Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

hüvitatavate

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja hagiavalduses soovinud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja jätab hagiavaldusele tähtaegselt vastamata. Hagimaterjalid ja Tartu Maakohtu 14.12.2018. a määrus, millega kohus võttis hagiavalduse menetlusse, on kostjale kätte toimetatud 04.03.2019 e-posti aadressil XXX, kostja on järgmisel päeval 05.03.2019 dokumentide kättesaamist kinnitatud. Kostjat kohustati hagiavaldusele vastama 30 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest alates, seega saabus hagile vastamise tähtaeg 04.04.2019. Kostja ei ole kuni käesoleva otsuse tegemiseni hagiavaldusele vastanud.

TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus peab vajalikuks selgitada, et hageja nõue tuleneb XX.XX.XXXX sõlmitud sihtlaenulepingust nr XXX ja XX.XX.XX.XXXX Säästukaart Pluss kasutamise lepingust nr XXX. Sihtlaenulepinguga leppisid pooled kokku, et CP Vara AS annab laenusaajale laenu summas 3557 EUR osamaksega 95,71 EUR kuus 60 kuuks intressimääraga 19,90 % aastas (tl 36-40). Kostja ei täitnud maksekohustusi, mistõttu saatis hageja kostjale 27.04.2018 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse (tl 44). Kuna kostja ei täitnud kohustust täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 28.05.2018 lepingu üles (tl 45). Kostja võlgneb lepingust tulenevalt põhivõlgnevuse 2277,02 eurot, intressid 180,52 eurot, lepingu haldamise kulu 4,50 eurot ning tasumata jäänud osamaksete tulemusena tekkinud kuludena 34,40 eurot. Säästukaart Pluss kasutamise lepinguga hakkas Coop Finants AS pakkuma kostjale makseteenust, mille sisuks oli maksekaardi väljastamine. Pooled leppisid kokku krediidisummas 250 eurot, tagasimakse suuruseks 15 eurot intressimääraga 19,9% aastas (tl 46). Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, saatis krediidiandja laenusaajale 27.04.2018 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse (tl 51). Kuna kostja ei tasunud võlgnevust tähtaja jooksul, ütles Coop Finants AS 28.05.2018 lepingu üles. Kostja võlgneb lepingust tulenevalt põhiosa 787,07 eurot, intressi 77,87 eurot, viivitusintressid ja võlateadete tasud 28,22 eurot ja lepingu haldamisega seotud kulu 1,90 eurot. AS Coop Finants on 01.06.2018 nõuete loovutamise lepinguga loovutanud antud nõude koos kõrvalkohustustega ja kõigi sellest tulenevate õigustega hagejale. Hagi rahuldamise õiguslikeks alusteks on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, VÕS § 82 lg 2, milles on öeldud, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu puhul tuleb maksta intressi üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt lepingule on kokku lepitud intressi määr 19,90% aastas ehk 0,0545205% päevas tagastamata järelmaksu summa jäägilt. Tulenevalt VÕS §-st 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab viivist tasumata põhivõlgnevuselt kokkuleppelises määras 19,90%. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud põhinõudelt 3064,09 eurot viivise väljamõistmist alates 29.05.2018.a. kuni põhinõude täitmiseni kokkuleppelises määras 19,90% aastas ehk 0,054% päevas. Käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga (s.o perioodil 29.05.2018-23.04.2019) on sissenõutavaks muutunud lisanduva viivise suuruseks 113,60 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtuotsuse tegemise ajani sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 551,28 eurot (437,68+113,60).

Hageja on taotlenud sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt, pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja taotleb kostjalt menetluskulude kogusummas 350 eurot väljamõistmist, s.h riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 133,88 eurot ja riigilõiv hagiavalduselt 216,12 eurot. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist TsMS § 177 lg 2 alusel. Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.