Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Martin Traat (AB Eipre & Partnerid, e-post [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks I.V. ja P.T. vahel XX.XX.XXXX sõlmitud korteriomandite mõttelise osa müügitehing, millega I.V. võõrandas endale kuuluva 1⁄2 suuruse mõttelise osa korteriomanditest registriosa numbritega XXX ja nr XXX P.T. (notari ametitoimingute raamatu registri nr XXX).
3.Tuvastada P.T. ja I.V. kohustus anda nõusolek kande tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosadesse nr XXX ja nr XXX, millega kantakse kinnistusregistrisse mõlema korteriomandi 1⁄2 mõttelise osa omanikuna I.V. ja 1⁄2 mõttelise osa omanikuna P.T.
Tsiviilasi nr 2-18-6538
4.Jätta Tartu Maakohtu 27.04.2018 hagi tagamise määrus tsiviilasjas nr 2-18-6538 jõusse kohtulahendi täitmise tagamiseks.
5.Toimetada kohtuotsus kätte hageja ja kostjate esindajatele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud solidaarselt I.V. ja P.T. kanda.
7.Määrata Perfect Plant OÜ menetluskulude suuruseks 3701 eurot.
8.Mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud summas 3701 eurot.
9.Mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivis hüvitatavatelt menetluskuludelt (3701 eurot) kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 näidatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.Perfect Plant OÜ (hageja) esitas 26.04.2018 Tartu Maakohtule hagi I.V. (kostja I) ja P.T. (kostja II) vastu tehingute tagasivõitmiseks täitemenetluses ning tahteavalduste asendamise nõudes.
2.Hagiavalduse (I kd, tlk 2-8) kohaselt mõistis Harju Maakohus 10.05.2017 kohtuotsusega kostjalt I hageja kasuks välja võlgnevuse summas 40 680 eurot, viivise 3274,74 eurot, edasiulatuva viivise ning menetluskulud. Otsus jõustus 13.06.2017. Kuivõrd kostja I kohtuotsuses näidatud kohustust ei täitnud, esitas hageja 25.07.2017 kostja I suhtes avalduse täitemenetluse alustamiseks kohtutäitur Oksana Kutšmeile, kes alustas asjas täitemenetluse nr XXX. Käesolevaks ajaks on kostja I suutnud täitemenetluses kohustusi täita kokku üksnes 1590,26 euro ulatuses. Vastav summa ei kata isegi 10.05.2017 kohtulahendiga väljamõistetud edasiulatuvalt kasvavat viivisintressi.
3.Kostjal I puudub täituri hinnangul vara ja sissetulek, mille arvelt oleks võimalik täitemenetluses hageja nõuet ka edaspidi täita. Kostja I varalist seisundit, mis ei võimalda hageja ees tekkinud kohustusi täita, kinnitab muuhulgas ka asjaolu, et kostja I on ise Tartu
Tsiviilasi nr 2-18-6538 Maakohtule 10.04.2018 esitanud võlgade ümberkujundamise avalduse, mida Tartu Maakohus menetleb tsiviilasja nr XXX raames. Kostja I poolt esitatud avalduse kohaselt tal realiseeritavat vara ei ole.
4.Kostjale I kuulusid kaasomandina koos kostjaga II korteriomandid XXX (Tartu Maakohtu kinnistusregistri registriosad nr XXX ja nr XXX) (I kd tlk 30-57). XX.XX.XXXX kinnistamisavalduse alusel kanti korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse kostja II. Avalduse aluseks oli XX.XX.XXXX sõlmitud korteriomandite mõtteliste osade müügileping, mille kohaselt müüs kostja I korteriomandite kaasomandi osad kostjale II koguhinnaga 8 500 eurot (I kd tlk 59-65). Rahvastikuregistri andmete kohaselt kasutavad kostja I ja kostja II korteriomandit aadressil XXX ühise elukohana (I kd tlk 67). Kuigi kostjad ei ole hagejale teadaolevalt XXX, on kostjad elukaaslased ning neil on ühised lapsed. Eelnevast tulenevalt on kostja II näol tegemist isikuga, keda tuleb PankrS § 117 mõttes lugeda kostja I lähikondseks.
5.Eelnevat arvestades on hageja veendunud, et tema nõude rahuldamine on võimalik üksnes kostja I vara võõrandamiseks tehtud tehingute tagasivõitmise teel. Hageja on seisukohal, et kostjad kahjustasid XX.XX.XXXX korteriomandite mõttelise osa võõrandamistehinguga teadlikult hageja kui võlausaldaja huve. Hageja esitas 7. jaanuaril 2016 OÜ-le Nordgrain Machinery ja kostjale I töövõtulepingust taganemise avalduse ja sellega seonduvad rahalised nõuded (I kd tlk 69-71). Üksnes mõni nädal pärast nõudekirja esitamist on kostjad sõlminud notariaalse müügilepingu, millega kostja I võõrandas endale kuuluva 1⁄2 kaasomandi osa kostjatele kuulunud korteriomanditest kostjale II hinnaga 8500 eurot. Hageja hinnangul ei saa olla mingisugust kahtlust selles, et kostjad tegid kirjeldatud võõrandamistehingu, vahetult pärast seda kui hageja oli kostjale I esitanud nõudekirja, üksnes eesmärgiga muuta kostja I varatuks, et muuta hageja nõude hilisem täitmine võimatuks. Hageja hinnangul oli XXX asuva korteriomandi ja samas majas asuva keldriboksi väärtus selle võõrandamise hetkel 2016 veebruaris vähemalt 103 000 eurot. Kostja I võõrandas endale kuuluva 1⁄2 suuruse omandiosa hinnaga 8500 eurot.
6.XX.XX.XXXX võõrandamistehingu tagasivõitmisel tuleb restitutsiooni korras kanda kinnisasjade nr XXX ja nr XXX kaasomanikena kinnisturaamatusse kostja I ja kostja II. Käesoleval hetkel kuuluvad mõlemad kinnistud kinnistusraamatu andmetel kostjale II. Eelnevast tulenevalt on kinnistusraamatu kande tegemiseks vajalik nii kostja I kui kostja II nõusolek, mille asendamist kohtulahendiga hageja käesolevaga nõuab.
7.Hageja palub tunnistada kehtetuks I.V. ja P.T. vahel XX.XX.XXXX sõlmitud korteriomandite mõttelise osa müügitehing, millega I.V. võõrandas P.T. endale kuuluva 1⁄2 suuruse mõttelise osa korteriomanditest registriosa numbritega XXX ja nr XXX ning tuvastada P.T. ja I.V. nõusoleku andmise kohustus kande tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosadesse nr XXX ja nr XXX, millega kantakse kinnistusregistrisse mõlema korteriomandi 1⁄2 mõttelise osa omanikuna I.V. ja 1⁄2 mõttelise osa omanikuna P.T.
8.Hageja vastusest kostjate vastusele (I kd, tlk 99-102) nähtub, et kostjate vastuväide, mille kohaselt on korteri soetamisel sissemakse tasunud ja kõiki Danske Bank AS Eesti filiaaliga sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi debiteeritud jooksvalt kostja II kontolt (eelduslikult laenulepingus sätestatud tingimuse alusel), ei oma käesolevas asjas õiguslikku
Tsiviilasi nr 2-18-6538 tähendust isegi, kui see vastab tõele. Üksnes asjaolu, et korteriomand on koormatud hüpoteegiga, ei oma tagasivõitmise majandusliku sisu hindamise seisukohalt ühelgi juhul tähendust, kuivõrd hüpoteegist iseenesest rahalisi kohustusi ei teki. Kinnisasja väärtusele saab mõju avaldada hüpoteegiga tagatud kohustuse tegelik ulatus. Pooled ei ole XX.XX.XXXX sõlmitud notariaalses kokkuleppes sõlminud kokkuleppeid, millega kostja I vabaneb endale kuulunud korteriomandi kaasomandi osa võõrandamisel Danske Bank AS Eesti filiaali ees võetud laenukohustusest. Kostjate poolt hagivastusele lisatud tõendist nähtub, et vastav kohustus on kostjal I sama isiku ees ka täna. Eelnevast tulenevalt ei saa vaidlust olla sellest, et XX.XX.XXXX tehtud tehing oli kostja I võlausaldajatele kahjulik, kuivõrd tehinguga loobus kostja I endale kuulunud varast, kuid varaga seonduvast laenukohustusest kostja I tehinguga ei vabanenud. Kostjate väide, mille kohaselt ei ole kostja I korteri omandamisse ja kostjate ühise laenukohustuse teenindamisse rahaliselt panustanud, ei ole käesoleval juhul asjakohane. Võlgade vähendamise menetluses esitatud selgitustest nähtub, et kostjad ja nende lapsed on korteriomandit alates selle soetamisest kasutanud ühise koduna ja elavad perekonnana koos. Seega on ilmne, et kostjad on ka ühiseid kohustusi täitnud perekonna ühistest huvidest lähtuvalt. Asjaolu, et laenulepingu kohaselt debiteeritakse laenumakseid kostja II kontolt, ei oma siin õiguslikku tähendust.
9.Lõplikes seisukohtades (II kd, tlk 54-56) asus hageja seisukohale, et I.V. kuulunud varaosa väärtus tehingu tegemise ajal oli 59 000 eurot. Asjaolust, et vara oli koormatud ühishüpoteegiga, mis tagas kostjate poolt ühiselt võetud pangalaenu, ei muutunud kostjale I kuulunud varaosa väärtus väiksemaks. XX.XX.XXXX lepingus puuduvad igasugused viited selle kohta, et 1⁄2 korteriomandite võõrandamise tehinguga vabanes kostja I laenulepingust tulenevatest kohustustest. Ka muudest asjas esitatud tõenditest nähtub, et I.V. on kuni käesoleva ajani Danske Bank AS Eesti filiaaliga sõlmitud laenulepingu pooleks ehk kohustatud isikuks. Eelnevast tulenevalt kuulus XX.XX.XXXX I.V. vara hulka 1⁄2 korteriomanditest turuväärtusega 59 000 eurot ning varaga seotud 1⁄2 laenukohustusest summas 45 155,64 eurot. I.V. kirjeldatud varade ja kohustuste saldo oli seega 13 844,36 eurot. Samal päeval, XX.XX.XXXX sõlmitud müügitehinguga võõrandas I.V. korteriomandite osa kokku hinnaga 8 500 kuid talle jäi alles kogu laenukohustus summas 45 155,64 eurot. Seega jäi I.V. kirjeldatud varade ja kohustuste saldoks tehingu tulemusena -36 655,64 eurot. Eelnevast tulenevalt vähenes I.V. vara tagasivõidetava tehingu tulemusena 50 500 euro võrra. Hageja hinnangul puudus sellise tehingu tegemiseks igasugune mõistlik ja ratsionaalne põhjus ja vastavat põhjendust ega tõendeid ei ole menetluses esitanud ka kostjad. Võõrandatud korteriomanditel lasuva hüpoteegiga tagatud laenu jääki ei ole võimalik käesoleval juhul korteriomandite väärtusest lihtsalt maha arvestada. Juhul, kui käesoleval juhul hüpoteegipidaja hüpoteegi realiseerimiseks vara võõrandab, või kostja II kui vara omanik selle hüpoteegipidajale tasub, läheb hüpoteegipidaja nõue kostja I vastu AÕS § 349 lg 3 alusel üle kostjale II. Kuivõrd pooled on käesoleval juhul panga ees solidaarvõlgnikud läheb tagatud rahaline nõue üle 1⁄2 ulatuses. Seega tuleb võõrandamistehingus vara väärtuse arvutamisel korteriomandeid koormava hüpoteegi esemeks olevat pangalaenu arvestada
Tsiviilasi nr 2-18-6538 eelviidatud põhimõttel, kuivõrd kostja I on kuni käesoleva ajani laenulepingus kohustatud isikuks. Kostjate vastuväited
10.Kostjad hagi ei tunnista järgmistel asjaoludel. Hagiga ei ole võimalik saavutada hageja taotletud eesmärki. Hagejal ei ole võimalik tõendada võlausaldajate huvide kahjustamist. Hageja arvestus vara tagasivõitmise ja realiseerimise korral kostja I.V. tekkiva vara väärtuse kohta ei vasta tõele. Hageja ei ole tõendanud ega põhjendanud, kuidas (hüpoteegiga koormatud) korteri müügilepingu sõlmimine kahjustas hageja huvisid. Korteriomand on koormatud hüpoteegiga Danske Bank AS Eesti filiaali kasuks. See tähendab, et hageja võimalus korteriomandi osa tagasivõitmisel ja edasisel müügil oma nõue rahuldada ei ole reaalne. Kostjad on vastavalt Danske Bank AS Eesti filiaaliga 19. juunil 2008 sõlmitud laenulepingule nr XXX võtnud laenu korteri ostmiseks asukohaga XXX, Tartu (registriosad nr XXX ja XXX ). Korteri sissemakse tasus P.T. Kogu laenu on alates lepingu sõlmimisest tasunud kostja P.T. ainuisikuliselt, mida tõendab vastusele lisatud panga kinnitus. Kostja I.V. rahaline panus korterisse tõendatavalt puudub ja on puudunud juba alates korteri ostmise hetkest aastal 2008. Seoses asjaoluga, et I.V. korterisse rahaliselt panustanud ei ole ja tal puudus ka igasugune kavatsus osaleda korterilaenu tasumisel, sõlmisid kostjad korteri müügilepingu XX.XX.XXXX, millega kostja I müüs kogu korteri kostjale II (I kd, tlk 92-93).
11.Kostjate lõplikust seisukohast (II kd, tlk 46-49) nähtub, et ekspertiisiakti baasil on üheselt selge, et hageja nõue on alusetu, mida tõendab alljärgnev arvutuskäik. Kostjad on vastavalt Danske Bank AS Eesti filiaaliga 19. juunil 2008 sõlmitud laenulepingule nr XXX võtnud laenu korteri ostmiseks asukohaga XXX, Tartu (registriosad nr XXX ja XXX ). Kuigi korteri müügileping sõlmiti mõlema kostja nimelt, on laenu tagasi maksnud ainult kostja II ehk P.T. Korteri ostuhind oli 2008 aasta müügilepingu järgi 1 700 000 krooni ehk 108 649,79 eurot. Ostuhinnast maksis P.T. (tema kontolt on tehtud ülekanne) 6391,16 eurot ja ülejäänud 102 258,64 eurot osas võtsid kostjad krediiti. Vaidlusaluse võõrandamistehingu seisuga XX.XX.XXXX oli tasumata laenujääk 90 311,28 eurot. Seega on kostja II P.T. maksnud korteri eest sissemaksu 6391,16 eurot ja tasunud kuni XX.XX.XXXX laenumakseid kokku summas 11947,36 eurot (102 258,64 - 90 311,28 = 11 947,36) millele lisaks on ta maksnud ka intressi. Kostja P.T. on maksnud korteri eest kokku 18 338,52 eurot. Kostja I panus maksete näol korteri eest võlgnevuse tasumiseks on olnud 0. Kostja I peaks sellest summast hüvitama kostjale II 9169,26 eurot (18338,52 eurot jagatud pooleks). Võttes nüüd aluseks ekspertiisiaktiga tuvastatud korteri turuhinna 118 000 eurot ja lahutades sellest summast laenujäägi (seisuga XX.XX.XXXX ehk korteri kaasomandi võõrandamise hetk) 90 311,28 eurot saame tulemiks 27 688,72 eurot, mida saab juba käsitleda kui kostjate reaalselt olemasolevat vara. Sellest summast 27 688,72 eurot on kummalegi kaasomanikule kuuluv osa 13 844,36 eurot (27688,72 jagatud pooleks saame 13 844,36 eurot). 27 688,72 eurost on kostja P.T. tasunud ainuisikuliselt pangale 18 338,52 eurot. Lahutades 27 688,72 eurost P.T. juba tehtud panuse summas 18 338,52 eurot saame tulemuseks 9350,20 eurot (turuhinna tõusust juurde tekkinud osa). Eeldades, et P.T. on tagasinõudeõigus I.V. vastu juba tehtud kulutuste osas, on selle nõudeõiguse väärtus 9169,26 eurot (18338,52 eurot jagatud pooleks). Enne turuhinna tõusu on makseid teostanud kostja P.T. ainuisikuliselt. Tulenevalt sellest asjaolust saame turuhinna tõusust tekkinud kasviku summas 9350,20 eurot jagada poolte vahel võrdselt, mis teeb ühe poole lisandunud osa väärtuse tõusu suuruseks 4675,10 eurot.
Tsiviilasi nr 2-18-6538 Seega oli kostja I osa väärtus müügitehingu tegemise ajal XX.XX.XXXX kokku 4675,10 eurot arvestades asjaolu, et temale kuuluva mõttelise osa eest oli ta teisele kostjale võlgu. Seda fakti arvestasid pooled müügitehingu tegemisel. Seda fakti tuleb arvestada ka õigusliku hinnangu andmisel XX.XX.XXXX sõlmitud müügitehingule (tuleb arvestada kõiki tehinguga seotud asjaolusid). Eeltoodust tulenevalt nähtub, et kostja P.T. oleks müügilepingu sõlmimisel pidanud I.V. maksma 4675,10 eurot, aga maksis 8500 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
13.Hagi on esitatud tehingu kehtetuks tunnistamiseks täitemenetluse seadustiku tehingu tagasivõitmise sätete alusel. Vaidlustatud tehinguks on kostjate vahel XX.XX.XXXX sõlmitud korteriomandite mõtteliste osade müügileping, mille kohaselt müüs kostja I talle kuuluvad korteriomandite kaasomandi osad kostjale II koguhinnaga 8 500 eurot. Hageja on esitanud nõude tehingu alusel tehtud registrikannete tagasipööramiseks, kuivõrd tehinguga kahjustati hageja kui sissenõudja huvisid. Kostjad esitatud haginõuet õigeks ei võta ja vaidlevad sellele vastu.
14.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas: •
Harju Maakohtu 10.05.2017 kohtuotsusega mõisteti kostjalt I hageja kasuks välja võlgnevus summas 40 680 eurot, viivis 3274,74 eurot, edasiulatuv viivis ning menetluskulud. Otsus jõustus 13.06.2017.
•
Kostja I suhtes on algatatud nimetatud otsuse alusel täitemenetlus nr XXX, kus hageja on sissenõudjaks. Käesolevaks ajaks on kostja I suutnud täitemenetluses kohustusi täita kokku 1590,26 euro ulatuses.
•
Tartu Maakohus menetleb kostja I poolt 10.04.2018 esitatud võlgade ümberkujundamise avaldust, tsiviilasi nr XXX. Kostja I poolt esitatud avalduse kohaselt tal realiseeritavat vara ei ole.
•
Kostjale I kuulusid kaasomandina koos kostjaga II korteriomandid XXX (Tartu Maakohtu kinnistusregistri registriosad nr XXX ja nr XXX , (I kd tlk 30-57).
•
XX.XX.XXXX kinnistamisavalduse alusel kanti korteriomandite ainuomanikuna kinnistusraamatusse kostja II. Avalduse aluseks oli XX.XX.XXXX sõlmitud korteriomandite mõtteliste osade müügileping, mille kohaselt müüs kostja I korteriomandite kaasomandi osad kostjale II koguhinnaga 8 500 eurot (I kd tlk 59-65).
•
Rahvastikuregistri andmete kohaselt kasutavad kostja I ja kostja II korteriomandit aadressil XXX ühise elukohana (I kd tlk 67).
•
Ekspertiisiakti kohaselt oli XXX asuva korteriomandi turuväärtus väärtuse kuupäeval (XX.XX.XXXX ) 115 000 eurot ning XXX asuva korteriomandi turuväärtus väärtuse kuupäeval (XX.XX.XXXX ) 3000 eurot.
15.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (tagasivõitmine); sissenõudja võib tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude
Tsiviilasi nr 2-18-6538 täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. TMS § 188 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal; eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist; võlgniku lähikondsed määratakse pankrotiseaduse § 117 kohaselt. Pankrotiseaduse § 117 lg 1 p 3 kohaselt on füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed võlgniku ülenejad ja alanejad sugulased ja nende abikaasad. TMS § 195 lg 1 kohaselt, kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.
16.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda; pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
17.Eelnevast tulenevalt saavad hageja nõude aluseks olla TMS § 187 lg 1 esimene lause ja TMS § 188 lg 1. TMS §-de 187 ja 188 järgi on täitemenetluses tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 20. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-16, p 15.1): • sissenõudjal on võlgniku vastu sissenõutav nõue ja selle rahuldamist võlgniku vara arvel õigustav täitedokument (TMS § 187 lg 2); • sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni (TMS § 187 lg 2); • võlgnik on tehingu teinud kolme aasta jooksul enne seda, kui sissenõudja on esitanud hagi tehingu kehtetuks tunnistamiseks (TMS § 188 lg 1); • võlgnik tegi tehingu teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks (TMS § 187 lg 1 esimene lause, § 188 lg 1); • teine pool teadis sissenõudja huvide kahjustamisest tehingu tegemise ajal või pidi seda teadma (TMS § 188 lg 1).
18.Esmalt analüüsib kohus, kas on täidetud vara tagasivõitmise üldised eeldused. TMS § 187 lg 1 järgi võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine). TMS § 187 lg-s 1 sätestatust tulenevalt on tagasivõitmise eesmärgiks seega võita tagasi tehing, mille võlgnik on teinud vältimaks võla sissenõudmist sundtäitmise käigus. Tagasivõitmise eeldused TMS § 187 lg 2 järgi on
Tsiviilasi nr 2-18-6538 järgmised: sissenõudjal on täitedokument, tema nõue on sissenõutav ning senine sissenõude pööramine võlgniku varale ei ole andnud tulemusi või on alust eeldada, et see ei anna tulemusi. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejal on kostja I suhtes olemas kehtiv täitedokument, s.o TMS § 2 lg 1 p 1 kohane kohtuotsus tsiviilasjas nr XXX. Otsus jõustus 13.06.2017. Seega on hageja nõue kostja I suhtes muutunud sissenõutavaks. Kohus leiab, et täidetud on esimene eeldus, s.o kehtiva täitedokumendi olemasolu kostja I suhtes. Kostja I suhtes on Harju Maakohtu 10.05.2017 kohtuotsuse alusel tsiviilasjas XXX 25.07.2017 alustatud täitemenetlus nr XXX, kus hageja on sissenõudjaks. Käesolevaks ajaks on kostja I suutnud täitemenetluses kohustusi täita kokku 1590,26 euro ulatuses. Kohtutäitur Oksana Kutšmei vastusest (I kd, tlk 21-23) nähtub, et võlgniku kontode arestimise tulemusena laekus täitemenetluse jooksul kokku 1759,70 eurot, millest sissenõudjale kanti üle 1590,29 eurot. Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt kuulub kostjale I seitsme äriühingu osalus. Kohtutäituri hinnangul I.V. kuuluvate äriühingute realiseerimine ei vii sissenõudja nõude märkimisväärsele rahuldamisele. Kostjale I kuulus enne täitemenetluse algatamist 1⁄2 kaasomandi osa kinnisasjadest registriosa numbritega XXX ja XXX, mille võlgnik võõrandas XX.XX.XXXX kostjale II. Täitemenetluseregistrist nähtub, et võlgniku suhtes on algatatud kolm täitemenetlust erinevate täiturite juures. Seega ei ole sissenõude pööramine kostja I varale viinud nõude rahuldamiseni. Hageja on hagis välja toonud ka asjaolud, mis annavad alust arvata, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Sellele viitab muuhulgas ka kostja I enda poolt Tartu Maakohtule 10.04.2018 esitatud võlgade ümberkujundamise avaldus, mida Tartu Maakohus menetleb tsiviilasja nr XXX raames. Kostja I poolt esitatud avalduse kohaselt tal realiseeritavat vara ei ole. Seega on tõendatud, et senine sissenõude pööramine võlgniku varale ei ole andnud tulemusi ning on alust eeldada, et see ei anna tulemusi ka edaspidi.
19.TMS § 188 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Võõrandamisleping sõlmiti XX.XX.XXXX. Hageja on tehingu tagasivõitmise hagi kohtule esitanud 26.04.2018. Seega on võõrandamisleping sõlmitud vähem kui kolm aastat enne tagasivõitmise hagi esitamist, mistõttu ei saa olla vaidlust ka hagi tähtaegsuse osas.
20.Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas kostja I on korteriomandite võõrandamisega hageja huve kahjustanud. Riigikohus on märkinud, et tehinguga kahjustatakse sissenõudja huvisid siis, kui tehingu tagajärjel muutub sissenõudja nõuete rahuldamine täielikult või osaliselt võimatuks, st on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni (vt RKTsKo nr 3-2-1120-10, p 12). Üldjuhul võib igasugune võlgniku vara vähendamine kahjustada tema võlausaldajaid ja olla seega tõendiks tehingu kahjulikust tagajärjest võlausaldajate huvidele (vt nt RKTsKo nr 3-2-1-62-12, p 10; nr 3-2-1-149-13, p 40). Riigikohus on lahendi nr 3-21-111-16 p-s 20 märkinud, et tehingu tagasivõitmise puhul on „ ... oluline see, kas hinnatava tehinguta oleks võlausaldajatel võimalik oma nõudeid rahuldada või teha seda suuremas ulatuses. See sõltub aga eelkõige sellest, kas ja milliseid kohustusi on tehinguga loodud.“ Käesoleval juhul tuleb seega hinnata, milline oleks olnud kostja I majanduslik olukord, kui
Tsiviilasi nr 2-18-6538 ta ei oleks võõrandamislepingut sõlminud. Juhul, kui kostja I ei oleks vara võõrandamislepinguga kostjale II märkimisväärselt ebaproportsionaalse vastusoorituse eest võõrandanud, oleks selle vara omanikuks kostja I. Sellisel juhul saanuks kohtutäitur selle vara realiseerimise tulemi arvelt hageja nõude suuremas osas täita. Praegusel juhul ei ole aga täitemenetlus tulemust andnud ning esitatud asjaolude kohaselt puudub kostjal I vara, millele oleks võimalik hageja nõude sundtäitmiseks sissenõuet pöörata. Seega ei ole kahtlust, et kostja I muutis ennast võõrandamislepinguga sisuliselt varatuks ja sellega omakorda hageja nõude rahuldamise kostja I vara arvel sisuliselt võimatuks. Eeltoodu põhjal on ilmne, et vara müümine kostjale II kahjustas hageja kui sissenõudja huve. Kohtule esitatud ekspertiisiakti kohaselt oli XXX asuva korteriomandi turuväärtus väärtuse kuupäeval (XX.XX.XXXX ) 115 000 eurot ning XXX asuva korteriomandi turuväärtus väärtuse kuupäeval 3000 eurot. Seega kuulus XX.XX.XXXX I.V. vara hulka 1⁄2 korteriomanditest turuväärtusega 59 000 eurot ning varaga seotud 1⁄2 laenukohustusest summas 45 155,64 eurot. I.V. kirjeldatud varade ja kohustuste saldo oli seega 13 844,36 eurot. 02.02.2006 sõlmitud müügitehinguga võõrandas I.V. korteriomandite osad kokku hinnaga 8 500 eurot, kuid talle jäi alles kogu laenukohustus summas 45 155,64 eurot. Seda tõendab ka kostjate poolt kohtule esitatud Danske Bank kinnitus selle kohta, et kostjaga I ja II sõlmitud laenumakseid debiteeritakse P.T. kontolt (I kd tlk 96). Eelnevast tulenevalt võõrandas kostja I korteriomandi, kuid selle ostmisel võetud laenukohustus jäi alles. Seega jäi I.V. kirjeldatud varade ja kohustuste saldoks tehingu tulemusena -36 655,64 eurot. Eelnevast tulenevalt vähenes I.V. vara tagasivõidetava tehingu tulemusena 50 500 euro võrra. Kohus nõustub siinkohal hagejaga, et sellise tehingu tegemiseks puudus igasugune mõistlik ja ratsionaalne põhjus ja vastavat põhjendust ega tõendeid ei ole kostjad esitanud.
21.Kostjad on asunud seisukohale, et tuvastamaks kas tegelikult antud tehinguga võlausaldajate huve kahjustati, tuleks korteri väärtuse kindlakstegemiseks eksperthinnangus toodud XX.XX.XXXX väärtusest maha arvestada nii laenujääk kui ka I.V. kaasomandi osa suurusele vastavad P.T. poolt tasutud laenumaksed, mida viimane on teinud kostja I eest. Kohus selgitab, et AÕS § 71 lg 1 kohaselt on kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Kostjad ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi dokumenti, millest nähtuks, et kostjate osa korteriomandites oleks olnud kuidagi teisiti jaotatud kui 1⁄2 ja 1⁄2 . Asjaolu, et P.T. on teostanud laenumakseid oma pangakontolt ning ka sissemaksuraha kanti P.T. pangakontolt ei muuda pooltele kuuluva omandiosa suurust. See kuidas kostjad sisesuhtes kohustuste täitmises kokku on leppinud ei ole käesoleva asja lahendamiseks oluline. Seega ei ole põhjendatud kostjale I kuulunud korteriomandite mõtteliste osade väärtusest P.T. poolt tasutud laenumakseid maha arvestada. Võõrandatud korteriomanditel lasuva hüpoteegiga tagatud laenu jääki ei ole samuti võimalik käesoleval juhul korteriomandite väärtusest lihtsalt maha arvestada. Juhul, kui käesoleval juhul hüpoteegipidaja hüpoteegi realiseerimiseks vara võõrandab, või kostja II kui vara omanik selle hüpoteegipidajale tasub, läheb hüpoteegipidaja nõue kostja I vastu AÕS § 349 lg 3 alusel üle kostjale II. Kuivõrd pooled on käesoleval juhul panga ees solidaarvõlgnikud läheb tagatud rahaline nõue üle 1⁄2 ulatuses. Kuna kostja I on käesoleva ajani laenulepingus
Tsiviilasi nr 2-18-6538 kohustatud isikuks, siis ei ole põhjendatud laenujäägi korteriomandite väärtusest maha arvestamine, kuna selle tasumise kohustus on kostjale alles jäänud. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja I on korteriomandite võõrandamisega alla turuhinna kahjustanud võlausaldaja huve.
22.Lisaks eelnevale tuleb hagi rahuldamiseks hinnata, kas tehingu teine pool teadis võlausaldaja huvide kahjustamisest. TMS § 188 lg 1 järgi tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. TMS § 188 lg 2 alusel eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. TMS § 188 lg 3 sätestab, et võlgniku lähikondsed määratakse pankrotiseaduse (PankrS) § 117 kohaselt. Kostjad ei ole vaidlustanud asjaolu, et P.T. on I.V. elukaaslane, seega võlgniku lähikondne PankrS § 117 lg 1 p 2 tulenevalt (sätte järgi on võlgniku lähikondsed isikud, kellel on võlgnikuga ühine majapidamine). Arvestades, et tehing sõlmiti lähikondsete vahel, teadis eeldatavalt tehingu teine pool nii müüja täitmata kohustustest kui sellest, et tehing kahjustab võlausaldajate huve. Tehingu eeldatav eesmärk oli võlgnikul vältida sundtäitmist kinnisasja realiseerimise kaudu.
23.Kostjad on selgitanud, et kostja II ei teadnud, ei pidanudki teadma ja ei saanud ka arvata, et selline tehing kahjustab või võib kahjustada võlausaldajate huve. Korteri eest oli tema ise maksnud kuni kaasomandi osa müügilepingu sõlmimiseni ainuisikuliselt ja selline tehing ei saanud tema teadmist mööda kellegi teise huve kahjustada. Korteril oli suur laenujääk ning hüpoteegiga tagatud nõue on üksnes pangal. Kohtu hinnangul ei ole antud vastuväide põhjendatud. Kostja II pidi aru saama, et olukorras, kus kostja I võõrandab talle korteriomandi, jättes laenukohustuse endale, on tegemist võlausaldaja huve kahjustava tehinguga.
24.Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et tehingu kehtetuks tunnistamise nõue tuleb rahuldada. Võõrandamisleping, millega kostja I võõrandas alla turuväärtuse kostjale II vaidlusaluse vara, tuleb tunnistada kehtetuks.
25.Kui kohtumenetluses on tuvastatud alus tehingu tagasivõitmiseks ning käsutustehing (asjaõigusleping) on kehtetuks tunnistatud, on selle õiguslikuks tagajärjeks TsÜS § 84 lg 1 esimese lause, § 90 lg 1 kolmanda lause ning TMS § 195 lg 1 alusel, et lepinguga taotletud õigusmuudatust (vara võõrandamist) ei ole tegelikult toimunud ning lepinguga jagatud vara on endiselt selle võõrandaja omandis (vt RKTsKo nr 3-2-1-74-16, p 18). Kui tagasivõidetava tehingu esemeks on kinnisasi, muutub kinnistusraamatu kanne lepingu kehtetuks tunnistamise korral materiaalselt ebaõigeks ning õigustatud isikul tekib AÕS § 65 lg 1 alusel nõue kande parandamiseks ning sissenõudjal samal ajal TMS § 195 lg 1 järgne nõudeõigus (vt RKTsKo nr 3-2-1-74-16, p 18.1).
26.Kuna võõrandamislepingu kehtetuks tunnistamise korral muutuvad kinnistusraamatu kanded kostja II omanikuks olemise kohta materiaalselt ebaõigeks, rahuldab kohus AÕS §
Tsiviilasi nr 2-18-6538 65 lg 1 alusel hageja nõude ka kinnistusraamatu kannete parandamist puudutavas osas, millega hageja nõuab kostja I kandmist kinnisasjade 1⁄2 kaasomanikuna kinnistusraamatusse.
27.Kohus on kohaldanud hagi tagamise abinõusid. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus TsMS § 445 lg 2 kohaselt kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõude tühistamist hagi rahuldamise korral. Seega jätab kohus hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna ning tühistab abinõud taotluse esitamisel. Menetluskulude jaotamine ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
28.TsMS § 173 lg-s 1 on sätestatud, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
29.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks 3701 eurot, millest 500 eurot on riigilõiv, 588 eurot ekspertiisikulud ja 2613 eurot õigusabikulud. Kohus on seisukohal, et kuivõrd riigilõivu suurus on seadusest tulenev on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikuks kuluks ekspertiisimaksumus summas 588 eurot, sest ekspertiis teostati olulise tõendamist vajava asjaolu kohta. Õigusabile on hageja esindajal kulunud 20,1 tundi.
30.Kostjad on avaldanud, et nii hagejat kui ka kostjaid esindavad menetluses vandeadvokaadid. Eelduslikult on advokaatidest esindajate töömaht ühes menetluses ligilähedane, kui mitte võrdne. Hageja esindaja on oma 22.02.2019 seisukohas leidnud, et kostjate esindaja põhjendatud menetluskulu on kokku 3,75 tundi. Samas on kostjatel õigusabile kulunud tasu enam kui kaks korda väiksem hageja poolt kulutatud ajast, mis on 20,1 tundi. Järelikult on hageja esindaja kostjate hinnangul, kas oma menetluskulu alusetult paisutanud (enam kui 5 korda suurem kostjate menetluskulust) või on esitanud vastuväite kostjate menetluskuludele põhjendamatult. Kohus ei nõustu kostjate esindaja seisukohaga. Kostjate lepinguline esindaja astus antud asjas menetlusse alles 26.09.2018 toimunud kohtuistungil. Selleks ajaks olid kostjad edastanud kohtule juba kaks sisulist vastust. Seega ei saa pidada esindajate tööd antud asjas võrdseks. Lisaks sellele on hagiavalduse koostamine oluliselt mahukam ja keerukam kui kostja vastuse koostamine. Arvestada tuleks, et juba hagiavalduse mahuks on umbes 5 lehekülge ning kostjate esindaja poolt esitatud ainus sisuline dokument on 3 leheküljeline.
31.Kohus on seisukohal, et arvestades käesoleva kohtuasja mahtu ja keerukust on hageja õigusabikulud 20,1 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalikud kulud ning kuuluvad rahuldamisele.
Tsiviilasi nr 2-18-6538
32.Eelnevast tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 3701 eurot. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, mõistab kohus kostjatelt hageja kasuks välja 3701 eurot.
33.Kohus rahuldab ka hageja taotluse mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt välja viivisintressi kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 näidatud määras.
34.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.