Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. aprill 2019, Tartu
Tsiviilasja number
2-17-13615
Tsiviilasi
Kimbutaja Inkassoteenused OÜ hagi Indrek Parise vastu leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
10 964,39 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 24. septembri 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kimbutaja Inkassoteenused OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
2. aprill 2019
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Kimbutaja Inkassoteenused OÜ (rk: 11536979), esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Vastustaja (kostja): Indrek Paris (ik: XXXXXXXXXXX ), esindaja vandeadvokaat Geidi Sile
alternatiivselt määrata kindlaks kostja kasuks väljamõistetavad menetluskulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) eksis kohus leppetrahvikokkuleppe sisu tõlgendamisel. Kokkuleppe p-d 2.1.11 ja 2.1.14 on nii grammatiliselt kui ka eesmärgipäraselt üheselt arusaadavad. Kuna poolte tahe on lepingus selgelt kirjas, kohaldas kohus vääralt VÕS § 29 lg-t 4, lähtuda tuli VÕS § 29 lg-st 1. Hageja tõendas poolte tahet lepinguga. Kuna kostja tõendeid ei esitanud, tuli tahte tuvastamisel võtta aluseks leping. Seadus ei nõua leppetrahvikokkuleppe ülimat detailsust (viidet kontonumbrile); 2) leidis kohus üllatuslikult, et kostja ei rikkunud lepingut. Pooltel ei olnud vaidlust, et kostja rikkus lepingut kahe kinnituse (p 2.1.11 ja 2.1.14) osas; 3) jaotas kohus ebaõigesti tõendamiskoormise, heites otsuses hagejale üllatuslikult ette tõendite esitamata jätmist Luminori (endine Nordea) panga kaudu tegutsemise huvi kohta. Hageja ei pidanud antud asjaolu tõendama, sest hageja huvi oli kokkuleppes fikseeritud; 4) hindas kohus poolte tegeliku tahte väljaselgitamisel tõendeid valikuliselt ja kostjale soodsalt. Lepingu p 2.1.14 järgi pidi arveldusarve olema üksnes Luminori pangas. Kui see poleks olnud oluline, siis poleks lisatud kinnitusse sõna „üksnes“; 5) jättis kohus tähelepanuta leppetrahvi eesmärgi ja olemuse, s.o vabastada õigustatud pool kahju ulatuse tõendamisest. Tegemist oli majandustegevuses sõlmitud keeruka osaühingu osa müügilepinguga. Kuna kohus leidis põhjendatult, et kostja sai kõigest aru ja ei esinenud sõltuvussuhet vms, siis ei saa väita, et kokkulepe polnud arusaadav või oli ebaõiglane. Kui hageja soovis osta osaühingut üksnes Luminori pangas oleva kontoga, siis ei vasta lepingutingimustele osaühing, millel pole Luminori pangas kontot; 6) jääb hageja kostja menetluskulude osas 24.08.2018 vastuväidete juurde. Kostja esitas mitmeid asjakohatuid taotlusi, mille kulud tuleb jätta TsMS § 169 lg 3 alusel kostja kanda.
menetlusdokumendis, kus vaidlustati kõiki kostja väiteid. Ainuüksi asjaolu, et taotlused jäävad rahuldamata, ei saa olla aluseks nendega seotud kulu kostja kanda jätmiseks.
Maakohus jättis 13.08.2018 istungil rahuldamata kostja taotluse SEB pangast tõendi väljanõudmiseks. Samas ei ole nimetatud kostja taotluse rahuldamata jätmine toonud kaasa menetluskulusid hagejale ning puudub alus TsMS § 169 lg 3 kohaldamiseks. Seoses hagi rahuldamata jätmisega on maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel jätnud menetluskulud põhjendatult hageja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.