Võlaõigus › Alusetu rikastumine

asjaolud, et elamu kasutamist jätkas vaid R Tust ning K R on kinkinud 03.11.2014 elamu hagejale tagasi. Kuna R T majanduslikud probleemid kestsid, siis 03.11.2014 sõlmitud kinkelepinguga kinkis hageja elamu poja R T uuele elukaaslasele kostjale. Kui R T ja kostja kooselu lõppes, siis pöördus hageja kostja poole ning palus, et kostja talle elamu tagastaks. Nii kinke puhul K Rele, kui ka kostjale on ilmne, et tegelikult soovisid lepingu pooled üksnes jätta mulje kinketehingu olemasolust. Puudub põhjus, miks pidi hageja kostjale elamu tasuta andma. Ka on poolte omavahelise vestluse salvestuses kostja hagejale öelnud, et hoiab elamut kui hageja ja tema poja kodu ega pole andnud mõista, et elamu oli antud talle päriseks. Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et kumbki elamut puudutav kinge näilik tehing pole, siis on hageja kinkelepingust taganenud. 16.03.2017 on hageja saatnud kostjale notari kaudu kinkelepingust taganemise avalduse. Hageja on taganemisavalduses selgitanud, et kinke tõttu pole tal enam võimalik eakate kodu arveid tasuda. Hageja arveid on tasunud tema poja uus elukaaslane ja hageja pole suuteline neid arveid ise tasuma. Taganemisavalduse tegemise järgselt on lisaks selgunud, et kostja hoolimata hagejale ja tema pojale kodu hoidmise lubadusest, on teinud elamu osas kohalikule omavalitsusele avalduse, milles soovib, et hageja poeg elamust välja kirjutatakse, millega on kostja näidanud hageja ja tema lähedase inimese suhtes jämedat tänamatust. Ka on kostja öelnud, et hagejal ja tema pojal tuleb elamust ära viia nende asjad. Hageja sõnul pole kostja teda viimasel ajal eakate kodus ka külastanud ega talle helistanud ega pole tundnud huvi hageja olukorra kohta. Hageja palub alusetu rikastumise korras nõuda välja A Klt A-P T kasuks kinnisasi asukohaga xxx (registriosa xxx) ning kohustada A Kd andma tahteavaldus, et sõlmida asjaõigusleping, millega A K annab kinnistu asukohaga xxx (registriosa xxx) omandi üle A-P Tle ning kohustada A Kd andma nõusolek, et kustutada kinnistusraamatust kanne, mille kohaselt on kinnistu omanik A K ning teha uus kanne, mille kohaselt on kinnistu omanik A P Tust. Asendada A K eespooltoodud tahteavaldused alusel kohtuotsusega. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda Kostja seisukohad Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Kinkeleping vastas mõlema poole tegelikule tahtele ja pole sõlmitud seoses R T rahaliste ja majanduslike probleemidega. Kinkeleping ei ole näilik, hageja pole vastavaid asjaolusid tõendanud. Kinkelepingust taganemiseks formaalseid ega materiaalseid eelduseid ei esinenud, mistõttu ei oma taganemisavaldus mingeid õiguslikke tagajärgi. Kostja ei ole näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust ning pole tõendatud ka see, et kinkija ei suuda end mõistlikult ülal pidada. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole, et hageja elas xxx kuni novembrini 2012, mil hageja asus elama xxx. Vaidlust ei ole, et pärast hageja siirdumist vanadekodusse elasid alates detsembrist 2012 xxx kinnistul koos kostja ja hageja poeg R Tust. Pooled ei vaidle, et 03.11.2014 sõlmisid hageja ja kostja kinkelepingu ning asjaõiguslepingu, millega hageja andis kostjale kinnistu asukohaga xxx (registiosa nr xxx) ning kinnistu omanikuna kanti kostja kinnistusraamatusse (I kd t.l. 7-11). Pooled vaidlevad, kas 03.11.2014 kinkeleping oli näilik tehing. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) 89 lg 1 järgi näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajargi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. TsÜS § 89 lg 2 kohaselt on näilik tehing tühine. TsÜS § 89 lg 3 järgi

kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. TsÜS § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlaõigusseadus (VÕS) § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Riigikohus on selgitanud, et tehingu näilikkuse tuvastamine eeldab tahteavalduste, so tehingu sisulist hindamist (3-2-1-139-08, p 8). Tuvastamaks tehingu näilikkust tuleb kohtul seega hinnata, kas 03.11.2014 lepingus avaldatud poolte tahe vastab sellele, milliseid õiguslikke tagajärgi soovisid pooled lepingu sõlmimisega kaasa tuua. Selleks tuleb võrrelda lepingus formaalselt kokkulepitut poolte ühise tegeliku tahtega. VÕS § 259 lg 1 kohaselt kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-145-16, p 13.1), et kinkelepingu põhitunnusteks on kokkulepe, millega kinkija kohustub mingit hüve üle andma, kohustuse võtmise vabatahtlikkus ning tahe teist lepingupoolt tasuta rikastada; otsustamaks, kas tegemist on kinkelepinguga VÕS § 259 lg 1 mõttes, on mh oluline tuvastada, kas kinkijal oli tahe kingisaajat tasuta rikastada. Hageja on välja toonud, et kinkelepingu sõlmimisel tal kostja rikastamise tahe puudus. Hageja väitel ei olnud kinkijal soovi, et elamu päriselt kingisaajale saab ning pooled sõlmisid kinkelepingu, et varjata asja õiget omanikku või hoiulepingut. Samas pooled ei vaidle, et hageja andis kostjale üle kinnistu omandiõiguse, kostja elas ja elab kinnistul asuvas elamus, kuid kostja hagejale selle õiguse eest midagi vastu andma ei pidanud. Hageja väide, et hageja pojal olid kinkelepingu sõlmimise ajal täitemenetluses võlad (I kd t.l. 109-111, 180-181), ei luba mõistliku kõrvalseisjana arvata, et miks hageja poja võlgnevuste tõttu oleks hageja pidanud sõlmima sellise kinkelepingu, kui hagejal oleks olnud võimalik jätta see kinkeleping sõlmimata, s.o. hagejal ei olnud mingit põhjust ennast näiliselt varatuks muuta. Hageja väide, et kui hageja varasemalt oli sama kinnistu kinkelepinguga kinkinud hageja sugulasele K Rele eesmärgiga, et kinnistu hiljem tagasi kingitaks, ei tõenda et järgmise kinkelepinguga 03.11.2014 oleksid teised kinkelpingu pooled sõlminud lepingu samadel tingimustel kui K Rega sõlmitud 13.09.2012 kinkeleping (I kd t.l. 7-11). Kohtu arvates ei saa hageja väitest, et kui hagejal puudus igasugune põhjus kinnistu tasuta andmiseks kostjale, iseenesest järeldada, et poolte vahel poleks sõlmitud kinkelepingut. Veenev on kostja väide, et hageja kinkis kinnistu kostjale seetõttu, et kostja oli hageja poja elukaaslane ja hooldas xxx kinnistut nagu oma kodu. Hageja poja 07.01.2017 sõnumist nähtub, et vähemalt sõnumi saatmise ajal peeti kinnistu kinkelepingut ikka kinkelepinguks, kuid hageja soovis sellele vaatamata kinnistut tagasi saada (II kd t.l. 8). Hageja esitatud telefonikõne salvestisega on tõendatud, et pooled korduvalt kinnitavad, et xxx kinnistu kinkimine on olnud hageja tegelikuks sooviks. Asjaolu, et hageja poja ja kostja kooselu ei ole ehk hageja ootustele vaatamata jätkunud, ei luba kohtul asuda teistsugusele järeldusele, kui see oli poolte vahel 03.11.2014 kinkelepingut sõlmides, et hageja andis kostjale tasuta hagejale kuuluva kinnistu ja tegi võimalikuks kinnistu omandi ülemineku kostjale. Hageja ei ole tõendanud, et kostja võttis hagejalt kinnistu omandiõiguse üle seetõttu, et jätta mulje kinkelepingust. Kuna hageja ei ole suutnud otsustada missugust muud lepingut pooled kinkelepinguga varjasid, kas teist kinkelepingut või hoiulepingut, siis ei ole ka veenev hageja väide, et kostja oleks sõlminud sellise teise varajatud lepingu, millise olemasolus ka hageja hagiavalduses ise pole tõsikindlalt veendunud. Kuigi pooled ei vaidle, et üks põhjus miks hageja kinkis kinnistu kostjale oli see, et hageja pojal olid erinevad täitmata kohustused, siis ei ole hageja kohtu ette toonud asjaolusid ega tõendanud oma väiteid, et võiks arvata nagu hageja oleks tegelikult kinnistu hageja pojale R Tle

kinkinud või siis sõlminud kostjaga kinnistu hooldamiseks hoiulepingu. Hageja ei ole ka põhistanud, et mis põhjusel ja kellele oli vaja kinkelepinguga jätta väidetavat muljet, et kinnistu ei kuulu kostjale, vaid hageja pojale. Hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli kokkulepe kinnistu tagasi kinkimiseks. Hageja ei ole tõendanud, et kostja 03.11.2014 kinkelepingu sõlmisel oleks ühiselt hagejaga pidanud silmas mingit muud lepingut kui sõlmitud kinkeleping. Hageja ei ole tõendanud kostja tahet sõlmida hagejaga mingit muud lepingut kui sõlmitud kinkeleping. Kuna hageja on kinkinud kinnistu kostjale ja teinud seda tasuta, siis on kohtu arvates tuvastatud hageja tahe kostjat tasuta rikastada. Pooled ei vaidle, et kostja on alates sissekolimisest võtnud xxx kinnistut enda koduna ning panustanud järjepidevalt ja pikema perioodi jooksul kinnistu hooldamisse nii rahaliselt kui ka ajaliselt tehes enda rahalistest vahenditest elamu remonti ja korrastanud kinnistut tervikuna (harinud ja hooldanud lillepeenraid jms). Vaidlust ei ole, et kostja võttis 31.01.2015 laenu 32 000 eurot, milline laen refinAeeriti renoveerimislaenuga 12.04.2017 summas 57 000 eurot eesmärgiga finAeerida xxx kinnistu renoveerimistöid (I kd t.l. 76-79, 164-165, II kd t.l. 31-49), sh kanalisatsiooni-ja veesüsteemi uuendamiseks. Vaidlust ei ole, et 12.04.2017 on kostja sõlminud täiendava laenulepingu suurendades xxx kinnistu remonditööde kogusummana võetud laenu 90 500 euroni. Vaidlust ei ole, et kostja nimel on xxx kinnistu jäätmeveoteenuse osutamise leping (I kd t.l. 80-82), ühiskanalisatsiooniga liitumise leping (I kd t.l. 83-84) ja televisiooniteenuse leping (I kd t.l. 85) ning kostja on kandnud kulud seoses veearvesti paigaldamisega (I kd t.l. 86) ning tasunud xxx kinnistu eest maamaksu (I kd t.l. 87). Kohus nõustub kostjaga, et kui tegemist oleks näiliku lepinguga, milles pooled oleksid seadnud eesmärgiks väidetava vara tegeliku omaniku varjamise või vara hoiule andmise, siis oleks ebausutav ja ebamõistlik eeldada kostja poolt selliste rahaliste kohustuste enda kanda võtmine seoses kinnistu arendamise ja hooldamisega, millisest laenust on kostja tagastanud 8 021 eurot ning laenujääk on 82 479 eurot. Samas on kostja tõendanud, et seoses kinnistu renoveerimisega ongi kinnistu väärtus oluliselt kasvanud (II kd t.l. 50-91). Kostja on selgitanud, et kui elamu kinke puhul oleks olnud tegemist näilise tehinguga poleks kostja kandnud elamu hooldamisega seotud kulutusi. Hageja esitab kohtule tõendi, millest nähtub, et ka peale elamu kinkimist on hageja teinud kostjale ülekandeid elamu ülalpidamisega seonduvalt (I kd t.l. 112). Vaidlust ei ole, et hageja pangakontolt, mida kasutab hageja poeg (selle üle pooled ei vaidle) on tehtud ülekandeid hageja poja ja kostja kooselu ajal kinnistul asuva elamuga seoses (I kd t.l. 112-115p, 146-146p) ning ka pärast kostja ja hageja poja kooselu lõppemist septemberis 2015.a on hageja poeg tasunud kostjale xxx kinnistuga seonduvaid kulusid kokku 2 200 eurot (I kd t.l. 112). Kuna kostja on panustanud peale kinkena saadud xx kinnistusse renoveerimiseks võetud laenu näol 90 500 eurot, siis ei ole veenev, et hageja või hageja poeg ei oleks kostjat pidanud kinnistu omanikuks, lubades tal teha selliseid suuremahulisi investeeringuid, ise jäädes tagasihoidlikult tahaplaanile väikeste summade tasumisega (I kd t.l. 166). Võib nõustuda, et kui hageja poeg on saatnud xxx OÜ -le 24.10.2016 e-kirja (I kd t.l. 147), millest ta on palunud end veearve saajate nimekirjast eemaldada, siis ta ei ole soovinud veekulude tasumises osaleda. Veenev on ka kostja väide, et arvete valikulise maksmisega hageja poja poolt võib eeldada, et ülejäänuid arveid tasus kostja. Seega on tuvastatud, et ka pärast kinkelepingu sõlmimist ei võtnud keegi teine peale kostja enda kanda mingeid märkimisväärseid kulusid seoses kinnistul asuva elamu renoveerimise ja majandamisega. Kohtu järeldus, et hagejal oli tahe tasuta rikastada kostjat kinnistu kinkimisega on kooskõlas poolte käitumine pärast kinkelepingu sõlmimist.

Lähtudes eeltoodust ei ole tõendatud hageja väide, et poolte vahel 03.11.2014 sõlmitud kinkeleping oleks tühine. Tuvastatud on, et 16.03.2017 on hageja saatnud kostjale notari kaudu kinkelepingust taganemise avalduse põhjusel, et kostja on jämedalt tänamatu olnud hageja suhtes kuna pole osalenud hageja

vanadekodu kulutuste kandmisel ning et hageja on kinke tõttu sattunud olukorda, kus tal puudub vara ja ta pole võimeline enam edaspidi oma kulutusi kandma (I kd t.l. 12, 74-75). VÕS § 268 lg 1 alusel kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõude VÕS § 267 punktides 1-3 ettenähtud juhtudel. VÕS § 267 kohaselt võib kinkija enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda, p 1 järgi kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust; p 2 järgi kui kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha; p 3 järgi kui kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. VÕS § 270 lg 1 järgi võib kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. VÕS § 188 lg 1 alusel lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 188 lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. VÕS § 189 lg 1 järgi lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Vaidlust ei ole, et kostja on hageja 16.03.2017 kinkelepingust taganemise avalduse kätte saanud, kuid pooled vaidlevad kas kinkelepingust taganemine on lubatav (I kd t.l. 92). Hageja ei ole põhistanud, millal hageja sai teada või pidi teada saama oma väidetavast taganemise õigusest. Hageja ei ole tõendanud, et tema sai alles 10.06.2016 teada, et hagejal puuduvad varalised vahendid hagejaga seotud hooldekodu kulude tasumiseks. Hageja väide ei ole ka veenev, sest hageja enda väidetel tasusid tema eakate kodu arveid hageja ja hageja poja uus elukaaslane, kes ise sattusid raskustesse arvete tasumisel ja võlgnevusse väidetavalt juba 2016.a alguses. Hageja ei ole seega tõsikindlalt tõendanud, et kui hageja ei olegi tasunud eakate kodu arveid, et miks just 10.06.2016.a on hageja justkui teadlikuks saanud arvete tasumise vajadusest, kui ta pole seda ei enne ega pärast 10.06.2016.a teinud. Igal juhul pidi hageja kohtu arvates saama arvete tasumise vajadusest väidetavalt kostja poolt kui jämedast tänamatusest ja sellest, et kostjal endal ei jätku vahendeid enda ülal pidamiseks seoses vanadekodu arvete tasumisega teada varem kui aasta enne kinkelepingust taganemise avalduse esitamist kostjale, 16.03.2017, mistõtt kinkelepingust taganemine 16.03.2017 avaldusega ei ole lubatav. Pooled ei vaidle samas selle üle, et kinkelepingus oleks üleüldse kingisaajale olnud ette nähtud eakate kodu arvete tasumise kohustuse täitmine. Seega ei ole põhistatud hageja väited, et kui hageja sugulased palusid kostjal tasuda eakate kodu arved, siis oleks kostja pidanud seda tegema. Samas ei ole hageja tõendanud ka oma väidet, et hageja sugulased oleksid palunud kostjalt hageja ülalpidamiseks abi eakate kodu arvete tasumiseks. Küll on aga kostja 12.05.2016 tekstsõnumitega hageja pojale ja vanadekodu poole pöördumisega tõendatud, et kostja tundis huvi hageja käekäigu kohta ja tundis huvi kas eakate kodu arved on tasutud ja küsis kui suur on võlgnevus (I kd t.l. 92, 94-97, II kd t.l. 16p-20p). Samas peab kohus vajalikuks märkida, et kui hageja ei ole ise kunagi eakate kodu arveid tasunud, siis ei ole põhjendatud ka arvata, et just elamu kinkimise tõttu ei ole hageja suuteline end üleval pidama tasudes eakate kodu arveid, milliste tasumise kohustust hageja tõendanud ei olegi. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja viibib vanadekodus juba 2012. aastast, st enne kinkelepingu sõlmimist, mistõttu on põhjendatud eeldada, et ka sel ajal tuli hagejal endal või hageja eest tasuda eakate kodu arveid. Seega ei ole veenev hageja väide, et kinkelepingu sõlmimise tõttu ei oleks hageja võimeline end üleval pidama. Põhjendatud on arvata, et kui hageja igakuiseks sissetulekuks on pension 450 eurot, mis kantakse otse vanadekodu arvele ja kui vanadekodu igakuiseks tasuks on 500 eurot, siis tuleb igakuiselt tasuda vanadekodu arvete eest 50 eurot.

Vaidlust ei ole, et vanadekodu arvete eest hageja pensioni ületavas osas on tasunud arveid hageja poeg kostja või hageja väidetel hageja poja uus elukaaslane (I kd t.l. 93). Kuigi kostja vaidleb vastu, et hageja ei ole tõendanud, et tema arveid tasuks hageja poja uus elukaaslane, siis pooled ei vaidle, et arveid siiski tasutakse. Kuna vaidlust ei ole, et hageja pangakontol toimuvad tehingud oluliselt suuremates summades, kui see on vajalik eakate kodu arvete tasumiseks pensionisummat ületavas osas, siis ei ole tõendatud, et hageja sissetulekutest ei piisa hageja ülal pidamiseks (II kd t.l. 8p-16). Seega isegi kui arvata, et kinkelepingust taganemise avaldus oleks esitatud kostjale ühe aasta jooksul alates ajast, mil hageja sai teada oma kinkelepingust taganemise õiguse tekkimisest, siis ei ole hageja tõendanud, et kinke tegemis tõttu kostjale ei ole hageja võimeline ennast mõistlikult ülal pidada. Samas ei ole aga vaidlust selle üle, et kostja on avaldanud soovi ja on jätkuvalt nõus tasuma hageja eest eakate kodu arveid pensionisummat ületavas ulatuses. 07.12.2017 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses on hageja kirjeldanud, et kostjapoolseks jämedaks tänamatuseks, mis annab hagejale õiguse lepingust taganeda saab pidada ka seda, et hoolimata kostja lubadusest hoida hagejale ja hageja pojale kodu, on kostja teinud elamu osaas kohalikule omavalitusele avalduse, milles soovib, et hageja poeg elamust välja kirjutatakse ning öelnud, et hagejal ja tema pojal tuleb elamust oma asjad ära viia. Samuti ei ole kostja viimasel ajal hagejat eakate kodus külastanud, helistanud, ega tundnud huvi hageja olukorra kohta. Pooltel vahel ei ole iseenesest vaidlust selle üle, et kinke tegemise eesmärgiks oli, et kostja saab kinnistu omanikuks jätkates kinnistul elamist koos hageja pojaga, s.t. et ka hageja pojal oleks õigus kingitaval kinnistul asuvat elamut kasutada. Tuvastatud on hageja esitatud kõnesalvestiselt, et hageja ei sooviks xxx kinnistut tagasi juhul, kui hageja poeg ja kostja tänaseni koos elaksid. Kohtu arvates ei saa aga kostjapoolse jämeda tänamatusena käsitada seda, et kui kostja ja hageja poeg omavahelisel kokkuleppel enam koos ei ela, et kostja peaks tagama hageja pojale võimaluse koatjaga elada samas kostjale kingitud elamus. Ei saa aga olla hea usu põhimõttega kooskõlas eeldada koos elamist ühes kodus teise inimesega, kui isikutel endal selleks soovi ei ole, mistõttu ei ole võimalik sellist käitumist pidada ka jämedaks tänamatuseks. Asjaolu, et kui kostja ja hageja poeg enam koos ei ela, siis kostja esindaja kaudu hageja poja R T esindajale 15.12.2017 teade, et hageja pojal tuleb oma asjad elamust ara viia (põhjusel, et hageja poeg on ladustanud elamusse kostjaga kooskõlastamata, asunud elamus kostjaga kooskõlastamata remonti tegema ja viibinud elamus koos oma sõpradega ilma kostja nõusolekuta, valmistades ebamugavust kostjale endale elamus viibimiseks) ei saa samuti kohtu arvates kuidagi pidada jämedaks tänamatuseks hageja lähedase suhtes (I kd t.l. 29, II kd t.l. 30-30p). Hageja ei ole aga tõendanud oma väidet, et kostja oleks palunud hagejal asjad elamust ära viia. Samuti ei ole võimalik hagimenetluse käigus esitatud hageja täiendavat väidet jämeda tänamatuse kohta, kinnistu omaniku poolt värava ja elamu lukkude vahetamist, kui kostja kinnistut kasutatakse kostjaga kooskõlastamata, pidada jämedaks tänamatuseks, kui kostja ja hageja poja kooselu oli lõppenud (I kd t.l. 116-118). Kohus leiab, et jämedaks tänamatuseks ei saa pidada ka politseisse hageja poja suhtes veemõõturi varguse kohta avalduse esitamist (I kd t.l. 149-149p), millise veemõõturi maksumuse hageja poeg soovis kostjale hüvitada, sest igaühel peab olema tagatud õiguste kaitseks pöörduda politseisse või kohtusse sõltuvalt õiguste rikkumisest ja seda õigust ei saa piirata tänulikkusega seoses tehtud kingitustega (I kd t.l. 119, 150). Ka hageja poja välja registreerimiseks avalduse esitamist ei ole võimalik tõlgendada jämeda tänamatusena (I kd t.l. 13). Kohtu arvates on kõik eeltoodud toimingud seotud kostja kui kinnistu omaniku õigustega kasutada kinnistut ja tänulikkus kinkija vastu ei saa piirata omaniku õigust kasutada temale kingitud kinnistut. Kuigi käesoleva asja lahendamisel ei pea kohus tuvastama kuivõrd kostja tunneb huvi hageja käekäigu vastu ning kohus ei pea vajalikuks hinnata väiteid ja tõendeid selle kohta mida kõike kostja hageja heaks teinud on (II kd t.l. 28-29p), siis on kostja tõendanud, et kostja on tundud huvi hageja käekäigu vastu, mistõttu pole ka kohtul põhjust kahelda, et kostja ja hageja läbikäimine on raskendatud eelkõige seetõttu, et kostja ja hageja poja suhted on lõppenud, mida aga ei saa võtta kui jämedat tänamatut käitumist kostja poolt. Kindlastiongi raskem omavahel suhelda, kui hageja ise ei soovigi suhelda või kui hageja poeg kui hagejale lähedane isik ja kostja ei suuda omavahel suhelda endiste lähedaste suhete tõttu (I kd t.l.

148-148p). Kohtu arvates on nii asjade äraviimise kui lukkude vahetus ja hageja poja elukoha registriandmetes muudatuste tegemine ning hageja ja kostja vaheline harvem suhtlus seotud siiski kostja ja hageja poja vahelise kooselu lõppemisega 27.09.2015, mitte eraldi iseseisvana võetuna soovist tänamatult hageja ja hageja poja suhtes käituda. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks hageja ja hageja poja suhtes oma käitumisega üles näidanud jämedat tänamatust. Lähtudes eeltoodust ei ole hagejal õigust kinkelepingust taganeda. Asjaõigusseaduse § 641 kohaselt kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Vastavalt kinnistusraamatuseadus § 341 lg 1 kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et 03.11.2014 kinkeleping ei ole tühine, et hagejal ei olnud õigust kinkelepingust taganeda, siis ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt tahteavalduse tegemist kinnistu tagasikandmiseks ja kinnisturaamatu kande muutmiseks. Kohus leiab, et A K kirjalikel selgitustel elamu kasutamise kohta kostja poolt ei ole käesoleva asja lahendamisel tähtust ja nende kohta esitatud väiteid kohus ei hinda, sest asja lahendus ei sõltu sellest kas kostja kasutab temale kingitud kinnistul asuvat elamut või kas talle on tehtud takistusi elamu kasutamiseks A K arvates (I kd t.l. 107-108). Asja lahendmisel ei ole ka tähtsust hageja poolt hageja pojale RT nimele ja K Re poolt R Tle tehtud notariaalsetel volikirjadel ja neid tõendeid ning nende kohta esitatud väiteid kohus ei hinda (I kd t.l. 88-89, 90-91). Asja lahendamisel ei ole tähtstust ja kohus ei hinda hageja esitatud kostja kirjal, millest peaks nähtuma, et laen ei olnud põhjuseks, miks elamu kostja nimele kirjutati, sest selle üle vaidlus puudub. (I kd t.l. 182). Kohus ei hinda ka kostja väiteid ja tõendeid selle kohta, et kostja sai hageja pereliikmetega teatud ajani hästi läbi, sest sel ei ole asja lahendamisel tähtsust (II kd t.l. 27p). Tähtsust ei ole ka kostja väidetel ja tõenditel, et kostja on hageja pojale kinnistu renoveerimiseks võetud pangalaenu rahast hageja poja isiklikeks kulutusteks andnud osa raha ja neid kohus ei hinda (II kd t.l. 21-25-27). Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel, millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 sätestab, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja menetluskulud on mõistlik kindlaks määrata mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.