20 eurolt) alates 21.05.2018.a kuni põhinõude täies ulatuses täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises aluses sätestatud määras. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis jätab kohus menetluskulud nende põhjendatud ulatuses kostja Plazmavit OÜ kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esindaja esitas 05.04.2019 taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 2025 eurot, sh riigilõiv summas 900 eurot ja õigusabi kulud 1125 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et seoses hageja poolt nõude vähendamisega 03.04.2019 kohtuistungil, ei ole põhkendatud kostjalt välja mõista riigilõivu summas 900 eurot. Hageja vähendas nõuet 15 191,20 euroni, mille palus kostjalt välja mõista. Samuti palus hageja välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras. Seega moodustab hagihind 16 406,50 eurot, millelt kuuluks tasumisele riigilõiv 700 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 1825 eurot (sh riigilõiv 700 eurot ja õigusabikulud 1125 eurot), samuti menetluskuludelt (1825 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Riigilõivu summas 200 eurot jätab kohus hageja enda kanda. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.