(H õigeksvõtul põhinev otsus) Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Iris Kangur-Gontšarov
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.04.2019.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-2385
Tsiviilasi
M T h J H vastu võla 14 800 euro nõudes
Hhind
14 800 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: M T (registrikood xxx, elukoht xxx) Hageja esindaja: Erki Casar, e-post [email protected] Kostja: J H (isikukood xxx, e-post xxx)
Asjaolud ja kohtu põhjendused M T esitas 13.02.2019 Harju Maakohtule h J H vastu võla 14 800 euro nõudes, milles hageja palub kostjalt välja mõista hageja ja kostja vahel 27.03.2018 sõlmitud laenulepingu (võlatunnistuse) alusel võlgnevus 14 800 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulud 1 250 eurot. Kostja võttis 09.04.2019 h õigeks (tlk 27). Kohus asub seisukohale, et h on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõikele 1, mille kohaselt rahuldab kohus h, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis h õigeks 09.04.2019 kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tlk 27). Kuna kostja võttis h õigeks, siis tuleb h rahuldada vastavalt hageja havalduses esitatud nõuetele. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab h õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hmenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 kohaselt, kui kostja võtab h kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust h esitamiseks. Käesoleval juhul on hageja esitanud h, sest kostja ei ole võlgnevust hagejale tasunud, mistõttu tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 650 eurot ja hageja õigusabikulud 600 eurot, kokku 1 250 eurot. Kostja hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid ei esitanud. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses sätestatule. Hhind oli 14 800 eurot. Nimetatud hinnaga h esitamiselt tuli RLS (riigilõivuseadus) § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda 650 eurot riigilõivu. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hageja h esitamiselt tasunud 18.06.2018 riigilõivu 650 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on välja toonud, et tema esindajal kulus havalduse koostamiseks 5 tundi (materjalide kogumine ja analüüs 1 tund, asjaolude selgitamine kliendiga 1,5 tundi, havalduse koostamine ja edastamine 2,5 tundi). Kohus leiab, et hageja poolt väljatoodud toimingud ja ajakulu on osaliselt põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ajakulu asjaolude selgitamiseks kliendiga 1,5 tundi ja havalduse
koostamine ja edastamine 2,5 tundi. Kohtu hinnangul on tegemist kerge õigusvaidlusega ning asjaolude selgitamiseks ja havalduse koostamiseks ja edastamiseks on põhjendatud ajakulu kokku 3 tundi. Ülejäänud osas on kohtu hinnangul lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud ja vajalik. Seega on põhjendatud hageja õigusabikulu kokku 4 tunni osas. Hageja on märkinud, et õigusteenust osutati tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohus on lahendis 3-2-1-115-13 (p 25) selgitanud, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on põhjendatuks ja vajalikuks pidanud näiteks tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (3-2-1-93-13). Võttes arvesse kujunenud kohtupraktikat, tuleb asuda seisukohale, et õigusteenus tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu tuleb seda pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Põhjendatud ajakulu kokku on 4 tundi, lähtudes tunnihinnast 120 eurot, kujuneb põhjendatud õigusabikuluks 480 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu kokku 1 130 (650 + 480) eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.