4.Menetluskuludelt tuleb Kimbutaja Inkassoteenused OÜ-l tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (I kd tl 2-4, 73-74).
1.Indrek Paris ja OÜ Advokaadibüroo RS MERCATORIA sõlmisid XX.XX.XXXX OÜ BEWS Credit osa müügilepingu, mille punkti 2.1.11 kinnituse kohaselt OÜ-u BEWS Credit Nordea Bank AB Eesti arvelduskontol on hiljemalt XX.XX.XXXX 88 000 eurot ning mille punkti 2.1.14 kinnituse kohaselt OÜ-l BEWS Credit on avatud arveldusarve üksnes Nordea Bank AB Eesti filiaalis.
2.Advokaadibüroo RS MERCATORIA sai 28.06.2017. a teada, et OÜ-l BEWS Credit on avatud arveldusarve AS-s SEB Pank ning tal puudub Nordea Bank AB Eesti filiaalis arvelduskonto ning järeldas sellest, et osaühingul ei saa Nordea panga arveldusarvel olla ka 88 000 eurot.
3.Advokaadibüroo RS MERCATORIA teavitas 14.07.2017. a kostjat leppetrahvi nõudest seoses XX.XX.XXXX sõlmitud müügilepingu punktide 2.1.11 ja 2.1.14 antud kinnituste rikkumise eest. Ostja nõudis kostjalt leppetrahvi 20 000 euro tasumist hiljemalt 20. juulil 2017. a, kuid kostja nimetatud nõuet täitnud ei ole.
4.Advokaadibüroo RS MERCATORIA loovutas 11.09.2017. a kõik lepingust tulenevad nõuded kostja vastu Kimbutaja Inkassoteenused OÜ-le.
5.13.12.2017. a esitatud taotluses vähendas hageja leppetrahvi nõuet 50% võrra ning palub kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahv summas 10 000 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised summas 164,39 eurot, täpsustades kohtuistungil, et leppetrahvi nõuab hageja mõlema müügilepingu punktide 2.1.11 ja 2.1.14 antud kinnituste rikkumise eest, s.o. 5000 eurot ja 5000 eurot, kokku 10000 eurot. KOSTJA VASTUS HAGILE (I kd tl 117-122).
6.Kostja tema vastu esitatud nõuet ei tunnista.
7.Kostja leiab, et hageja on tõlgendanud müügilepingut üksnes grammatiliselt ega ole lähtunud võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 29 sätestatud tõlgendamisreeglitest. Hageja on omistanud lepingu punktides 2.1.11 ja 2.1.14 sisaldunud kinnitustele ebamõistlikult suure tähenduse. Müügilepingu poolte jaoks oli oluline, et ühingul oleks üks pangakonto, millel asub 88 000 eurot ning ühingul puuduksid muud kohustused. See, missuguses Eestis tegutsevas pangas rahalised vahendid hoiustatud on, ei omanud sisulist tähendust, sest lepingu p-s 3.7 ettenähtud taganemisõiguse kasutamine on seotud raha olemasoluga ega nimeta selle asumist konkreetse panga kontol.
8.BEWS Credit OÜ-l oli üks pangakonto AS-is SEB pank ja sellel kontol oli 88 000 eurot nagu müügilepingus kinnitatud. Kuigi lepingu punktides 2.1.11, 2.1.14 ja 3.8 on ekslikult viidatud
Nordea Bank AB Eesti filiaalile, mitte AS-le SEB Pank, siis ei riku ostja õigusi asjaolu, et rahalised vahendid olid hoiustatud ühe panga asemel teises pangas.
9.Kostja on seisukohal, et põhileping on tühine TsÜS §-i 86 lg 2 p 2 alusel, kuna poolte vastastikuste kohustuste väärtus on ebamõistlikult ja heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Osa ostuhind oli 2500 eurot ning osa väärtus 88 000 eurot, kuna nii palju oli osaühingul vara ning kohustused puudusid. VÕS § 163 alusel on seega tühine ka leppetrahvi nõue.
10.Kostja leiab, et isegi kui pidada põhilepingut kehtivaks ja kostjat müügilepingut rikkunuks, on leppetrahvinõue vastuolus hea usu põhimõttega. Eksimus panga nimes ei vasta XX.XX.XXXX sõlmitud müügilepingu eesmärgile ega lepingulise suhte olemusele. Müügilepingu järgi oli oluline, et osaühingul on üks konto, millel on hoiustatud 88 000 eurot, mitte see, millises pangas ühingul konto on. Niivõrd suure leppetrahvi nõude esitamine füüsilise isiku vastu kõrvaldatava puuduse eest on ülekohtune ja kostjat ebamõistlikult kahjustav. Tegemist ei ole raske rikkumisega ning kostja ei saanud ette näha, et panga nimes eksimine võib tekitada ostjale mingigi kahju.
11.Kui kohus tuvastab lepingurikkumise, taotleb kostja leppetrahvi vähendamist VÕS § 162 lg 1 alusel nullini, kuna nõutav leppetrahv on arvestades etteheidetavat rikkumist ebamõistlikult suur. Kostja on müügilepingust tulenevad kohustused kohaselt täitnud. Kostja kutsuti müügilepingu sõlmimise järgselt BEWS Credit OÜ juhatusest tagasi, mistõttu ei olnud tal võimalik puudust kõrvaldada ning kanda rahasumma lepingus nimetatud panka. Nõutav leppetrahv ületab müügilepingu eseme ostuhinna neljakordselt. Eksimine panga nimega lepingus ei tekitanud ostjale kahju rohkem kui 0,38 eurot, sest pangaarve avamine ja sulgemine on konkreetsetes pankades tasuta ning raha ülekandmine ühelt arvelduskontolt teisele maksab 0,38 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et: - Advokaadibüroo RS MERCATORIA (ostja) ja kostja sõlmisid XX.XX.XXXX müügilepingu, mille esemeks oli osaühingu BEWS Credit OÜ osa nimiväärtusega 2500 eurot. - BEWS Credit OÜ-l puudus konto Nordea Bank AB Eesti filiaalis ning oli konto AS SEB pangas, millel oli hoiustatud lepingus kokkulepitud summa 88 000 eurot.
13.Pooled vaidlevad selle üle: - kas põhileping on tühine tsiviilseadustiku üldosa (TsÜS) §-i 86 lg 2 p 2 alusel. - kas asjaolu, et BEWS Credit OÜ-l oli arveldusarve ja 88 000 eurot Nordea Bank AB Eesti filiaali asemel AS SEB pangas, on selline lepingu rikkumine, mis annaks alust esitada leppetrahvi nõude. Kohus võtab esmalt seisukoha XX.XX.XXXX sõlmitud müügilepingu kehtivuse osas (I), seejärel lepingu rikkumise ja leppetrahvi nõude põhjendatuse osas (II) ning viimasena menetluskulude osas
(III).
I
14.Kostja hinnangul on poolte vahel XX.XX.XXXX sõlmitud osaühingu osa müügileping (I kd, tl 6-11) tühine, kuna tema võõrandas 2500 euro eest osaühingu osa, mis oli väärt 88 000 eurot ning
seega on poolte vastastikuste kohustuste väärtus ebamõistlikult ja heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.
15.Antud juhul ei ole pooled põhjendanud oma täiendavaid huvisid seoses lepingu sõlmimisega ega avaldanud muid tehinguga saadud hüvesid, mistõttu on ostuhinna ja osa väärtuse vahekord kohtu jaoks ainus kriteerium, millest lähtuda soorituste vahekorra hindamisel. Tuvastamaks tehingu tühisuse vastastikuste kohustuste väärtuse heade kommetega tasakaalust väljas olemise tõttu, peab täiendavalt esinema subjektiivne element ehk erakorraline vajadus, sõltuvussuhe, kogenematus või muu selline asjaolu.
16.Vastastikuste soorituste ebavõrdsus ei tähenda ilmtingimata, et leping on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, vaid hindama peab kogumis kõiki lepinguga seotud olulisi asjaolusid (RKTKo 3-2-1-83-13 p 13) ning vastastikuste soorituste äärmine ebavõrdsus ei tähenda alati, et leping on sõlmitud sundolukorras või erilise vajaduse puhul (RKTKm 3-2-149-11 p 9). Vähemalt ühe asjaolu esinemist peab tõendama pool, kes tugineb tehingu tühisusele (RKTKo 3-2-1-83-13 p 13; RKTKm 3-2-1-186-13 p 20).
17.Kohus hinnates asjas esitatud tõendeid kogumis on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud osaühingu osa müügileping on kehtiv. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud asjaolusid, mis viitaksid, et ta sõlmis tehingu erakorralise vajaduse, sõltuvussuhte, kogenematuse või muu sellise asjaolu tõttu. Kostjat esindas lepingu sõlmimisel vandeadvokaat ning müügilepingust nähtuvalt on notar pooltele ka selgitanud müügitehingu olulisi asjaolusid.
18.TsÜS § 86 kohaldamisel tuleb arvestada ka lepinguvabaduse põhimõttega. Seepärast on TsÜS § 86 järgi kaitstud ainult isik, kellel on ebasoodsa tehingu sõlmimiseks täiendav subjektiivne seadusega kaitstav põhjendus, millest teine pool on teadlik. TsÜS § 86 ei kaitse isikuid, kes teadlikult sõlmivad ebasoodsa tehingu omamata selleks kaitstavat subjektiivset põhjendust. Seetõttu ei saa tuvastada tehingu tühisust TsÜS 86 alusel üksnes seetõttu, et soorituste väärtus oluliselt erineb.
II
19.Leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud üldised eeldused, kus poolte vahel on kehtiv leping, sh kehtiv leppetrahvi kokkulepe, võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100), võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS §‐d 103 ja 160), võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2).
20.Tuvastamaks leppetrahviga tagatud põhikohustuse sisu ja lepingu rikkumise fakti leppetrahvi nõude esitamise eeldusena, tuleb poolte XX.XX.XXXX sõlmitud lepingut tõlgendada vastavalt VÕS §-s 29 toodud tõlgendamisreeglitele. Antud juhul on pooled eri seisukohtadel lepingu p-de 2.1.11 ja 2.1.14 tähenduse üle.
21.Kui poolte ühist tegelikku tahet ei ole võimalik kindlaks teha, tuleb vastavalt VÕS § 29 lg-le 4 tõlgendada lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. See hõlmab lepingu objektiivset tõlgendamist mõistliku isiku positsioonilt, kes lähtub mõlema lepingupoole arusaamadest ning arvestades VÕS § 29 lg 5 p-s 4-6 märgitud asjaoludega ning arvestades VÕS §-des 6 ja 7 sätestatud mõistlikkuse ja hea usu põhimõtetega. Lepingu tõlgendamisel tuleb muu hulgas arvesse võtta terve lepingu olemust ja eesmärki (VÕS § 29 lg 5 p 4) ning lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist (VÕS § 29 lg 6).
22.Seega ei saa vaadelda üksnes vaidlusaluseid lepingupunkte, vaid lähtuma peab terve lepingu eesmärgist ja olemusest.
23.Poolte vahel XX.XX.XXXX sõlmitud leping oli osaühingu osa müügileping. Vastavalt VÕS § 208 lg-le 1 on müügilepingu peamisteks elementideks müüja poolt asja võõrandamine ja ostjale omandi ülemineku võimaldamine ning ostja poolt ostuhinna tasumine ja asja vastuvõtmine. Pooled ei ole toonud välja asjaolusid, mis viitaksid, et osaühingu omand ei oleks üle läinud või oleks ostuhind tasumata.
24.Hageja leiab, et kostja on rikkunud XX.XX.XXXX sõlmitud müügilepingu (I kd, tl 6-12) p-te 2.1.11 ja 2.1.14 ning tal on seetõttu õigus nõuda leppetrahvi lepingu p-i 3.6. alusel mõlema punkti rikkumise eest.
25.Vastavalt VÕS § 218 lg-le 1, peab võõrandatav asi vastama lepingutingimustele. Sellised tingimused on pooled välja toonud lepingu p-des 2.1.1.-2.1.13. Viidatud punktides kinnitab müüja muu hulgas, et osaühingu osakapital on täielikult sisse makstud, osaühingul puuduvad igasugused kohustused, see pole andnud garantiisid ega muid tagatisi, osaühing ei ole välja lasknud vahetusvõlakirju, märkimisõigusi ja muid sarnaseid instrumente. Pooled on lepingu ps 2.1.14. defineerinud ostja jaoks olulised asjaolud ehk ostja huvid järgmiselt: „Kahtluste vältimiseks märgivad pooled, et Ostja huvi vähendab ükskõik missugune enne siinse lepingu sõlmimist aset leidnud asjaolu, mille tõttu tekib Ostjal või Osaühingul kohustusi kolmandate isikute ees.“ Punktidest 2.1.4 ning 2.1.1.-2.1.13 välja toodud kinnitustest võib järeldada, et ostja huvi oli suunatud tegevuseta, kohustustest vaba osaühingu ainuosaluse omandamiseks, mille arveldusarvel on 88 000 eurot. Seda kinnitab ka lepingu p 3.7, mille järgi võib ostja lepingust taganeda, kui XX.XX.XXXX ei ole osaühingu arveldusarvel summat 88 000 eurot või kui kostja on pärast selle kuupäeva möödumist raha kontolt välja kandnud.
26.Lepingu p-des 2.1.11, 2.1.14 ja 3.8 on viidatud Nordea Bank AB Eesti filiaalis asuvale kontole, kuid viidatakse ainult panga nimele, puuduvad täpsemad tunnused, ei ole välja toodud kontonumbrit, mis tavapäraselt käibes pangakontole viitamisel lisatakse. Täpsemate tunnuste puudumine viitab asjaolule, et pooled ei pööranud panga nimele suuremat tähelepanu. Seejuures ei ole viidet Nordea panga nimele p-s 3.7, mis seob taganemisõiguse tekke rahasumma puudumisega osaühingu arveldusarvel.
27.Kohus leiab, et täpsemate tunnuste puudumine oleks põhjendatud siis, kui viidatud arveldusarvet ei olnud lepingu sõlmimisel olemas ning kostjal tekkis kohustus see avada. Siinkohal on oluline, et lepingu järgi läks osaühingu osa koheselt ostjale üle ning ostjal tekkis võimalus kostja osaühingu juhatusest tagasi kutsuda. Seejuures on pooled kokku leppinud lepingu p-s 3.8, et ostja kohustub kostja BEWS Credit OÜ juhatusest tagasi kutsuma hiljemalt tehingule järgneval päeval ehk 21.06.2017. Selle kohustuse rikkumise eest oli ette nähtud leppetrahv summas 880 eurot iga hilinenud päeva eest. Seega võib mõistlik isik eeldada, et ostja kavatses kostja juhatusest tagasi kutsuda esimesel võimalusel ning sellel põhjusel ei saa mõistlikult eeldada, et pooled soovisid, et kostja avab osaühingule arveldusarve Nordea pangas pärast müügitehingu toimumist. Vastasel juhul tekib vastuolu lepingu p-ga 3.7, mis nõuab ostjalt kiiret tegutsemist kostja juhatusest tagasikutsumiseks. Samuti tekkinuks risk rikkuda lepingu teisi punkte, kui volitused oleksid lõppenud toimingute tegemise kestel. Järelikult, kui kostja oleks pidanud arveldusarve avama pärast müügitehingu toimumist, oleksid pooled pidanud sõlmima eraldi kokkuleppe selle kohta, kui kaua tal on aega selle toimingu tegemiseks, enne kui toimingu tegemine muutub õiguslikult ja faktiliselt võimatuks.
28.Seega sai p-s 2.1.11 olla tegemist vaid kinnitusega, et BEWS Credit OÜ-l on selline arve koos sellise summaga juba müügitehingu ajal olemas. Kui pooled pidasid oluliseks vaidlusalustes tingimustes rõhutada just Nordea Bank AS Eesti filiaalis asuvat arveldusarvet, siis oleksid nad saanud lepingus spetsiifilisele kontole eritunnuste abil viidata, näiteks kirjutades lepingusse kontonumbri. Kuna lepingus kontonumber ja muud eritunnused puudusid, tuleb eeldada, et pooled ei pööranud panga nimele erilist tähelepanu, vaid keskendusid asjaolule, et osaühingul peab olema arveldusarvel 88 000 eurot, mida kostja kohustus mitte käsutama. Sama eesmärgiga
on lepingu p 3.2.1, mis seob ostuhinna ülemineku kostjale 88 000 euro olemasolu kinnitusega ostja poolt, p 3.7, mis seob lepingust taganemise õiguse summa olemasolu või vähenemisega ning samuti seonduvad kõik punktis 2.1. toodud kinnitused otseselt või kaudselt rahasummale ligipääsu või rahasumma terviklikkuse säilitamisega. Lisaks sisaldas müügileping tingimust, et ostuhinna ülekandmiseks kostjale, peab ostja notarile edastama digitaalselt allkirjastatud kinnituse 88 000 euro olemasolu kohta „osaühingu kontol“ (p 3.2..). Kuna pooled ei ole esile toonud puudusi müügilepingu täitmisel, tuleb kohtul eeldada, et selline kinnitus tähtaegselt notarile edastati.
29.Kuigi kohtuistungil on hageja maininud, et ostja planeeris oma tegevuse Nordea panga kaudu ei nähtu lepingu p-st 2.1.14, seda spetsiifilist huvi Nordea panga vastu ning seda huvi ei ole ka kohtumenetluses tõendatud. Soovides tegutseda Nordea panga kaudu, mitte SEB panga kaudu, oli ostjal võimalik avada osaühingule arveldusarve sobivad pangas ning kanda raha sobivale arveldusarvele. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et lepingu p-s 2.1.14 koostoimes p-ga 2.1.11, on ostjale oluline, et osaühingul on ainult üks arveldusarve ja et 88 000 eurot oleks talle likviidsena kättesaadav ühelt arveldusarvelt. Seepärast tuleb ka leppetrahvi kokkulepet tõlgendada viisil, et see tagab just nimelt 88 000 euro olemasolu osaühingu ainsal arveldusarvel, mitte konkreetses pangas.
30.Leppetrahvi nõudeõiguse tekkimiseks peab kohustatud pool olema rikkunud lepingust tulenevat kohustust, mille rikkumine on tagatud leppetrahvi kokkuleppega. Seejuures tuleb arvestada võlasuhte poolte kohustust käituda teineteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest (VÕS § 6). Võlausaldaja ei tohi oma leppetrahvi nõudeõigust kuritarvitada, s.o näiteks nõuda leppetrahvi maksmist väikese ning tähtsusetu rikkumise korral.
31.Kohus leiab, et antud juhul puuduvad objektiivsed tõendid selle kohta, miks kostja suunas ostjat tahte vastaselt kasutama teist panka, kuivõrd osaühingul oli lepingu sõlmimise ajal olemas arveldusarve SEB pangas ning sellel oli kokkulepitud summa.
32.Eelpooltoodud põhjendustest tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole XX.XX.XXXX sõlmitud müügilepingut rikkunud, mistõttu puudub alus leppetrahvi nõudmiseks ning hagi tuleb jätta rahuldamata. III
33.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 1 esimese lause kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
34.Kostja esitatud menetluskulude nimekirja (Ikd, tl 189-190) kohaselt on kostja kantud menetluskuludeks õigusabikulud 3120 eurot (koos käibemaksuga). Kostja palub nimetatud summa hagejalt välja mõista.
35.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
36.Kostjat esindas menetluses TsMS § 218 sätestatud nõuetele vastav vandeadvokaat Geidi Sile, kes on osutanud kohtumenetluses õigusabi tunnihinnaga 156 eurot (koos käibemaksuga) kokku 20 tundi.
37.Hageja on vaidlustanud kostja lepingulise esindaja menetluskulu seoses istungiks ettevalmistuse ja sellel osalemisega. Hageja hinnangul ei ole 6 tundi mõistlik ajakulu. Kohus nõustub siinkohal hagejaga. Kuna istungil jäid pooled suuremas osas varasemate seisukohtade juurde, ei ole põhjendatud kolme ja poole tunnine ettevalmistusaeg. Kohus leiab, et mõistlik ajakulu seoses konkreetsel istungil osalemise ja ettevalmistusega on 4 tundi.
38.Hinnates kostja menetluskulude spetsifikatsioonis märgitud toimingute kirjeldusi ja kohtutoimikus esitatud menetlusdokumentide sisu loeb kohus kostja esindaja ülejäänud toimingute ajakulu põhjendatuks.
39.Kuna kostja on füüsiline isik, kel puudub võimalus käibemaksu maha arvestada ning ta on seda põhjendanud, kuuluvad menetluskulud hüvitamisele koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10).
40.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus tsiviilasjas nr 2-17-13615 kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 2808,00 eurot (õigusabikulu). Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele menetluskulud summas 2808,00 eurot koos käibemaksuga.
41.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda viivist kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
42.Hageja on tasunud Tartu Maakohtu 13.11.2017. a määruse alusel käesoleva tsiviilasja kostja menetluskulude katteks kohtu deposiiti Rahandusministeeriumi kontole tagatise summas 1000 eurot. Tulenevalt TsMS §-st 195 lg 1 tagastab kohus tagatise avalduse alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.